Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-16-100999 Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1 tulenevalt asjaolust, et hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg-st 21 võtab Ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue Hageja Hageja ITM Inkasso OÜ palub mõista kostjalt XXXXvälja hageja kasuks põhivõlgnevus 345,76 eurot, tasumata laenuintress 142,49 eurot, nõude menetlemisega kaasnenud kahju 24.eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 7,70eurot ja viivist tasumata põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 19.03.2016 VÕS §-s 113 lg-s 1 ja §-s 94 sätestatud määras. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 125 eurot ja õigusabi kulud 100 eurot. 13.12.2014 rahuldas PLACET GROUP OÜ kostja laenutaotluse, ning pooled sõlmisid laenulepingu XXXX, mille alusel kostja laenas hagejalt 700eurot. Lepinguliste kohustuste täitmisetähtajaks lepiti kokku 08.12.2015. Laenusumma 700 eurot kanti kostja pangaarvele 13.12.2014. Laenulepingu maksegraafikus on näidatud, et laen tagastatakse 12 osamaksega: põhiosa 700 eurot, laenuintress 378 eurot, lepingutasu 14 eurot. Kostja ei täitnud endale võetud kohustusi korrektselt ja ei tagastanud saadud laenukokkulepitud tingimustel. Kostja tasus 7 makset summas 606,45eurot: Maksetega on tasutud:14 eurot lepingutasu, 354,24 eurot põhivõla kustutamiseks, 235,51 eurot intressi ja 2,7 eurot viivist maksetega viivitamise eest. Põhivõla tasumata osa on 345,76 eurot (700 –354,24eurot). Tasumata laenuintress 142,49 eurot (378 –235,51 eurot). Kostjale saadeti Võlateatis/Meeldetuletus 18.08.2015 ja 25.09.2015 AS-i Eesti Post kaudu. Lepingu punktis 9.3. on kokku lepitud, et võlgnik kohustub hüvitama meeldetuletuste saatmise eest 12 eurot vastavalt hinnakirjale. Kostja võlgneb hagejale meeldetuletuste saatmise eest kokku 24 eurot. Kuna kostja ei täitnud enda lepingulisi kohustusi, loovutas PLACET GROUP OÜ 29.10.2015 laenulepingust nrXXXXtuleneva võlanõude OÜ-le ITM Inkasso. Samal päeval saadeti kostjale ka teade nõude loovutamise kohta. Ühtlasi teatati kostjale ka uue võlausaldaja kontaktandmed.

2-16-100999 Hageja arvestab viivist tasumata põhinõudelt VÕS §-s 113 lg-s 1 ja §-s 94 sätestatud määras, alates lepingu täitmise tähtpäevale järgnevast päevast, s.o alates 09.12.2015 alljärgnevalt: 09.12.2015 –31.12.2015 23 päeva eest 1,75 eurot ja 01.01.2016 –18.03.2016 78 päeva eest 5,95 eurot, kokku 7,70 eurot. Hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga on lepingu alusel sissenõutavaks muutunud viivise suurus 7,70 eurot. Kostja seisukohad Kostja selgitab, et ei saanud võlgnevust tasuda, sest on töötu. Kostja sattus 26.02.2016 autoavariisse ja saab tööle asuda kahe kuu möödudes. Kohtu põhjendused Kohus hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus on tuvastanud ja pooltel puudub vaidlus, et PLACET GROUP OÜ ja kostja sõlmisid 13.12.2014 laenulepingu XXXX, mille alusel kostja laenas hagejalt 700 eurot (tl 25-33). Lepinguliste kohustuste täitmise tähtajaks lepiti kokku 08.12.2015 (tl 32). Laenusumma 700 eurot kanti kostja pangaarvele 13.12.2014 (tl 35). Maksetega on tasutud: 14 eurot lepingutasu, 354,24 eurot põhivõla kustutamiseks, 235,51 eurot intressi ja 2,7 eurot viivist maksetega viivitamise eest (tl 19-20). Lepingu punktis 9.3. on kokku lepitud, et võlgnik kohustub hüvitama meeldetuletuste saatmise eest 12 eurot vastavalt hinnakirjale (tl 29, 38). Kostjale saadeti Võlateatis/Meeldetuletus 18.08.2015 ja 25.09.2015 AS-i XXX kaudu (tl 36-37). PLACET GROUP OÜ loovutas 29.10.2015 laenulepingust nrXXXX tuleneva võlanõude OÜ-le ITM Inkasso (tl 39-40). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamiseeest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tulenevalt kohtu tuvastatud asjaoludest järeldub, et kostja on jätnud kohaselt täitmata lepingust XXXX tuleneva nõude tagastada laenu põhiosa 345,76 euro ulatuses, intressi 142,49 euro ulatuses ja meeldetuletuskirjade tasu 24 euro ulatuses. Seega kuulub hageja põhinõue, intressinõue ja meeldetuletuskirjade saatmise tasu nõue rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral lubab VÕS § 101 lg 1p 6 nõuda võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraksloetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja ei ole hageja viivisearvestust vaidlustanud ja see kuulub VÕS § 101 lg 1p 6 alusel väljamõistmisele. Kohus selgitab, et juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 teisest lausest arvestab kohus sissenõutavaks muutunud viivist kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Kostja väited töötuks olemise ja avariisse sattumise osas ei ole asjakohased ja kohus jätab need tähelepanuta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

2-16-100999 TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagimenetluses tasutud riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulu kahe tunni eest 100 eurot. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulud esitatud põhjendatud ja vajalikus ulatuses ja need kuuluvad kostjalt hagejale väljamõistmisele. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.