Hageja: M. U. (isikukood XXX) Hageja seaduslik esindaja: K. P. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX ) Kostja: A. U. (isikukood XXX, elukoht XXX, post XXX )
e-
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada M. U.e hagi.
2.Välja mõista A. U.elt elatis poeg M. U.e ülalpidamiseks alates 08.veebruarist 2024 igakuise elatusrahana 260 (kakssada kuuskümmend eurot) eurot kuus, kuid mitte vähem kui PKS § 101 alusel arvutatav elatis (sh baassumma 200 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast, millest on maha arvatud pool lapsetoetust) kuni M. U.e täisealiseks saamiseni XXX. Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg tele 3 ja 4 ja lapse- ning lasterikka pere toetuse suuruse muutumisel.
3.Igakuine elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja K. P. arveldusarvele.
4.Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4).
Menetluskulud jätab maakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord
1(4)
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnkohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.M. U. esitas 16.01.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 260,00 euro elatise saamiseks. Kohus tegi 17.01.2024 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 17.01.2024 aadressil XXX . Võlgnik A. U. esitas 17.01.2024 nõudele e-kirjaga vastuväite. Võlgnik esitas vastuväite tähtaegselt, kuid puudustega, sellel puudub digitaalallkiri. Digitaalselt allkirjastatud vastuväite esitas A. U. kohtule 24.01.2024. Pärnu Maakohtu 31.01.2024.a kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle Viru Maakohtule.
2.31.01.2024 määrusega jättis kohus hagi käiguta, andes hageja seaduslikule esindajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o hagi esitamiseks. Hageja seaduslik esindaja kõrvaldas puudused 31.01.2024, esitades hagi kostja vastu elatise nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis 260 eurot kuus. Lapse kulud on 584 eurot kuus. Kostja maksab elatist lapsele, kuid teeb seda ebapiisavas suuruses ja erinevates summades- kord 100 eurot kuus ja kord 200 eurot kuus. Hageja elab oma ema juures. Kostja võtab lapse enda juurde vaid koolivaheaegadel, s.o laps viibib isa juures keskmiselt 2 päeva kuus. Hageja ema saab lasterikka pere toetust 910 eurot kuus, toitjakaotustoetust 231,38 eurot kuus ja sotsiaaltoetust 36,31 eurot. Hageja emale kuulub korter asukohaga: xxx, korter asukohaga xxx garaaž asukohaga xxx, kinnistus xxx ja kinnistu xxx
3.Kostja vaidles hagile osaliselt vastu. Kostja maksab ise elatist vabatahtlikult ning tasub hageja telefoni järelemaksu ja arveid. Kostja on ostnud hagejale vajalikke asju- riided, telefon jne) ning annab lapsele taskuraha.. Kostja saab töövõimetustoetust. Kostja on nõus maksma elatist 175 eurot kuus.
4.17.04.2024 toimunud kohtuistungil jäi hageja seaduslik esindaja hagis toodud seisukohale. Kostja kinnitas, et on nõus maksma elatist hagejale 200 eurot kuus. Kui hageja on kostja juures, ostab kostja talle toiduaineid, riideid jms. Hageja seaduslik esindaja selgitas, et kostja on ostnud hagejale erinevaid asju (arvuti, jalgratas jms) mitu aastat tagasi. Riideid ostab hagejale hageja seaduslik esindaja. Viimati ostis hageja jalgratta ja telefoni hageja seaduslik esindaja. Hageja seaduslik esindaja märkis, et talle kuulub vallas- ja kinnisvarast: xxx; xxx 2 korterit (hageja seaduslik esindaja selgitab, et kinnistusraamatus peab olema mingi eksitus, temale kuulub ainult üks korter nimetatud aadressil), sellel aadressil on tal garaaž); maatükk xxx; maatükk xxx. Kostja kinnitas, et talle kuulub vallas ja kinnisvarast: xxx.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Maakohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
7.Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist. PKS § 101 lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui PkS§ 101 alusel arvutatud summa. PkS § 101 lg.3 kohaselt Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PkS § 101 lg.5 kohaselt vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.
