M. M. nõude osas 3 150 eurot M. M. nõude osas 3 150 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: M. M. (isikukood xxxx) Hageja II: M. M. (isikukood xxxx) Hagejate seaduslik esindaja: O. M. (e-post xxxx) Kostja: M. M. (isikukood xxxx, e-post xxxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
12.06.2024
Resolutsioon
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Jätta rahuldamata M. M. nõue elatisevõlgnevuse perioodi 01.05.2023 – 09.06.2023 eest M. M.lt väljamõistmiseks.
3.Välja mõista M. M.lt elatis perioodi 10.06.2023-30.06.2024 eest 3 840 eurot M. M. kasuks.
4.Välja mõista M. M.lt xxxx sündinud alaealise lapse M. M. kasuks alates 01.07.2024 kuni tema täisealiseks saamiseni, so kuni xxxx, igakuine elatis 350 eurot kuus.
5.Jätta rahuldamata M. M. nõue elatisevõlgnevuse perioodi 01.05.2023 – 09.06.2023 eest M. M.lt väljamõistmiseks.
6.Välja mõista M. M.lt elatis perioodi 10.06.2023-30.06.2024 eest 3 840 eurot M. M. kasuks.
7.Välja mõista M. M.lt xxxx sündinud alaealise lapse M. M. kasuks alates 01.07.2024 kuni tema täisealiseks saamiseni, so kuni xxxx, igakuine elatis 350 eurot kuus.
8.Käesoleva otsuse resolutsiooni p-des 4 ja 7 väljamõistetud igakuised elatisemaksed tuleb tasuda iga kuu eest ette hiljemalt vastava kuu 10. kuupäevaks O. M. kontole xxxx selgitusega „elatisraha“.
9.Tühistada 30.01.2024 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõud, millega kohus kohustas kostjat hagejatele elatise tasumiseks kuni käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
10.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,
alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate esitatud väited ja nõuded
1.Kostja on hagejate isa. Hagejate vanemad elavad lahus alates 2023.a. maist, alates millest kostja hagejate ülalpidamises ei osale. Hagejad elavad emaga. Hageja I igakuised vajadused on 1 160 eurot kuus (sh eluasemekulu 170 eurot, toidukulu 250 eurot, sidekulu 20 eurot, tervishoiukulu 60 eurot, kulud hügieenitarvetele 60 eurot, kulud seoses kooliga 200 eurot (alates 01.09.2023), kulud riietele ja jalanõudele 70 eurot, muud kulud 330 eurot (huviharidus, meelelahutus, lasteaed kuni 31.08.2023). Hageja II igakuised vajadused on 990 eurot kuus (sh eluasemekulu 170 eurot, toidukulu 250 eurot, tervishoiukulu 100 eurot, kulud hügieenitarvetele 120 eurot, kulud riietele ja jalanõudele 150 eurot, muud kulud 200 eurot (huviharidus, meelelahutus, lasteaed alates 01.09.2023). Hageja I palub välja mõista kostjalt hageja I kasuks: - elatisevõlgnevus perioodi 01.05.2023 – 09.06.2023 eest summas 725 eurot; - alates 10.06.2023 igakuise elatise 350 eurot kuus kuni hageja I täisealiseks saamiseni; Hageja II palub välja mõista kostjalt hageja II kasuks: - elatisevõlgnevus perioodi 01.05.2023 – 09.06.2023 eest summas 525 eurot; - alates 10.06.2023 igakuise elatise 350 eurot kuus kuni hageja I täisealiseks saamiseni. Kostja seisukohad
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on andnud hagejatele ülalpidamist vastavalt oma võimalustele. Kostja majanduslik seisund ei võimalda nõutavas ulatuses elatist tasuda, kostja on võlgades ja kohtuotsuse tegemise seisuga ei tööta, kuna menetluse kestel koondati. Kui oli veel töökoht, siis kostja maksis elatist nii palju kui suutis, viimasel töökohal oli sissetulek 900 eurot kuus. Kostja on täieliku töövõimega. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.PKS (perekonnaseadus) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Nähtuvalt hagile lisatud sünni tõenditest (dtl 7-8) on kostja hagejate isa, mistõttu on hagejatel õigus saada kostjalt ülalpidamist.
