Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt
Otsuse tegemise aeg ja koht
07.03.2025, Tallinn
Kohtuasja number
2-24-114866
Kohtuasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi J.Q vastu võla nõudmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.11.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
241,27 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: J.Q (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Harju Maakohtu 29.11.2024 otsus osas, milles maakohus jättis rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ nõude mõista J.Q-lt välja põhivõlg 209 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 20,08 eurot ning tasumata põhivõlalt (209 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohase täitmiseni, kuid mitte üle tasumata põhivõla (209 eurot) suuruse; samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Teha tühistatud osas uus otsus vastavalt tervikresolutsioonile.
3.1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus osaliselt.
3.2.Mõista J.Q-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja 209 eurot (tagastamata laenu põhiosa) ja sissenõutavaks muutunud viivis 20,08 eurot ning tasumata põhivõlalt (209 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohase täitmiseni, kuid mitte üle tasumata põhivõla (209 eurot) suuruse.
3.3.Jätta poolte maakohtus kantud menetluskuludest 75% J.Q kanda ja 25% Aktiva Finance Group OÜ kanda.
2-24-114866
3.4.Apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta J.Q kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 18.04.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J.Q (kostja) vastu 309,94 euro saamiseks. Kohus tegi 19.04.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Kohus lõpetas 28.05.2024 maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 14.06.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 247,40 eurot, intressi 12,24 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 29,69 eurot, samuti viivise alates 14.06.2024 kuni põhinõude 247,40 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 12% aastas.
3.Hagiavalduse kohaselt on AS Inbank Finance ja kostja vahel 02.04.2023 sõlmitud järelmaksuleping nr L89011937387, mille alusel sai kostja kauba (Samsung Galaxy A34 5G 128GB) järelmaksuga. Vastavalt lepingule ostis kostja kauba hinnaga 399 eurot. Lepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 30,73% aastas, mis koosnes kauba maksumusest 399 eurot, lepingutasust 10 eurot ja igakuisest osamaksest 38 eurot (12 osamakset). Laenu tasumise periood oli 20.04.2023–20.03.2024. Intressimäär oli 12% aastas ja viivise määr 12% aastas.
4.Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis AS Inbank Finance 07.11.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 28.11.2023 saatis AS Inbank Finance kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. 29.11.2023 loovutas AS Inbank Finance oma nõude kostja vastu hagejale. Nõue loovutati koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostjale teatati loovutusest 30.11.2023.
5.Vastuseks kohtunõudele selgitas hageja 22.11.2024 menetlusdokumendis, et kuna tegemist oli järelmaksulepinguga, siis toimus makse kaupmehele (Tele2 AS). Hageja selgitas ka
2
2-24-114866 sissenõudesumma 30 eurot kujunemist ning esitas n-ö alternatiivse arvutuse juhuks, kui maakohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud.
6.Hageja selgitas, et kuna laen tuli tagastada perioodil 20.04.2023–20.03.2024, siis oli kõigi osamaksete tähtaeg hagi esitamisega saabunud ja kogu laenusumma oli muutunud sissenõutavaks. Sel juhul ei pea hageja esitama oma sissenõutavaks muutnud nõude terviklikku arvestust VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause järgi. Kostja sai laenu 399 eurot, millest on tasutud kokku 190 eurot. Kui hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kõik maksed arvestada põhivõla katteks. Seega on kostja võlg hageja ees 209 eurot. Kostja vastuväited
7.Kostja hagiavaldusele vastust ei esitanud. Maakohtu otsus ja põhjendused
8.Harju Maakohtu otsusega jäeti hagi tervikuna rahuldamata ja poolte menetluskulud hageja kanda. Kuna kostja menetluses aktiivselt ei osalenud, siis maakohus kostja menetluskulusid kindlaks ei määranud. Maakohus toimetas kohtuotsuse kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes.
9.Maakohus märkis, et krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on muutunud sissenõutavaks. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra.
10.Maakohus leidis, et käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud, et laen on kostjale üle antud. Tegemist oli järelmaksulepinguga. Selles on märgitud kauba maksumus 399 eurot ning et leping jõustub kauba üleandmisel. Maakohtu hinnangul ei tõendanud hageja, kas, millal ja mis viisil kostja kauba kätte sai. Maakohus ei pidanud piisavaks hageja selgitust ja tõendeid selle kohta, et järelmaksulepingute korral toimub väljamakse kaupmehele, mitte kliendile, ning et lepingute alusel tehakse koondmakse. Maakohtu hinnangul ei olnud tõendatud kauba kostjale üleandmine. Seega ei ole hageja esile toonud ega tõendanud, et lepingutingimuste kohaselt oleks leping jõustunud. Samuti ei olnud hageja maakohtu hinnangul tõendanud, millal ja kus sai kostja tutvuda laenulepingus viidatud erinevate üldtingimustega, st kas kostja sai nendega tutvuda lepingu sõlmimisel. Maakohus asus seisukohale, et ei saa järeldada, et poolte vahel oli kehtiv leping ja et laenusumma oli kostja kasutusse antud. Sellest tulenevalt ei ole VÕS § 396 raha tagastamise nõude eeldused täidetud.
