Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. aprill 2024, Tartu
Tsiviilasja number
2-23-7293
Tsiviilasi
A.A. ja B.B. hagi M.S. vastu elatise suurendamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
1085,94 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 1. detsembri 2023 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.A. ja B.B. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellandid (hagejad):
1.A.A. (isikukood XXXXXXXXXXXX)
2.B.B. (isikukood XXXXXXXXXXXX) Apellantide seaduslik esindaja N.D., lepinguline esindaja vandeadvokaat Roman Golovenko Vastustaja (kostja): M.S. (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad Svetlana Malkova ja Vladimir Makarov
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 1. detsembri 2023 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätte poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.
3.Võtta asja juurde M.S. esitatud uued tõendid: tegevuskava ja karjäärinõustamise kokkuvõte. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.A.A. (hageja I) ja B.B. (hageja II) esitasid 31. mail 2023 M.S. (kostja) vastu hagi 19. detsembri 2022 kohtumäärusega kinnitatud kompromissis kokku lepitud elatise suurendamiseks. Hageja I palus mõista kostjalt alates 18. maist 2023 kuni hageja I täisealiseks saamiseni välja igakuise elatise 260,33 eurot (249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Hageja II palus mõista kostjalt alates hageja II kasuks välja alates 18. maist 2023 kuni hageja II täisealiseks saamiseni välja igakuise elatise 260,33 eurot (249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Hagejad taotlesid, et kohus määraks, et elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu 5. kuupäevaks N.D. (hagejate ema) pangakontole. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda. Viru Maakohtu 19. detsembri 2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-130098 kinnitati hagejate ja kostja vaheline kompromiss, mille kohaselt tasub kostja kummalegi hagejale ülalpidamiseks alates 1. detsembrist 2022 igakuiselt elatist 200 eurot kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Tsiviilasja nr 2-22-130098 menetluses väitis kostja, et ta ei tööta, mistõttu nõustusid hagejad elatisega 200 eurot kuus. Hagejate ema töötab XXXXXXXX OÜ-s meistrina (õmblustootmine) ja tema keskmine töötasu on ca 948,29 eurot kuus. Eesti Töötukassa 27. jaanuari 2023 töövõime hindamise otsusega on hagejate emal tuvastatud osaline töövõime. Töövõime vähenemise kestvuseks on üks aasta ning alates jaanuarist 2023. a saab hagejate seaduslik esindaja töövõimetoetust
keskmiselt 207,21 eurot kuus. Muid sissetulekuid hagejate emal ei ole. Hagejate ema ja kostja ühisvaras on korter, mis on hagejate ja nende ema elukohaks. Hagejate ema kannab kõik korteriomandiga seotud kommunaalkulud ja eluasemelaenust tulenevad kohustused. Pärast kompromissi kinnitamist muutusid oluliselt laste vajadused seoses toidu- ja kommunaalkulude ning muude teenuste ja asjade hindade tõusuga. Ka suurenes 1. aprillil 2023 elatise miinimummäär ühele lapsele 260,33 euroni. Hagejate hinnangul ei osale kostja laste ülalpidamisel vajalikul määral, elatise suurus ei ole piisav laste vajaduste rahuldamiseks. Kummagi hageja igakuised kulud on järgmised: korteri majandamiskulud (sh elekter, gaas, internet jt) vähemalt 150 eurot, tasu kooli eest (XX OÜ) 27 eurot, tasud mobiiltelefoni eest (Telia Eesti AS, paketitasud ja seadme osatasud) 27,95 eurot, tervisekulud 30 eurot, toit-, igapäevased majapidamis- ja hügieenitarbed 200 eurot, riided ja jalanõud 120 eurot, vaba aeg 50 eurot, koolitarbed ja koolivajadused 70 eurot, kokku ca 674,95 eurot kuus. Hagejate andmetel on kostjal hea sissetulek. Kostja ei ole töövõimetu ja tal ei ole teisi alaealisi lapsi. Hagejatele teadaolevalt on kostja sissetulek vähemalt 2000 eurot kuus ja kostja varjab oma sissetulekuid, kuna ta töötab mitteametlikult. Kostja omandis on raietööde tegemiseks vajalikud seadmed (s.o kaks bensiini mootorsaagi, võsalõikur jt) ja kostja kasutuses on sõiduk Honda CRV, kuid sõiduki omanikuks on kostja ema M.P.. Kostja kasutab igapäevaselt sõidukit, mis on vajalik raietöödeks seadmete vedamiseks. Ebaõige on kostja väide, et ta elab koos oma emaga. Kostja elab üürikorteris asukohaga XXXXXXX. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Kostja täiteasjade nimekirjast tuleneb, et osa täitemenetlustest on juba lõpetatud ning osa neist on võimalik lõpetada nõuete aegumise tõttu. Kostja seisukohad ja vastuväited ei anna alust jätta hagi rahuldamata (dtl 108-110).