8.Hageja põhistab elatise nõuet sellega, et hageja ülalpidamiseks makstav elatis on ebapiisav. Hageja põhistab tagasiulatuvat elatisenõuet sellega, et kostja poolt makstav elatis oli ebapiisav, hageja ema on püüdnud kostjaga kohtuväliselt kokku leppida, kuid kostja ei nõustunud kohtuvälise kokkuleppega.
9.Vaidlust ei ole selle üle, et: 1) kostja on hageja isa; 2) kostja on tasunud hagejale elatist vabatahtlikult 100-200 eurot kuus. 3) osa kostja ülalpidamiskuludest on kaetud riigi poolt makstava lasterikkapere ja lastetoetusega.
10.Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. PkS § 102 lg.1 ja 2 kohaselt Isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Alates 1. jaanuarist 2022 tuleb kohustatud vanemalt elatise väljamõistmisel arvestada ka lapsele laekuva lapsetoetuse ja lasterikka pere toetusega. Selle sätestab PKS § 101 lg 5, mille järgi vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.
11.Maakohus tuvastas asja menetlemise käigus lapse vanemate varandusliku seisundi: MTA andmetel kostja 12 kuu sissetulek perioodil 01.03.2023-01.03.2024 on 12 087,78 eurot. korter xxx.
3(4)
MTA andmetel hageja seadusliku esindaja sissetulek 12 kuu eest perioodil 01.03.202301.03.2024 on 0 eurot. Hagejale kuulub: xxx; xxx 2 korterit (hageja seaduslik esindaja selgitab, et kinnistusraamatus peab olema mingi eksitus, temale kuulub ainult üks korter nimetatud aadressil), sellel aadressil on tal garaaž); maatükk xxx; maatükk xxx.
12.Elatise nõue 260 eurot kuus alates 08.02.2024. a. kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxx.a. Hageja palus elatise välja mõista alates 08.02.2024, mitte hagi esitamise ajast. Kostja on nõus elatist tasuma 200 eurot kuus. Baassumma 272,76 eurot. Elatise baassumma on lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu lõpparuandes pakutud kõikide vanuserühmade keskmisest standardeelarvest lähtuv miinimumelatise summa, mida korrigeeritakse igal aastal vastavalt tarbijahinnaindeksi muutusele. Reeglina lisatakse baassummale 3% eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast. Lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta 1. aprillil. Keskmine brutopalk 2023. aastal oli 1 832 eurot ja 3% sellest on 54,96 eurot. Alates 1. veebruarist 2023 jõustunud perekonnaseaduse muudatuse kohaselt võetakse elatise summa kindlaksmääramisel arvesse lapsetoetust ja pooles ulatuses lasterikka pere toetust. Kui neid toetusi saab elatise nõudja, arvestatakse pool toetusest iga lapse kohta elatise summast maha. Kui aga elatise maksja, siis arvestatakse see summa elatisele juurde. Lasterikka pere toetust arvestatakse muudatuse kohaselt elatise väljamõistmisel ka siis, kui seda ei maksta vaid ühiste laste eest. Kui laps viibib elatist maksva vanema juures aasta lõikes keskmiselt vähemalt 7 ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Hageja seaduslik esindaja palub välja mõista elatise 260, eurot kuus (elatiskalkulaatori järgi 264,51 eurot, kuid hageja seaduslik esindaja ei taotlenud minimaalset elatist vaid konkreetset summat 260 eurot). Vaidlust ei ole selle üle, et hageja viibis kostja juures keskmiselt 2 korda kuus. Elatise minimaalne suurus tuleneb Perekonnaseaduse §-st 101. Elatise maksmise kohutust kostja ei eita. Seega ei ole kostja täitnud elatise maksmise kohustust lapse ülalpidamiseks vajalikus suuruses ning elatise tagasiulatuvad nõuded on põhjendatud. Kohus ei pea vajalikuks vastata kostja 28.04.2024 järelpärimisele, sest kohtumenetluses on elatisnõue, kuid kostja on esitanud kohtule venekeelse allkirjastamata päringu, mis ei seostu elatisvaidlusega.
13.Poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tuleb jätta TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Olev Mihkelson kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.