Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Kaire Pikamäe ja Oliver Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
10.04.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-24-609
Haldusasi
X kaebus Tallinna linna kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna linn
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 20.03.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 20.03.2024 määruse peale haldusasjas nr 3-24-609.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 20.03.2024 määrus haldusasjas nr 3-24-609 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib kaebuse tagastamist puudutavas osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Muus osas ei ole määrus vaidlustatav (HKMS § 119 lg 1).
X esitas 29.02.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles märkis, et kaebaja alaealine laps viibib turvakodus ning kaebajal ei võimaldata temaga suhelda. Kaebaja pöördus mitmel korral Tallinna linna poole seonduvalt oma lapsega suhtlemisega, soovides mh infot lapse käekäigu ja tervise kohta. Tallinna linn varjas lapsega seotud olulist informatsiooni kaebaja eest ega võimadaldanud kaebajal oma lapsega telefoni teel vestelda. Kaebaja ei ole saanud selgitusi lapse turvakodus viibimise õigusliku aluse kohta ega vastavat haldusakti. Selline haldusakt puudub. Kaebaja ei ole rahul, et tema lapsele manustatakse vastu lapse tahtmist ravimeid.
2.Tallinna linn pidas 05.03.2024 vastuses kaebust põhjendamatuks. Harju Maakohtu menetluses tsiviilasjas nr 2-24-651 on kaebaja avaldus, milles kaebaja leiab, et Lasnamäe Linnaosa Valitsus piirab kaebaja suhtlemist tema alaealise lapsega. Lasnamäe Linnaosa
3-24-609 Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale teadaolevalt on Harju Maakohtu 04.05.2018 määrusega nr 2-17-17854 antud lapse ainuhooldusõigus tervise küsimustes ja varahooldusõigus lapse emale. Ülejäänud ulatuses on kaebaja hooldusõigus lapse suhtes peatatud kuni peatamise aluseks oleva asjaolu äralangemiseni. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) §-le 144 on vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt teavet lapse isikuga ja varaga seotud tähtsate asjaolude kohta. See tähendab, et antud kohustus on lapsevanematel endil. Kaebaja suhtleb oma lapsega regulaarselt alates 10.01.2024, helistades lapsele otse ning on suhelnud lapsega tema XXX turvakodu teenusel viibimise ajal. Tallinna linn ei takista kuidagi kaebaja ja tema lapse vahelist suhtlust, vaid pigem leiab linn, et lapse ja isa suhtlus on lapsele väga vajalik. Samuti toetab lapse suhtlust isaga lapse ema, kes on valmis korraldama ka lapse kohtumist isaga Tallinna Vanglas.
3.Tallinna Halduskohus tagastas 20.03.2024 määrusega kaebuse ning jättis menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ja riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata. Kaebus on esitatud kohustamaks Tallinna linna tagama kaebajale oma lapsega piiramatu suhtlemine ning vastama kaebaja pöördumistele lapse turvakodus viibimise aluste ning lapse tervise kohta (ravimite manustamine). HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel on kohustamiskaebuse esitamise eeldusteks see, et haldusorgani keeldumine või jätkuv tegevusetus rikub kaebaja õigusi ning haldusorganil on kohustus anda haldusakt või sooritada toiming. See tähendab, et kohustamiskaebuse lubatavuse eelduseks on, et nõutav haldusakt või toiming ei tohi olla juba välja antud või tehtud. Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-651, milles kaebaja on märkinud, et tema laps on pandud lastekodusse ning linn ega lastekodu ametnikud ei võimalda tal lapsega suhelda. Kaebaja soovis viidatud tsiviilasja menetluses, et kohus tunnistaks avalduses kirjeldatud käitumise ebaseaduslikuks ja võimaldaks kaebajal oma alaealise lapsega piiramatult suhelda. Maakohus keeldus 23.01.2024 avalduse menetlusse võtmisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 koostoimes § 371 lg 1 p-ga 9 ja § 371 lg 2 p-ga 2). Harju Maakohtu 23.01.2024 määrus ei ole praeguse kaebuse lahendamise hetkeks jõustunud, sest kaebaja on selle vaidlustanud. Ülalmainitud tsiviilasja menetluses Tallinna linna 19.01.2024 esitatud seisukohast nähtub, et linn on selgitanud kaebajale, et kaebaja laps viibib turvakodus kaebaja lapse ema avalduse alusel. Kaebajat nõustati lapse turvakodus viibimise küsimuses ka 29.12.2023 Lasnamäe Linnaosa Valitsuse lapse heaolu talituse juhataja poolt telefonitsi, milles mh selgitati, et laps ei viibi lastekodus, vaid on turvakodus ning lapsevanematel endil on õigus ja kohustus üksteisele jagada infot olukorrast ja selle põhjustest. Samuti nähtub, et kaebaja on helistanud linnale 11.01.2024 seoses lapsega suhtlemisega ning 10.01.2024 turvakodust saadud teabega, et lapsega on võimalik suhelda eelneva kokkuleppega. Kaebaja pöördumised on saanud linna poolt vastatud ning kaebaja on saanud linnalt selgitusi ka kohtumenetluste käigus, mistõttu puudub linnal kohustus kaebajale uuesti vastata ja asjaolusid selgitada. Kaebaja ei saa nõuda endale meelepäraseid vastuseid ning kohus ei saaks kohustamiskaebust lahendades kohustada linna konkreetse sisuga vastuseid andma. Linn ei ole kaebaja pöördumistega sisuliselt tegelemata jätnud ega kaebaja probleeme eiranud. Kaebaja saab lapsega seotud teavet nõuda ka lapse emalt otse (PKS § 144). Tallinna linn ei ole andnud haldusakti, millega oleks omaalgatuslikult kaebaja lapse turvakodusse paigutamist otsustanud või lapse tervise küsimusi otsustanud. Linn on kaebajale varem selgitanud, et lapse turvakodus viibimise aluseks on kaebaja lapse ema avaldus. Seega olukorras, kus vastavat haldusakti ei eksisteeri ning kaebaja lapse turvakodus viibimiseks on piisav teise, st hooldusõigust omava vanema avaldus, ei saa haldusakti mitteeksisteerimine kaebaja subjektiivseid õigusi eraldiseisvalt riivata ning kaebajal puudub kaebeõigus (HKMS § 44 lg 1).
