Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Määruse tegemise aeg ja koht 29.04.2024, Rakvere Tsiviilasja number
2-24-1996
Tsiviilasi
M I hagi E T ja J S vastu vastu ühisvara jagamise nõudes
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega
Menetlusosalised ja nende esindajad
M I, ik xxxx, lepinguline esindaja Ivo Kaurit
E T, ik xxxx J S, ik xxxx
1.Lõpetada menetlus M I hagis E T ja J S vastu ühisvara jagamise nõudes seoses kompromissi kinnitamisega.
3.Poolte taotlused ja kinnitused.
3.1.Pooled on teadlikud kompromissi kinnitamise tagajärgedest. Pooled paluvad kohtul käesolev kompromiss kinnitada kohtumäärusega ja lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-1996. 3.2.Pooled loobuvad tuginedes TsMS § 661 lg-le 4 kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamisest. 3.3.Pooled kinnitavad, et käesolev kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning seda on võimalik täita. 4.Hagejale tagastada NAP kaudu pool riigilõivust, s.o. 700 euro (1400 / 2 = 700 eurot) TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel hageja pangakontole xxxx.
Edasikaebamise kord Määrusele edasikaebe õiguse on pooled välistanud. Asjaolud 06.02.2024, korrigeeritult 13.02.2024 esitatud hagi kohaselt olid hageja ja kostjate õiguseellane V I abielus alates xxxx.a. Nende abielu lahutati xxxx.a. kohtuotsusega, mis jõustus xxxx.a, kuid abielusuhted olid lõppenud juba enne abielulahutuse otsust. Kohtuotsust ei viidud koheselt Perekonnaseisuametisse, kuna hageja ei teadnud, et see on abielu formaalse lõppemise aluseks vajalik. Hageja viis otsuse Perekonnasesiuametisse alles xxxx.a., s.o. peale seda, kui talle öeldi, et see on vajalik. 18.10.1995.a. sõlmis hageja ostu-müügilepingu enda elukohaks oleva korteri vallasasjana erastamiseks aadressil xxxx. Hageja on pidanud korterit ja korteriomandit kogu aeg enda ainuomandiks, kuni hageja eksabikaasa, kostjate õiguseellane, V I suri xxxx.a. ja algatati tema pärimismenetlus. Hagejale sai teatavaks, et pärandvara hulka tahetakse hõlmata ka tema poolt peale abielusuhete lõppemist erastatud ja omandatud korteriomandit. Kuivõrd notar on asunud eelmises punktis märgitud seisukohale, siis oleks hagejale ka korteriomandi müümiseks eelnevalt vajalik tuvastada kohtu abil, et tegemist on tema ainuomandiga, s.t. mitte tema ja V I ühisvarasse kuulunud korteriomandiga. Kuivõrd tulenevalt seadusest võib formaalselt korteriomandi puhul olla tegemist ühisvaraga (abielu kestel omandatud varaga) ja tuvastushagi võimalikuks vastaspooleks saavad olla hageja surnud eksabikaasa V I`e võimalikud pärijad, siis on käesolev hagiavaldus esitatud üldõigusjärgluse järgi V I seadusjärgsete pärijate vastu. Hageja lahusvara kindlaksmääramisele ja võimaliku ühisvara jagamisele kohaldub alates 01.01.1995.a.-st kehtima hakanud perekonnaseadus (PKS). PKS § 15 lg 1 kohaselt Abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Kuivõrd hageja ja kostjate õigusseellase V I abielu oli kohtu poolt lahutatud ja ühtlasi olid lõppenud ka nende vahel abielusuhted (kohus on selle tuvastanud juba abielulahutuse protsessis abielu lahutamisel), siis olenemata sellest, et formaalselt kehtis abielu edasi, ei saanud xxxx.a.-l hageja poolt omandatud korterist, millest xxxx.a.-l sai korteriomand, tekkida ühisvara hageja ja V I vahel. Seega on korteriomandi puhul tegemist hageja lahusvaraga ehk hageja ainuomandisse
kuuluva varaga, s.o. korteriomandiga. Hageja sooviks on tulevikus korteriomand müüa ja kuivõrd notar peab võimalikuks korteriomandi kuulumist hageja ja tema eksabikaasa ühisvara hulka, siis on hagejal olemas õigustatud huvi sellise tuvastushagi esitamise vastu, millega kohus tuvastab korteriomandi kuulumise hageja ainuomandisse. 29.04.2024 istungil esitasid pooled allkirjastatud kompromisslepingu koos taotlusega asjas menetluse lõpetamiseks. Õiguslik põhistus ja järeldus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga samade kostjate vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissile allakirjutanud pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest ja soovivad kompromissi kinnitamisega menetluse lõpetada. Kompromissi järgi on kulude jaotus ja rahaline suurus reguleeritud. Poole riigilõivu tagastamise taotlus kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et antud asjas sõlmitud kompromiss vastab menetlusosaliste tahtele ja on kooskõlas poolte huvidega, mistõttu kompromissi kinnitamiseks takistusi ei esine. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised on määrusele edasikaebe õiguse välistanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Marika Leimann kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.