Perekonnaõigus › Abielulahutus

2-24-3738 J R esitas 06.03.2024. a Harju Maakohtule hagiavalduse V R vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja abielu xxx. a Tallinnas. Abielulised suhted lõppesid 2023. a teisel poolel. Poolte omavahelised suhted on väga halvad ja seetõttu ei saa abielu kohtuväliselt lahutada. Hageja soovib abielu lahutada. Kostja vastus Kostja sai menetlusse võtmise määruse koos hagiavaldusega kätte 13.05.2024. a ning edastas kohtule digitaalselt allkirjastatud kirjaliku seisukoha, milles avaldas, et ta on nõus abielu lahutamisega. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PkS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Pooled abiellusid 23.04.2014. a. Poolte kooselu lõppes eelmisel aastal ja omavahelised suhted on halvad. Pooled ei pea abielusuhete taastamist võimalikuks ja mõlemad abikaasad on nõus abielu lahutamisega. Eeltoodust tulenevalt on kohus jõudnud järeldusele, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ja nende taastamine võimalik ei ole. Hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin kohtunik

2(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.