Hagi läbi vaatamata jätmine ja hagi tagamise tühistamine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: L. G. (isikukood: xxxx; xxxx; e-post: xxxx; telefon: xxxx); Kostja: S. G. (isikukood: xxxx; xxxx; e-post: xxxx).
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata taotlus toimetada S. G.’ile tsiviilasja materjalid kätte avalikult.
2.Jätta L. G. hagi S. G. vastu elatise nõudes läbi vaatamata.
3.Tühistada Harju Maakohtu 23.01.2024 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohus kohustas kostjat S. G.t tasuma menetluse kestel elatist hagejale L. G.le summas 200 eurot kuus alates 03.01.2024 kuni käesolevas tsiviilasjas lõpplahendi jõustumiseni L. G. arveldusarvele nr xxxx Xxxx AS-is, märksõnaga „elatis“, hiljemalt iga kuu 5. kuupäevaks.
4.Jätta menetluskulud hageja kanda. Käesolevas tsiviilasjas puuduvad menetluskulud, mille rahalist suurust kindlaks määrata.
5.Toimetada käesolev määrus kätte hagejale ja saata kostjale. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Menetluse käik
1.Hageja L. G. esitas 03.01.2024 Harju Maakohtule hagi S. G. vastu elatise nõudes. Hageja saatis 03.01.2024 kohtule e-kirja, milles on märgitud: „Palun väljastada mulle hagi tagamise määrus.“
2-24-70
2.Kohus jättis hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse 04.01.2024 määrusega käiguta ning määras hagejale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.
3.08.01.2024 esitas hageja täpsustatud hagi tagamise avalduse.
4.Kohus jättis hagi tagamise avalduse 08.01.2024 määrusega teistkordselt käiguta.
5.22.01.2024 esitas hageja täpsustatud hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse ning maksekorralduse riigilõivu tasumise kohta.
6.Kohus rahuldas 23.01.2024 määrusega hageja avalduse hagi tagamiseks ning hagi tagamise abinõuna kohustas kostjat S. G.t tasuma menetluse kestel elatist hagejale L. G.le summas 200 eurot kuus alates 03.01.2024 kuni käesolevas tsiviilasjas lõpplahendi jõustumiseni L. G. arveldusarvele nr xxxx Xxxx AS-is, märksõnaga „elatis“, hiljemalt iga kuu 5. kuupäevaks.
7.Kohus võttis hagiavalduse menetlusdokumendid kostja: -
aadressile: xxxx
-
e-postile: xxxx.
23.01.2024
määrusega
menetlusse
ja
saatis
Kohtul ei ole õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada postiteenuse osutaja vahendusel ega ka e-postiga.
8.10.05.2024 palus kohus hagejal esitada hiljemalt 20.05.2024: -
täiendavat teavet kostja kontaktandmete kohta.
-
täiendavaid andmeid kostja Eesti Vabariigis asuva vara kohta;
-
omapoolse seisukoha asja menetluse jätkamise osas.
Kohus hoiatas hagejat, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 8 alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohtu nõudmisele vaatamata ei ole hageja esitanud kohtule andmeid, mis võimaldavad kostjale menetlusdokumente kätte toimetada.
9.Hageja kohtu 10.05.2024 selgituskirjale ei vastanud. Kohtu seisukoht
10.Kohus keeldub TsMS § 317 lg 6 alusel kostjale tsiviilasja materjalide avalikust kättetoimetamisest ning jätab hagi TsMS § 423 lg 1 p 8 alusel läbi vaatamata. Kuivõrd kohus jätab käesolevaga hagi läbi vaatamata, tuleb TsMS § 386 lg 4 alusel tühistada 23.01.2024 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Kohus jätab menetluskulud kindlaksmääramata.