11.Maakohus tuvastas ka esialgse krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise (VÕS § 4034). Maksehäireregistri päring on tehtud alles pärast laenulepingu sõlmimist (12.06.2024). Laenutaotluses on küsitud üksnes igakuist sissetulekut (milleks kostja on märkinud 1200 eurot) ja igakuiseid kohustusi (märgitud 0 eurot), täpsustamata, mida nende all silmas peetakse. Ei ole küsitud igakuiseid elamiskulusid, ülalpeetavate arvu ega eluaseme tüüpi. Kostja sissetulekute väidetava kontrollimise kohta on hageja hagiavalduses taasesitanud laenutaotluse andmed, milles ei ole viidatud ühelegi päringule. Hageja on ise selgitanud, et selle laenutoote puhul oli oluline laenuandmise kiirus. Maakohtu hinnangul ei saa krediidiandja tuua vastutustundliku laenamise kohustust ohvriks laenamise kiirusele. Laenu andmise kiirus võib olla täiendav asjaolu, mille tõttu tarbija laenab üle oma võimete, sest temalt ei küsita eriti midagi ning tal ei ole aega järelemõtlemiseks. 3
2-24-114866
12.Maakohus ei pidanud piisavaks ka hageja esitatud dokumente nõude loovutuse kohta. Maakohus märkis, et on samale hagejale korduvalt erinevates menetlustes ette heitnud, et hageja esitab identseid nõude loovutamise teatisi, mille alla on sõnadega kirjutatud vastava algse krediidiandja „esindaja“. Kohtu hinnangul on hageja need teated ise koostanud.
13.Maakohus asus seisukohale, et kuna hageja ei ole tõendanud kauba kostja poolt kättesaamist ning selle kaudu lepingu jõustumist, jääb põhivõla, kõrvalnõuete ja võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue rahuldamata. Maakohus selgitas võla sissenõudmiskulude kohta täiendavalt, et VÕS § 1132 kehtestab piirmäärad, mitte ei ole seadustatud hinnakiri. Olukorras, kus lepingus puudub kokkulepe meeldetuletuskirja tasu suuruse kohta, ei ole kulusid tõendamata ka eluliselt usutav, et samasuguse kirja saatmise kulu on sõltuvalt nõude suurusest erinev. Apellatsioonkaebus
14.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles tema hagi jäeti täies ulatuses rahuldamata, ning teha uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ja mõista kostjalt välja tagastamata põhiosa 209 eurot, sissenõutavaks muutnud viivis 20,08 eurot ning tasumata põhivõlalt (209 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 31.12.2024 kuni kohase täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
15.Hageja väitel on maakohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme (TsMS § 436 lg-d 1– 4, § 442 lg 8, § 5), rikkudes mh poolte võrdsuse põhimõtet.
16.Maakohus jättis hagiavalduse rahuldamata eelkõige seetõttu, et hageja ei ole tõendanud, et kostja sai kätte kauba, mille eest tasumiseks temaga krediidileping sõlmiti. Maakohus on otsuse tegemisel tuginenud väidetele, mida kostja esitanud ei ole. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei arvestanud hageja 22.11.2024 esitatud selgitusi ja tõendeid. Hageja selgitas, et väljamakse on toimunud Tele2 AS-ile (mitte kostjale) ning selliste järelmaksulepingute puhul tehakse koondmakse. Hageja esitas ka tõendid, sh Tele2 AS-i tõendi kauba üleandmise kohta 02.04.2023 Tele2 AS esinduses. Maakohus ei ole põhjendanud, miks asjaomased tõendid ei sobi. Kuna kostja on teinud perioodil 20.04.2023– 10.08.2023 lepingu alusel tagasimakseid, siis on lepingu sõlmimine ja olemasolu tõendatud. Kostja ei ole sellele ka vastu vaielnud. Mis puudutab lepingu üldtingimuste tutvustamist, siis ei küsinud maakohus nende kohta hagejalt täiendavat selgitust, mistõttu on maakohtu otsus selle etteheite osas üllatuslik.