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta poolte endi kanda. Kompromissi sõlmimisel olid hagejate kommunaalkulud arvestatud talvekuude seisuga. Kommunaalkulud ei ole sellest ajast muutunud, arvestades, et kompromissi tegemisest ei ole möödunud rohkem kui pool aastat. Hagejate emal on lisasissetulekuid, mida ta varjab. Hagejate emal on vanem tütar (Tatjana Domanova), kes elab ja töötab Soomes. Hagejate ema registreeris oma vanema tütre tööle koristajaks ja tegelikult teeb seda tööd ise. Töötasu laekub T. Domanova arvele, kes kannab raha hagejate ema arvele. 17. detsembri 2023 otsus hagejate ema töövõime hindamises tuleb jätta tähelepanuta, kuna see ei tõenda, et hagejate emal oleks ka tulevikus töövõimetus. Hagejate ema sai töövõime hindamise otsuse kätte 18. detsembril 2022 ehk enne 19. detsembril 2022 sõlmitud kompromissi. Kompromissi sõlmimisel arvestas hagejate seaduslik esindaja ka oma töövõimetusega. Mobiiltelefoni arvest nähtuvalt on järelmaksuga ostetud kaks mobiiltelefoni iPhone 11 64 GB. See ei ole mõistlik kulu, kuna on olemas ka palju odavamaid mobiiltelefone. Elatise suurendamisel lasub hagejatel tõendamiskoormis. Hagejad on kohustatud esitama pärast
19.detsembrit 2022 muutunud asjaolud ja neid tõendama. Hagejad muutunud asjaolusid tõendanud ei ole. Kostja ei ole pikka aega töötanud ja oli töötukassas arvel. Kostja elab koos emaga emale kuuluvas majas Kiviõlis. Kostja isal on halb tervis. Kostja esitas kohtule avalduse isale eestkostja määramiseks ning sel põhjusel pidi kostja töötuna arveloleku lõpetama. Kostjal puudub seega töökoht ja sissetulek, mille arvelt saaks ta elatist maksta, kuna kostja peab tegelema isa hooldusega. Hagis nõutav elatis 260,33 eurot ühele hagejale ületab kostja sissetulekut. Sellises määras elatise väljamõistmise korral saaks kahjustada kostja enese ülalpidamine. Kostja on täielikult oma ema ülalpidamisel, kuna ta ei leia tööd, sest tema
elukohas tööd ei ole ja kostja isa vajab hooldamist. Elatist aitab kostja eest tasuda tema ema. Mõlemad hagejad ühest soost ning see võimaldab vähendada igakuiseid kulutusi, kuna osa riideid saab kanda ka noorem õde. Arvestades hagejate vajadusi, ei või nende ülalpidamiseks kokku kuluda rohkem kui 960 eurot (s.o 400 eurot kostja osa + 400 eurot hagejate ema osa + 160 eurot perehüvitis) ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostjal puudub pangakonto, mille väljavõtet esitada. Hagejad ei ole tõendanud, et kostja sissetulek on 2000 eurot. Hagejate väide, et kostjal on üürikorter asukohaga XXXXXXX, on ebaõige. 2021. aastal ostsid hagejate ema ja kostja sõiduki Honda CRV, ning pärast abielulahutust müüs hagejate ema sõiduki maha ja jättis saadud raha endale (sõiduki keskmine hind on 6500 eurot), märkides, et raha läheb elatisrahaks. Kostjal on võlgnevusi 15 396,29 eurot, mille tasumiseks kostjal vahendeid ei ole. Isegi, kui kostja täitemenetlused lõpetatakse, siis see ei tähenda seda, et kostja ei peaks tasuma kohtutäituri kulusid, mille tasumiseks kostjal võimalused puuduvad.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Maakohus tuvastas, et kostja on hagejate isa (dtl 34-39), hagejad elavad koos emaga ja on ema ülalpidamisel (dtl 46). Kostja kohustub tasuma kompromissimääruse järgi kummalegi hagejale elatist 200 eurot kuus (dtl 15-17). Hagejad esitasid käesoleva hagi viis kuud pärast kompromissimääruse jõustumist, paludes elatise suurendamist kuni kehtiva elatise alammäärani. TsMS § 230 lg-st 1 ja §-st 459 tulenevalt on hagejatel elatise suurendamise nõudmisel tõendamiskoormis. Hagejad tuginevad elatise suurendamist taotledes eelkõige sellele, et hagejate vajadused on kasvanud kulutuste tõusu tõttu.
