lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-24-609/6

Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 20.03.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-609/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
20.03.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1771
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 1, 2Kaebuse tagastamineHKMS § 37 lg 2KaebusHKMS § 4 lg 1PädevusHKMS § 43 lg 2Korduv kaebusHKMS § 44 lg 1KaebeõigusHKMS § 62 lg 2Tõendite esitamise õigeaegsus ning tõendite asjakohasus ja lubatavusPKS § 118PKS § 119PKS § 143

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-24-609/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium10.04.2024

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
3-24-893/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium28.03.20243-24-893/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja28.03.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Määruse tegemise aeg ja koht

20.03.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-609

Haldusasi

Xi kaebus Tallinna linna kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna linn

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine, kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1.Võtta käesoleva haldusasja materjalide juurde tsiviilasjas nr 2-24-651 Tallinna linna 19.01.2024 esitatud seisukoht.
2.Tagastada Xi kaebus.
3.Jätta Xi menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks kaebuse esitamisel läbi vaatamata.
4.Jätta Xi riigi õigusabi taotlus halduskohtu menetluses esindaja määramiseks läbi vaatamata.
5.Jätta menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende enda kanda.
6.

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 25.08.20263-25-1870/27Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 12.08.20263-26-2129/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 06.08.20263-26-1342/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 05.08.20263-26-2395/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 31.07.20263-25-4412/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 31.07.20263-26-1681/15
TsMS § 550 lg 1Hagita perekonnaasjad
Edastada kaebajale haldusasja materjalid. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1.X (kaebaja) esitas 29.02.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mis puudutab tema alaealise lapsega suhtlemist. Kaebuse kohaselt viibib tema laps turvakodus ning kaebajal ei võimaldata oma lapsega suhelda. Kaebaja pöördus mitmel korral Tallinna linna poole seonduvalt oma alaealise lapsega suhtlemisega, soovides mh infot lapse käekäigu ja tervise kohta. Kaebuse kohaselt varjas Tallinna linn lapsega seotud olulist informatsiooni kaebaja eest ega võimadaldanud kaebajal oma lapsega telefoni teel vestelda. Kaebaja soovib oma lapsega suhelda. Lisaks ei ole kaebaja saanud selgitusi lapse turvakodus viibimisaluste kohta ega ka vastavaid haldusakte, mis kinnitaksid lapse turvakodus viibimise õiguslikku alust. Kaebaja märgib, et selline haldusakt puudub. Kaebuse kohaselt ei ole kaebaja rahul ka asjaoluga, et tema lapsele manustatakse vastu lapse tahtmist ravimeid.
2.Tallinna Halduskohus palus 04.03.2024 kohtunõudes esitada Tallinna linnal seisukoht kaebuses avaldatud asjaolude osas.
3.Tallinna linn esitas 05.03.2024 seisukoha, milles leidis, et kaebusest ei selgu, millist haldusakti või toimingut kaebaja vaidlustada soovib. Tallinna linn selgitas, et Harju Maakohtu

menetluses tsiviilasjas nr 2-24-651 on kaebaja avaldus seoses kaebaja lapsega suhtlemise piiramisega. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale teadaolevatel andmetel on Harju Maakohtu 14.05.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-17854 lapse ainuhooldusõigus tervise küsimustes ja varahooldusõigus lapse emal. Ülejäänud ulatuses on kaebaja hooldusõigus lapse suhtes peatatud kuni peatamise aluseks oleva asjaolu äralangemiseni. Tallinna linn märgib seoses teabe andmise nõudega, et vastavalt perekonnaseaduse §-le 144 on vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt teavet lapse isikuga ja varaga seotud tähtsate asjaolude kohta. See tähendab, et antud kohustus on lapsevanematel endil. Kaebaja suhtleb oma lapsega regulaarselt alates 10.01.2024, helistades lapsele otse ning on suhelnud lapsega tema Tallinna Laste Turvakeskuse Lilleküla turvakodu teenusel viibimise ajal. Tallinna linn ei takista kuidagi kaebaja ja tema lapse vahelist suhtlust, vaid pigem leiab linn, et lapse ja isa suhtlus on lapsele väga vajalik. Samuti toetab lapse suhtlust isaga lapse ema, kes on valmis korraldama ka lapse kohtumist isaga Tallinna Vanglas.