17.Hageja hinnangul olid eeldused tagaseljaotsuse tegemiseks täidetud ning maakohus oleks pidanud lähtuma TsMS § 407 lg-st 1, sh selle teisest lausest, mille kohaselt oleks tulnud lugeda kostja poolt omaksvõetuks hageja esitatud faktilised väited, s.o järelmaksuga müügilepingu sõlmimine, mille alusel sai hageja kauba, kuid jättis lepingujärgsed osamaksed tähtajaks tasumata. Maakohus oleks tohtinud omaalgatuslikult kontrollida vaid seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas ning kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKo 24.11.2023, 2-2113098). Käesoleval juhul on maakohus ületanud diskretsioonipiire ja esitanud väited, mida oleks saanud esitada vaid kostja. Hageja on seisukohal, et kohus ei kohelnud pooli võrdselt. Hagimenetluses kehtib võistlevuse, dispositiivsuse ja võrdõiguslikkuse põhimõte. TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja ei ole vastuväiteid kauba ja krediidi saamise kohta esitanud. 4
2-24-114866
18.Juhul, kui kohus leidis, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, oleks maakohtul olnud võimalik rahuldada hagi osaliselt. Hageja esitas 22.11.2024 seisukohaga ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Kostja sai krediiti 399 eurot ja lepingu lõpptähtpäev saabus 20.03.2024. Kuivõrd kostja on teinud tagasimakseid kokku 190 eurot, tuleks vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral mõista kostjalt hageja kasuks VÕS § 4061 lg 4 p 2 alusel välja tagastamata krediidisumma 209 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lepingu lõpptähtajale järgnevast päevast, s.o 21.03.2024. 30.12.2024 seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivis 20,08 eurot.
19.Hageja heidab maakohtule ette ka seda, et maakohus on seadnud kahtluse alla nõude loovutamise, kuna kostja ei ole nõude loovutamisele vastu vaielnud. Hageja viitas VÕS §-de 170 ja 172 regulatsioonile, samuti Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt ei välista hagi rahuldamist iseenesest see, kui kostjale teatati võlanõude loovutamisest pärast hagiavalduse esitamist (RKTKo 06.06.2007, 3-2-1-62-07, p 12). Menetluse edasine käik, vastustaja seisukoht
20.Ringkonnakohus toimetas kostjale apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise määruse, apellatsioonkaebuse ja hageja menetluskulude nimekirja kätte avalikult ning luges need dokumendid kostjale kätte toimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostja apellatsioonkaebusele vastust ei esitanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
21.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel rahuldada ja maakohtu otsus materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osaliselt tühistada. Ringkonnakohus teeb ise uue otsuse, millega rahuldab hageja nõude põhivõla 209 eurot ja seadusjärgse viivise kostjalt väljamõistmiseks. Ringkonnakohus muudab ka menetluskulude jaotust. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
22.Hageja märkis apellatsioonkaebuse p-s 2, et vaidlustab täielikult maakohtu otsuse, millega jäeti tema hagi rahuldamata ja menetluskulud tema kanda. Samas taotles hageja uue otsuse tegemist ja hagi rahuldamist üksnes oma ümberarvestuse järgse nõude osas ning arvestas riigilõivu samuti vaid ümberarvestuse järgse nõude summa pealt. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, milles hageja ümberarvestatud nõue, st põhivõla ja viivise nõue, jäi rahuldamata (TsMS § 651 lg 1). Kuna hageja ei vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles maakohus tuvastas, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis ringkonnakohus seda küsimust ei käsitle.
23.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hagi täielikult rahuldamata jätmisel rikkunud menetlusõiguse norme. TsMS § 407 lg 6 järgi, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus tõendeid vääralt hinnates ja tõendamiskoormise nõudeid rikkudes asunud seisukohale, et hagiavaldus ei ole põhjendatud seetõttu, et VÕS § 396 raha tagastamise nõude eeldused ei ole täidetud. 5
2-24-114866
24.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude alusel. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata. Tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, mistõttu peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Kohtupoolne kontroll hõlmab krediidi kulukuse määra hindamist ning vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise hindamist. Kuigi kohtul on tarbijakrediidilepingust tulenevaid nõudeid hinnates täiendav kohustus hinnata eelnevalt nimetatud aspekte ka omal algatusel, ei hõlma see õigus ja kohustus seda, et kohus saaks asuda samas asjas kostja esindajaks mis tahes muus tõenduslikus küsimuses.
