2.Välja mõista Fredy C.N C.N-i kasuks elatis järgmiselt: 2.1 perioodi juuni 2023 kuni mai 2024 eest elatise võlgnevus summas 350 eurot; 2.2 igakuine elatis alates 1. juunist 2024 kuni C.N-i täisealiseks saamiseni perekonnaseaduse § 101 lg 1 alusel arvutatud summas, s.o igakuiselt summas 287 eurot 72 senti kuus. Elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kehtiva elatise suurust on võimalik arvutada https://www.just.ee/elatiskalkulaator/.
3.Elatis maksta iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval Y.Q arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, selgitusega „elatisraha“, näidates makse selgituses ära kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
5.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele ja esindajale. Apellatsioonkaebuse esitamine Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.C.N (hageja) esitas 14. juunil 2023 Tartu Maakohtule hagi W.O (kostja) vastu igakuise elatise väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuise elatise alates 1. maist 2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni miinimummääras. Hagiavalduse kohaselt on hageja vanemad Y.Q (hageja seaduslik esindaja) ja kostja. Vanemate kooselu lõppes 2022 suvel ning sellest ajast alates elab hageja emaga. Hageja kohtub isaga väga harva, viibides mõned päevad kuus isa juures. Alates juulikuust 2022 on lapse isa tasunud 150 eurot kuus.
2.Kostja 3. juuli 2023 vastuse kohaselt on tal olnud ajutisi raskusi elatise maksmise kui ka lapse enda juurde võtmisega. Kostja koondati 19. mail 2023 xx-xxxxxxxxxxxxxx.
22.mail 2023 võttis kostja end Töötukassas töötuna arvele ning 29. mail 2023 määrati töötuskindlustushüvitis summas 29,99 eurot päevas (899,97 eurot kuus) ja alates 5. juunist 2023 19,99 eurot päevas. Töötuskindlustushüvitis 719,98 eurot kuus, mida kostja sai alates 10. juulist 2023, oli kostja ainus sissetulek. Kostja oli sunnitud kolima xxxxxxxxx oma venna juurde, kuna ta ei suuda pärast koondamist maksta iseseisva elamispinna eest. Seetõttu on olnud takistatud ka lapse enda juurde võtmine. Kostja selgitab, et lisaks C.N-ile on tal ka teine laps C. C.N, kes on hetkel 8-aastane. xxxxx Maakohtu 20. juuni 2023 määrusega peatati tsiviilasjas nr 2-23-102212 menetlus ning poolte kokkuleppel maksab kostja menetluse peatamise ajal C. C.N-ile elatist 150 eurot kuus. Kuna kostja on kaotanud sissetuleku ja elukoha ning tal on teine, samuti ülalpidamist saama õigustatud laps, on tegemist PKS § 102 lg 2 sätetatud mõjuva põhjusega vähendada elatist alla PKS § 101 sätestatud määra. Kostja palub vastavalt rahuldada hageja elatisenõue mitte suuremas summas kui 150 eurot kuus.
3.Tartu Maakohtu 14. septembri 2023 määrusega peatas kohus tsiviilasja menetluse kuueks kuuks, et anda kostjale aega uue töökoha ja sissetuleku saamiseks ning elatise kokkuleppe sõlmimiseks. Sama määrusega kehtestati kohtumenetluse ajaks C.N-i ja W.O suhtluskord ning lapse ülalpidamise kohustuse täitmine.
4.Tartu Maakohus uuendas menetluse 12. aprillil 2024.
5.Kostja 25. aprilli 2024 vastuse (dtl 80-82) kohaselt ei kostja majanduslik olukord kuue kuu jooksul paranenud. Kostja töötas xxxxxxxxxxxxxxxxxx maaklerina, kuid kahjuks ei õnnestunud kostjal teha ühtegi kinnisvaratehingut ega teenida maakleritasu. Samuti sõitis kostja vahepeal xxxxxxxxxxx, kuid ka sellega ei teeninud ta kasumit.
