Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.V.K. (hageja) esitas 11. septembril 2022 (täpsustatud 25. mail 2023) Tartu Maakohtule hagiavalduse A.A. (kostja I) ja B.B. (kostja II) vastu elatise vähendamiseks tagasiulatuvalt alates hagi esitamisest otsuse tegemise ajal kehtiva miinimumelatise suuruseni. Hagiavalduse kohaselt maksab hageja tsiviilasjas nr 2-19-14617 sõlmitud kompromissi järgi kummalegi kostjale elatist 292 eurot. 1. jaanuaril 2022 jõustunud perekonnaseaduse (PKS) muudatuste alusel taotleb hageja elatise vähendamist kehtiva seaduse alusel arvutatud miinimummäärani. Hageja leidis, et kostjad ei ole tõendanud kehtiva seaduse alusel arvestatud elatisest suuremaid vajadusi. Kodulaenu tagasimaksed ei ole kostjate ülalpidamise kulu. Hageja ei tea, kus kostjad tegelikult elavad, sest XXXXXXX asuval elamul puudub kasutusluba. Kostjate eluasemevajaduse saab katta väiksemate kuludega, sest kostjate emal on ka korter asukohaga XXXXX XXXXX. 10-hektarilise kinnistu elektrikulu jagamine viiega (kinnistu elanike arv) ei anna õiget pilti kostjate tegelikust elektrikulust. Kostjate ülalpidamiskulude hulka ei kuulu ehitusprügi arved. Kolme Nublu suitsuanduri automaatne jälgimine G4S poolt on toreduslik kulu. Teenus Elisa Elamus üle õhu ja piiramatu internet maksumusega 51,31 eurot on liialdatud kulu. Elukindlustus ei ole vältimatu kulu. Diislikütuse arve ei ole kostjatega seotud kulu. Mopeedauto kulu ei ole ülalpidamiseks vajalik kulu. Autokooli kulu on ühekordne kulu. Nõustamisteenusel ei ole seost kostjatega ning tegemist ei ole igakuise kuluga. Hageja ei pea kandma toreduslikke ja keskmist ülalpidamist ületavaid kulusid. Kostjate ema saab lisaks palgale ka üüritulu, kuid hagejale käib praegune elatise suurus üle jõu. Hageja oli pikalt töötu ning hiljem on saanud minimaalset tasu hagejale kuuluvast mikroettevõttest XXXXX OÜ.
2.Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud paluvad kostjad jätta hageja kanda. Kostja I ülalpidamiskulud on kokku 741,65 eurot kuus, s.o eluasemekulud, toidukulud, kütus, mopeedauto kulud, ravimid, riided, jalanõud, trennid, huviringid, vabaaja kulud, koolikulud. Kostja II ülalpidamiskulud on kokku 708,90 eurot kuus, s.o eluasemekulud, toidukulud, autokooli kulud, ravimid, riided, jalanõud, trennid, huviringid, vabaaja kulud, koolikulud.
Eluasemekulude aluseks on võetud leibkonna eluasemekulud ning ühe lapse kulu väljaselgitamiseks on kogukulu jagatud elanike arvuga eramus. Kostjate emale kuuluvas korteris elamise kulud on suuremad kui kostjatel eramus. Ühe kuu keskmiseks kuluks on kokku 279,23 eurot. Kostjate praeguses eluasemes on eluasemekuludeks elekter ja prügi (eramu kasutab maakütet, mis kasutab ainult elektrit) ning ühe kuu kulu suuruseks on 44,42 eurot inimese kohta. Kostja I kulude hulka kuulub mopeedauto kulu, mis seisneb sõiduki ostukulus. Nimetatud kulu on jaotatud eeldatava ekspluatatsiooniperioodi jooksul võrdseteks osadeks vastavalt kalendrikuude arvule - 48 kuud. Mopeedauto on kostjale I vajalik koolis käimiseks, kuna kostja I elukoht ei ulatu ühistranspordi teeninduspiirkonda (lähim peatus 7 km) ning kostjate ema töökoht ja kostja I kool ei asu samas suunas, mistõttu ei ole kooli jõudmist teistmoodi võimalik tagada. Auto olemasolu on vajalik ka seetõttu, et kostja I asub algavast õppeaastast õppima Tartu linnas, mistõttu on kooli jõudmiseks vajalik kasutada mopeedautot ning omada juhiluba. Mopeedauto kuluks on koos soetushinna ja kütusega 140 eurot kuus. Kui kostjate ema sõidutaks lapsi kooli, kuluks ühel päeval 76 km läbimiseks kütusele 11,63 eurot, mis teeb ühe kuu kuluks 232,60 eurot. Olukorras, kus laste ülalpidamiskulud on üksnes suurenenud, ei ole võimalik elatist vähendada muutunud materiaalõiguse pinnalt. Elatise vähendamisel tuleb hinnata laste tegelikku ülalpidamisvajadust ning lähtuda otsuse tegemisel laste heaolust. Hageja elustandard võimaldab kostjatele vajaduspõhist ülalpidamist anda. Hagejal ei esine makseraskuseid.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Maakohus tuvastas, et kostjad on hageja lapsed. Hageja maksab kummalegi kostjale Tartu Maakohtu 26. novembri 2019 määruse tsiviilasjas nr 2-19-14617 alusel elatist 292 eurot kuus. Hageja tugineb elatise vähendamise alusena õigusliku olukorra muutumisele (PKS § 2172 lg 1). Alates 1. jaanuarist 2022 kehtiva PKS § 101 järgi oleks kostjale I makstav miinimumelatis 222,83 eurot ning kostjale II makstav miinimumelatis 189,41 eurot. Pooled vaidlevad, kas kostjate igakuised kulud ületavad kehtivat elatise miinimummäära. Kostja I väitel on tema kulud ühes kuus 751, 61 eurot (sh kodulaen, elekter, prügivedu, koduvalvesüsteem, interneti ja TV teenus, telefon/andmeside, elukindlustus, toit, transport, mopeedauto ost, remont, hooldus, hügieenitarbed, ravimid, vitamiinid, nõustamisteenus, riided, jalanõud, trennid, huviringid, koolikohustuse täitmisele, vaba aeg ja meelelahutus). Kostja II väitel on tema kulud ühes kuus 718, 90 eurot (sh kodulaen, elekter, prügivedu, koduvalvesüsteem, interneti ja TV teenus, telefon/andmeside, elukindlustus, toit, autokool, hügieenitarbed, ravimid, vitamiinid, nõustamisteenus, riided, jalanõud, trennid, huviringid, koolikohustuse täitmisele, vaba aeg ja meelelahutus). Hageja on 25. septembri 2023 eelistungil kinnitanud, et ei vaidlusta kostjate kulutusi, mis puudutavad apteeki/vitamiine, riideid, jalanõusid, trenne, huviringe, koolikohustuse täitmist, vaba aega ja meelelahutust. Seega võtab hageja omaks, et kostja I kulud on 179 eurot ja kostja II kulud 240 eurot kuus. Kohtule esitatud tõendist (kostjate seadusliku esindaja konto väljavõte, tl 21-22) nähtub, et aprillis 2023 kuulus tasumisele laenu põhiosa 152,74 eurot, varakindlustuse makse 15,01 eurot ja kogunenud intress 194,06 eurot, kokku 361,81 eurot. Arvestades, et eluasemekulud jagunevad viie pereliikme vahel, on ühe kostja kulu 72,36 eurot. Maakohus leidis kostjate esitatud tõendite põhjal (tl 21-22), et kummagi kostja osas on eluasemekulud põhjendatud 72,36 euro osas. Mõistlik ei ole eeldada, et viieliikmeline pere peab