KOHTU PÕHJENDUSED

4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja on kaebuses välja toonud, et soovib oma alaealise lapsega suhelda ning saada lapsega seotud olulist teavet. Kaebaja on märkinud, et Tallinna linn ei ole kaebaja pöördumistele vastanud ning takistanud kaebajal oma lapsega suhtlemist. Kohtule nähtub, et kaebaja eesmärgiks on kohustada Tallinna linna võimaldama kaebajal oma lapsega suhtlemist kaebaja soovitud ajal ilma takistusteta ning kohustada Tallinna linna vastama kaebaja pöördumistele, sh andma selgitusi kaebaja lapse turvakodus viibimise aluste ning lapse tervise kohta (ravimite manustamine). Seega tõlgendab kohus kaebust selliselt, et kaebus on esitatud kohustamisnõuetes, kohustamaks Tallinna linna tagama kaebajale oma lapsega suhtlemine ning vastama kaebaja pöördumistele.
5.HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 järgi võib isik pöörduda halduskohtusse oma õiguse kaitseks. Halduskohtus kaitstavate õiguste ja vabadustena tuleb mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi: põhiõigusi ja -vabadusi ning seadustest ja muudest õigustloovatest aktidest, samuti haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi. Kaebeõigus on üksnes neil isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab. Kaebeõiguse eelduseks on seega isikule kuuluvate subjektiivsete õiguste riive (Riigikohtu halduskolleegiumi 23.03.2005 otsus asjas nr 3-3-1-86-04, p 13; 12.12.2017 määrus asjas nr 3-17-981, p 11).
6.Kaebaja on kaebuses heitnud Tallinna linnale ette, et linn ei teatanud kaebajale lapse turvakodus viibimisest, paludes edastada talle tõendid, mis kinnitaksid, et tema laps on perelt ära võetud ning paigutatud turvakodusse/lastekodusse. Kohus on tõlgendanud kaebuse nõuet kohustamisnõudena HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel, millega kaebaja soovib linna kohustamist vastama kaebaja pöördumistele. Kohus selgitab, et HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel on kohustamiskaebuse esitamise eeldusteks see, et haldusorgani keeldumine või jätkuv tegevusetus rikub kaebaja õigusi ning haldusorganil on kohustus anda haldusakt või sooritada toiming. See tähendab, et kohustamiskaebuse lubatavuse eelduseks on, et nõutav haldusakt või toiming ei tohi olla juba välja antud või tehtud.
7.Kohtule nähtub, et Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-651, milles kaebaja on esitanud avalduse seoses lapsega suhtlemisega. Nimetatud tsiviilasjas on kaebaja märkinud, et tema laps on pandud lastekodusse ning linn ega lastekodu ametnikud ei võimalda tal lapsega suhelda. Kaebaja soovis viidatud tsiviilasja menetluses, et kohus tunnistaks avalduses kirjeldatud käitumise ebaseaduslikuks ja võimaldaks kaebajal oma alaealise lapsega piiramatult suhelda. Maakohus keeldus 23.01.2024 avalduse menetlusse võtmisest põhjusel, et avalduses on rikutud olulisi vorminõudeid, avaldus ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil ning avaldajal ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 koostoimes § 371 lg 1 p-ga 9 ja § 371 lg 2 2(4)

p-ga 2). Harju Maakohtu 23.01.2024 määrus ei ole käesoleva kaebuse lahendamise hetkeks veel jõustunud, sest kaebaja on selle vaidlustanud.

