Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

2/11

eurot kuus, s.o eluasemekulud, toidukulud, autokooli kulud, ravimid, riided, jalanõud, trennid, huviringid, vaba-aja kulud, koolikulud. Eluasemekulude aluseks on võetud leibkonna eluasemekulud ning ühe lapse kulu väljaselgitamiseks on kogukulu jagatud elanike arvuga (viis) eramus. Kostjate emale kuuluvas korteris elamise kulud on suuremad kui kostjatel eramus. Ühe kuu keskmiseks kuluks on kokku 279,23 eurot. Kostjate praeguses eluasemes on eluasemekuludeks elekter ja prügi (eramu kasutab maakütet, mis kasutab ainult elektrit) ning ühe kuu kulu suuruseks on 44,42 eurot inimese kohta. Kostja I kulude hulka kuulub mopeedauto kulu, mis seisneb sõiduki ostukulus. Nimetatud kulu on jaotatud eeldatava ekspluatatsiooniperioodi jooksul võrdseteks osadeks vastavalt kalendrikuude arvule - 48 kuud. Mopeedauto on kostjale I vajalik koolis käimiseks, kuna perekond elab asukohas, mis ei ulatu ühistranspordi teeninduspiirkonda (lähim peatus 7 km) ning ema töökoht ja laste kool ei asu samas suunas, mistõttu ei ole lapse kooli jõudmist teistmoodi võimalik tagada. Auto olemasolu on vajalik ka seetõttu, et kostja I asub algavast õppeaastast õppima Tartu linnas, mistõttu on kooli jõudmiseks vajalik kasutada mopeedautot ning omada juhiluba. Mopeedauto kuluks on koos soetushinna ja kütusega 140 eurot kuus. Kui kostjate ema sõidutakse lapsi kooli, kuluks ühel päeval 76 kilomeetri läbimiseks kütusele 11,63 eurot, mis teeb ühes kuus kuluvaks summaks 232,60 eurot. Olukorras, kus maksete suurust mõjutavad asjaolud on muutunud pigem vastupidises suunas - laste ülalpidamiskulud on üksnes suurenenud - ei ole võimalik elatist vähendada muutunud materiaalõiguse pinnalt. Elatise vähendamisel tuleb hinnata laste tegelikku ülalpidamisvajadust ning lähtuda otsuse tegemisel laste heaolust. Hageja elustandard ei ole selline, et ta ei ole võimeline kostjatele vajaduspõhist ülalpidamist andma. Hagejal ei esine makseraskuseid.

KOHTU SEISUKOHT

3/11

eurot ning lasterikka pere toetus kolme lapse eest, mis käesoleval hetkel on 450 eurot kuus. Eemaldades elatise summast pool lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust, moodustub 262,83 eurot. Võttes sellest summast maha ka pool lapsetoetuse määra, moodustub 222,83 eurot. Tulenevalt PKS § 101 lg-st 6, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Vaidlust ei ole, et PKS § 101 lg-s 6 nimetatud elatissumma vähendamise alust ei esine. PKS § 101 lg 7 järgi kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Vanim laps, s.o kostja I, saaks seega elatise täismäära summas 222,83 eurot. Kostja I ja kostja II vanusevahe on väiksem kui kolm aastat, mistõttu saaks kostja II elatist 15% vähendatud määras, s.o 189,41 eurot.

5/11

7) Ravimid, tervishoid: laste apteek/vitamiinid 20 eurot.

nõustamisteenus

üks

kord

kuus

eurot,

8) Kulutused riiete ja jalanõudele: 60 eurot. 9) Trennid, huviringid: jõusaal 39 eurot, kulutused laagritele või ekskursioonidele 15 eurot. 10) Kulutused laste koolikohustuse täitmisele: 20 eurot. 11) Vaba aeg ja meelelahutus: 25 eurot. Kokku moodustavad kostjaga I seotud kulud 751,65 eurot kuus.

nõustamisteenus

üks

kord

kuus

eurot,

6) Kulutused riiete ja jalanõudele: 60 eurot. 7) Trennid, huviringid: muusikakool 35 eurot, kitarri ost iga kahe aasta järel (uus kitarr 300 eurot) 15 eurot, sulgpall 40 eurot, kulutused laagritele või ekskursioonidele 15 eurot. Kostjate 11. oktoobri 2023 menetlusdokumendi p-st 6 nähtuvalt on muusikakooli tasu alates septembrist 2023 45 eurot kuus. 8) Kulutused laste koolikohustuse täitmisele: 20 eurot. 9) Vaba aeg ja meelelahutus: 25 eurot. Kokku moodustavad kostjaga II seotud kulud 718,90 eurot kuus.

