Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja VK (isikukood xxxxxxxxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 23.01.2024 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulud jätta VKi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.VK (avaldaja) esitas maakohtule avalduse, mis puudutab lapsega (XX) suhtlemist. Avaldaja tõi välja, et tema laps on pandud lastekodusse ning Lasnamäe Linnavalitsus ja lastekodu ametnikud ei võimalda tal lapsega suhelda. Avaldaja taotles, et kohus tunnistaks avalduses kirjeldatud käitumise ebaseaduslikuks ja võimaldaks tal piiramatult oma tütrega suhelda. Avaldaja taotles, et kohus kohustaks esialgse õiguskaitse korras Lasnamäe Linnaosa Valitsuse ametnikku N. R ja lastekodu ametnikke võimaldama avaldajal igal ajal tütrega suhelda. Avaldaja palus end vabastada riigilõivu tasumisest ja määrata talle riigi õigusabi korras esindaja.
2.Lasnamäe Linnaosa Valitsus selgitas 19.01.2024 seisukohas, et avaldaja alaealine tütar viibib alates 01.11.2023 Xxxxxxxx Turvakodus lapse ema avalduse alusel. PKS §-s 144 sätestatud teabe andmise kohustus on lapsevanematel endil, mitte kohalikul omavalitsusel. Avaldajale selgitati 29.12.2023 telefonivestluses, et laps ei viibi lastekodus, vaid on turvakodus ning lapsevanematel endil on õigus ja kohustus vastavat infot üksteisele jagada. Järgmine kõne avaldajalt tuli lapse heaolu spetsialistile 11.01.2024. Kõne oli agressiivne ja ähvardav, kuna lapse isa helistas 10.01.2024 turvakodusse lapsele eelneva kokkuleppeta ja vestles temaga, kuid turvakodu töötaja selgitas, et edaspidi saab isa helistada vaid juhul, kui on kokkulepitud kindel ajakava koos lapse heaolu spetsialistiga. Avaldaja leidis, et tema lapse isana ei pea küsima kelleltki luba ja igasugune kokkulepete sõlmimine sel teemal jääb ära. Lasnamäe Linnaosa Valitsus märkis, et nende lapse heaolu talitus ei takista kuidagi avaldaja ja tema alaealise lapse suhtlust. Lapse ema on valmis koos tütrega minema kohale ka Tallinna Vanglasse, et laps ja isa saaksid kohtuda. Samuti ei ole takistatud isa ja lapse suhtlus telefoni teel, kuid turvakodus on omad reeglid ja sisekorraeeskirjad. Lapsel ei ole võimalik vastata igal hetkel telefonile, kuna tal puudub sellele ligipääs. Seetõttu paluti lapse isal sõlmida kokkulepe kindlate kellaaegadega ja kinnitada, milliselt telefonilt kõned tulevad. Selleks on isal vaja esitada avaldus.
3.Maakohus jättis 19.01.2024 määrusega avalduse, esialgse õiguskaitse taotluse ja menetlusabi (sh riigi õigusabi) taotluse käiguta ning määras avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
4.Avaldaja esitas 22.01.2024 kohtule avalduse puuduste kõrvaldamiseks. Maakohtu määrus
5.Harju Maakohus keeldus 23.01.2024 määrusega avaldust menetlusse võtmast, jättis esialgse õiguskaitse taotluse ja riigi õigusabi taotluse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja enda kanda.
6.Maakohus jättis avalduse menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 9 ja lg 2 p 2 alusel. Maakohus märkis, et avaldaja ei ole vaatamata kohtu selgitustele esitanud kohtule selget nõuet ega toonud välja menetlusosalisi ja nende andmeid. Avaldaja on ka 22.01.2024 täiendatud avalduses esitanud peamiselt etteheiteid kohaliku omavalitsuse ametnike tegevuse peale. Kui avaldaja soovib vaidlustada Tallinna linna (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) tegevust, tuleb avaldajal pöörduda kaebusega halduskohtusse. Avaldaja ei ole märkinud, et ta soovib suhtluskorra kindlaksmääramist ega esitanud kohtule vastavat nõuet ning toonud välja selle aluseks olevaid asjaolusid. Õigete menetlusosaliste, avalduse aluseks olevate asjaolude ja avaldaja nõude välja toomata jätmine on oluline vormipuudus. Samuti on välja toomata, milles
seisneb vajadus kohtulikuks menetluseks, s.o miks on esitatud avaldus lapse huvides. Seega ei nähtu kohtule puudulikult esitatud avaldusest ka avaldaja ja lapse õiguskaitsevajadus.