Kuna kostjal kulus taksoteenuse osutamisele rohkem raha kui sealt laekus, oli kostja sunnitud ka selle tegevuse lõpetama, et otsida tasuvamat tööd. Paraku ei ole kostja seda siiani leidnud. Kostjal on esitanud arvelduskontode väljavõtted, millest nähtuvad tema sissetulekud ning väljaminekud. Kõige suurem sissetulek on kostjale kuulunud auto xxxxxx müük 14. detsembril 2023. Kostja täitis saadud rahaga oma laenukohustuse summas 2565,77 eurot Inbank Finance AS ees. Kostja ei ole vahepeal soetanud uut autot ega omandanud mingit muud kinnis– ega registervara. Pärast xxxxxx müüki kostjal ka ei ole enam sellist vara. Kostjal ei ole ka uut elukohta. Kostja elab jätkuvalt enda venna juures xxxxxxxxx. Küll aga on kostja vaimne tervis vahepeal olulisel halvenenud, mistõttu kostjal on hetkel äärmiselt raske tööd leida ning sissetulekut teenida. Seetõttu on kostja jaoks äärmiselt raske täita ka talle määratud elatise maksmise kohustust. Kostja käis 1. aprillil 2024 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx perearstikeskuses perearsti R. K. vastuvõtul, kus pandi talle lõppdiagnoos depressiooniga ärevus. Kostja palub eeltoodud asjaolusid arvesse võttes välja mõistetavat elatist vähendada alla miinimummäära.
6.15. mail 2024 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde, paludes välja mõista miinimummääras elatis. Kostja palus elatise väljamõistmisel arvestada asjaoluga, et tal ei ole tööd, ega sissetulekut, diagnoositud on depressioon, ning tal on ka teine laps, keda tuleb ülal pidada. Kostja palub välja mõistetavat elatist vähendada alla miinimummäära, so 150 euroni.
KOHTU SEISUKOHT
7.Kohus hinnanud asjas olevaid tõendeid ning kuulanud menetlusosalised ära, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
8.Hageja palus välja mõista kostjalt PKS § 101 lg 1 alusel miinimumelatise alates hagi esitamisest.
9.Perekonnaseaduses on sätestatud põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Vaidlust ei ole selles, et hageja on kostja laps, kes on alaealine. Hageja on õigustatud isikuks esitama hagi elatise saamiseks.
10.Hageja on esitanud miinimummääras elatise väljamõistmise nõude juunist 2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja selgituste kohaselt on kostja alates 2022 juulikuust kuni septembrini 2023 tasunud igakuiselt 150 eurot. Oktoobris 2023 tasus kostja 100 eurot, novembrist 2023 märtsini 2024 150 eurot. Kohtu hinnangul on kostja alates 2022. aastast täitnud elatise tasumise kohustust vanematevahelise kokkuleppe alusel kuni käesoleva ajani (vastavalt 13. septembri 2023 kohtuistungil kokkulepitule) (dtl 61-63). PKS § 100 lg 3 kohaselt võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Vanemate kokkulepet saab võimaluse korral arvestada lapse tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise väljamõistmisel, kuid eelkõige tuleb seda arvestada tagasiulatuva elatisenõude puhul, et hinnata, kas vanem on kohtusse pöördumisele eelneval ajal ülalpidamiskohustust täitnud
(vt ka Riigikohtu 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu 19.juuni 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-6499, p 11) Kuna kostja on täitnud elatise maksmise kohustust vanemate vahelise kokkuleppe alusel, siis on põhjendatud elatise maksmise kokkuleppe tingimustest lähtuda kuni kohtulahendi tegemiseni ning kostjalt tuleb hagi esitamisest kuni kohtulahendi tegemiseni välja mõista 150 eurot kuus lapse ülalpidamiseks. Kuna kostja on suuremas osas elatise tasumise kohustuse viidatud perioodil täitnud, kuid täitmata on ülalpidamiskohustus aprilli ja mai 2024 eest, s.o summas 300 eurot ja oktoobri 2023 eest summas 50 eurot, tuleb kostjalt välja mõista perioodi juuni 2023 kuni mai 2024 eest võlgnevus summas 350 eurot.
11.Edasise elatisnõude määramisel tuleb miinimummääras elatise väljamõistmise nõude korral lähtuda kehtivatest normidest, millest tulenevalt ei pea elatisenõuet ega selle nõude esitamise eelduseks olevaid lapse vajadusi, mis ei ületa miinimummäära põhjendama ega tõendama. Riigikohus on korduvalt selgitanud (nt lahendi nr 3-2-1-3517 p-s 27), et tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Kuna hageja on esitanud nõude, mis vastab PKS § 101 lg 1 sätestatud määrale, ei pea hageja oma kulutusi tõendama.