Kostjad on kodu- ja olmega seotud kulude hulgas nimetanud kulu kodulaenu tasumisele. Riigikohus on 16. oktoobri 2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 punktis 17 leidnud: Lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada mh lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud laenu. Kõigil neil juhtudel rahuldab vanem ka lapse eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust. Sama otsuse punktis 18 on Riigikohus täiendavalt leidnud: Asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluruumi ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem

6/11

peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel. Seega, kodulaenu kulude lapsele langevas osas arvamine ülalpidamiskulude hulka, on põhjendatud. Riigikohus on eelnevalt viidatud otsuse punktis 23 aktsepteerinud ka eluaseme kindlustamise kulude arvestamist mõistlikus ja lapsele langevas osas lapse eluasemevajaduse rahuldamiseks tehtavate kulutuste hulka, Kohtule esitatud tõendist (kostjate seadusliku esindaja konto väljavõte, tl 21-22) nähtub, et aprillis 2023 kuulus tasumisele laenu põhiosa 152,74 eurot, varakindlustuse makse 15,01 eurot ja kogunenud intress 194,06 eurot, kokku 361,81 eurot. Arvestades, et eluasemekulud jagunevad viie pereliikme vahel, teeb see ühe kostja puhul kuluks 72,36 eurot. Kuigi hageja ei nõustu kodulaenu kulude arvamisega eluasemekulude hulka, ei ole hageja välja toonud ega tõendanud seda, milline on tema hinnangul kostjate kasutuses oleva eluruumi kasutuseelise väärtus. Hageja on leidnud, et kostjatel on soodsam elada hoopis kostjate seaduslikule esindajale kuuluvas korteris xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Viidatud korteri kommunaalkulude arvetelt (tl 91-96) nähtuvalt on tegemist 54,40 m2 suuruse korteriga. Kohtu hinnangul ei ole mõistlik eeldada, et viieliikmeline pere mahutab end 54,40 m2-le, et eluasemekuludelt kokku hoida 29 eurot kummagi kostja kohta (xxxxxxxxxxxxxx kodulaen 361,81 eurot versus xxxxxxxx korteri kommunaalarvete keskmine 216,80 eurot). Kostjate seadusliku esindaja kinnitusel on xxxxxxxxxxxxxx 150 m2 (tl 107). Ka ruutmeetrite arvestuses tuleb soodsam tasuda xxxxxxxxxxxxxx kodulaenu kui xxxxxxxx korteri kommunaalmakseid (2,41 eurot/m2 versus 3,99 eurot/m2). Kohtu hinnangul on hageja kahtlused selles, kas kostjad üldse elavad xxxxxxxx kinnistul ainetud. Kohtule esitatud registriväljavõtte kohaselt on hageja ise andnud nõusoleku kostjate elukoha muutmiseks ning uue elukohana xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx registreerimiseks (tl 82-83). Küsimus sellest, kas hoonele on antud kasutusluba või mitte, ei ole käesolevas menetluses asjakohane. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et kummagi kostja ülalpidamiskulude hulka tuleb arvata nende elukoha kodulaenuga seotud kulud, mis on kummagi kostja puhul 72,36 eurot kuus. -