hageja
kanda
ja
jätab
menetluskulude
suuruse
2-24-70 Kohtumääruse põhjendused
11.Kohtul on võimalik pärast muude kättetoimetamisviiside tagajärjetut kasutamist avaldada hagiavalduse väljavõte TsMS § 317 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded, lugeda sellega hagiavaldus TsMS § 317 kohaldamise eeltingimustel kättetoimetatuks ning lõppastmes teha hageja nõusolekul TsMS § 407 lg-te 1 ja 2 alusel tagaseljaotsus. Lisaks on maakohtul võimalik jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 8 alusel, mh kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada, ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida. Seejuures ei täpsusta seadustik TsMS § 423 lg 1 p 8 kohta seda, millised on need juhtumid, mil kostjale ei ole võimalik menetlusdokumente (üldse) kätte toimetada. TsMS § 317 eelduste olemasolul (mh nii hageja kui ka kohtu mõistlikud pingutused) on vähemalt üldjuhul võimalik menetlusdokument kätte toimetada väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kaudu. TsMS § 423 lg 1 p 8 kohaldamise põhiline juhtum saab olla see, kui kohus keeldub TsMS § 317 lg 6 alusel menetlusdokumenti väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamast (RKTKo nr 3-2-1-179-14).
12.TsMS § 317 lg 6 esimese lause kohaselt võib kohus keelduda menetlusdokumendi avalikust kättetoimetamisest, kui menetluses tehtavat lahendit soovitakse eeldatavasti tunnustada või täita välisriigis ja avaliku kättetoimetamise tõttu on tõenäoline, et lahendit ei tunnustataks või ei täidetaks. Tsiviilasja materjalidest võib järeldada, et kostja elukoht on tõenäoliselt Venemaal. Kostjal puuduvad kehtivad elamisõiguse ja elamisloa dokumendid Eestis. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades art 52 p 2 sätestab, et täitmise loa taotluse juurde on vaja lisada muu hulgas dokument, millest ilmneb, et kostjale, kes ei osalenud protsessis, oli õigel ajal ja nõuetekohases vormis kas või üks kord antud kätte kohtukutse. Sama lepingu art 56 p 1 sätestab, et kohtuotsuse tunnustamisest või täitmise loa andmisest võib keelduda, kui taotluse algatanud isik või kostja asjas ei võtnud protsessist osa selle tõttu, et talle või tema volitatud isikule ei toimetatud õigel ajal ja nõuetekohaselt kätte kohtukutset. Kohtu hinnangul saab eelnimetatud sätet tõlgendada selliselt, et kohtuotsuse tunnustamisest või täitmisest võidakse keelduda ka juhul, kui kostja ei võtnud protsessist osa selle tõttu, et talle ei toimetatud kätte menetlusdokumente. Seega on tõenäoline, et kui kohus toimetab kostjale tsiviilasja materjalid kätte TsMS § 317 kohaselt avalikult Ametlike Teadaannete kaudu ning teeb tsiviilasjas tagaseljaotsuse, ei ole seda võimalik tunnustada või täita Vene Föderatsioonis. Kohus keeldub TsMS § 317 lg 6 alusel kostjale hagimaterjalide avalikust kättetoimetamisest, sest kohtu hinnangul soovivad hagejad eeldatavasti tehtavat lahendit tunnustada või täita Vene Föderatsioonis, sest kostja elab tõenäoliselt Venemaal ning tulenevalt 19.03.1995 jõustunud „Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna-ja kriminaalasjades“ artikli 56 punkti 1 alusel sellist lahendit tõenäoliselt ei tunnustataks või ei täidetaks. Ka Riigikohus on leidnud, et kui lahendi tunnustamine või täitmine välisriigis ei oleks tõenäoline, tuleb kohtul eelistada hagi läbi vaatamata jätmist (vt RKTKo 3-2-1-179-14, p 14-16).
2-24-70
13.Kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud kostja elukoha andmeid ise leida. Lisaks ei ole hageja esitanud andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtul võimalik välismaal elavale kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning menetlusdokumentide kättetoimetamise võimatuse tõttu leiab kohus, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata kooskõlas TsMS § 423 lg 1 p-ga 8. TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.
14.TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kuivõrd kohus jätab käesolevaga hagi läbi vaatamata, tuleb TsMS § 386 lg 4 alusel tühistada 23.01.2024 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Tulenevalt eeltoodust tuleb menetluskulud jätta hageja kanda, kuna käesolevas asjas ei esine TsMS § 168 lõigetes 3-5 sätestatud asjaolusid. Käesolevas asjas ei ole kostja kandnud menetluskulusid, mille rahalist suurust saaks kohus kindlaks määrata. Seega kohus jätab menetluskulude suuruse kindlaks määramata.
16.Määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, võib esitada määruskaebuse (TsMS § 427).
17.TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.