mahutama end 54,50 m2 korterisse, et hoida kummagi kostja osas kokku 29 eurot eluasemekuludelt. Kostjad on kinnitanud, et ruutmeetrite arvestuses tuleb soodsam tasuda X eramu kodulaenu kui XXXXX tn korteri kommunaalmakseid. Ainetud on hageja kahtlused selles, kas kostjad elavad X kinnistul (tl 82-83). Küsimus hoone kasutusloast ei ole asjakohane. Elektrikulud on kummagi kostja osas tõendatud 37,56 eurot kuus (tl 23, 153-157 pöördel, 159166 pöördel, tl 24-25, tl 26). Hageja väited selle kohta, et kostjate elektrikulu on liiga suur kinnistu suuruse (10 ha) või ehitustööde tegemise tõttu, on paljasõnalised. Maakohus leidis, et kummagi kostja osas on tõendatud prügiveo kulud 1,44 eurot (tl 27, 2829). Koduvalvesüsteemi kulud on maakohtu hinnangul põhjendatud kulud. Kostjad on tõendanud, et kummagi kostja osas on valvekulud 4,14 eurot (tl 30-32). Maakohus pidas eluliselt usutavaks kostjate selgitusi selle kohta, et eramu asukoha tõttu on korraliku ühenduse saamine keeruline ning sobilik on konkreetne pakett, mida pakub Elisa Eesti AS (tl 80). Maakohus luges seega põhjendatud ja tõendatud interneti ja TV-teenuse kuluks ühe kostja kohta 13,52 eurot kuus (tl 33-35). Elisa Eesti AS-i arvest aprillist 2023 (tl 36-37) ja selle tasumise maksekorraldusest (tl 38-39) nähtub, et kostja I ja kostja II telefon/andmeside teenuse eest tuleb tasuda kummagi kostja puhul 11,49 eurot kuus. Hageja ei ole nimetanud summat, mille ulatuses ta kostjate telefoni/andmeside teenuse maksumust aktsepteerib. Tegemist ei ole ülemäära suure summaga ning see on põhjendatud kostjate kulu. Elukindlustuse kulu on maakohtu hinnangu samuti põhjendatud ja kummagi kostja osas on tõendatud kulu 21,70 eurot (tl 43-44, 108, 40-42). Üldteadaolevat elukallidust, toidukaupade ja väljaspool kodu einestamise hindu arvestades on toidukulu 170 eurot ühes kuus kummagi kostja kohta põhjendatud summa (tl 133-144, 145152). Kostjate elukoht asub keskusest väljas, kuid kostja I õpib X Gümnaasiumis ning kostja II X Gümnaasiumis, on kulutused transpordile paratamatud. Kostjate ema selgituse kohaselt on esimese transpordivõimaluseni 7 km (tl 107). Seega ei ole võimalik toetuda ühistranspordile. Tuginedes kostjate arvestusele, et kostjate emal kuluks ühel koolipäeval kostjate transportimiseks kütusele 11,63 eurot ning asjaolule, et ühes õppeaastas on ca 182 koolipäeva, moodustub sellisel juhul kostja I kütusekuluks aastas 2116,66 eurot, s.o 176,39 eurot kuus. Lisanduksid kulud kostjate ema sõiduvahendi remondile, hooldusele ja kindlustusele. Eeltoodut arvestades on soodsam, kui kostja I sõidab ise mopeedautoga kooli. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja I kasutada on mopeedauto ning et selle soetushind oli 4800 eurot. Maakohus leidis, et selle kasutamist on võimalik jätkata ka pärast kostja I täisealiseks saamist või mopeedauto siis realiseerida. Kohus loeb mopeedauto kasutuseaks 10 aastat. Sellisel juhul kulub mopeedauto soetushinna katteks 40 eurot kuus. Kütusearvete koonditest (tl 45, tl 158158 pöördel, 167-167 pöördel) nähtub, et perioodil septembrist 2022 kuni oktoobrini 2023 kulus kütusele 28,20 eurot kuus. Mopeedauto remondi ja hoolduse kulude kohta ei ole kostja I tõendeid esitanud. Mopeedauto kasutamise puhul on kostja I transpordikulud põhjendatud ja tõendatud 68,20 eurot kuus (40 + 28,20). Maakohus luges kummagi kostja põhjendatud hügieenitarvete kuluks 15 eurot kuus. Maakohus leidis, et kostjate nõustamisteenus Matti Orava juures ei ole tõendatud (tl 50-51). Kostjate esindaja selgitas istungil, et nõustamisteenust kasutati kahel korral (tl 107 pöördel).