Elektrikulude tõendamiseks on kostjad esitanud kohtule oma elukoha (xxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) elektritarbimise eest väljastatud Eesti Energia AS-i arved september 2022 - september 2023 eest (tl 23, 153-157 pöördel, 159-166 pöördel), maksekorralduse 2023.a märtsi arve tasumise kohta (tl 24-25) ja koondi elektriarvetest perioodi 30. aprill 2022 kuni 31. märts 2023 kohta (tl 26). Viidatud tõenditest tuleneb, et perioodil september 2022 - september 2023 on elektrikulu olnud kokku 2441,10 eurot, mis teeb keskmiseks kuluks 187,78 eurot kuus. Jagades keskmise elektrikulu elanike arvuga, moodustub ühe kostja puhul keskmiseks igakuiselt tasumisele kuuluvaks summaks elektri eest 37,56 eurot. Hageja väited selle kohta, et kostjate elektrikulu on liiga suur kinnistu suuruse (10 ha) või ehitustööde tegemise tõttu, on paljasõnalised. Kohus leiab, et kummagi kostja puhul tuleb ülalpidamiskulude hulka lugeda elektrikulu summas 37,56 eurot kuus.

-

Kohtule esitatud Ragn-Sells AS-i arvest aprillist 2023 (tl 27) ja selle tasumise maksekorraldusest (tl 28-29) nähtub, et prügiveo eest tuleb kostjate elukohas tasuda 7,22 eurot kuus. Kuivõrd tegemist on igakuiselt samasuguse kulutusega, ei ole kohus 7/11

pidanud vajalikuks igakordsete arvete ja maksekorralduste esitamist. Jagades prügiveo kulu elanike arvuga, moodustub ühe kostja puhul prügiveo eest igakuiselt tasumisele kuuluvaks summaks 1,44 eurot. Hageja ei ole tõendanud oma väiteid selle kohta, et prügiveo puhul on tegemist hoopis ehitusprahi äraveo kuludega. Seega tuleb kummagi kostja puhul tuleb ülalpidamiskulude hulka arvata prügiveokulu summas 1,44 eurot kuus. -

Koduvalvesüsteemi kulude tõendamiseks on kostjad esitanud kohtule AS G4S arve aprillist 2023 suitsuandur Nublu teenuse kasutamise kohta summas 20,70 eurot (tl 30) ning maksekorralduse selle tasumise kohta (tl 31-32). Kuivõrd tegemist on igakuiselt samasuguse kulutusega, ei ole kohus pidanud vajalikuks igakordsete arvete ja maksekorralduste esitamist. Jagades G4S teenuse kulu elanike arvuga, moodustub ühe kostja puhul igakuiselt tasumisele kuuluvaks summaks 4,14 eurot. Suitsuandurid on igas majapidamises kohustuslikud ning nende sidumine valvesüsteemiga on tänapäeval levinud teenus, mida kohtu hinnangul ei saa pidada liigseks luksuseks, eriti kui tegemist on eraldatud kohas asuva majapidamisega, kus nt naabrid ei saa võimalikust tulekahjust teada anda. Kohus loeb seega põhjendatud ja tõendatud koduvalvesüsteemi kuluks ühe kostja kohta 4,14 eurot kuus.

-

Interneti ja TV teenuse maksumuse tõendamiseks on kostjad esitanud kohtule Elisa Eesti AS-i arve aprillist 2023 summas 67,61 eurot (tl 33) ja maksekorralduse selle tasumise kohta (tl 34-35). Kuivõrd tegemist on igakuiselt samasuguse kulutusega, ei ole kohus pidanud vajalikuks igakordsete arvete ja maksekorralduste esitamist. Jagades interneti ja TV teenuse kulu elanike arvuga, moodustub ühe kostja puhul igakuiselt tasumisele kuuluvaks summaks 13,52 eurot. Hageja on pidanud interneti ja TV teenuse eest tasutavat summat põhjendamatult suureks, kuid pole nimetanud summat, mille ulatuses ta teenuse maksumust aktsepteerib. Kohus loeb eluliselt usutavaks kostjate selgitused selle kohta, et arvestades eramu asukohta metsas ja pooleldi mäe küljel, on korraliku ühenduse saamine keeruline ning sobilik on konkreetne pakett, mida pakub Elisa Eesti AS (tl 80). Kohus loeb seega põhjendatud ja tõendatud interneti ja TV teenuse kuluks ühe kostja kohta 13,52 eurot kuus.