12.PKS § 102 lg 2 võimaldab mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummäära. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Üksnes PKS § 102 lg 2 2. ja 3. lauses sätestatud põhjustel (vanema töövõimetus või teine alaealine laps, kes jääks elatise väljamõistmise korral vähem kindlustatuks kui elatist saav laps) võib kohus välja mõista ka väiksema elatise, kusjuures PKS § 102 lg 2 on erijuhtum, mitte üldreegel. PKS § 102 lg 2 puhul on tegemist näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus ja sissetuleku vähenemine töötasu osas. Elatise vähendamist alla miinimummäära õigustavaid asjaolusid peab tõendama kostja. Kostja on avaldanud, et ta on töötu, tal puudub sissetulek, tal on diagnoositud depressioon ning tema ülalpidamisel on teine alaealine laps. Hageja on avaldanud, et kostja töötab, teenides tulu xxxx autojuhina, mistõttu ta omab sissetulekut. Kostja selgitas, et ta oli xxxx juht, kuid see ei tasunud ennast ära ja enam ta taksoteenust ei osuta, kuid vastavasisulisi tõendeid ta esitanud ei ole. Kostja on esitanud tõendi, et töötamist ei võimalda tal diagnoositud depressioon. Kohtu hinnangul ei tõenda perearsti poolt pandud diagnoos seda, et kostja oleks töövõimetu. Vanemal on kohustus teenida sissetulekut lapse ülalpidamiseks ning ta ei vabane ülalpidamiskohustusest põhjendusega, et tal sissetulek ja vara puuduvad. Vaatamata kostja väitele sissetuleku puudumisest, on kostja pangakontode väljavõtetest näha, et viimase kuue kuu jooksul on laekunud kostja arvelduskontole sõiduauto xxxxxx müügi eest 5000 eurot, tulumaksu tagastus summas 926,46 eurot, kostja sissemakse summas 2319 eurot, Töötukassa väljamaksed ning laekumised mitmetelt eraisikutelt. Samas on kostja ainult kolmel korral (07.12.2023, 10.02.2024, 07.03.2024) maksnud arvelduskontodelt elatist hageja ülalpidamiseks. Seega on kohtu hinnangul kostjal olemas rahalisi vahendeid, mis ei kajastu sissetulekuna pangakontode väljavõtetel ning tuleb asuda seisukohale, et kostja varaline seisund võimaldab tasuda elatist miinimummääras.
Kostja väitel on tema ülalpidamisel ka teine alaealine laps. Tuvastatud on, et tsiviilasjas nr 2-23-102212 on pooled kokku leppinud, et W.O tasub lapse ülalpidamiseks 150 eurot. Seega on kostja oma tegevusega kinnitanud, et suudab ka teise lapse ülalpidamiseks elatist tasuda. Eeltoodut arvesse võttes ei ole põhjendatud asuda seisukohale, et elatise väljamõistmisel hageja kasuks, osutuks kostja teine laps varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuna elatise alla miinimummäära vähendamise asjaolusid ei esine, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista miinimummääras elatis.
13.PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks tuleb võtta elatise baassumma (PKS § 101 lg 3), millele lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 lg 4). Seejärel tuleb võtta arvesse, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel (PKS § 101 lg 5) ning kui hageja viibib kostja juures aasta jooksul keskmiselt 7-15 ööpäeva kuus, väheneb elatise summa proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga (PKS § 101 lg 6). Vaidlust ei ole selles, et hageja ei viibi kostja juures aastas 7-15 ööpäeva ning, et lapsetoetus laekub täies ulatuses hageja seaduslikule esindajale. Seega on W.O-l kohustus tasuda C.N-i ülalpidamiseks elatist alates 1. juunist 2024 igakuiselt summas 287 eurot 72 senti kuus kuni C.N-i täisealiseks saamiseni.
14.Kohus selgitab, et PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Hageja on märkinud hagiavalduses elatise maksmise rekvisiidid. Kohus selgitab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses (TsMS § 497).
15.TsMS § 164 lg 1 kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.
allkirjastatud digitaalselt/ Hele Kaldma kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.