A. K. (isikukood 38912312220, elukoht: XXX, e-post: XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada J. K. hagi.
2.Välja mõista A. K.lt J. K. kasuks 2023. a oktoobri elatise võlgnevus summas 130,33 eurot.
3.1.Välja mõista A. K.lt alates 01.11.2023. a kuni 31.03.2024. a elatis igakuise elatusrahana poja J. K. kasuks 260 (kakssada kuuskümmend) eurot 33 senti (sh baassumma 249,78 eurot, lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 50,55
eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot) ning alates 01.04.2024. a J. K. täisealiseks saamiseni 287 (kakssada kaheksakümmend seitse) eurot ja 72 senti (sh baassumma 272,76 eurot, lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot, millest on maha arvestatud pool lapsetoetusest 40 eurot). Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4.
4.Igakuine elatis tuleb tasuda hagejate seadusliku esindaja A. K. arveldusarvele nr EEXXX iga kuu 10. kuupäevaks. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4).
5.Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul tasutud elatisemakseid.
6.Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
7.Elatise väljamõistmise otsus on viivitamata täidetav.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
HAGEJA NÕUE
1.J. K. esitas seadusliku esindaja kaudu 29.09.2023. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. K. vastu elatise 267,00 euro saamiseks. 02.10.2023. a tegi kohus makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Pärnu Maakohtu 23.10.2023. a kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle Viru Maakohtule.
2.J. K. esitas seadusliku esindaja kaudu elatise väljamõistmise nõude A. K. vastu. Esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja seadusliku esindaja ülalpidamisel, kostja regulaarselt ülalpidamiskohustust ei täida ja teeb seda enda poolt valitud summas. Lapse isa veedab lapsega kuus aega 1-2 päeva. Hageja palub kostjalt välja mõista enda kasuks elatis 260,33 eurot kuus alates 01. oktoobrist 2023. a, mis muutub iga aasta 01. aprillist, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4, kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni 10.08.2032. a. Lahutada 2023. aasta oktoobri kuu elatisest 260,33 eurot kostja poolt hagejale tasutud elatis summas 130,00 eurot. Mõista kostjalt välja 2023. aasta oktoobri kuu eest hagejale maksmata jäänud elatise võlg summas 130,33 eurot. Hageja elatis kanda hageja ema A. K. pangaarvele EEXXX iga kuu kümnendaks kuupäevaks. Kokkuleppe sõlmimine poolte vahel ei ole võimalik.
3.Kompromissettepanekule vastas hageja esindaja, et pooled ei jõudnud kompromissini. Kostja esitas hageja esindajale kompromissi, mida ei ole võimalik täita. Kostja poolt esitatud kompromissi tingimuseteks olid: * Kui J. K. veedab kostjaga koos alla 6 päeva kuus, siis tasub kostja elatist 230 eurot.
* Kui J. K. veedab kostjaga 7 ja rohkem päeva, siis 160 eurot tulenevalt mõistlikest kuludest, mis on sellisel juhul kostja kanda. * Kui tekib olukord, kus kostja tasus kuu aega ette 230 eurot, kuid J. K. veetis sellel kuul kostjaga 7+ päeva, tasaarvestab kostja järgmises kuus makstava summa kuni 160 euroni. Hageja esindaja on seisukohal, et kokkulepe on rajatud oletustele ja valele. Laps ei ole veetnud kostja juures rohkem kui seitse päeva. Seega on kostja viinud kohtu eksitusse, esitades valeandmeid tahtega maksta hagejale vähem elatist. Kuni hagiavalduse esitamiseni kohtule suhtles kostja hagejaga minimaalselt. Laps on 9. aastane, ei ole nõus kostjaga suhtlema 2-3 ööpäeva kuus ja hageja ema teda selleks sundida ei saa. Samuti kannab kõik lapsega seotud kulutused lapse ema. Vanavanematega veedetud aeg ei saa olla miinimumelatise vähendamise aluseks, sest vanavanematel ei ole seadusjärgselt mitte mingeid kohustusi oma lapselapse ees. See on hageja ja tema vanavanematega koos viibitud kvaliteetaeg. Samuti on kokkuleppe oletuslik ja mittetäidetav, sest koosneb suhtluskorra punktidest (mis on hagita menetlus) ja elatise maksmisest (hagimenetlus). Samuti pole arusaadav, kas lapse isa poolt pakutud oletuslik elatise summa on kindel summa või lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4. Hageja palub hagiavalduse täies ulatuses rahuldada hagis toodud põhjendustel. Kokkuleppe sõlmimine on perspektiivitu. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUS JA SEISUKOHAD