-

Kohtule esitatud Elisa Eesti AS-i arvest aprillist 2023 (tl 36-37) ja selle tasumise maksekorraldusest (tl 38-39) nähtub, et kostja I ja kostja II telefon/andmeside teenuse eest tuleb tasuda kummagi kostja puhul 11,49 eurot kuus. Hageja ei ole nimetanud summat, mille ulatuses ta kostjate telefoni/andmeside teenuse maksumust aktsepteerib. Kohtu hinnangul ei ole kostjate poolt valitud teenuse eest tasumisele kuuluv summa ülemäära suur ning kohus arvab kummagi kostja puhul 11,49 eurot telefoni/andmeside teenuse kulu ülalpidamiskulude hulka.

-

Kostjad on ülalpidamiskulude hulka arvestanud ka elukindlustuse maksed. Hageja leiab, et tegemist ei ole kuluga, mis peaks kuuluma ülalpidamiskulude hulka. Kohus hagejaga ei nõustu. Kindlustuspoliisist (tl 43-44 pöördel) nähtuvalt on kostjad kindlustatud õnnetusjuhtumite vastu; kindlustushüvitise liigiks ja valitud kindlustuskaitseks on püsiva puude hüvitis 50 000 eurot, valuraha 20 000 eurot ja ravikulu 15 000 eurot. Kostjate seaduslik esindaja on selgitanud, et kostjad tegelevad aktiivselt spordiga (tl 108), mistõttu esineb ka suurem vigastuste oht. Kohus leiab seega, et kindlustusmaksed tuleb arvata ülalpidamiskulude hulka. Kohtule esitatud kindlustuspoliisist, ERGO Insurance SE makseteatisest-arvest aprillist 2023 (tl 40) ja selle tasumise maksekorraldusest (tl 41-42) nähtuvalt kuulub viie perekonnaliikme kindlustamise eest tasumisele kokku 108,48 eurot. Jagades kindlustuse kulu

8/11

kindlustatud isikute arvuga, moodustub ühe kostja puhul igakuiselt tasumisele kuuluvaks summaks 21,70 eurot. -

Kostjad on toidukuludena nimetanud 170 eurot, millest 20 eurot kulub väljas söömisele. Kostjad ei ole esitanud tõendeid toidukulu kohta ning kohus ei ole seda ka vajalikuks pidanud. Kostjate seadusliku esindaja kontoväljavõtetelt (tl 133-144, 145152) nähtub, et ta on teinud toidukauplustes kulutusi. Kostjad on kooliõpilased ja koolilõuna on Tartus tasuline. Statistikaameti andmetel moodustas 2023. aastal minimaalse toidukorvi maksumus 148,20 eurot kuus (https://www.stat.ee/et/avastastatistikat/valdkonnad/heaolu/sotsiaalne-torjutus-ja-vaesus/arvestuslikelatusmiinimum). Üldteadaolevat elukallidust, toidukaupade ja väljaspool kodu einestamise hindu arvestades on toidukulu 170 eurot ühes kuus kummagi kostja kohta põhjendatud summa.