25.Käesoleval juhul esitas hageja krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud järelmaksulepingu nr L89011937387 ja selle lisadokumendid, kust nähtub, et kostja sai krediiti 399 eurot Samsung Galaxy A34 5G 128 GB ostmiseks (dtl 36–41, 52–57), tõendid krediidisumma Tele2 AS-ile tasumise kohta (dtl 107, 108), Tele2 AS arve Samsung Galaxy A34 5G 128 GB müügi kohta (dtl 205) ja konto väljavõtte kostja poolt laenumaksete tagastamise kohta perioodil 05.04.2023–13.08.2023 (dtl 201–202). Hageja on ka selgitanud, et järelmaksulepingute puhul saab laenusaaja krediiti, mida ei väljastata talle, vaid kaupmehele, kelleks käesoleval juhul oli Tele2 AS. Arvestades hageja esitatud tõendeid, sh seda, et kostja on lepingu nr L89011937387 alusel tagasimakseid teinud, tulnuks lugeda tõendatuks, et kostja on hagejalt krediiti saanud. Ringkonnakohus leiab, et maakohtul puudus esitatud tõendite põhjal alus asuda seisukohale, et laenulepingu sõlmimine on tõendamata. Maakohus oleks pidanud lähtuma sellest, et kostja vastuväidete puudumisel on laenu andmine tõendatud (VÕS § 407 lg 1 viimane lause).
26.Hageja on oma 22.11.2024 ümberarvestatud nõudes selgitanud, et kostja on krediidist suurusega 399 eurot tagastanud 190 eurot (dtl 201–202), mis tuleb lugeda põhiosa katteks. Hageja nõudis seejärel kostjalt 209 euro tasumata põhivõla väljamõistmist.
27.Ringkonnakohtu hinnangul oleks tulnud nõue 209 euro saamiseks rahuldada. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kuna laenuleping kehtis 20.04.2023–20.03.2024, st viimane osamakse pidi olema tagastatud 20.03.2024 (dtl 36) ning hagiavaldus esitati kohtule 13.06.2024, siis oli kogu laen muutunud sissenõutavaks (VÕS § 82 lg 7). Hageja on tõendanud, et kuna kostja oli teinud tagasimakseid 190 eurot, mis tuleb praegusel juhul lugeda tasutuks põhivõla katteks, siis on kostja põhivõla suurus 209 eurot. Kuna algse laenugraafiku järgi oli kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud ja kogu laenusumma muutunud sissenõutavaks, ei pidanud hageja esitama täiendavalt VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohast arvestust (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 24 teise lõik).
28.Ringkonnakohus leiab, et hageja on tõendanud ka seda, et algne krediidiandja on loovutanud oma nõude kostja vastu hagejale (dtl 70, 71). Kostja vastuväidete puudumisel puudub alus seda kahtluse alla seada.
29.Ringkonnakohus rahuldab ka hageja nõude viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra järgi saamiseks. Apellatsioonkaebuses esitatud arvestuse kohaselt on hageja palunud välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise 20,08 eurot (alates 21.03.2024 kuni 30.12.2024) ning viivise tasumata põhivõlalt (209,00 eurolt) alates 31.12.2024 kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Ringkonnakohus nõustub, et võlg muutus sissenõutavaks 21.03.2024, kuna laenuleping lõppes 20.03.2024. Kuna viivisekalkulaatori 6
2-24-114866 järgi on hageja viivisearvestus korrektne, tuleb hageja nõutud viivis kostjalt välja mõista. Lähtudes VÕS § 113 lg-st 5 mõistab kohus kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohase täitmiseni, kuid mitte üle tasumata põhivõla (209 eurot) suuruse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
30.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt, tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. Arvestades, et hageja nõue rahuldatakse ligi 75% ulatuses (algne nõue ilma tulevikku suunatud viiviseta oli kokku 305,71 eurot; nõue on rahuldatud (samuti ilma tulevikku suunatud viiviseta) 229,08 euro ulatuses), on õiglane jagada menetluskulud proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega (TsMS § 163 lg 1 teine alternatiiv). Maakohtus kantud menetluskuludest jääb seetõttu 25% hageja kanda ja 75% kostja kanda.
31.Kuna apellatsioonkaebuses vaidlustati maakohtu otsus vaid ümberarvestatud nõude rahuldamata jätmise osas ning selles osas apellatsioonkaebus rahuldatakse, siis jäävad apellatsiooniastme menetluskulud tervikuna kostja kanda (TsMS § 171 lg 1).
32.Kuna maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, siis jätab ringkonnakohus ka ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata (TsMS § 174 lg-d 3–5; Riigikohtu 20.04.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p-d 21-22). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras, s.o pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
(allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.