Kostja II autokooli kulude suurust (tl 3, 47-48) ja kostja II täisealiseks saamise aega arvestades, on kulud põhjendatud 10,31 eurot kuus. Eeltoodust arvestades on kostja I ülalpidamiskulud ühes kuus 594,41 eurot ja kostja II osas 597,52 eurot. Jagades saadud summad mõlema vanema vahel võrdselt, selgub, et kostja I vajaduspõhine elatis on 297,21 eurot kuus ning kostja II puhul 298,76 eurot kuus. Seega on kostjate vajaduspõhine elatis suurem kui hageja poolt tasutav 292 eurot kuus. Hageja väidab, et tema sissetulekud ei võimalda elatist 292 eurot kostja kohta maksta. XXXXX OÜ majandusaasta aruandega (tl 127-131) soovib hageja tõendada, et tegemist on mikroettevõttega, mille äritegevus on minimaalne. Hageja konto väljavõtetelt (tl 112-126) nähtub, et XXXXX OÜ-st on hageja nt septembris 2023 saanud töötasu kokku 702,52 eurot. Lisaks nähtuvad hageja konto väljavõtetelt igakuiselt sadades ja isegi tuhandetes eurodes ülekanded hageja lähedastelt J.K. ja O.K. või maksed hageja enda kontode vahel. Tasumised nähtuvad ka kohtule esitatud tõenditest (hageja kontoväljavõtted tl 112-126, kostjate ema konto väljavõtted tl 133-144, 145-152). Hagejal ei ole elatise võlga. Hageja on töövõimeline. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus hagi rahuldamata. Maakohus jättis tähelepanuta kostjate tõendid kulude kohta, mida hageja ei vaidlustanud (tl 52-63).
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda koos lisanduva viivisega. Maakohus on ebaõigesti hinnanud kostjate kulusid, pidades neid laste esmavajadustega seotud kuludeks. Samuti ei ole maakohus arvestanud lastetoetuse ega lapserikka pere toetusega. Hageja osa kostjate kulude kandmisel peaks olema vastavalt 219, 71 eurot ja 221, 26 eurot. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga hageja majandusliku seisu kohta. Hageja on tõendanud tema ettevõtte majandusseisu. Hageja ettevõttel pole n-ö vaba raha. Maakohtu seisukoht, et hageja näitab oma sissetulekuid väiksemana, on meelevaldne. Vanemalt ei saa nõuda, et ta teeniks sissetulekut, mis võimaldab tasuda miinimummäärast suuremat elatist. Maakohus ei ole otsuse tegemisel arvestanud kostjate ema sissetulekutega ning et need on hageja sissetulekutest suuremad. Hageja ei nõustu kuludega mopeedautole. Samuti on põhjendamatud kulutused toidule osas, mis puudutab einestamist väljaspool kodu. Jääb arusaamatuks, miks elukindlustus on põhjendatud kui kostjatega seotud kulu. Kulud koduvalvele ei ole kostjate esmavajadustega seotud kulud. Kehtiva perekonnaseaduse alusel arvestatav elatis ei ole miinimumelatis nagu oli varasema seaduse samas sättes, vaid uus arvutamise kord arvestab lapse mõistlike kuludega eluasemele, kodusele majapidamisele, telekommunikatsioonile, transpordile, haridusele, toidule, hügieenile, tervishoiule, riietele-jalatsitele, vaja aja veetmisele, taskurahale jne. See tähendab, et miinimumelatisega on kaetud esmavajalikud kulud lastele mõistlikus ulatuses.
5.Kostjad (vastustajad) paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kostjad ei nõustu hageja seisukohaga, mille kohaselt tuleks laste harjumuspärast elustandardit vähendada. Elatise suuruse määramisel võetakse aluseks laste tavaline elulaad, mitte kohustatud isiku soov.
Maakohus ei ole ebaõigesti kostjate kulutusi arvutanud. Hageja tugineb apellatsioonkaebuses esmakordselt, et ülalpidamiskohustust tuleks vähendada lastetoetuse ja lapserikka peretoetuse arvel. Käesolevas asjas ei ole põhjust vähendada hageja ülalpidamiskohustust seetõttu, et laste emal on kolm last. Alates 1. aprillist 2024 PKS § 101 alusel arvestatud elatise suuruseks esimese ja teise lapse kohta 287,72 eurot kuus. Sellest tulenevalt peaks hageja tasuma täiendavalt kummagi kostja ülalpidamiseks kuus üksnes 4,28 eurot rohkem. See teeb aastas kahe lapse kohta kokku 102,72 eurot. Sellest tulenevalt leiavad kostjad, et hageja ei kasuta oma menetlusõigusi heauskselt. Ka vanemate võrdsuse põhimõttes kõrvalekaldumist ei ole hageja maakohtu menetluses taotlenud. Hageja pangakonto väljavõtetest nähtub, et hageja töötuks olemine või miinimumtasu saamine ei ole tema varalist seisundit ja tavapärast elulaadi kahjustanud. Sellest on üheselt järeldatav, et hageja varjab oma tegelikke sissetulekuid. Hageja etteheited kostjate transpordi kulutuste osas on ebaselged. Ka muid vastuväiteid kostjate kuludele ei ole hageja põhjendanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