-

Arvestades, et kostjate elukoht asub keskusest väljas, kuid kostja I õpib xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning kostja II xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, on kulutused transpordile paratamatud. Kostjate seadusliku esindaja selgituse kohaselt on esimese transpordivõimaluseni 7 km (tl 107). Seega ei ole võimalik toetuda ühistranspordile. Kostjad on 11. oktoobri 2023 menetlusdokumendi punktis 5 selgitanud: L. K. õpib xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning L. K. xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Lapsed elavad xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Laste ema töötab xxxxx. Laste kooli sõidutamise marsruudiks oleks õigustatud aluseks võtta seega xxxxx- xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kuna laste ema peab xxxxx sõitma enda töö tõttu, kuid sealt edasi tekiksid üksnes laste transpordiga seotud kulu ning xxxxxxxxxxxxxxxxxxx jääks teele. Seejuures tuleks sama marsruuti läbida kaks korda päevas, lapsi viies ja tuues. Vahemik xxxxx- xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxx on 38 km. Seega läbides seda vahemaad kaks korda päevas on ühe päeva läbitavate kilomeetrite hulk 76 km. I. K. kasutuses olev sõiduauto tarbib kütust keskmiselt 9l/100km. Seega 76 kilomeetri läbimiseks kulub kütusele 6,84 l kütust. Võttes arvestuse aluseks kütuse hinna 1,7 €/L saame ühe päeva kütuse kuluks (6,84 lx1,7€) 11,63 eurot. Arvestades, et koolipäevi on ühes kuus keskmiselt 20, on sellisel kuul kütusele kuluv summa 232.60 eurot. Lisaks kütusele tuleb sõiduauto kasutamisel arvestada ka remondi, hoolduse ja kindlustuskuludega, mis on üldteadaolevalt suuremad, kui mopeedautol. Tuginedes kostjate arvestusele, et kostjate seaduslikul esindajal kuluks ühel koolipäeval kostjate transportimiseks kütusele 11,63 eurot ning asjaolule, et ühes õppeaastas on ca 182 koolipäeva (2023.a näitel), moodustub sellisel juhul kostja I kütusekuluks aastas 2116,66 eurot, s.o 176,39 eurot kuus. Lisanduksid kulud kostjate seadusliku esindaja sõiduvahendi remondile, hooldusele ja kindlustusele. Eeltoodu valguses on tõepoolest soodsam, kui kostja I sõidab ise mopeedautoga kooli. Sellisel juhul on kostjad esile toonud kostja I transpordikulud järgmises: kostjale I 8. augustil 2021 ostetud mopeedauto soetushind 4800 eurot, mille kasutusiga on kostja I täisealiseks saamiseni ehk 48 kuud, s.o 100 eurot kuus, kütusekulu 40 eurot, autoremondi ja hoolduse kulu 20 eurot, kokku 160 eurot kuus. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja I kasutada on mopeedauto ning et selle soetushind oli 4800 eurot. Kohtu hinnangul ei ole siiski põhjendatud lugeda mopeedauto kasutuseaks vaid 48 kuud, kuna selle kasutamist on võimalik jätkata ka pärast kostja I täisealiseks saamist või mopeedauto siis realiseerida. Kohus loeb mopeedauto kasutuseaks 10 aastat. Sellisel juhul kulub mopeedauto soetushinna katteks 40 eurot kuus. Üldteadaolevalt vajab mopeedauto liikumiseks kütust. Kohtule esitatud kütusearvete koonditest (tl 45, tl 158-158 pöördel, 167-167 pöördel) nähtub, et perioodil septembrist 2022 kuni oktoobrini 2023 kulus kütusele 394,78 eurot, s.o 28,20

9/11

eurot kuus. Mopeedauto remondi ja hoolduse kulude kohta ei ole kostja I tõendeid esitanud. Seega on vastav kulurida (20 eurot kuus) tõendamata ning kohus seda ülalpidamiskulude hulka arvestada ei saa. Mopeedauto kasutamise puhul on kostja I transpordikulud 68,20 eurot kuus. Kuna mopeedauto kulud on väiksemad kui kostjate seadusliku esindaja sõiduvahendi kasutamise korral, loeb kohus põhjendatud transpordikuluna kostja I ülalpidamiskulude hulka 68,20 eurot kuus. -

Kostjad on nimetanud hügieenitarvete (pesu- ja hügieenitarbed, sh noortekosmeetika) kuluks 25 eurot kuus. Kostjad ei ole esitanud tõendeid hügieenitarvetele kuluva summa tõendamiseks. Eluliselt on usutav, et kostjad vajavad elementaarseid pesu- ja hügieenitarbeid. Kosmeetikatarbed on pigem toreduslikud kaubad, mis ei ole kostjatele vältimatult vajalikud ja mille ostmiseks tehtavad kulud ei peaks kuuluma ülalpidamiskulude hulka. Kohus loeb seega põhjendatud kuluks hügieenitarvetele kummagi kostja puhul 15 eurot kuus.