8.Ülalmainitud tsiviilasja menetluses Tallinna linna 19.01.2024 esitatud seisukohast nähtub kohtule, et linn on selgitanud kaebajale, et kaebaja laps viibib turvakodus kaebaja lapse ema avalduse alusel. Kohus võtab HKMS § 62 lg 2 alusel Tallinna linna tsiviilasjas nr 2-24-651 esitatud seisukoha käesoleva haldusasja materjalide juurde, kuivõrd kohtu hinnangul on linna seisukoht oluline ka praeguse haldusasja lahendamisel. Kohtule nähtub selles seisukohas, et kaebajat nõustati lapse turvakodus viibimise küsimuses ka 29.12.2023 Lasnamäe Linnaosa Valitsuse lapse heaolu talituse juhataja poolt telefonitsi, milles mh selgitati, et laps ei viibi lastekodus, vaid on turvakodus ning lapsevanematel endil on õigus ja kohustus üksteisele jagada infot olukorrast ja selle põhjustest. Samuti nähtub, et kaebaja on helistanud linnale 11.01.2024 seoses lapsega suhtlemisega ning 10.01.2024 turvakodust saadud teabega, et lapsega on võimalik suhelda eelneva kokkuleppega.
9.Kohus leiab, et käesoleval juhul on kaebaja pöördumised saanud linna poolt vastatud ning kaebaja on saanud linnalt selgitusi ka kohtumenetluste käigus, mistõttu puudub linnal kohustus kaebajale uuesti vastata ja asjaolusid selgitada. Kaebaja ei saa käesoleva kaebuse lahendamisega nõuda endale meelepäraseid vastuseid ning kohus ei saaks kohustamiskaebust lahendades kohustada linna konkreetse sisuga vastuseid andma. Praegusel juhul on näha, et linn ei ole kaebaja pöördumistega sisuliselt tegelemata jätnud ega kaebaja probleeme eiranud, vaid kaebajale on siiski selgitusi antud. Seega puudub kohtu hinnangul linna tegevusetus, st kaebajale selgituste andmata jätmine, mis kaebaja õigusi mistahes viisil riivaksid. Perekonnaseaduse (PKS) § 144 kohaselt, millele on kaebaja enda kaebuses ka ise viidanud, on vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt teavet lapse isikuga ja varaga seotud tähtsate asjaolude kohta, kui see ei ole vastuolus lapse huvidega. Seega saab kaebaja lapsega seotud teavet nõuda ka lapse emalt otse.
10.Tallinna linn ei ole andnud haldusakti, millega oleks omaalgatuslikult kaebaja lapse turvakodusse paigutamist otsustanud või lapse tervise küsimusi otsustanud. Linn on kaebajale varasemalt selgitanud, et lapse turvakodus viibimise aluseks on kaebaja lapse ema avaldus. Seega olukorras, kus vastavat haldusakti ei eksisteeri ning kaebaja lapse turvakodus viibimiseks on piisav teise, st hooldusõigust omava vanema avaldus, ei saa haldusakti mitteeksisteerimine kaebaja subjektiivseid õigusi eraldiseisvalt riivata ning kaebajal puudub kaebeõigus (HKMS § 44 lg 1).
11.Kaebaja on kaebusega soovinud ka Tallinna linna kohustamist võimaldada kaebajal oma alaealise lapsega piiramatult suhelda. Kaebuses esitatud asjaolude kohaselt ei ole kaebaja rahul sellega, et turvakodusse oma lapsele helistades on teatavad piirangud, nt kooskõlastatud kellaaegadel helistamine, lapse ligipääs telefonile või tema isikliku telefoni puudumine.
12.Tallinna linn on tsiviilasjas nr 2-24-651 kaebajale selgitanud, et lapsel ei ole võimalik vastata igal hetkel telefonile, kuivõrd tal puudub ligipääs telefonile. Selleks, et kaebaja saaks soovitud aegadel oma lapsega suhelda, tuleb kaebajal esitada avaldus ja leppida kokku kindlatel kellaaegadel helistamised ning kinnitada, milliselt telefonilt kaebaja kõnesid teeb. Käesolevas kohtumenetluses Tallinna linna 05.03.2024 esitatud seisukohas on linn märkinud, et ei ole teinud takistusi kaebajale oma lapsega suhtlemisel. Sealjuures on linn kinnitanud, et kaebaja on regulaarselt saanud oma lapsega suhelda ning linn peab kaebaja ja tema lapse vahelist suhtlust väga vajalikuks. Kohus märgib, et turvakodus kehtivad omad reeglid ja sisekorraeeskirjad, millest tuleb kaebajal kinni pidada. Asjaolu, et kaebaja ei ole rahul piiramatu helistamise võimaluse puudumisega, ei tähenda, et kaebaja subjektiivseid õigusi oma lapsega suhtlemiseks oleks linn mistahes moel rikkunud või riivanud. Praegusel juhul ei ole tegemist olukorraga, kus kaebaja ei saa enda lapsega üldse suhelda linna tegevusest sõltuvalt. Kaebaja on saanud regulaarselt lapsega suhtlust pidada. Seega leiab kohus, et kohustamiskaebus, kohustamaks linna võimaldada kaebajal oma lapsega suhelda, tuleb tagastada ilmselge kaebeõiguse puudumise tõttu. 3(4)
13.Ka juhul, kui kaebaja kaebuse esitamise eesmärgiks on lapsega kindla suhtluskorra reguleerimine, mitte pelgalt linna kohustamine võimaldada kaebajal oma lapsega suhelda, siis neid küsimusi lahendatakse PKS alusel. Tegemist on eraõiguse valdkonda kuuluva küsimusega, mille lahendamiseks puudub Tallinna Halduskohtul pädevus (TsMS § 550 lg 1 p 2, TsMS 3. jao paragrahvid, PKS § 143). HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Halduskohtu pädevuses on avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda (HKMS § 4 lg 1). Kohus märgib täiendavalt, et vastavalt PKS § 118 lg-le 1 teostavad vanemad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale (PKS § 119 ls 1). Käesolevas asjas ei nähtu kohtule, et vaidlus seisneks selles, et kaebaja lapse hooldusõiguse küsimus on lahendatud Harju Maakohtu 14.05.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-17854, mis jõustus 19.06.2018. Viidatud määrusega on kaebaja hooldusõigus oma alaealise lapse suhtes peatatud kuni peatamise aluste äralangemisena, s.o vanglast vabanemiseni. Vaidlust ei saa olla ka selles, et viidatud määrusega lõpetati osaliselt vanemate ühine hooldusõigus lapse suhtes ja anti emale ainuhooldusõigus lapse tervise küsimustes ja varahooldusõigus. Eeltoodust tulenevalt, kuna kaebaja hooldusõigus on peatatud vanglast vabanemiseni, siis on peatatud ka tema õigus määrata lapse viibimiskoht. Lapse emal on ainuõigus otsustada lapse viibimiskoha küsimused kuni kaebaja kinnipidamisasutusest vabanemiseni. Seega kaebaja nõuded, mis puudutavad etteheiteid lapse viibimiskohaga, isikliku telefoni omamise või lapse tervisega seotud küsimusi, on hooldusõigusega seotud küsimused, mille üle on otsustusõigus kaebaja lapse emal.
14.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse tervikuna HKMS §121 lg 2 p 1 alusel.
15.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
16.Kuna kaebus kuulub tagastamisele, jätab kohus kaebaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning riigi õigusabi määramiseks kaebaja esindamiseks halduskohtumenetluses läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.07.20263-25-3255/12Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.07.20263-26-2119/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja