Tartu Maakohus
Kohtunik
Maili Riisenberg
Määruse tegemise aeg ja koht 10. juuni 2024, Valga Tsiviilasja number
2-24-7137
Tsiviilasi
Vadims Černišovs avaldus kohtult nõusoleku saamiseks abielu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita
Menetlustoiming
avalduse menetlusse võtmine ja lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja Vadims Černišovs (isikukood 38604120523, elukoht Läti Vabariik) Bret Baussova (isikukood 48503195713, elukoht Rõuge vald, Eesti Vabariik)
Ärakuulamine toimus
Võtta Vadims Černišovsi avaldus kohtult loa saamiseks ilma abieluvõimetõendita abiellumiseks menetlusse.
Rahuldada avaldus ning anda Vadims Černišovs (sündinud 12.04.1986, isikukood 3860412052) luba sõlmida abielu Eesti Vabariigis ilma abieluvõimetõendita. Kohtu luba kehtib kuus kuud käesoleva määruse tegemise päevast arvates.
Määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks avaldajale.
Toimetada käesolev määrus avaldajale kätte.
Jätta menetluskulud avaldaja enda kanda.
Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Vadims Černišovs esitas Tartu Maakohtule avalduse kohtult nõusoleku saamiseks abielu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita. Vadims Černišovs on Läti Vabariigi kodanik. Avalduse ja sellele lisatud abiellumisavalduse kohaselt kavatseb avaldaja abielluda Bret Baussovaga. Avaldaja selgitas, et ta on olnud abielus, kuid abielu on lahutatud 19.03.2023. a. Kohus kuulas avaldaja ja Brett Baussova ära 10. juunil 2024. Mõlemad kinnitasid oma tahet abiellu astuda ja kanda abieluga seotud õigusi ja kohustusi. Avaldaja kinnitas, et tal puuduvad takistused abiellumiseks.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 7 kohaselt lahendatakse hagita menetluses muud seadusega kohtu pädevusse antud perekonnaasjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses. TsMS § 478 lg 2 esimese lause kohaselt hagita menetluses tehtud määrust ei pea põhjendama, kui sellega rahuldatakse avaldus ega kitsendata ühegi menetlusosalise õigusi. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 39 lg 5 esimesest lausest tuleneb, et välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, anda loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita. Avaldaja ja puudutatud isik kinnitasid, et kavatsevad abielu sõlmida Valgas, seega allub asi Valga kohtumajale. Kohus asub seisukohale, et tsiviilasjas esitatud asjaolud ja tõendid annavad kohtule aluse väljastada avaldajale PKTS § 39 lg 5 kohane luba abielu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita. Rahvastikuregistri järgi on avaldaja elukoht Läti Vabariigis. Avaldaja kinnitas kohtule vande all, et tema avaldatu vastab tõele ning tal ei esine abiellumiseks takistusi. TsMS § 478 lg-st 4 tuleneb, et hagita menetluses tehtud määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus selgitab, et käesoleva määrusega avaldajale antav luba kehtib PKTS § 39 lg 5 viimase lause järgi kuus kuud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab menetluskulud avaldaja enda kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.