K. M. (ik XXX, elukoht: XXX; e-post: XXX) R. M. (ik XXX, elukoht: XXX; e-post: XXX)
Kostja:
RESOLUTSIOON
Rahuldada K. M. hagi R. M. vastu abielu lahutamise nõudes.
2.Lahutada K. M. ja R. M. abielu, mis on sõlmitud 26.09.2018.a. Jõhvi Vallavalitsuses ja mille kohta on tehtud kanne nr XXX.
Jätta K. M.le pärast abielu lahutamist perekonnanimi „M.“.
Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGEJA NÕUE
1.K. M. esitas 26.03.2024.a. Viru Maakohtule hagi R. M. vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt lõppesid poolte abielusuhted 09.03.2024.a. Abielu ei ole võimalik lahutada perekonnaseisuasutuses, kuna kostja on lahutamisele vastu. Hageja märgib, et kardab kostjat, kuna viimane võib olla vägivaldne. 09.03.2024.a. tuli kutsuda politsei, sest R. M. ei lasknud hagejal lahkuda, tõmbas maha põrandale ja hoidis kinni. Kõik toimus väikeste laste nähes. K. M. soovib abielu lahutada, kuna on olnud aastaid vaimse vägivalla ohver: sai iga asja eest sõimata ja solvata. Ka lapsed on saanud kõvahäälset sõimu. R. M. tarbib alkoholi laste juuresolekul.
2.Kohtuistungil 02.05.2024.a. jäi K. M. abielu lahutamise nõude juurde, leppimisaega ei soovinud ega ole sellega nõus. Hageja kinnitas, et tema otsus on kaalutletud ja lõplik, hageja on veendunud et abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielu lahutamise põhjuseks on pidevad tülid ning viimaseks piisaks 09.03.2024.a. vägivallajuhtum hageja suhtes laste juuresolekul. Abielu lahutamise mõtteid oli ka varem ja väidetavalt on pooltel sellest ka juttu olnud, kuid 09.03.2024.a. tegi hageja lõpliku otsuse. Mees on varem ähvardanud, et näitab ust, aga hageja tegi ise otsuse – lahkus lastega. Ka laste kasvatamises ei ole kostja osalenud sel määral nagu väidab, hageja pidi igale poole lapsed kaasa võtma (ka arstile). Kostja ütles hagejale, et kui ta uut võimalust ei anna, on naine ja lapsed tema jaoks surnud ja endisesse koju asja ei ole. Uut suhet hageja ei ole ning kinnitas, et tagasi R. M. juurde tagasi ei lähe. Ei soovi temaga midagi arutada, kostja ei kuula kedagi, surub oma, kõik on juba ära räägitud.
KOSTJA VASTUVÄITED
3.R. M. vaidles kohtuistungil 02.05.2024.a. abielu lahutamise nõudele vastu. Kostja märkis, et kõigil on häid aeg ja raskeid aegu, kuid vigadest tuleb õppida ja neid parandada. Soovib abielu jätkata. Kostja saab enda sõnul aru, et abielusuhete taastamine on käesoleval juhul raske, aga alati on olemas võimalus. Kostja soovis leppimisaega. R. M. kinnitas, et suhetes oli probleeme abikaasa kaasaaitamisel. Kinnitas ka seda, et tarvitas abikaasa suhtes jõudu, sõimas, karjus, tunnistab, et vahest ka tühja asja pärast. On saatnud abikaasale sõnumeid nii ähvardustega kui tagasi anumisega. R. M. soovib suhted korda saada, lastega koos olla. Soovib korvata selle, mis seni on abielus vajaka jäänud. Saab aru, et tema kui abikaasa kohaolek on olnud puudulik, soovib seda parandada. Mõistab, et see on raske töö. Pinged tekkisid seetõttu, et tervislikel põhjustel ei saanud tööd teha, ei saanud perekonda materiaalselt toetada. Pinged tekivad ka siis kui mees on päevläbi kodus ja naine on kodus, siis on vaja kasvõi paaritunnist eemalolekut. Praegu on kostja suuteline perekonda materiaalselt toetama kui nad nõustuksid sellega.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi 2. lõike järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Tulenevalt PKS § 67 lg 3 peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.
5.K. M. kinnitas, et tema otsus on kindel, suhete taastamise soovi tal ei ole ning abielu säilitamise võimalust ei näe. Leppimisaega ei soovi ning sellega nõus ei ole. R. M. soovis leppimisaega. Kohus möönab, et poolte abielusuhete lõppemisest möödunud aeg on suhteliselt lühike – paar kuud. Kohtuistungil ei jäänud kohtunikule aga kahtlust selles, et hageja on oma soovi põhjalikult läbi mõelnud, otsuse tuleviku suhtes teinud ning oma otsuses kindel. R. M. soovis leppimisaega.