7.Kuivõrd avaldaja ei kõrvaldanud puuduseid esialgse õiguskaitse taotluses, jättis maakohus taotluse rahuldamata. Kuna maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest, jättis maakohus rahuldamata ka riigi õigusabi taotluse, kuivõrd riigi õigusabi ei anta perspektiivitu avalduse menetlemiseks (TsMS § 181 lg 1 p 2, RÕS § 7 lg 1 p 5). Määruskaebus
8.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotles maakohtu määruse tühistamist. Avaldaja kordas määruskaebuses avalduses ja selle täienduses esitatut. Menetluse edasine käik
9.Harju Maakohus vabastas 06.02.2024 määrusega avaldaja määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest, keeldus määruskaebuse menetlusse võtmisest osas, milles avaldaja vaidlustas maakohtu 23.01.2024 määrust esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist puudutavas osas ning võttis muus osas määruskaebuse menetlusse. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, mistõttu tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata. Vastuseks määruskaebusele selgitab kolleegium järgmist.
11.Määruskaebusest ilmneb, et avaldaja vaidlustab maakohtu määrust täielikult. Kuna maakohus jättis määruskaebuse esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist puudutavas osas menetlusse võtmata, ei vaata ringkonnakohus määruskaebust selles osas läbi.
12.Tsiviilasja materjalidest nähtub, et avaldaja laps viibib turvakodus ning avaldaja, kes viibib kinnipidamisasutuses, soovib lapsega telefonitsi piiramatult suhelda. Maakohus jättis avalduse TsMS § 371 lg 1 p 9 ja lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata. Määruskaebuse kohaselt taotleb avaldaja maakohtu määruse tühistamist ning kaebust saab mõista nii, et avaldaja soovib, et maakohus võtaks tema avalduse menetlusse.
13.Ringkonnakohus märgib, et avaldaja kordab määruskaebuses peaasjalikult maakohtu menetluses esile toodud asjaolusid, millega maakohus on vaidlustatud määruse tegemisel juba arvestanud ning enda järeldusi piisavalt põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist.
14.Avaldaja on esitanud menetlusliku taotluse, mille kohaselt soovib ta oma turvakodus viibiva lapsega telefonitsi piiramatult suhelda. PKS § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. PKS § 143 lg-st 21 tuleneb, et vanemate lahuselu korral lepivad vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises ning vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus. Avaldaja ei ole vaatamata maakohtu 19.01.2024 avalduse käiguta jätmise määruses olevatele selgitustele esile toonud, kas ja kuidas takistab ema
avaldajal lapsega suhtlemist ning milliseid kokkuleppeid on avaldaja emale pakkunud. Kuivõrd avaldaja ei ole PKS §-s 143 märgitud asjaolusid välja toonud, ei ole avaldusega taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Seega keeldus maakohus põhjendatult TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel avalduse menetlemisest selle õigusliku perspektiivituse tõttu. Avaldaja ei ole kõnealuseid asjaolusid märkinud ka määruskaebuses, mistõttu ei saa kolleegium asuda maakohtust erinevale seisukohale.
15.Tsiviilasja materjalidest ilmneb, et avaldaja ei ole rahul turvakodu ametnike tegevusega, kes avaldaja hinnangul piiravad põhjendamatult avaldaja suhtlust lapsega. Ringkonnakohus selgitab, et kui laps viibib turvakodus, tuleb lapsevanemal arvestada muuhulgas turvakodu korraga, lapse päevakava ja muude tegemistega, mistõttu ei pruugi vanemal igal ajal olla võimalik turvakodus viibiva lapsega suhelda. Kuna lapse turvalisuse tagamine on turvakodu kohustus sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 33 lg 1 alusel, võib turvakodu kohtumise või kõne vanemaga katkestada, kui see last kahjustab (vt õiguskantsleri 30.08.2023 arvamus nr 147/231058/2304407). Lasnamäe Linnaosa Valitsuse selgituste kohaselt on avaldajal võimalik sõlmida kokkulepe selle kohta, mis ajal ja milliselt numbrilt avaldaja lapsele helistab. Juhul, kui avaldaja peab tema juhtumi puhul avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud üksuse tehtud otsustust õigusvastaseks, on asjakohane maakohtu selgitus, mille kohaselt on avaldajal võimalik vaidlustada Tallinna linna tegevus(etus) pöördudes kaebusega halduskohtusse. Maakohus ei ole pädev lahendama avaliku võimu kandja vastu suunatud kaebust, mistõttu on põhjendatud selle menetlusse võtmisest keeldumine tulenevalt TsMS § 371 lg 1 p-st 1.
16.Kuigi avaldaja on maakohtu määruse vaidlustanud täielikult, seega ka osas, millega maakohus jättis riigi õigusabi taotluse rahuldamata, ei ole avaldaja määruskaebuses esile toonud põhjuseid, miks maakohus oleks pidanud avaldaja riigi õigusabi taotluse rahuldama. Kuivõrd maakohus keeldus riigi õigusabi andmisest avalduse perspektiivituse tõttu, millega kolleegium nõustub, oli ka riigi õigusabi andmisest keeldumine TsMS § 181 lg 1 p 2 ja RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel põhjendatud.
17.Eelnevatel põhjustel leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 9 ja lg 2 p 2 alusel õigesti.
18.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.
19.Määruse peale saab kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest (TsMS § 372 lg 5). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.