J. K. hagi A. K. vastu elatise nõudes 2342,97 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: J. K. (isikukood xxxx) Hageja seaduslik esindaja: N. P. (isikukood xxxx, e-post xxxx) Hageja lepinguline esindaja: Olga Väina-Kesler (e-post [email protected]) Kostja: A. K. (isikukood xxxx, e-post xxxx) Kostja lepinguline esindaja: Irina Vassiljeva (e-post [email protected] ) Eelistung 06.03.2024, edasi kirjalikus menetluses
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista A. K.lt J. K. kasuks alates 10.10.2023 kuni 31.03.2024 elatis 121,50 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot ning proportsionaalselt vähendatud TsMS § 101 lg 6 alusel 8 ööpäeva võrra).
3.Välja mõista A. K.lt J. K. kasuks alates 01.04.2024 kuni J. K. täisealiseks
saamiseni (s.o xxxx) elatis 134,28 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot ning proportsionaalselt vähendatud TsMS § 101 lg 6 alusel 8 ööpäeva võrra).
Resolutsiooni p-s 3 märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
5.Elatise summad kanda iga kalendrikuu eest hiljemalt iga kuu 10.ndaks kuupäevaks N. P. arveldusarvele xxxx, selgitusega: elatis.
6.Juhul, kui A. K. on kohtumenetluse kestel J. K.le maksnud elatist, siis tasutud summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele, s.h oktoober 2023 eest tasutud elatis summas 139 eurot (dtl 71) ning veebruari 2024 kuni mai 2024 eest tasutud elatis summas 346,33 eurot
7.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 07.01.2023 esitatud hagiavalduse kohaselt on A. K. (kostja) J. K. (hageja) isa. Hageja ja kostja elasid koos kuni 2019a. Alates augustist 2023 maksab kostja elatist oma äranägemise järgi vahelduvalt 50 eurot ja 150 eurot. Hageja igakuised keskmised vajadused ja tema tavaline elulaad materiaalses väljenduses (aastaringi võttes) kokku on 705 eurot, sh eluase (kommunaalkulud) 100 eurot, kulutused toidule 200 eurot, kulutused tervishoiule 10 eurot, kulutused hügieenitarvetele 10 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot, kulutused vabale
ajale 40 eurot, lasteaia kulud 20 eurot, lasteaia jalgpalli- ja lauluring 35 eurot, logopeediga seansid toimuvad kuus 8 korda ja iga tund maksab 30 eurot, kokku 240 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt palus hageja välja mõista kostjalt alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, s.o 10.10.2023.a edasiulatuvalt elatisraha igakuiselt 260,33 eurot (s.o igakuine elatis baassummas 249,78 euro, millele lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast millest on maha arvatud Perehüvitiste seaduses § 17 märgitud 1⁄2 lapsetoetusest) kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja vastus Kostja palus oma vastuses jätta hagiavaldus rahuldamata. Kostja pole kunagi keeldunud hageja ülalpidamisest, kostja osaleb igakuiselt lapse ülalpidamises. Kostja teeb seda vabatahtlikult ja ei näe põhjust, miks peaks see olema sätestatud kohtu poolt. Kostja selgitab kohtule, et kuna laps viibib tema juures rohkem kui 7 päeva igakuiselt, siis on kostjal mõjuv asjaolu elatise vähendamiseks. Kostja maksab elatist vastavalt kalkulaatorile. Kostja tasus elatist juulis vastavalt vanemate kokkuleppele juuni eest 250 eurot, augustis 75 eurot (arvestades, et juulis oli laps tema juures 12 ööpäeva), septembris 139 eurot (arvestades, et augustis oli laps tema juures 7 ööpäeva), oktoobris 139 eurot (arvestades, et septembris oli laps tema juures 7 ööpäeva), novembris 139 eurot (arvestades, et oktoobris oli laps tema juures 7 ööpäeva). Kostja on seisukohal, et hageja kulutused on ülepaisutatud. Kohtu põhjendused
1.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele osaliselt.
2.Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kohus märgib, et alates 01.04.2023 kuni 31.03.2024 oli baassummaks 249,78 eurot ning alates 01.04.2024 on baassummaks 272,76 eurot.
3.Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja vanemateks on kostja ja N. P.. Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejaga käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejal on seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).
4.Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kostja on esitanud tõendi, mille kohaselt on ta 2023 jaanuari eest kuni septembri 2023 eest tasunud elatist kokku 1953 eurot, s.o keskmiselt 217 eurot kuus (dtl 65). Arvestades miinimumelatise suurusega, on seega elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud.
