Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) Y.O (isikukood XXX), seaduslik esindaja J.W ja lepinguline esindaja Olga Väina-Kesler Kostja (vastustaja) D.G (isikukood XXX), lepinguline esindaja Irina Vassiljeva
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 18.06.2024 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.
4.Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Y.O (hageja, laps) esitas J.W (ema) vahendusel 10.10.2023 maksekäsu kiirmenetluse avalduse D.G (kostja, isa) vastu elatise nõudes. Kostja esitas nõudele vastuväite ja asi anti üle hagimenetluses lahendamiseks Harju Maakohtule.
2.Hageja esitas 07.11.2023 maakohtule hagiavalduse, milles nõudis kostjalt igakuiselt 260,33 € maksmist.
2.1.Hageja tõi esile, et kostja maksab elatist oma äranägemise järgi vahelduvalt 50 või 150 €. Hageja igakuised keskmised vajadused ja tema tavaline elulaad materiaalses väljenduses (aasta põhjal võttes) kokku 705 € kuus, sh eluase (kommunaalkulud) 100 €, kulutused toidule 200 €, tervishoiule 10 €, hügieenitarvetele 10 €, riietele ja jalanõudele 50 €, vabale ajale 40 €, lasteaia kulu 20 €, jalgpalli- ja lauluring 35 € ning logopeedi seansid 240 €.
3.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja osaleb igakuiselt lapse ülalpidamises ja teeb seda vabatahtlikult. Laps viibib kostja juures rohkem kui seitse päeva kuus ja ta maksab elatist vastavalt kalkulaatorile. Kostja tasus elatist juulis vastavalt vanemate kokkuleppele juuni eest 250 €, augustis 75 € (juulis oli laps tema juures 12 ööpäeva), septembris 139 € (augustis oli laps tema juures 7 ööpäeva), oktoobris 139 € (septembris oli laps tema juures 7 ööpäeva), novembris 139 € (oktoobris oli laps tema juures 7 ööpäeva). Lisaks on lapse kulutused ülepaisutatud.
MAAKOHTU OTSUS
4.Maakohus rahuldas hagi 18.06.2024 otsusega (vaidlustatud otsus) osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja elatise ajavahemikul 10.10.2023 – 31.03.2024 summas 121,50 € kuus ja alates 01.04.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni 134,28 € kuus. Elatist indekseeritakse alates 01.04.2025 vastavalt PKS § 101 sätetele ja see tuleb tasuda iga kuu 10. kuupäevaks ema pangakontole. Lisaks otsustas maakohus, et menetluse ajal makstud elatise summad saab kostja tasaarvestada. Menetluskulud jäid TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi.
4.1.Maakohus märkis, et vastavalt PKS § 101 lg-tele 3, 4 ja 5 oli ajavahemikul 01.04.2023 – 31.03.2024 elatise baassumma 249,78 € ja alates 01.04.2024 on see 272,76 €. Esitatud tõendi kohaselt tasus kostja elatist jaanuarist septembrini 2023 kokku 1953 €, st keskmiselt 217 € kuus. Seega on elatise nõue põhjendatud, arvestades miinimumelatise suurusega.
4.2.Hageja toodud kululiigid on igakuiselt vajalikud ja märgitud suurus mõistlik. Nähtuvalt suhtluskorra kokkuleppest viibib laps kostjaga vähemalt kaheksa ööpäeva kuus. Seega on põhjendatud elatise summat vähendada PKS § 101 lg 6 alusel proportsionaalselt kaheksa ööpäeva võrra. Kostja kinnitas, et on võimeline miinimumelatist tasuma. Hageja kasuks tuleb välja mõista elatis 10.10.2023 – 31.03.2024 summas 121,50 € kuus (baassumma 249,78 €, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50,55 € ning proportsionaalselt vähendatud kaheksa ööpäeva võrra) ning alates 01.04.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni 134,28 € kuus (baassumma 272,76 €, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 € ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 € ning proportsionaalselt vähendatud kaheksa ööpäeva võrra).
POOLTE SEISUKOHAD
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles sisuliselt palus suurendada tema kasuks välja mõistetud elatist summadeni 199,60 € (ajavahemikul 10.10.2023 – 31.03.2024) ja 220,60 € (alates 01.04.2024) kuus. Menetluskulud palus hageja jätta poolte endi kanda. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
5.1.Esiteks ei pööranud maakohus tähelepanu lapse igakuiste kulude suurusele. Lapse kulud kuus on 700 €, millest tuleb maha arvata lapsetoetus 80 €. Seega tuleb vanemate vahel 2 (4)
võrdselt jagada 620 €. Vaidlustatud otsusega on laps pandud väga ebasoodsasse olukorda ja tema heaolu on rikutud.
5.2.Teiseks kohaldas maakohus valesti PKS § 101 lg 6. Kui arvestada, et laps viibib kostja vastuse kohaselt isa juures seitse ööpäeva kuus, saab miinimumelatist lisaks poolele lapsetoetusele vähendada üksnes 23,33% võrra.
6.Kostja vaidles kaebusele vastu, aga palus samuti jätta menetluskulud poolte endi kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Pooled kannavad ise oma menetluskulud ringkonnakohtus.
8.Maakohtu otsuse vaidlustas ainult hageja, kes soovib igakuise elatise suurendamist. Järelikult on maakohtu otsus kostjalt vähemalt selles märgitud summas elatise (enne 01.04.2024 summas 121,50 € ja edaspidi 134,28 € kuus) väljamõistmise, alates 01.04.2025 indekseerimise, otsuse täitmise korra ning tasaarvestuse osas TsMS § 456 lg 4 ls 2 alusel edasi kaebamata jõustunud.
9.Poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu tuvastatud asjaoludest selle kohta, et kostja on hageja isa ja hageja elab igapäevaselt ema juures (TsMS § 652 lg 1 p 1). Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse õigsust osas, mida on kaebusega vaidlustatud (TsMS § 651 lg 1). Vastavalt hageja taotlustele ja väidetele tuleb kaebuse lahendamiseks selgitada välja, kas on alust mõista kostjalt välja maakohtu otsusest suuremas summas igakuine elatis. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega kostjalt välja mõistetud elatise suuruse osas. Hageja kaebuse väited ei anna alust igakuise elatise summat suurendada. Vastuseks kaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.1.Kaebuse esimese väitega heidab hageja maakohtule ette, et tähelepanuta jäi tema väide igakuiste vajaduste kohta summas 700 €. Maakohus möönis vaidlustatud otsuse p-s 5 hageja kulude põhjendatust, aga lähtus elatise väljamõistmisel selle minimaalsest määrast, mille näeb ette PKS § 101 lg 1. Vaidlus elatise üle lahendatakse hagiasjana ja selles kohaldub TsMS § 230 lg 1 ls 1. Viidatud sätte kohaselt peab hageja tõendama nõude aluseks olevad asjaolud. Miinimumelatise nõude lahendamisel saab kohus lähtuda sellest, et hageja vajadused vastavad kahekordse miinimumelatise summale, aga seda ületav vajaduste summa tuli hagejal tõendada. Ringkonnakohus andis hagejale võimaluse selgitada, milliste maakohtu menetluses esitatud tõendite põhjal tulnuks tuvastada tema vajadused vähemalt 700 € kuus. Hageja seda võimalust ei kasutanud, st kaebuses ega ka 01.10.2024 menetlusdokumendis pole viiteid tõenditele, mille alusel saaks tuvastada hageja igakuised vajadused. Järelikult lähtus maakohus õigesti sellest, et hageja vajadused vastavad kahekordse miinimumelatise summale.
9.2.Kaebuse teise väite kohaselt eksis maakohus PKS § 101 lg 6 kohaldamisel, kui tuvastas hageja kostja juures viibimise aja pikemana kostja vastuses märgitud seitsmest päevast. Ka see väide pole põhjendatud.
9.2.1.PKS § 101 lg 6 võimaldab vähendada proportsionaalselt sama paragrahvi eelnevate sätete alusel arvutatud elatise suurust, kui lahuselava vanema juures viibimise aeg nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle (RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 14.7).
9.2.2.Kolleegiumi hinnangul on keskmine aeg kõnealuses tähenduses võimalik leida aritmeetilise keskmisena, võttes arvesse kohustatud vanema juures viibitud päevade ja hinnatava ajavahemiku kalendrikuude arvu suhet. Käesolevas asjas tuleb ilmselt eristada aega enne suhtluskorra määrust ja pärast seda.
9.2.3.Maakohtu 06.03.2024 istungi protokolli järgi tuvastas maakohus, et hageja viibis oktoobris, novembris ja detsembris 2023 kostjaga seitse päeva ning jaanuaris ja veebruaris 3 (4)
2024 kümme päeva. Neid asjaolusid apellatsioonimenetluses ei vaidlustatud. Järelikult oli hageja kostja juures kõnealusel ajavahemikul keskmiselt 8,2 ööpäeva kuus (≈ (3 × 7 + 2 × 10) : 5).
9.2.4.Kostja tõi 12.06.2024 menetlusdokumendis esile, et hageja oli tema juures märtsis ja aprillis 8 ööpäeva ning mais 15 ööpäeva. Neid väiteid hageja maakohtu menetluses ega ka kaebuses kahtluse alla ei seadnud. Nii saab kaebuse lahendamisel lähtuda sellest, et nimetatud kolmel kuul oli hageja kostja juures keskmiselt 10,3 ööpäeva kuus (≈ (2 × 8 + 15) : 3).
9.2.5.Suhtluskorra vaidluse 23.05.2024 määruse põhjal tuvastas maakohus, et hageja viibib üldjuhul kostjaga üle ühe nädala neljapäeva koolipäeva lõpust uue nädala esmaspäeva hommikuni ning lisaks on suvevaheajal kostja puhkuse ajal hageja üle ühe nädala kostja juures esmaspäevast pühapäevani. Aeg neljapäeva lõunast kuni esmaspäeva hommikuni on 3,75 ööpäeva. Kalendrikuus on keskmiselt 4,33 nädalat (≈ 52 : 12). Nii kujuneb tavapärase suhtluskorra järgi kostja juures viibimise ajaks kolleegiumi arvutuste kohaselt keskmiselt 8,12 ööpäeva kuus (≈ 3,75 × 4,33 : 2). Maakohtu tuvastatust ega suhtluskorra määrusest ei nähtu, et suvel oleks hageja kokkuvõttes vähem aega kostja juures, kui kooliajal.
9.2.6.Eelneva põhjal lähtus maakohus õigesti sellest, et hageja on kostja juures ja kostja annab talle vahetult ülalpidamist keskmiselt 8 ööpäeva kuus – see tingimus on täidetud kõiki kolme vaadeldud ajavahemiku puhul, sh ka edaspidi kehtiva suhtluskorra järgi.
10.Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 ja mõlema poole ühise taotluse alusel poolte endi kanda. Resolutsioonis märgitakse kõigi seniste menetluskulude jaotus (TsMS § 173 lg 1 ls 2). Kulude sellise jaotuse tõttu pole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt)
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.