2(5)
3-24-609 Kaebaja on kaebusega soovinud ka Tallinna linna kohustamist võimaldada kaebajal oma alaealise lapsega piiramatult suhelda. Tallinna linn on tsiviilasjas nr 2-24-651 kaebajale selgitanud, et lapsel ei ole võimalik vastata igal hetkel telefonile, kuivõrd tal puudub ligipääs telefonile. Kaebajal tuleb esitada avaldus ja leppida kokku kindlatel kellaaegadel helistamised ning kinnitada, milliselt telefonilt kaebaja kõnesid teeb. Tallinna linn on 05.03.2024 seisukohas praeguses asjas märkinud, et ei ole teinud takistusi kaebajale oma lapsega suhtlemisel. Kaebaja on regulaarselt saanud oma lapsega suhelda ning linn peab kaebaja ja tema lapse vahelist suhtlust väga vajalikuks. Turvakodus kehtivad oma reeglid ja sisekorraeeskirjad, millest tuleb kaebajal kinni pidada. Asjaolu, et kaebaja ei ole rahul piiramatu helistamise võimaluse puudumisega, ei tähenda, et kaebaja subjektiivseid õigusi oma lapsega suhtlemiseks oleks linn rikkunud või riivanud. Praegusel juhul ei ole tegemist olukorraga, kus kaebaja ei saa enda lapsega suhelda linna tegevusest sõltuvalt. Seega tuleb kaebus kohustamaks linna võimaldada kaebajal oma lapsega suhelda, tagastada ilmselge kaebeõiguse puudumise tõttu (HKMS § 121 lg 2 p 1). Juhul kui kaebuse eesmärgiks on lapsega kindla suhtluskorra reguleerimine, mitte pelgalt linna kohustamine võimaldada kaebajal oma lapsega suhelda, lahendatakse neid küsimusi PKS alusel. Tegemist on eraõiguse valdkonda kuuluva küsimusega, mille lahendamiseks puudub halduskohtul pädevus (TsMS § 550 lg 1 p 2, TsMS 3. jao paragrahvid, PKS § 143). HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda (HKMS § 4 lg 1). Kaebaja lapse hooldusõiguse küsimus on lahendatud Harju Maakohtu 14.05.2018 määrusega nr 2-17-17854, mis jõustus 19.06.2018. Viidatud määrusega on kaebaja hooldusõigus oma alaealise lapse suhtes peatatud kuni peatamise aluste äralangemisena, s.o vanglast vabanemiseni. Viidatud määrusega lõpetati osaliselt vanemate ühine hooldusõigus lapse suhtes ja anti emale ainuhooldusõigus lapse tervise küsimustes ja varahooldusõigus. Kuna kaebaja hooldusõigus on peatatud vanglast vabanemiseni, on peatatud ka tema õigus määrata lapse viibimiskohta. Lapse emal on ainuõigus otsustada lapse viibimiskoha küsimused kuni kaebaja kinnipidamisasutusest vabanemiseni. Seega on kaebaja nõuded, mis puudutavad etteheiteid seoses lapse viibimiskohaga, isikliku telefoni omamise või lapse tervisega seotud küsimusi, hooldusõigusega seotud küsimused, mille üle on otsustusõigus kaebaja lapse emal.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
X palub 20.03.2024 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 20.03.2024 määrus.