4.Kostja märgib oma vastuses, et nad on hageja emaga lahutatud alates 09.03.2023. a. Kostja hakkas koheselt täitma ülalpidamiskohustust lapse suhtes. Lapse emaga jätkati peale lahutust lapse teemadel suhtlust. Lapsega olid head suhted ja ta oli kostja juures tihti, koos veedeti aega. Kostja selgitab, et tema kanda jäi lapsega ühisomandis oleva kinnistul maja ehituseks võetud väikelaen, lõpptähtajaga 10.02.2028. a põhiosa jääk 15 620,63 eurot, igakuine makse 351,35 eurot. Kostja maksab igakuiselt 500 eurot, millega tagab ettemaksu Holm Panga ettemaksukontole. Laenuleping on sõlmitud abielu ajal ja kostja oma tegevusega panustab kinnistu väärtuse parendamisele. Lapse telefoni arvete tasumine oli kuni 26.10.2023. a kostja kanda. Lapsel on enda pangakonto, kuhu kostja igakuiselt saadab lapsele taskuraha. Kuni 2023. aasta juunini oli laps valmis kostjaga aega veetma ja hea meelega suhtlema, mis lõppes järsku ära. Vaatamata olukorra keerukusele leidis kostja ja tema vanemad võimaluse J.iga veeta aega iga kuu 6-9 päeva. Kostjal puudus kuni elatisnõude saamiseni ülevaade lapse tegelikest rahalistest või muudest vajadustest. Kostja kandis lapsele elatist vastavalt elatiskalkulaatori arvutustele (arvestas maha lapse telefoniarved ja koos veedetud päevad). Kostja juhib tähelepanu, et lapse ema oleks võinud otse tema poole pöörduda ja nad oleksid leidnud lahenduse. Kostja on seisukohal, et kõiki asju saaks lahendada omavahel, kuid lapse ema ei soovi. Kostjale jäävad arusaamatuks viited, kostja ema poolt ostetud kinnistutele, kostja töökohale ja palgale. Kostja on seisukohal, et ta ei ole võlgnik, kuna kandis lapse emale veebruaris 5 000 eurot, et neil oleks kergem elada. Samuti ei nõustu kostja väitega nagu ta veedaks lapsega kuus ainult 1-2 päeva. Väitele, et kostja kandis ühes kuus lapsele 55 eurot selgitab kostja, et eelnevalt oli laps tema territooriumil 9 päeva, lapsel oli sünnipäev, kostja kandis lapsele 50 eurot kingituseks. 15.08.2023. a nägi kostja, et lapse ema on lapse kontolt enda kontole teinud 30 eurot ülekande. Kuna laps ei teadnud sellest ülekandest midagi, tegi kostja järelduse, et lapse ema kasutas seda raha enda huvides. Kostja võttis selle summa vabatahtlikult elatise maksmise summast maha. Kostja märgib, et tema panus lapsele on järgmine: * laps veedab koos kostjaga aega 8 kuni 10 päeva kuus vastavalt koostatud graafikule. * Elatise rahaline väärtus tuleb arvestada lähtudes tegelikkest vajadustest ning kostjaga koos veedetud ajast. Kui laps veedab kostjaga koos aega, siis kannab kostja osa ülalpidamiskulutusi
otse lapsele, seega ema neid kandma ei pea ja A. K. kontole kantav elatise summa peab olema sellevõrra väiksem. Samas kostjal on õigus küsida lapsele kulutatud summade suurusi ja nende otstarbekust (kostja ei ole nõus olukorraga, kus lapse ema ainuüksi otsustab mida lapsel vaja on ja millises summas). * Kostja jätkab ka praegu lapsele taskuraha ülekannete tegemist (laps hetkel kasutab Coop Panga kontot). Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et laps veetis tema juures viimati aega 06.11.2023. a ning mingil arusaamatul põhjusel väitis, et tema ei soovi kostja juurde kauaks tulla või hoopis ööbima, vaatamata sellele, et veel aasta alguses oli kostja elukoht kõigi korralikuks eluasemeks. Kostja on nõus panema paika lapsega kohtumised, kostja ei soovi sundida last ega muul viisil kahjustada.
5.Kompromissettepanekule esitas kostja omapoolse kompromissi, mille kohaselt:
1.Kui J. K. veedab kostjaga koos alla 6 päeva kuus, siis kostja tasub 230 eurot.