7.Hageja taotleb 11. septembril 2022 esitatud hagis 26. novembri 2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-14617 kinnitatud kompromissis kokkulepitud kostjatele tasutava elatise vähendamist. Pooled leppisid kompromissis kokku elatise tasumises seadusega ettenähtud miinimummääras, st et alates 1. jaanuarist 2022 tuleb hagejal tasuda kummalegi kostjale elatist PKS § 2172 lg 1 järgi 292 eurot kuus. Hageja tugineb PKS § 2172 lg-le 2 ja soovib maksta kostjatele elatist
1.jaanuaril 2022 kehtima hakanud PKS §-s 101 järgi arvutatavas määras. Maakohus jättis hagi rahuldamata. Maakohus tuvastas, et kostja I põhjendatud ja vajalikud ülalpidamiskulud kuus on 594, 41 eurot ja kostjal II 597, 52 eurot ning hageja poolt praegu tasutav 292 eurot kuus on kooskõlas kostjate vajadustega. Hageja vaidlustab apellatsioonkaebuses maakohtu hinnangu kostjate vajalike kulude suuruse osas, samuti heidab maakohtule ette kostjate ülalpidamisvajaduse kindlaksmääramisel lapsetoetuse ja lasterikka pere toetusega mittearvestamist. Hageja ei nõustunud ka maakohtu hinnanguga hageja majanduslikule olukorrale. Samuti ei ole maakohus arvestanud kostjate ema sissetulekutega.
8.Maakohus leidis õigesti, et hagi aluseks olevatel asjaoludel on hagejal õigus pöörduda PKS § 2172 lg 2 alusel hagiga kohtusse elatise suuruse muutmiseks, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Maakohus jättis hagi rahuldamata põhjusel, et kostjad on tõendanud, et nende vajadused ja selleks tehtavad kulutused õigustavad hagejalt PKS §-s 101 sätestatust suurema elatise saamist ning varasema kohtulahendiga kinnitatud kompromissis kokku lepitud elatist ei tule seetõttu vähendada (maakohtu otsuse p 19). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga.
9.PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Laste tavalise elulaadi kujundavad nende vanemad, sh vanemate varalised võimalused, arvestada tuleb ka lapse vanusega. Kostjad olid maakohtu otsuse tegemise ajal vastavalt 16 aastat ja 15 aastat vanad. Põhjendatud ja kostjate huve kahjustav on hageja apellatsioonkaebuse seisukoht, et hageja makstava elatise eesmärgiks
on katta üksnes lapse esmavajalikke kulutusi. Hageja selline seisukoht ei ole seadusega kooskõlas. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et mopeedautoga seotud kulud on luksuskulud ega ole 16 aastase (praegu 17 aastase) kostja I vajalikud kulud. Maakohus on nimetatud kulu vajalikkust otsuses piisavalt hinnanud, sh võrrelnud seda kulu muude võimalike kostja I kuludega transpordile kodu ja kooli vahel. Ringkonnakohus nõustub nimetatud osas maakohtu seisukohtadega. Seoses koolivõrgu korrastamisega ei pruugi gümnaasium asuda alati õpilase elukohaga samas asulas, samuti valivad õpilased gümnaasiumi oma huvidest ja edasise haridustee planeerimisest lähtuvalt. Vanematel on kohustus laste hariduse saamist toetada, sh elatise maksmise kaudu. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et toidukulud 20 euro ulatuses kuus väljaspool kodu söömisele ei ole kostjate esmavajadus. Maakohus on põhjendatult otsuses märkinud, et koolilõuna on tasuline. Hageja ei ole tõendanud, et kostjatel kulub koolilõunale vähem kui 20 eurot kuus. Arvestades kostjate vanust ei saa kostjate kulusid väljaspool kodu söömisele 20 eurot kuus pidada ka muudel asjaoludel mittevajalikuks kuluks. Seega on maakohus asunud põhjendatud seisukohale, et kummagi kostja toidukulu 170 eurot kuus (sh väljaspool kodu söömisele 20 eurot) on vajalik kulutus. Maakohus on kostjate vajalikuks kuluks pidanud ka kulu 21,70 eurot kuus elukindlustusele ja koduvalvekulu 4,14 eurot kuus kostja kohta. Hageja apellatsioonkaebuse väited ei veena ringkonnakohut selles, et tegemist ei ole kostjate vajaliku kuluga. Kindlustuskulu on tõendatud kindlustuspoliisi ja maksekorraldusega. Koduvalvekulu on tõendatud maksekorraldusega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega kostjate vajalike kulutuste hindamisel ja ei pea seetõttu vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6). Hageja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda selles osas maakohtust teistsugusele seisukohale.
