Kostja: XXXX(isikukod XXXX), elukoht XXXX, e-post XXXX Menetluse liik
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Võtta vastu hagist loobumine põhinõude 7,59 ja viivisenõude 7,54 euro osas ning lõpetada selles osas tsiviilasja menetlus.
3.Mõista välja kostjalt XXXX hageja Osaühingu Aktiva Finants kasuks põhivõlgnevus 144,66 eurot.
4.Mõista välja kostjalt XXXX hageja Osaühingu Aktiva Finants kasuks põhivõlgnevuselt sissenõutavaks muutunud viivis summas 35,29 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Menetluskulud jätta 59% ulatuses kostja XXXX ja 41% ulatuses hageja Osaühingu Aktiva Finants kanda.
2.Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud summas 138,52 eurot.
3.Kostja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (summas 138,52 eurot) tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 04.01.2016.a Harju Maakohtule hagi XXXX(kostja) vastu võlgnevuse 304,45 euro nõudes, millest põhivõlgnevus on 152,25 eurot ja viivised 152,20 eurot. Harju Maakohus võttis hagiavalduse 11.02.2016.a kohtumäärusega menetlusse. Hagiavalduse (tl 1-3) kohaselt sõlmisid XXXXAS (esialgne võlausaldaja) ja kostja 27.10.2011.a liitumislepingu nr XXXX (tl 7). Lepingu alusel kohustus XXXXAS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt tasuma (tl 17-19). XXXXAS loovutas 03.12.2014.a oma nõude kostja vastu põhisummas 152,25 eurot hagejale koos õigusega nõuda sisse ka kõrvalnõudeid (tl 6). Vastavalt sõlmitud lepingule kohustus kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Viivist on arvestatud peale lepingu lõpetamist iga arve maksetähtajast. Hageja on arvestanud viiviseid kokku seisuga 30.12.2015.a summas 245,31 eurot. Hageja vähendab viivisenõuet ja taotleb kostjalt viivise 152,20 euro väljamõistmist. 01.03.2016.a määrusega esitas kostja vastuse hagiavaldusele, milles esitas kohtule taotluse aegumise kohaldamiseks (tl 35). 18.03.2016.a määrusega kohustas kohus hagejat esitama enda seisukoha 01.03.2016.a aegumise kohaldamise taotluse osas (tl 37). Hageja 28.03.2016.a seisukohas (tl 39-40) ei nõustunud hageja kostja seisukohaga, et nõue on täies ulatuses aegunud. Hageja palus muuta hagiavalduse resolutsiooni ja mõista kostjalt välja
hageja kasuks põhivõlgnevus summas 144,66 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 144,66 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.01.03.2016.a määrusega esitas kostja vastuse hagiavaldusele, milles esitas kohtule taotluse aegumise kohaldamiseks. 11.04.2016.a määrusega (tl 42) jättis kohus kostja taotluse aegumise kohaldamise kohta vaheotsuse tegemiseks rahuldamata. Nimetatud määruses kohustas kohus kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 20 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. 11.04.2016.a määrus toimetati kostjale kätte e-toimiku vahendusel 13.04.2016.a (tl 43). Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning võtnud arvesse esitatud seisukohti, leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Siiski kasutas kohus oma TsMS § 444 lg 1 tulenevat õigust jätta otsuse kirjeldavas osas märkimata kõik nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid.
4.Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses (tl 31-32), siis kasutab kohus TsMS § 444 lg 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Nimelt sätestab TsMS § 444 lg 2, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
5.Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 230 lg 1 esimesele lausele peab kumbi pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on esitanud oma hagiavalduses toodud väidete tõendamiseks ärakirjad XXXXAS ja kostja vahel sõlmitud lepingust (tl 7) ning teenuste kasutamise üldtingimustest (tl 17-19). Samuti on hageja esitanud kohtule ärakirjad kostjale esitatud arvetest (tl 9-16) ning tõendi hagejale nõudeõiguse ülemineku kohta (tl 6). Kohus leiab, et nimetatud tõenditega on tõendatud hageja väide, et kostja võlgnes hagejale põhivõlgnevusena 144,66 eurot.