2.Kui J. K. veedab kostjaga 7 ja rohkem päeva, siis 160 eurot tulenevalt mõistlikest kuludest, mis on sellisel juhul kostja kanda.
3.Kui tekib olukord, kus kostja tasus kuu aega ette 230 eurot, kuid J. K. veetis sellel kuul kostjaga 7+ päeva, tasaarvestab kostja järgmises kuus makstava summa kuni 160 euroni. Kompromissi eesmärgiks on jõuda mõlemapoolsele kokkuleppele vältimaks tsiviilkohtu menetlust. Elatise summa muutmist saab edaspidi kokku leppida vastavalt J. K. pöördumisele, kui summa suurenemine on põhjendatud ja tõendatud. Elatisraha muutmise korral sõlmitakse poolte poolt uus kompromiss.
6.21.02.2024. a saatis kostja kohtule e-kirja, milles märgib, et ta ei tunnista hagi. Kostja maksab 260 eurot, kuna kohtu poolt pole otsusega summa veel määratud. Kostja täidab seni kohustusi vabatahtlikult (vabatahtlikud summad võivad mingil määral tulevikus varieeruda, kuna tuleb tasuda õpe eest + laen ning kuna tööandja kuulutas suveperioodiks välja kollektiivpuhkused). Lapse ema ja elukaaslase finantsolukorda omal kulul kostja parandada ei soovi ja ei võta vastu kostja kohta esitatud väiteid/süüdistusi.
KOHTUISTUNG
7.14.05.2024. a kohtuistungil selgitas hageja esindaja, et hagiavalduses on nõutud lapsele miinimumelatise maksmist, lähtudes seadusest ja indekseerimisest. Hageja jääb hagiavalduse juurde. Varasem kokkulepe, mis oli sõlmitud perelepitaja juures, ei sisalda elatise maksmise kokkulepet. Samuti antud kokkuleppest ei ole näha, et laps viibiks kuni 7 ööpäeva isa juures. Mida ta tegelikult ei tee. Lapse ema on proovinud küll rohkem last suunata, et ta suhtleks rohkem isaga. Kuid praegu on olukord selline, et laps ei soovi rohkem isaga kohtuda. Ta on olnud isa juures ainult 1 ööpäeva, so. vist eelmine kuu. 01. aprillist toimus elatismiinimumi indekseerimine, käesoleval ajal on miinimumelatis 287,72 eurot. 01. oktoobrist kuni aprillikuuni isa maksis 260 eurot. Kuid maikuus ei ole saanud laps ühtegi senti. Kuigi seadus ütleb, et elatist makstakse kuu aega ette, et laps saaks sellest rahast elada. Menetluse ajal elatise maksmine tuleb arvesse võtta, oktoobrikuu elatise võlgnevus on 130,33 eurot.
8.Kostja selgitas, et põhimõtteliselt on ta hagiavaldusega kursis. Hagiavalduses on igasugused indekseerimised ja muud asjad, et kostja peab maksma kuu aega ette, kohtulahendit ei ole, kostja ei tea, kui palju ta täpselt peab tasuma. Kostjal ei ole juriidilist haridust, talle on arusaamatu, kas ta peab võtma aluseks selle, mis praegu kehtib, mis enne kehtis või mis hagiavalduses on. Kostja tasub aga määratud summas. Kostja oma kohustuste eest ära ei jookse, mida ta on ka kohtule öelnud. Kostjale jääb arusaamatuks, miks ta peab panustama
ainult rahas. Ta võib panustada samas summas ka muul viisil, siis oleks tal võimalus kontrollida kuidas seda raha kasutatakse. Kostja saab seadusest aru nii, et mõlema vanema panus on võrdne. Riik maksab lapsele 80 eurot toetust, kostja maksab näiteks 260 eurot siis lapse ema panustab sama palju, ca 560 eurot kahe peale, kokku 600 euro ringis. Kostja on teadlik palju lapsele faktiliselt kulub, kuna tal on elukaaslane, kellel on laps. Kui laps tuleb kostja juurde nädalaks, siis oleks kostja kulud juba kuus ca 400 eurot. Kostja viitab elatise indekseerimisele. Ühes kuus lapsele 560 eurot kahe peale, mõned pered elavad sellest rahast terve kuu aga siin on ainult lapse peale. Kostja tahaks pidevat kontrolli nende summade üle. Lapse ema keeldus kostjale esitamast igakuiste kulutuste kohta tõendeid.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
11.TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude, seisukohtade ning õiguslike väidetega seotud perekonnaasjas.