6.Leppimisaja andmine on kohtu hinnangul põhjendatud olukorras, kus mõlemad pooled peavad abielusuhete taastamist / säilitamist vähemalt võimalikuks. Ühe poole soov ei ole selleks piisav kui teine pool välistab abielu taastamise võimaluse. Kostja kinnitas kohtuistungil, et kasutas abikaasa suhtes jõudu, kinnitas ka sõimamist, karjumist, pingelisi suhteid pika aja jooksul. Kostja hinnangul oleks võimalik aga suhted taastada ja abielu säilitada kui hageja annaks talle võimaluse näidata, et mees on end muutnud ja endine ei kordu. Hageja väitel on ta aastaid kannatanud vaimset vägivalda. Hageja väiteid kinnitavad esitatud sõnumiväljavõtted, millest on näha kostjapoolne vaimne terroriseerimine, varaliste nõuete/vaidlustega manipuleerimine, hageja kaastundele ja süütundele rõhumine. Näiteks „....teeme nii nagu soovid, aga maja kirjutame minu nimele, saadan sulle kuupäeva, millal teeme kinkelepingu..“, „...võlad jäävad sulle...“, „.....soovid lesena uut elu alustada...“, „... jääb see ju sinu hinge kriipima ja kuidas sa poistele pärast seletad..“, „... mina olen kõik öelnud, kui ei soovi proovida, siis ei soovi, aga Jõhvi sul ka asja pole...“, „... ilusat elu sulle, lesk, see oli sinu võimalus et proovida veelkord, aga see sind ei huvita..“, „....mina pean oma sõna, kui enne ei pidanud, siis nüüd pean. Tead kui palju mehi on läinud kuna neile ei antud seda võimalust....“, „... saad siis oma toitjakaotuspensioni, ole rahul, aga koerad jäävad ka sulle...“, „...ära siis ka ärasaatmisele tule, ma olen põhimõtetega- kui luban, siis ka nii teen kui ei anta võimalust näidata, et uus inimene- siis pole kohta siin ilmas mul..“.
7.Eeltoodud R. M. sõnumid hagejale ei kinnita kohtu hinnangul mingil viisil kostja siirast soovi suhteid taastada, vaid manipuleerimist hageja süü- ja kaastundega– kui ma midagi endaga teen, siis sina oled selles süüdi. Kohus on seisukohal, et teise poole ähvardamine ja manipuleerimine kinnitab seda, et tegelikkuses ei ole kostja enda käitumist adekvaatselt hinnanud, väited täielikust muutumisest ei ole usutavad. Kui kostja oleks ka tegelikult oma senistest vigadest aru saanud, järeldused teinud ning sooviks siiralt oma suhet taastada, ei ähvardaks ta abikaasat enesetapuga ja selles hageja süüdistamisega, vaid toetaks nii hagejat kui lapsi uues elukorralduses, olgu tegemist abikaasade või lahutatud abikaasadega, ei suruks oma tahet peale, vaid aktsepteeriks hageja soovi ka siis kui see enda sooviga ei ühti.
8.Kohtuistungil poolte selgituste ja kirjalikult esitatu põhjal leiab kohus, et poolte abielu tuleb lahutada. Kohus on seisukohal, et ei saa kedagi sundida taluma füüsilist ja/või vaimset vägivalda, seda enam väikeste laste nähes. Kohtul ei kujunenud veendumust selles, et kostja varasem käitumine hageja suhtes tulevikus ei kordu. Kuigi poolte lahkuminekust on möödunud suhteliselt lühike aeg, ei pea kohus võimalikuks ega põhjendatuks kohustada hagejat koos kahe väikese lapsega elama manipuleerivas ja terroriseerivas suhtes.
Leppimisaja andmine on käesoleval juhul ebamõistlik kuivõrd abielu taastamise võimaluse asemel kujuneks sellest eelduslikult teise poole survestamine ning sellega kannatuste tekitamine nii hagejale kui alaealistele lastele. Hageja kinnitas kohtuistungil piisavalt veenvalt, et ei soovi suhete taastamist, ei pea seda võimalikuks, lubadusi on antud ka varem, aga pole täidetud, ei soovi kostjaga rääkida, sest teist ta ei kuula ja teiste soovidega ei arvesta. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning abielu lahutamine põhjendatud.
Vastavalt PKS § 66 lg 2, lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval.
Menetluskulude jaotus
10.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 1 ja 4). TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.