6.28.03.2016.a hageja seisukohas on hageja vähendanud enda nõuet kostja vastu nõudes arvete nr 2005925772, 2006119889, 2006317134 alusel põhivõlgnevuse kogusummas 144,66 euro väljamõistmist. Kohus on seisukohal, et hageja nõue ei ole aegunud järgmistel põhjustel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 3 sätestab, et kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Hageja on
kohtule esitanud hagiavalduse 04.01.2016.a. 03.01.2013.a arve nr 2005925772 alusel esitatud nõue summas 132,32 eurot muutus sissenõutavaks 18.01.2013.a. Nõude aegumistähtaja alguseks peab TsÜS § 147 lg 3 teise lause kohaselt kalendriaasta olema lõppenud, seega algas hageja liitumislepingust tuleneva telefoniteenuste kasutamise eest makstava tasu nõude aegumine 01.01.2014.a kell 00.00. Aegumistähtaeg lõppes TsÜS § 146 lg-t 1 arvestades 31.12.2016.a kell 24.00. 01.02.2013.a arve nr 2006119889 alusel esitatud nõue summas 7,01 eurot muutus sissenõutavaks 16.02.2013.a. Hageja nõude aegumistähtaja kulgemine algas 01.01.2014.a kell 00.00 ja lõppes 31.12.2016.a kell 24.00. 02.03.2013.a arve nr 2006317134 alusel esitatud nõue summas 5,33 eurot muutus sissenõutavaks 17.03.2016.a. Hageja nõude aegumistähtaja kulgemine algas 01.01.2014.a kell 00.00 ja lõppes 31.12.2016.a kell 24.00. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhinõue summas 144,66 eurot aegunud.
7.Vastavalt VÕS § 8 lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. VÕS §-s 100 on sätestatud, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk antud juhul hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Kuna kostja pole tasunud talle vastavalt temaga sõlmitud lepingule esitatud arveid, on hageja nõue põhivõlgnevuse tasumiseks summas 144,66 eurot põhjendatud.
8.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
9.Kohus jätab osaliselt rahuldamata hageja viivisenõude. Hageja nõuab kostjalt viivist 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Tegemist on tüüptingimuse alusel nõutava viivisega (VÕS § 35). Kohtu hinnangul ei ole tegemist kehtiva tüüptingimusega. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste näidisloetelu tarbija jaoks on sätestatud VÕS § 42 lg-s 3. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega: nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral on võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3
p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-139-14, p 11).
10.Viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Riigikohtu seisukoha järgi tuleks eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-26-16, p 13). Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu lahend nr 3-2-1-66-05, p 24). Samuti ei tähenda viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-45-15, p 14).
11.Käesoleval juhul ületab tüüptingimustes sätestatud viivisemäär kolmekordset seadusjärgselt viivisemäära. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue põhjendatud seadusjärgse viivisenõude osas summas 35,29 eurot (32,03+1,65+1,61=35,29 eurot).
12.VÕS § 170 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. VÕS § 172 kohaselt võib keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Hagiavaldusest ega selle lisadest ei nähtu, et teatis nõude loovutamise kohta oleks kostjale nõuetekohaselt kättetoimetatud. Kuivõrd kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid nõudele, ei piira loovutamisteate mittekättetoimetamine käesoleva tsiviilasja lahendamist. TsMS § 231 lg 4 kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
13.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 144,66 eurot ja viivis summas 35,29 eurot.
Menetluskulude jaotus
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kuivõrd hageja on osaliselt loobunud nõudest selle aegumise tõttu, on kohtu hinnangul ebaõiglane jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kohus jätab menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hageja esialgse nõude ja hagi rahuldamise ulatusega.
15.TsMS 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluse asjades näha menetluskulude suuruse
ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. Hageja on esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja (tl 4), mille kohaselt hageja menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust summas 75 eurot ja hageja poolt esindajale makstud õigusabi tasust summas 159,78 eurot.
16.Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 59% ulatuses kostja ja 41% ulatuses hageja kanda. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada menetluskuluna 138,52 eurot.
17.Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.
18.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.