Ahtme maantee 69 KÜ hagi S. Ž. vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Hagihind
2791, 63 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Ahtme maantee 69 KÜ (RK 80003886, asukoht Ahtme mnt 69, 31021 Kohtla-Järve) Hageja lepinguline esindaja: Roman Golovenko (e-post [email protected] ) Kostja: S. Ž. (IK xxx, elukoht xxx)
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Ahtme maantee 69 KÜ hagi S. Ž. vastu võlgnevuse ja viivise nõudes.
2.Välja mõista S. Ž.lt Ahtme maantee 69 KÜ kasuks võlgnevus 31.01.2016 seisuga 2428, 32 eurot, sh. põhivõlgnevus 1421, 97 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1006, 35 eurot.
3.Välja mõista S. Ž.lt Ahtme maantee 69 KÜ kasuks viivis 0,07% päevas põhinõudelt (1421,97 eurot) alates 01.02.2016 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
5.Välja mõista S. Ž.lt Ahtme maantee 69 KÜ kasuks menetluskulud 728 eurot, sh. maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 71, 85 eurot, hagi esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 203, 15 eurot, dokumentaalse tõendi saamise kulu 3 eurot ja õigusabi kulud 450 eurot.
6.Välja mõista S. Ž.lt Ahtme maantee 69 KÜ kasuks viivis välja mõistetud menetlusku1udelt (728 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-15-126928
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).
I HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt on kostja korteriomandi (registrikood 701107) asukohaga Ahtme maantee 69-8, Kohtla-Järve omanik ja korteriühistu Ahtme maantee 69 liige. Korteriühistu põhikirja p. 4.2.1., 4.2.6.-4.2.8. kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma KÜ põhikirja, üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid, sh tasuma jooksvate ja planeeritavate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid (ka makseid elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest) ning maksetega viivitamisel tasuma viivist. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste, prügiveo ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest. Hageja on igakuiselt esitanud kostjale arveid, kuid kostja ei täida oma kohustusi. Kostja võlgnevus on 31.01.2016 seisuga 2428, 32 eurot sh põhiosa 1421, 97 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1006, 35 eurot.
2.03.07.2015 esitas kostja hageja juhatusele avalduse, milles lubas tasuda jooksvad arved ja vähemalt 40 eurot võla kustutamiseks, kuid lubadust ei hakanud kostja täitma. Kostja ei ole alustanud võla tasumist isegi pärast hagi esitamist ega maksa nõuetekohaselt ka jooksvaid makseid. Juulis 2015 oli juhatuse otsusega peatatud kostjale viivise arvestamine seoses sellega, et kostja esitas hagejale avalduse, milles lubas alustada võlgnevuse tasumist. Hageja üldkoosoleku või juhatuse poolt ei tühistatud kostjale juba arvestatud viivised ja 03.06.2015 üldkoosolekul viivise arvestamise küsimust ei arutatud. Hageja tugineb KÜS §-le 5 lg 1, 7 lg 4, 13 lg 4, 151 lg 1, KOS §-le 11, 13 ja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 2428, 32 eurot. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetluskulud jätta kostja kanda. Välja mõista kostjalt menetluskulud kokku 728 eurot, sh. riigilõiv 275 eurot, dokumentaalse tõendi saamise kulu 3 eurot ja õigusabi kulud 450 eurot ning viivis välja mõistetud menetluskuludelt.
II KOSTJA VASTUS
3.Kostja tunnistab hagi osaliselt, so. põhinõude 1421, 97 euro osas. Viivistele vaidleb vastu. Korteriühistu üldkoosoleku või juhatuse juuni 2015 otsusega tühistati viivise arvestus. Seda kinnitavad ka esitatud arved, mille kohaselt viivis alates juulist 2015 ei suurene. Kuna enne hagi esitamist oli kostja sissetulekuks töövõimetuspension, andis hageja seaduslik esindaja nõusoleku võla tasumiseks ositi. Veebruarist 2016 asus kostja tööle ning on võimeline tasuma jooksvad arved 100% ning kustutama võlga 60 eurot kuus. Tegi ettepaneku kompromissi sõlmimiseks. Nõus kirjaliku menetlusega. Leiab, et hageja esindaja kulud on väga suured.