10.Ringkonnakohus ei nõustu ka apellatsioonkaebuse väidetega, mis puudutavad hageja võimet teenida sissetulekut. Maakohus tuvastas, et hageja on iseenda tööandjaks XXXXX OÜ kaudu ja saab miinimumpalka. Maakohus leidis, et hagejal on kõik eeldused senise sissetuleku suurendamiseks. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtuga. Tsiviilasja nr 2-19-14617
20.novembri 2019 kohtuistungil avaldas hageja kohtule, et tema sissetulek K-Rautas töötades oli 1850 eurot kuus, uuel töökohal katseajal oli töötasu 1650 eurot kuus (II kd lk 14). Seega on hageja võimeline leidma tööturul ka sellise töökoha, mis võimaldab tal teenida miinimumpalgast suuremat sissetulekut. Asjaolu, et hageja on otsustanud hakata tegelema ettevõtlusega, mis ei võimalda tal saada varasemaga võrreldes samaväärset töötasu, ei ole aluseks vähendada hageja osakaalu kostjate vajaduste katmisel. Seetõttu ei pidanud maakohus kostjate vanemate sissetulekute võimaliku ebaproportsionaalsusega ka asja lahendamisel arvestama.
11.TsMS § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus. Sama õigus on hagejal ka siis, kui perioodilised maksed on kokku lepitud kompromissis, mille kohus kinnitab (TsMS §-d 430-431). Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas ei anna ainuüksi muutunud materiaalõigus alust kohtu poolt kinnitatud kompromissis kokku lepitud elatise vähendamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui elatise saaja soovib ka pärast 1. jaanuari 2022 saada elatist 292 eurot ning see ületab kehtiva PKS § 101 alusel hageja kohta arvutatud elatise suuruse, peab hageja tõendama, et tema vajadused kuus on vähemalt 584 eurot (st 2x 292 eurot) (vt RKTKo 22. juuni 2022, 2-19-19160, p 14.2.). Sama otsuse p-s 14.3 on Riigikohus selgitanud, et riiklike
toetuste osas tuleb kehtivat materiaalõigust tõlgendada erinevalt võrreldes varasema Riigikohtu praktikaga. Riigikohtu varasema praktika järgi sai kohus PKS § 102 lg 2 alusel miinimumelatisest väiksema elatise välja mõista ning arvestada asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, üksnes mõjuval põhjusel koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga, ning vaid juhul, kui menetlusosaline sellele tugines ja seda oli pooltega arutatud (RKTKo 28. märtsi 2018. a otsus, nr 2-16-11905/66, p 23; 9. juuni 2017. a otsus nr 3-2-1-35-17, p 28.2; 22. märtsi 2017. a otsus nr 3-2-1-174-16, p 11).
20.novembri 2019 kohtuistungi protokollist tsiviilasjas nr 2-19-14617 nähtub, et hageja ei taotlenud minimaalmääras tasutavas elatises kokku leppides riiklike lastetoetustega arvestamist, samuti andis hageja kostjatele ülalpidamist sel ajal ka vahetult. Seega arvestasid pooled juba tsiviilasjas nr 2-19-14617 kokkuleppe sõlmimisel, et lisaks poole miinimumpalga ulatuses hageja poolt tasutavale elatisele kaetakse kostjate vajadusi riiklike toetuste arvel. Seetõttu ei pidanud maakohus ka elatise vähendamise hagi lahendades praegusel juhul riiklike peretoetustega arvestama. Asjas on tuvastatud, et kostjate vajadused ei ole varasema miinimumelatisega (292 eurot kuus) võrreldes vähenenud. Asja materjalidest nähtub, et hageja poolt vahetult antav ülalpidamine on ära langenud, kuna kostjad hagejaga enam ei kohtu. Kokkuvõtvalt nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et varasemas kohtu poolt kinnitatud kompromissis kokku lepitud elatise vähendamiseks puudub alus, mistõttu jättis maakohus põhjendatult hagi rahuldamata.
12.Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.