Kaebaja hooldusõigus ei ole peatatud. Harju Maakohtu 04.05.2018 määrus nr 2-17-17854 ei ole enam aktuaalne. Lasnamäe Linnaosa Valitsus on esitanud kohtule valed andmed. Kaebaja lapsele antakse vastu tema tahtmist tablette. Kaebaja nõusolekut ei ole selleks küsitud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus võtab X määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52‒52 ja 205 sätestatud nõuetele määral, mis võimaldab selle lahendamist. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
6.Halduskohus on kaebuse tagastamisel õiguspäraselt tuginenud HKMS § 121 lg 2 p-le 1.
3(5)
3-24-609
7.HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebuse võib tagastada üksnes siis, kui kohtu arvates on kaebeõiguse puudumine selge ilma kahtlusteta. Õigusliku olukorra keerukuse või ebaselguse korral tuleb eelistada kaebuse menetlusse võtmist ning küsimuse täiendavat analüüsimist otsuse tegemisel (vt Riigikohtu 04.10.2017 otsus nr 3-17-505, p 8 ja seal viidatud praktika). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praegusel juhul tegemist õiguslikult keeruka või ebaselge olukorraga, mis eeldaks kaebuse menetlusse võtmist ja asja sisulist lahendamist.
8.Kaebaja on praeguses asjas taotlenud vastustaja kohustamist vastama kaebaja pöördumistele, sh andma selgitusi kaebaja lapse (Y) turvakodus viibimise aluste ja tervise kohta. Asja materjalidest nähtuvalt on X esitanud tsiviilasjas nr 2-24-651 Harju Maakohtule avalduse, mis puudutab tema lapsega suhtlemist. Harju Maakohus on 23.01.2024 määrusega keeldunud X avalduse menetlusse võtmisest. X on vaidlustanud määruse Tallinna Ringkonnakohtus. Halduskohus on võtnud käesoleva asja materjalide juurde nimetatud tsiviilasjas Tallinna linna 19.01.2024 esitatud seisukoha, millest tuleneb, et vastustaja on selgitanud kaebajale tema lapse XXX viibimise õiguslikku alust, s.o laps viibib turvakodus lapse ema (Q) avalduse alusel. Samuti ilmneb, et kaebajale on Lasnamäe Linnaosa Valitsuse heaolu talituse juhatajaga 29.12.2023 peetud telefonikõne käigus selgitatud, et kaebaja laps ei viibi lastekodus, vaid turvakodus, ning PKS §-st 144 tulenevat lapsevanemate endi teabe andmise kohustust. Lisaks on kaebaja helistanud 11.01.2024 lapse heaolu spetsialistile seoses tema lapsega suhtlemisega ja saanud turvakodust 10.01.2024 teabe, et lapsega on võimalik suhelda eelneva kokkuleppega. Seega on kaebaja sisulise vastuse saanud. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda endale meelepärast vastust. Harju Maakohtu 04.05.2018 määruse nr 2-17-17854 järgi on ainuhooldusõigus kaebaja lapse tervise küsimustes ning lapse varahooldusõigus Ql, X hooldusõigus Y suhtes on sama määrusega peatatud kuni kaebaja vanglast vabanemiseni. Kaebaja lapse turvakodus viibimise aluseks on kaebaja lapse ema avaldus ja vastustajal puudus kohustus anda selleks haldusakt.
9.Kaebaja on taotlenud ka vastustaja kohustamist võimaldada lapsega piiramatut suhtlemist. Lasnamäe Linnaosa Valitsus on juba viidatud 19.01.2024 vastuses kinnitanud, et kaebaja ja tema lapse suhtlust telefoni teel ei ole piiratud, samuti on lapse ema valmis koos lapsega minema Tallinna Vanglasse kaebajaga kokkusaamisele. Samas kehtivad turvakodus kindlad reeglid ja sisekorraeeskiri ning helistada on võimalik kindlatel eelnevalt kokkulepitud kellaaegadel (lapsel endal puudub ligipääs telefonile). Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda helistamist piiramatult kaebaja soovitud aegadel. Asjaoludest nähtuvalt ei ole tegemist olukorraga, kus kaebajal ei ole võimaldatud lapsega suhelda. Vastupidi – Lasnamäe Linnaosa Valitsuse lapse heaolu talitus peab kaebaja ja tema alaealise lapse suhtlust väga vajalikuks. Sama on vastustaja kinnitanud 05.03.2024 halduskohtule esitatud vastuses.
10.Kuna eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja subjektiivseid õigusi riivatud, tagastas halduskohus õigesti kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu (HKMS § 44 lg 1).
11.Halduskohus on õigesti selgitanud ka seda, et küsimused, mis puudutavad lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramist, kaebaja lapse viibimiskohta, isikliku telefoni omamist või lapse tervise küsimusi, kuuluvad eraõiguse valdkonda, mille lahendamiseks puudub halduskohtul pädevus (HKMS § 4 lg 1, TsMS § 1, § 550 lg 1 p 2).
12.Kaebuse tagastamise tõttu jättis halduskohus õiguspäraselt läbi vaatamata kaebaja taotluse riigilõivust vabastamiseks ning riigi õigusabi määramiseks.
13.Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 20.03.2024 määrus muutmata. 4(5)
3-24-609
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.