-

Kostjad on ülalpidamiskulude hulka lugenud nõustamisteenuse üks kord kuus maksumusega 50 eurot. Kostjad on nõustamisteenuse tõendamiseks esitanud xxxxxxxxxxxx 25. aprilli 2023 arve summas 100 eurot, milles on teenuse kirjelduseks märgitud „nõustamine“ (tl 49). Viidatud arve ega selle tasumist tõendav maksekorraldus (tl 50-51) ei tõenda, et tegemist oli kostjatega seotud teenusega. Isegi kui see nii oli, selgitas kostjate seaduslik esindaja 25. septembri 2023 eelistungil, et nõustamisteenust kasutati kahel korral (tl 107 pöördel). Seega ei ole nõustamisteenuse puhul tegemist igakuise kohustusega, mida tuleks ka edasiulatuvalt tasuda. Seetõttu ei arvesta kohus seda kulu põhjendamatuse ja tõendamatuse tõttu ülalpidamiskulude hulka.

-

Kostjad on kostja II ülalpidamiskulude hulka arvestanud ka autokooli kulud. Kostja seadusliku esindaja kirjast hagejale nähtub, et kostja II on juba septembris 2022 soovinud minna autkooli (tl 3). xxxxxxxxxx infokirjast nähtub, et kostja I on õpingutele oodatud (tl 46) ning maksekorraldusega 18. oktoobrist 2022 on tõendatud, et kostjate seaduslik esindaja on tasunud xx-xxxxxxxxx 495 eurot (tl 47-48). Kuigi kostja II õpib praegu xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, on kostjad selgitanud, et järgmisest õppeaastast asub kostja II õppima Tartusse. Seega vajab ka kostja II transporti Tartusse. Mopeedauto on peres olemas ning oleks mõistlik, kui kostja I ja kostja II saaksid mopeedauto juhtimise kohustust jagada. Seetõttu on kohus seisukohal, et autokooli kulud on põhjendatud arvata kostja II ülalpidamiskulude hulka. Arvestades kostja II täisealiseks saamise aega 15. oktoobril 2026, moodustub autokooli kuluks perioodil oktoober 2022 – oktoober 2026 kuus 10,31 eurot.

-

Eeltoodut arvestades moodustub kostja I ülalpidamiskulude summaks ühes kuus 594,41 eurot ning kostja II puhul 597,52 eurot. Jagades saadud summad mõlema vanema vahel võrdselt, selgub, et kostja I vajaduspõhine elatis on summas 297,21 eurot kuus ning kostja II puhul 298,76 eurot kuus. Seega on kostjate vajaduspõhine elatis isegi suurem kui hageja poolt tasutav 292 eurot kuus.

lähedastelt J. K. ja O. K. või maksed hageja enda kontode vahel. Vaidlust ei ole selles, et hagejal ei ole kostjate ees tekkinud elatise võlga. Tasumised nähtuvad ka kohtule esitatud tõenditest (hageja kontoväljavõtted tl 112-126, kostja seadusliku esindaja kontoväljavõtted tl 133-144, 145-152). Eeltoodu kinnitab kohtule, et hageja pelgalt näitab endale iseenda tööandjana väiksemat töötasu ning tema tegelikud sissetulekud võimaldavad tal jätkuvalt anda kostjatele senises mahus ülalpidamist. Hageja on töövõimeline isik oma parimais tööaastais. Hageja ei ole tuginenud sellele, et tal oleks teisi alaealisi ülalpeetavaid, kes jääksid kostjatele senises mahus ülalpidamise andmise tõttu puudusesse. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 29. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14). Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalik vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks (vt Riigikohtu 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-id 21.3.-21.4.). Hagejal on olemas kõik eeldused (ta on tööealine, töövõimeline, omab kogemust ettevõtluses) püsiva sissetuleku teenimiseks ning seniste sissetulekute suurendamiseks kas ettevõtlusega tegutsedes või töölepingu alusel tööle asudes. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel (hageja kinnitusel kuulub talle sõiduauto xxxxxx-xxx).

11/11

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.