Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-16-3438 ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

I Asjaolud ja menetluse käik 02.03.2016 esitas XXXX Harju Maakohtule avalduse endise tööandja XXXX OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon 12.05.2015 otsusega rahuldanud töötaja avalduse kokku 3 191.24 euro nõudes. Töövaidluskomisjoni otsus on jõustunud 25.06.2015. Võlausaldaja pöördus Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni 12.05.2015 otsuse sundtäitmisele pööramiseks kohtutäitur Heimo Vilpuu poole, kes algatas 10.08.2015 täitemenetluse. Kohtutäitur Heimo Vilpuu 16.02.2016 teatest nähtuvalt ei ole kohtutäituril õnnestunud võlgnevust sisse nõuda, võlgnikul puudub registervara ning rahalised vahendid arvelduskontodel. Võlausaldaja on esitanud 13.12.2015 võlgnikule pankrotihoiatuse, kuid XXXX OÜ ei ole võlgnevust tasunud. Eeltoodust tulenevalt palub võlausaldaja nimetada ajutine pankrotihaldur ja välja kuulutada võlgniku pankrot. 29.03.2016 määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ja määras eelistungi ajaks 06.04.2016. eelistungile ilmunud võlausaldaja jäi pankrotiavalduse juurde. Võlgnik eelistungile ei ilmunud, samuti ei esitanud ta kohtule oma seisukohta esitatud pankrotiavalduse kohta. 07.04.2016 nimetas kohus XXXX OÜ ajutiseks pankrotihalduriks Üllar Talviste. 02.05.2016 esitas ajutine pankrotihaldur aruande. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnik kantud äriregistrisse 18.06.2014, võlgniku põhitegevuseks on elamute ja mitteeluhoonete ehitus. Võlgniku ainuosanikuks on alates 25.05.2015 XXXX(sündinud XXXX Venemaal). Ajavahemikul 18.06.2014 – 25.05.2015 oli osanikuks XXXX(isikukood XXXX). Võlgniku juhatuse liikmeks on alates 26.05.2015 XXXX, ajavahemikus 18.06.2014 – 26.05.2015 olid võlgniku juhatuse liikmeteks XXXXja XXXX(isikukood XXXX). Äriregistrile ei ole esitatud ainsatki majandusaasta aruannet, võlgniku praeguse ja endiste juhatuse liikmetega ei ole ajutisel pankrotihalduril õnnestunud kontakti saada. Ajutise pankrotihalduri hinnangul puudub võlgnikul vara. Täitmata kohustusi on võlgnikul kokku vähemalt 20 317.84 eurot. Suurimaks võlausaldajaks on Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu, võlausaldaja nõude suuruseks on 12 392.98 eurot. Võlgniku suhtes toimub 2 täitemenetlust, kus sissenõudjateks on XXXX nõudega summas 4 729.66 eurot ja XXXX nõudega 3 191.24 eurot. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja ajutine pankrotihaldur pole tuvastanud võimalusi võlgniku majandustegevuse jätkamiseks ega tervendamiseks.

2-16-3438

Ajutise pankrotihalduri käsutuses ei ole dokumente, mille alusel oleks võimalik analüüsida võlgniku maksejõuetust. Võlgnik ei ole esitanud mistahes andmeid selle kohta, kas ja mida on tehtud võlgnevuste tasumiseks, kas võlgnikul oli äriplaan ja mis oli selle sisuks. Seetõttu puudub ajutisel pankrotihalduril võimalus anda arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Kuna ajutisele pankrotihaldurile ei ole esitatud võlgniku raamatupidamisdokumente, siis ei ole ajutise pankrotimenetluse käigus võimalik hinnata varakäsutuste õiguslikku alust ja seost majandustegevusega. Pankroti väljakuulutamisel on vajalik kontrollida tehingute seotust võlgniku majandustegevusega. Juhul, kui tehingud ei ole seotud võlgniku majandustegevusega, siis on nende osas võimalik esitada nõuded juhatuse liikme vastu. Võimalike nõuete esitamisel tuleb eelnevalt hinnata nõuete tõendatust ja kohtuperspektiivi, sest kuivõrd võlgnikul puuduvad vahendid nõuete esitamiseks, peaksid võlausaldajad eraldama vahendid kohtumenetluse kulude katteks. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik võib olla hilinenud pankrotiavalduse esitamisega, kuna võlgniku pangakonto väljavõttest saadud teabe kohaselt on võlgniku majandustegevus lõppenud juba 2015.a teises kvartalis. Majandustegevuse lõppemine ühes 2015.a tekkinud maksuvõlaga annab alust arvata, et püsiv maksejõuetus tekkis juba 2015.a alguses. Kas pankrotiavalduse esitamisega hilineti või mitte, vajab üksikasjalikumat analüüsi edasises pankrotimenetluses, kui pankrot välja kuulutatakse. 06.05.2016 määrusega tegi kohus ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele raha maksmiseks kohtu deposiiti XXXX OÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks summas 1 500 eurot, mida ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud.