4.PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Pooled ei vaidle, et hagejad kostjaga koos ei ela, lapsed elavad koos emaga.
5.TsMS § 369 kohaselt tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks
tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18). Pooled ei vaidle, et kostja on tasunud pärast vanemate kooselu lõppemist hagejatele elatist ebaregulaarselt, sedagi mitte igakuiselt, ning ka vahetult hagejate kulude kandmises osalenud ei ole. Kostja on seega hagejatele ülalpidamise andmise kohustust rikkunud.
6.PKS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kostja avaldas kohtuistungil, et ei vaidle vastu hagejate väidetele nende igakuiste vajaduste osas. Kostja leidis ka, et lastele ülalpidamise andmise kohustus jaguneb lapsevanemate vahel võrdselt. PKS § 101 lg 5 järgi vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Alates 01.01.2023 on lapsetoetus esimesele ja teisele lapsele 80 eurot kuus (PHS § 17 lg 3). Kuivõrd esitatu kohaselt on hageja I igakuised vajadused 1 160 eurot kuus ja hageja II vajadused 990 eurot kuus, siis arvestades maha lapsetoetuse on ülalpidamiskohustuse võrdsel jagamisel kummalegi vanemale langevaks osaks vastavalt 540 eurot hageja I ja 455 eurot hageja II. Hagejad on nõudnud elatist 350 eurot kuus.
7.PKS § 108 kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagejad on nõudnud elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt perioodi 01.05.2023 – 09.06.2023 eest. Hagis esitatud arvestuskäigud tagasiulatuvate nõuete kujunemise kohta korrektsed ei ole. Arvestusega 350 eurot kuus kujuneb elatisesummaks ühe lapse kohta nimetatud perioodi eest 455 eurot (350 + (350 : 30 x 9)).
8.Kohtule esitatud väljavõtte (dtl 201) kohaselt on kostja pärast hagi esitamist tasunud kokku elatist 2 120 eurot, kohus loeb, et sellest on mõlemale lapsele mõeldud võrdne osa. Nende laekumistega on kostja mõlema hageja tagasiulatuvad nõuded täitnud, sellega seoses jätab kohus tagasiulatuvad nõuded rahuldamata. Pärast tagasiulatuvate nõuete täitmist jääb üle 1 210 eurot (2 120 - 455 - 455), so 605 eurot lapse kohta.
9.Tulenevalt PKS § 100 lg 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Kohus arvutab selguse huvides välja elatisevõlgnevuse kohtuotsuse tegemise seisuga. 10.06.2023-30.06.2024 eest tuleb kostjal anda kummalegi hagejale ülalpidamist 4 445 eurot ((350 : 30 x 21) + (350 x 12)), menetluse kestel laekunust on kohustus kummagi hageja ees täidetud 605 euro osas.
10.Kohus mõistab kostjalt välja elatise kummagi hageja kasuks perioodi 10.06.2023-30.06.2024 eest 3 840 eurot (4 445 - 605) ning igakuise elatise alates 01.07.2024 kuni kummagi hageja täisealiseks saamiseni 350 eurot kuus.
11.Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel vastavalt hagejate taotlusele, et igakuine elatis tuleb tasuda hagejate ema kontole hiljemalt vastava kuu 10. kuupäevaks.
12.Kohus on 30.01.2024 määrusega hagi taganud, kohustades kostjat menetluse kestel hagejatele elatise tasumiseks. Kohus tühistab hagi tagamise abinõud, kuna need ei ole osas, milles kohus hagi rahuldas, lahendi täitmise tagamiseks vajalikud, alates kohtuotsuse jõustumisest tuleb elatist tasuda vastavalt otsusega välja mõistetule.
13.Tõendid, millele kohus ei viidanud, teavet asja lahendamisel tähendust omavate asjaolude kohta ei sisalda.
14.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Seoses sellega hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.