III KOHTU PÕHJENDUSED
4.Arvestades hagi hinda 2791, 63 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Tuvastatud
2-15-126928 on, et kostja on korterelamu Ahtme maantee 69 korteri number 8 Kohtla-Järve omanik alates 23.10.2007 (tl. 34) ja korterelamus Ahtme maantee 69 on asutatud korteriühistu (tl. 24). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on korteriühistu Ahtme maantee 69 liige ning majandamiskulude arvestamise ja võlgnevuse suuruse üle.
5.Hageja tugineb sellele, et kostja on rikkunud hageja liikmesusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud tasuma kaasomandi majandamise kulutused. Korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord nähakse korteriühistu olemasolul korteriühistuseaduse (KÜS) § 4 lg 2 järgi ette korteriühistu põhikirjas. Majandamiskulud on korteriühistuseaduse tähenduses KÜS § 151 lg 1 järgi korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste eest (sh. küte) ja tehnosüsteemide hooldus- ja remondikulud ning need kujutavad endast korduvaid/perioodilisi kohustusi.
6.Korteriühistu Ahtme maantee 69 põhikirja p. 4.2.1. ja 4.2.6 (tl. 27) järgi on ühistu liige kohustatud tasuma igakuiselt kaasomandi majandamiskulusid, sh. eraldised remondifondi ja ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest. Kuna kostja tunnistab hagi põhivõlgnevust, so. 1421, 97 euro osas ja korteriomanikul on majandamiskulude tasumise kohustus KOS § 13 lg 1 tulenevalt, on kostja korteriomanikuna maksekohustust rikkunud, st. kostja ei ole majandamiskulusid seisuga 31.01.2016 tasunud kokku summas 1421, 97 eurot (tl 42). Järelikult on hageja õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täitmist ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 1421, 97 eurot.
7.Hageja nõuab kostjalt viivist. KÜS § 7 lg 4 kohaselt võib hageja nõuda majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriomanikult viivist kuni 0,07 % maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Korteriühistu põhikirja p 4.2.8. kohaselt kohustub kostja maksete mittetähtaegsel tasumisel tasuma viivist 0,07 % päevas. Viiviste tasumisest võib ühistu liikme vabastada mõjuvatel põhjustel juhatus oma otsusega (tl 28). Raha maksmisega viivitamise korral (so. täitmisega viivitamisel) peab arvestama viivise tasumise kohustusega. Kostja pidi ette nägema, et kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda viivist. Kostja ei ole nõus viiviseid maksma, kuna kostja väitel korteriühistu üldkoosoleku või juhatuse juuni 2015 otsusega tühistati viivise arvestus ning alates juulist 2015 viivise summa ei suurene. Hageja esindaja selgitas, et alates juulist 2015 peatati kostjale viivise arvestamine, mitte ei tühistatud juba arvestatud viiviseid (tl 58).
8.Raha maksmisega viivitamise korral (so. täitmisega viivitamisel) peab võlgnik arvestama viivise tasumise kohustusega. Kostja pidi ette nägema, et kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda viivist. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid viivise arvestusele, suurusele ja määrale, ega nõudnud viivise vähendamist. Kuna kostja ei ole majandamiskulusid tasunud, on hageja õigustatud viivist nõudma ja kohus mõistab välja kostjalt hageja kasuks sissenõutavaks muutunud viivise 1006, 35 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
2-15-126928 TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukuluks on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulu (dokumentaalse tõendi saamise kulu). Asja läbivaatamise kuluks on dokumentaalse tõendi saamise kulu (TsMS § 143 p 2). Kohtuväliseks kuluks on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks maksekäsu kiirmenetluses 10.12.2015 tasutud riigilõiv 71, 85 eurot, hagi esitamisel 17.02.2016 tasutud täiendav riigilõiv 203, 15 eurot (tl 4), dokumentaalse tõendi saamise kulu 3 eurot ja õigusabi kulu 450 eurot, kokku 728 eurot (tl 111). Kohus leiab, et õigusabi kulud 450 eurot (240+210) on vajalikud ja põhjendatud. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-4-15 p 13 selgitanud et väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Käesolevas asjas ei ületa hageja õigusabikulu (450 eurot) hagihinda (2791, 63 eurot). Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 3-2-1-145-13 p 14). Kuna hagi rahuldatakse, mõistab kohus välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud 728 eurot sh. maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 71, 85 eurot, hagi esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 203, 15 eurot, dokumentaalse tõendi saamise kulu 3 eurot ja õigusabi kulud 450 eurot. Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.