12.Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. J. K. on A. K. laps.
13.PKS § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama.
14.Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13).
15.Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12).
16.PKS § 100 lg-s 2 on eelkõige silmas peetud olukorda, kus lapse elukorralduse raskuskese on peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema vajaduste vahetusse katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega (vt Riigikohtu 12.05.2021. a lahend tsiviilasjas nr 2-18-6491/96).
17.Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
18.Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Võttes arvesse Riigikohtu eespoolviidatud seisukohta, ei ole laste vajaduste eraldi tõendamine vajalik. Seega ei käsitle kohus eraldivõetuna lapse kulusid.
19.Kehtiva PKS § 101 lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on alates 01.04.2023. a on 249,78 eurot ja alates 01.04.2024. a 272,76 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 01. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4). Baassummale lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta 01. aprillil. Keskmine brutopalk 2022. aastal oli 1 685 eurot ja 3% sellest on 50,55 eurot ning 2023. aastal keskmine brutopalk oli 1 832 eurot ja 3% sellest on 54,96 eurot.
20.PKS § 101 lg 3 ja 4 arvestatuna kujuneb käesoleval juhul elatise miinimumsuurus järgmiselt: - PKS § 101 lg 3 järgne baassumma 249,78 eurot, millele lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 249,78 + 50,55 =300,33 eurot. Alates 01.04.2024. a baassumma 272,76+54,96=327,72 eurot. - PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. Seega tuleb igakuisest elatisest maha arvestada pool lapsetoetus. 01.04.2023. a kuni 01.04.2024. a arvestatakse elatis 249,78+50,55-40=260,33 eurot kuus, ning alates 01.04.2024. a on igakuine elatis 287,72 eurot kuus (272,76+54,96-40=287,72).
21.Justiitsministeeriumi tellimisel viisid Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors läbi uuringu Lapse vajaduspõhise miinimumelatis, PKS §-s 101 lg 3 baassumma on lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu lõpparuandes pakutud kõikide vanuserühmade keskmisest standardeelarvest lähtuv miinimumelatise summa (ümardatuna). Seega on baassumma määratlemisel juba arvesse võetud lapse standardvajadusi.
22.Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited ning vastavalt TsMS § 5 lg 2 määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
23.TsMS § 231 lõike 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lõike 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldus. A. K. kinnitab, et ta on nõus lapsele tasuma elatist. Kostja sooviks, et lapse ema esitaks talle igakuiselt tšekid, millest nähtuks, et elatis on kasutatud lapse vajaduste katteks.
24.Kostja esitatud tõendid oma majandusliku seisundi kohta kinnitavad, et kostja majanduslik seisund võimaldab tasuda elatist PKS § 101 sätestatud määras. Kostja esitas kohtule pangakonto väljavõtted, millest nähtub, millest nähtub, et kostja töötasuks on 2 519,04 eurot kuus. Kostja on kandnud lapse arvele 16.02.2023. a kuni 29.09.2023. a 95 eurot. Teinud lapse ema arveldusarvele ülekandeid (elatis) perioodil veebruar 2023. a kuni oktoober 2023. a summas 1 231 eurot. 07.11.2023. a on kostja maksnud hagejale elatist 245 eurot. Kostja märgib oma varalise seisundi ja sissetulekute kohta järgmist. Kostjale kuulub 1⁄2 kinnisvarast asukohaga XXX. Teine 1⁄2 kuulub lapsele J. K.le. Ligikaudne hind 20 000 eurot. Kostja omab pangakontosid Coop Pank AS-is mille saldo oli seisuga 11.10.2023. a summas 844,44 eurot. Swedbank AS-is kontot EEXXX, jääk 5 742,56 eurot (summa jääk maja ehitusele, ajas vähenev) ja kontot EEXXX, jääk 0,00 eurot. Kostjale kuuluvad mootorsõidukid: Chrysler 200c XXX (2016. aasta) ligikaudne väärtus 9 000-10 000 eurot (põhiline