Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

MENETLUSKULUD

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

2-15-125688

algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti Filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Pank, märkides tasumisel selgituseks isiku nime, kelle eest tasutakse, tsiviilasja numbri ja makse liigi. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohtu seisukohad ja põhjendused AS MiniCredit esitas 08.02.2016 kohtule hagiavalduse Siim Kalbergi vastu põhivõlgnevuse 300 euro ja kõrvalnõuete nõudes. Eelnevalt oli avaldus olnud menetlemisel maksekäsu kiirmenetluses. Hageja nõue tuleneb poolte vahel interneti keskkonnas hageja koduleheküljel www.minicredit.ee sõlmitud laenulepingust (edaspidi Leping), mille alusel andis hageja kostjale 300 eurot koos intressiga ning kostja kohustus saadud laenu hagejale tagastama 60 päeva jooksul. Lepingu sõlmimisel nõustus kostja, et juhul kui ta Lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ei täida, on hagejal õigus nõuda temalt viivist 1,5% laenusummalt päevas (Lepingu p 13.1). Kostja ei tagastanud laenu ei Lepingus kokkulepitud lõpptähtajaks ega ka pärast maksetähtaja möödumist ning seda vaatamata hageja poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele. Seisuga 08.02.2016 võlgneb kostja hagejale 300 eurot laenu põhiosa võlga, 21 eurot intressivõlga, 300 eurot viivist ja 26 eurot tasu kirjalike meeldetuletuste eest. Hageja on endale võetud kohustused täitnud, kuid kostja jättis igakuised arved teenuse eest tasumata. Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega vastavalt TsMS §-le 393 ning kohustas teda lähtudes TsMS § 394 vastama kirjalikult 20 päeva jooksul alates hagiavalduse kättesaamisest. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile vastust ei esitanud ning ei ole teatanud vastamist takistavatest mõjuvatest põhjustest ega taotlenud tähtaja pikendamist. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 kohaselt tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 9 lg 1 kohaselt loetakse leping sõlmituks pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on arvutanud viivised, mida ei ole vaidlustatud. Arvutuse selgitus on arusaadav. Hageja ei nõua kogu viivist, vaid oluliselt vähem. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

2-15-125688

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb hagi esitamise ajaks sissenõutavaks mittemuutunud viivise väljamõistmist alates 08.02.2016 kuni põhivõla täieliku tasumiseni Lepingu p-s 13.1 kokkulepitud määras. Nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv hagiavalduse esitamisel lähtuvalt hagihinnast summas 175.00 eurot ja esindaja õigusabitasu 270 eurot. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja täies ulatuses. Kohtuotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.