Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

eurot ja lisanduvaid viiviseid kuni esimese maksepäevani (periood 17.05.2016 – 14.06.2016) summas 18,48 (kaheksateist koma nelikümmend kaheksa) eurot.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et arvestades menetlusökonoomika põhimõtet, võib poolte sõlmitud kompromissi kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Käesolev tsiviilasi on maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlusse üle antud 19.05.2016. a määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 486 lg 1 p 3 alusel – makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu. Hageja lepingulise esindaja ja kostja seadusliku esindaja vahel kirjalikult sõlmitud kompromiss on esitatud kohtule 18.05.2016. a, mille kohaselt on pooled jõudnud kokkuleppele võlgnevuse ja menetluskulude tasumises osas. Kohus lähtub käesolevaga TsMS § 486 lõikest 4 - kohus menetleb kompromissilepingut käesoleva seadustiku §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses käesoleva seadustiku §-s 487 sätestatu kohaselt. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled kinnitasid kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga vastavalt TsMS § 430 lõikele 2. Pooled on kinnitanud, et on teadlikud TsMS § 430 lõikes 2 sätestatud asjaoludest ja §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. Kuna maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõude näol on tegemist kommunaalteenuste võlgnevuse nõudega, siis kohus märgib asja selguse huvides järgmist: Kompromissina tasutav summa hõlmab muuhulgas makseettepanekus 2-16-109677 (koostatud 16.05.2016) nõutud summat 1056,18 eurot. Nimetatud summa koosneb põhinõudest summas 938 eurot, viivise nõudest 25.02.2016 kuni 11.05.2016 summas 49,90 eurot, riigilõivust summas 45 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulust summas 20 eurot ja põhinõudelt arvestatud viiviselt alates 12.05.2016 kuni 16.05.2016 summas 3,28 eurot. Makseettepanekus nimetatud põhivõlgnevus summas 938 eurot koosneb omakorda KÜ Rannaküla 4 korter nr 8 võlgnevusest seisuga 07.02.2016. a summas 618 eurot ja korter nr 4 võlgnevusest seisuga 07.02.2016. a summas 320 eurot. Nimetatud korterite võlgnevused on tekkinud perioodil november 2014. a kuni veebruar 2016. a. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on pooled kokku leppinud, et kostja tasub hageja menetluskulud ja kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda. Pooled on seega TsMS § 168 lg 3 kohaselt kokku leppinud menetluskulude jagamises. Kompromisslepingust nähtuvalt on hageja arvestanud kompromisslepingu alusel osamaksetena tasutava summa hulka hageja poolt kantud järgmised menetluskulud: maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 45 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu summas 20 eurot ja hageja õigusabikulud summas 225,12 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.