sõiduvahend). Ford Freestyle XXX (2002. aasta) ligikaudne väärtus kuni 1 500 eurot. Mercedes-Benz XXX (1986. aasta) ligikaudne väärtus 2 000 eurot (eakate vanemate masin kostja nimel) Mercedes-Benz XXX(2002. aasta) ligikaudne hind 400 eurot ehk metalli väärtus tulenevalt sõiduki seisundist. CFMOTO ATV (2022 esmane registreerimine/ehitusaasta 2018) väärtus 3 000 eurot. Kostjal on kohustused Holm Pank AS ees: väikelaen mille põhiosa jääk moodustab 15 620,63 eurot, laenu lõpptähtaeg on 10.02.2028. a. Igakuine makse moodustab 351,35 eurot kuid kostja maksab iga kuu 500 eurot tagades ettemaksu Holm Panga ettemaksukontole. Kostja toob välja, et tema igakuised kulutused moodustavad keskmiselt: eluasemekulud 50-130 eurot; kulutused toidule ca 450 eurot; kulutused transpordile ca 500 eurot; sidekulud 78 eurot (telefoniteenused + internet); kulutused tervishoiule 20-50 eurot; kodulaen 500 eurot;
kindlustuskulud 74,83 eurot; transpordivahendite kindlustus 29,50 eurot; kulutused tehnoülevaatustele 15 eurot kuus; kulutused lemmikloomadele 50-70 eurot kuus, kokku 1 897,33 eurot millele lisanduvad õppimiskulud 1 500 semestris. Kostja poolt esitatud pangakonto väljavõtetest nähtub, et kostja on kandnud lapsele elatist summas veebruar 2023. a kuni november 2023. a (k.a) 1 476 eurot.
25.Kohus juhib kostja tähelepanu asjaolule, et kostja on elatise maksmise summadelt maha arvestanud lapse telefoni maksed, lapse taskurahad ja lapse kingituse. Lapse isa kannab lapsele taskuraha, mis on väga tervitatav, kuid kui lapse isa arvestab selle taskuraha elatise summalt maha siis ei saa kuidagi lugeda seda summat lapsele taskuraha maksmisena. Eriti kummastav on kostja poolne kingitusraha maha arvestamine elatise summalt. Kingitus ehk kink on vabatahtlikult, rahalist või muud hüvitist saamata teisele isikule üle antav või antud vara. Kui kostja arvestab kingituse väärtuse elatise summalt maha siis ei ole tegemist kingitusega.
26.Kostja on toonitanud, et tal peab olema lapsele tehtavate kulutustest ülevaade. Kohus märgib, et ei ole eluliselt usutav, et lapse ema läheb toidupoodi teeb kaks eraldi ostu ja võtab selleks eraldi tšekid. Kohus märgib, et tuleb arvestada, et lapsega koos elava vanema vahetu panus on oluliselt suurem kui lapsest lahus elava vanema panus.
27.Kostja on maha arvestanud elatise maksmiselt summa, kui laps on veetnud temaga aega olgu selleks siis üks või paar päeva. Kohus peab vajalikuks selgitada, et perekonnaseaduse seletuskirja kohaselt „elatise summat vähendatakse eelnõu kohaselt proportsionaalselt lapsega koos veedetava ajaga, kui laps viibib teise vanema juures aasta jooksul keskmiselt 7 kuni 15 ööpäeva kuus. Kui üks vanem veedab lapsega koos keskmiselt vähem kui 7 ööpäeva kuus, siis on last peamiselt kasvatava vanema koormus teise vanemaga võrreldes märkimisväärselt suurem, näiteks kaasnevad kulud lapsehoidjale, mistõttu ei ole elatise summa vähendamine sellisel juhul õigustatud.
28.Seega kui lapsevanem veedab lapsega koos ühe päeva siis on see pigem lapsega veedetud kvaliteetaeg mitte lapsele vähem elatise maksmise aluseks. Kohus märgib, et kostja maksab elatist ikka oma lapsele, mitte lapse emale.
29.Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtule 29.09.2023. a, seega vastavalt TsMS § 486 lg 2 on hageja esitanud hagiavalduse kohtule 29.09.2023.a
30.Eeltoodud põhjendustel peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja hageja kasuks elatise 2023. a oktoobri võlgnevus summas 130,33 eurot ja alates 01.11.2023. a kuni 31.03.2024. a igakuise elatusrahana hageja kasuks 260,33 senti ning alates 01.04.2024. a hageja täisealiseks saamiseni 287, 72 senti. Elatis mõistetakse välja muutuva suurusena kuni lapse täisealiseks saamiseni ja indekseeritakse igal aastal 01. aprillil.
31.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
Menetluskulude jaotus
32.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.