II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Pankrotiavalduse on esitanud võlausaldaja XXXX oma tööandja XXXX OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon 12.05.2015 otsusega rahuldanud töötaja avalduse kokku 3 191.24 euro nõudes. Töövaidluskomisjoni otsus on jõustunud 25.06.2015. Võlausaldaja pöördus Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni 12.05.2015 otsuse sundtäitmisele pööramiseks kohtutäitur Heimo Vilpuu

2-16-3438 poole, kes algatas 10.08.2015 täitemenetluse. Kohtutäitur Heimo Vilpuu 16.02.2016 teatest nähtuvalt ei ole kohtutäituril õnnestunud võlgnevust sisse nõuda, võlgnikul puudub registervara ning rahalised vahendid arvelduskontodel. Võlausaldaja on esitanud 13.12.2015 võlgnikule pankrotihoiatuse, kuid XXXX OÜ ei ole võlgnevust tasunud. Võlgnik ei ole võlausaldaja nõudele vastu vaielnud. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlausaldajal nõue võlgniku vastu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlausaldaja on esitanud tõendid oma nõude aluse ja suuruse kohta ning võlgnik tunnistab võlausaldaja nõude olemasolu ning samuti on ajutine pankrotihaldur nõude olemasolu tuvastanud, siis on võlausaldaja nõue selge, samuti on võlausaldaja põhistanud võlgniku maksejõuetuse nõuetekohaselt. Võlgnikul puudub vara, täitmata kohustusi on võlgnikul väärtuses 20 317.84 eurot. Suurimaks võlausaldajaks on Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu. Võlgniku majandustegevus on lõppenud 2015. a alguses. Võlgnikul ei ole vahendeid oma kohustuste täitmiseks, mistõttu võlgniku tegevuse jätkamine ja tervendamine ei ole võimalik. Võlgnikul puuduvad rahavood, mille arvel rahuldada olemasolevaid ja jooksvaid kohustusi. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku osanik või kolmandad isikud oleksid valmis äriühingu edaspidist tegevust finantseerima ja investeerima osaühingu omakapitali täiendavaid vahendeid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku vara ei kata võlgniku kohustusi, siis on võlgnik maksejõuetu. Kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud ja puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks paraneda, siis ei ole võlgniku maksejõuetus ajutise iseloomuga. Seega on võlgnik tulenevalt PankrS § 1 lg 3 maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. PankrS § 28 lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. PankrS § 28 lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku juhatuse liige võib olla hilinenud pankrotiavalduse esitamisega, kuna võlgniku pangakonto väljavõttest saadud teabe kohaselt on võlgniku majandustegevus lõppenud juba 2015.a teises kvartalis. Majandustegevuse lõppemine ühes 2015.a tekkinud maksuvõlaga annab alust arvata, et püsiv maksejõuetus tekkis juba 2015.a alguses. Kas pankrotiavalduse esitamisega hilineti või mitte, vajab üksikasjalikumat analüüsi edasises pankrotimenetluses, kui pankrot välja kuulutatakse. Kuna võlgnik ei ole esitanud ajutisele pankrotihaldurile mistahes andmeid, mille alusel oleks võimalik analüüsida võlgniku maksejõuetuse põhjuseid, siis puudub ajutisel pankrotihalduril võimalus anda arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Alates 26.05.2015 on võlgniku juhatuse liige Vene Föderatsiooni kodanik XXXX, kellega ei ole ajutine pankrotihaldur ja kohus ühendust saanud, kuna puuduvad kontaktandmed. Suurimaks võlausaldajaks on Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu, kelle nõude suuruseks on 12 392.98 eurot, samuti on võlgniku vastu esitanud nõuded võlgniku endised töötajad XXXX nõudega summas 4 729.66 eurot ja XXXX nõudega 3 191.24 eurot. Nimetatud võlgniku kohustused on tekkinud 2015.a alguses ja varasemalt, s.o ajal, mil juhatuse liikmeteks olid XXXX ja XXXX, kellega ajutine pankrotihaldur ei ole kontakti saanud. Võlgniku praeguse juhatuse liikme XXXX kontaktandmed puuduvad. Kohtu hinnangul on olukorras, kus ajutisele pankrotihaldurile ei ole üle antud võlgniku raamatupidamisdokumente ja võlgniku juhatuse liikmed on vahetunud pärast võlgniku kohustuste tekkimist, põhjendatud välja selgitada, kas võlgniku juhatuse liikmed on rikkunud oma kohustusi, mille tagajärjel muutus võlgnik maksejõuetuks. Kohus leiab, et edaspidise

2-16-3438 pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikme raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega teod. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes välja toonud, et kuna talle ei ole esitatud võlgniku raamatupidamisdokumente, siis ei olnud tal ajutise pankrotimenetluse käigus võimalik hinnata varakäsutuste õiguslikke aluseid ja seost võlgniku majandustegevusega. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et pankroti väljakuulutamisel on vajalik kontrollida tehingute seotust võlgniku majandustegevusega ja juhul, kui tehingud ei ole seotud võlgniku majandustegevusega, siis on nende osas võimalik esitada nõuded juhatuse liikme vastu. Kohus leiab, et pankrotihalduril tuleb edaspidise pankrotimenetluse käigus täiendavalt välja selgitada, kas pankrotimenetluses esinevad vara tagasivõitmise ja –nõudmise ja muude nõuete esitamise võimalused ja vajadusel esitada vastavad nõuded. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna edaspidises pankrotimenetluses tuleb välja selgitada võlgniku vara tagasivõitmise ja-nõudmise võimalused ning nõuete esitamise võimalused raske juhtimisvea või kuriteotunnustega teo toime pannud juhatuse liikmete vastu, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Üllar Talviste on andnud nõusoleku enda nimetamiseks XXXX OÜ pankrotihalduriks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.