5.Hageja on palunud välja mõista elatise miinimummääras. Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja igakuised kulud kokku 705 eurot, sh eluase (kommunaalkulud) 100 eurot, kulutused toidule 200 eurot, kulutused tervishoiule 10 eurot, kulutused hügieenitarvetele 10 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot, kulutused vabale ajale 40 eurot, lasteaia kulud 20 eurot, lasteaia jalgpalli- ja lauluring 35 eurot, logopeediga seansid toimuvad kuus 8 korda ja iga tund maksab 30 eurot, kokku 240 eurot kuus. Kohtu hinnangul on hagejate poolt välja toodud kululiigid igakuiselt vajalikud ning neile märgitud suurus mõistlik. Kohus selgitab, et eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt laste eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see
vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Samuti on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu ning vajavad riideid ja jalanõusid ning eluliselt on usutav ka hügieenivahendite kasutamine ning tervishoiukulude olemasolu. Arvestades hageja vanusega on ka lasteaia ja vaba aja kulud usutavad. Lapse ema on esitanud menetluses ka tõendi, millest nähtuvalt on ta kandnud igakuiseid kulusid seoses haridusega (dtl 98, 100). Iseenesest ei saa pidada ebamõistlikuks ka kulusid erinevatele huivalaringidele, kuna need on lastele arendavad ja kasulikud. Lapse ema on esitanud ka tõendi muusikaringi külastamise kulude olemasolu kohta (dtl 99). Samuti märgib kohus, et aeg-ajalt võivad tekkida ka muud ettenägematud kulutused, millega saab elatise väljamõistmisel arvestada. Kohus selgitab, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Seega asub kohus seisukohale, et hageja igakuised kulud vastavad vähemalt kahekordsele seaduses sätestatud elatise baassummale vaatamata asjaolule, kas hagejal on täiendavaid kulusid seoses logopeediga või mitte. Kohus ei pea seega vajalikuks anda oma hinnangut ka poolte esitatud tõenditele seoses logopeediga (dtl 97, 111-114).
6.PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. 06.03.2024 eelistungil on hageja seaduslik esindaja kinnitanud, et hageja viibis oktoobris, novembris ja detsembris 2023 kostjaga 7 päeva ning jaanuaris ja veebruaris 2024 10 päeva (dtl 87). Tsiviilasjas xxxx on määratud kompromissi korras poolte vahel suhtluskord, mille kohaselt hageja viibib üldjuhul kostjaga üle ühe nädala neljapäeva koolipäeva lõpust uue nädala esmaspäeva hommikuni ning lisaks on suvevaheajal kostja puhkuse ajal hageja üle ühe nädala isa juures esmaspäevast pühapäevani (dtl 133-135). Kohus asub seega seisukohale, et hageja on viibinud ja viibib eelduslikult ka edaspidi kostjaga aastalõikes ca 8 ööpäeva kuus. Seega on põhjendatud elatise summat vähendada proportsionaalselt 8 ööpäeva võrra. Kohus märgib siinkohal, et jätab tähelepanuta kostja esitatud kirjavahetuse seoses hageja võimaliku viibimisega tema juures, kuna antud kirjavahetus on venekeelne (dtl 128-131).
7.PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele
elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on 06.03.2024 toimunud eelistungil kinnitanud, et on võimeline elatist iseenesest miinimumelatises tasuma (dtl 88). Seega puudub alus täiendavalt elatise vähendamiseks.
8.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis alates 10.10.2023 kuni 31.03.2024 summas 121,50 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot ning proportsionaalselt vähendatud TsMS § 101 lg 6 alusel 8 ööpäeva võrra) ning alates 01.04.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o xxxx) elatis 134,28 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot ning proportsionaalselt vähendatud TsMS § 101 lg 6 alusel 8 ööpäeva võrra). Elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Hageja on palunud määrata, et elatis kantaks üle 10ndks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja arveldusarvele. Seega on põhjendatud, et elatise summad tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja arveldusarvele iga kuu hiljemalt 10ndaks kuupäevaks. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejatele maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada, s.h oktoober 2023 eest tasutud elatis 139 eurot (dtl 71) ning veebruari 2024 kuni mai 2024 eest tasutud elatis summas 346,33 eurot (dtl 127).
9.Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.
10.Käesolevas otsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 alusel arvestamata, kuna need ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja lahendust. Menetluskulud
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.
Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.