Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Hageja igakuised vajadused koosnevad eluasemekuludest 140.75 eurot, toidukuludest 150.00 eurot, kulutustest transpordile 70.00 eurot, sidekuludest 28.50 eurot, kulutustest tervishoiule 20.00 eurot, kulutustest hügieenitarvetele 40.00 eurot, kulutustest riietele ja jalanõudele 60.00 eurot, muudest vältimatutest püsikulutustest: Netflix 9.99 eurot, Spotify 7.99 eurot, lemmikloomatoit 160.00 eurot, fekaalivedu 120.00 eurot, maniküür 45.00 eurot, autokool 82.50 eurot, sünnipäevad/kino/teater 15.00 eurot. Kokku moodustavad hageja igakuised kulutused 949.72 eurot. Hageja peab elatise summat 250.00 eurot mõistlikuks, kuna see on väiksem kui PKS §-st 101 tulenev miinimumelatis. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks igakuine elatis 250.00 eurot alates 01.04.2024 kuni hageja 21-aastaseks saamiseni. Hageja palub kohustada kostjat tasuma elatis iga kuu 10. kuupäevaks hageja arvelduskontole nr xxx Swedbank AS-is, selgitusega: „Elatis“. Kostja vastuväited Kostja nõuet ei tunnista. Kostja ei nõustu elatist tasuma, kuna hageja on täisealine, töövõimeline, koka kutseõppe omandanud ja saab end ise ülal pidada. Kostja on elatist maksnud 12 aastat ja ühtegi võlgnevust ei ole tekkinud. Kostjal on kokku 6 last, kellest 4 on täisealised. Kostja leibkonnas on 4 liiget, sh 2 alaealist last. Kostjal ei ole majanduslikult võimalik hagejale elatist tasuda, kuna tema sissetulek on alla miinimumpalga. Kostja aasta sissetulek oli 8000.00-9000.00 eurot. Kostjal on kutseharidus, tema töövõimet ei ole piiratud. Kostja tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana. Kostja pakub suviti kodumajutust ja toitlustust. Kostja elukoht ja sõiduk kuulub tema elukaaslasele. Kostjale endale kinnisvara, sõidukeid ega äriühinguid ei kuulu. Kostja ei nõustu hageja igakuiste kulude suurusega. Kostja ei nõustu hageja eluasemekuludega summas 140.00 eurot, kuna hageja elab koos emaga, kes kannab eluasemega seonduvad kulud. Kostja ei nõustu hageja transpordikuludega, kuna hageja õpib Tallinnas ning bussitransport on Harjumaal tasuta. Hageja igakuine kulu fekaaliveole on põhjendamatu, kuna tegemist on hageja ema kuluga. Kostja ei nõustu tasuma hageja lemmikloomaga seotud kulusid. Hageja igakuine kulu maniküürile 45.00 eurot ei ole vajalik kulu. Kostja on nõus kandma hageja eluasemekulusid ja toidukulusid vahetult, pakkudes, et hageja võib elada ja süüa õpingute ajal kostja juures. Kostja märgib, et hageja varjab oma sissetulekuid ega ole kohtule teatanud, et tal on suveks töökoht rühmajuhina xxx. Kostja palub jätta menetluskulud poolte enda kanda. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 järgi on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21aastaseks saamiseni. PKS § 99 lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Riigikohus on selgitanud, et täisealiseks saanud isiku puhul saab eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest ning täisealiseks saanud lapse elatisenõudele ei kohaldu PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäär. Seega tuleb lähtuda PKS § 99 lg-st 1, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (vt Riigikohtu 19.10.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 10). Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on hageja isa ning kostja ei maksa hagejale elatist. Samuti puudub vaidlus, et hageja sai täisealiseks 29.08.2022 ning alustas sügisel 2023 õpinguid Xxx kõrghariduse omandamiseks. Hageja on esitanud kohtule xxx 24.08.2023 tõendi nr HR-6334, millest nähtuvalt õpib hageja alates 22.08.2023 Xxx rakenduskõrgharidusõppes ning on Haridusteaduste instituudi noorsootöö õppekava täiskoormusega õppiv üliõpilane, mille nominaalne õppeaeg on 3.0 aastat (dtl 5). Seega on hageja PKS § 97 p 2 kohaselt iseenesest õigustatud elatist nõudma. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale elatist, ning kui kostjal see kohustus on, siis millises ulatuses. Kohtu hinnangul ei välista õppetööga tegelemine sissetuleku teenimise võimalust, mida on möönnud ka hageja, pidades võimalikuks töötada õppetöö kõrvalt mõned päevad kuus (dtl 19). Hageja on hagiavalduses märkinud, et saab koolist õppetoetust 270.00 eurot kuus (dtl 19). Lisaks on hageja toonud esile, et hageja ema annab hagejale ülalpidamist. Hageja nõude lahendamisel tuleb kohtul esmalt kindlaks teha hageja igakuised vajadused ning seejärel hinnata, kas ja millisel määral omab hageja sissetulekuid, et enda vajadused võimalusel ise katta. Hageja taotleb kostjalt elatise väljamõistmist alates 01.04.2024 kuni hageja 21-aastaseks saamiseni summas 250.00 eurot kuus. Hagiavalduse kohaselt koosnevad hageja igakuised vajadused eluasemekuludest 140.75 eurot, toidukuludest 150.00 eurot, kulutustest transpordile 70.00 eurot, sidekuludest 28.50 eurot, kulutustest tervishoiule 20.00 eurot, kulutustest hügieenitarvetele 40.00 eurot, kulutustest riietele ja jalanõudele 60.00 eurot, muudest vältimatutest püsikulutustest: Netflix 9.99 eurot, Spotify 7.99 eurot, lemmikloomatoit 160.00 eurot, fekaalivedu 120.00 eurot, maniküür 45.00 eurot, autokool 82.50 eurot, sünnipäevad/kino/teater 15.00 eurot, kokku moodustavad hageja igakuised kulutused 949.72 eurot. Kostja ei nõustu hageja kulude suurusega. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid enda kulude ega majandusliku seisundi tõendamiseks. 06.12.2023 ja 11.12.2023 määrustega jättis kohus esitatud hagiavalduse käiguta ning palus hagejal kõrvaldada hagiavalduse puudused, sh tuua hagiavalduses välja hageja igakuised vajadused, vajadusi põhistada ning tõendada (dtl 14-16, dtl 22-23). Kohus selgitas hagejale 16.01.2024 selgituskirjas kohalduvat õigust ja tõendamiskoormist ning tegi hagejale ettepaneku selgitada hageja nõude summas 250.00 eurot kujunemist, esitada andmed ja tõendid hageja igakuise sissetuleku ja varalise seisundi kohta (nt konto väljavõte, tõend koolist saadavate toetuste kohta),

tuua esile ja tõendada, millises summas annab hageja ema hagejale igakuiselt ülalpidamist (dtl 4647). 02.04.2024 toimunud korraldaval kohtuistungil määras kohus hagejale tähtaja hagiavalduse täienduse koos tõenditega esitamiseks vastavalt korraldaval kohtuistungil arutatule (dtl 93-95). Hageja vaatamata kohtu korduvatele selgitustele ja ettepanekutele tõendeid enda vajaduste suuruse tõendamiseks ei esitanud. Samuti ei ole hageja vaatamata kohtu selgitustele tõendanud enda majanduslikku seisundit ning millises määras annab hageja ema hagejale ülalpidamist. Kohus on 02.04.2024 toimunud korraldaval kohtuistungil (dtl 95) ning 08.04.2024 e-kirjas (dtl 97) juhtinud hageja tähelepanu võimalusele osaleda menetluses esindajaga, taotleda riigi õigusabi ning viidanud taotluse vormile, samuti võimalusele taotleda tasuta õigusabi, kuid hageja ei ole kohtule taotlust riigi õigusabi saamiseks esitanud ega osalenud menetluses esindajaga. Hageja on toonud esile, et elab koos ema, vanaema ja vennaga emale kuuluvas majas, kuid hageja ei ole selgitanud eluasemekulude jagunemist leibkonna liikmete vahel ega tõendanud eluasemekulude 140.75 eurot kuus kujunemist. Asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu, hügieenitarbeid ning aeg-ajalt ka tervisetooteid on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Samuti on põhjendatud aeg-ajalt uute riiete ostmise kulu, küll aga on kohtu hinnangul ülepaisutatud hageja kulu riietele ja jalanõudele 60.00 eurot kuus, kuna hageja on täisealine, ta ei kasva enam oma riietest välja ning tal on võimalik kasutada riideid pikemaajaliselt ega ole vajalik igakuiselt teha kulutusi riietele ja jalanõudele. Hageja sidekulud summas 28.50 eurot ei ole samuti tõendatud ning kohus peab põhjendatud sidekuluks igakuiselt 10.00 eurot. Arvestades, et hagejal on võimalik kasutada tasuta ühistransporti, ei ole transpordikulud 70.00 eurot kohtu hinnangul põhjendatud. Nimetatud kulusid on hagejal kohtu hinnangul võimalik katta ka saadavast õppetoetusest. Lisaks saab täisealiseks saanud lapse puhul eeldada, et tal on võimalik hankida endale eluks vajalikud vahendid ise. Hageja on ka teatanud, et ema toetab teda igakuiselt, kuid ei ole toonud esile, millises ulatuses. Kohus peab vajalikuks märkida, et täisealisel on võimalus valida, milliseid täiendavaid kulutusi ja millistes summades ta teeb ning kohtu hinnangul ei ole seega mõistlik teha suuri kulutusi võimaluste puudumisel meelelahutusele, lemmikloomale, maniküürile jms. Tuginedes kõigele eelnenule leiab kohus, et M H hagi M H vastu elatise väljamõistmiseks ei ole põhjendatud ja tõendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Kohus ei anna hinnangut hageja ja kostja majanduslikule olukorrale ning jätab tähelepanuta hageja esitatud tõendid hageja vajaduste kohta (dtl 34-35; dtl 52-88; dtl 112-113), kuna hageja ei ole selgitanud ega viidanud, milliseid asjaolusid ta nimetatud tõenditega tõendada soovib vastavalt TsMS § 363 lg 1 p-le 3. Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu antud kohtuvaidluses pooltel tasuda ei tule. Ülejäänud poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda TsMS § 162 lg 4 alusel. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.