19.detsembri 2022 kompromissimäärusest ei nähtu, millised asjaolud on elatise suuruse määramise aluseks olnud. Seega tuleb need tuvastada toimiku materjalide pinnalt ning eeldada, et kompromissis märgitud elatisega on hagejate vajadused kaetud (Riigikohus 20. juuni 2017 lahendi nr 3-2-1-67-17 p-is 11 ja 9. juuni 2017 lahendi nr 3-2-1-9-17 p-is 37.1). Tsiviilasjas nr 2-22-130098 taotlesid hagejad kostjalt kummagi hageja kasuks igakuise elatise 225 eurot kuus välja mõistmist. Hagiavalduse kohaselt oli kummagi hageja igakuine kulu 500 eurot. Kokku olid hagejate väidetavad igakuised kulutused 1000 eurot. Kulutuste suuruse kohta hagejad tõendeid tsiviilasjas nr 2-22-130098 ei esitanud. Käesolevas tsiviilasjas on hagejad väitnud, et nende igakuised kulud on 674,95 eurot kuus hageja kohta (dtl 130-131). Kokku on hagejate igakuised kulutused 1349,90 eurot. Maakohus leidis, et hagejate seadusliku esindaja AS SEB Pank kontoväljavõttelt (dtl 133-221) ei ole majapidamis- ja hügieenitarvete kulusid (kummagi hagejal 200 eurot) võimalik eristada. Samas on tegemist igapäevaselt üldteada ja tõendamist mittevajavate mõistlike kuludega. Tervisekulude 30 eurot kuus hageja kohta (hõlmavad ravimeid, vitamiine, protseduure jne) osas leidis maakohus, et lapsed vajavad vitamiine ning võivad haigestuda ja vajada ravimeid. Maakohus analüüsis hagejate ema pangakontolt apteekides tehtud makseid ja leidis, et hagejate igakuine mõistlik ja vajalik tervisekulu on kokku 20 eurot (10 eurot hageja kohta). Riiete ja jalanõude kulude osas (120 eurot kuus hageja kohta) leidis maakohus, et sellises suuruses kulusid hagejate ema pangakonto väljavõttelt (dtl 133-221) ei nähtu ja hagejate kulusid ei ole võimalik ka eristada. Pärast kompromissi kinnitamist on alates 16. veebruarist 2023 kuni 16. augustini 2023 riiete ja jalanõude kauplustes kulusid kantud (dtl 162-221) kokku
551,58 eurot. See teeb ühe kuu kuluks 78,80 eurot ehk 39,40 eurot hageja kohta. Maakohus pidas mõistlikuks (arvestades laste vanust ja seda, et igakuiselt siiski riideid ja jalanõusid ei osteta) hagejate igakuiseks kuluks riietele ja jalanõudele 50 eurot hageja kohta. PKS § 101 lg 7 tulenevalt mastaabisääst ei kohaldu, kuivõrd laste vanusevahe on suurem kui kolm aastat. AS LHV Pank eluasemelaenu kulu on ühes kuus 40 eurot. 8. novembri 2023 kohtuistungil selgitas hagejate seaduslik esindaja, et ta maksab laenu ainuisikuliselt (dtl 277, dtl 280). Hagejate elukohaks olev korter asukohaga XXXXXXX maakond on hagejate ema ja kostja ühisvaraks (dtl 47, dtl 280). Kinnisturaamatu väljavõtte kohaselt on kinnistule registriosa nr XXXXXXX seatud AS LHV Pank kasuks hüpoteek 540 000 EEK. Hagejate ema maksis laenumakseid juba enne kompromissi ja tegemist ei ole TsMS § 459 mõistes muutunud asjaoluga. Pärast kompromissi sõlmimist, on eluasemelaenu tasutud kokku 935 eurot ehk 116,88 eurot kuus, s.o 38,96 eurot hageja kohta (summa jagatud kolmega). Maakohus hindas kommunaalkulude osas esitatud tõendeid ja tuvastas, et hagejate kommunaalkulud on kokku 182,42 eurot, s.o 91,21 eurot hageja kohta. Sidekulude osas leidis maakohus, et nende suurus ei ole kompromissimäärusega võrreldes muutunud. Mõlema hageja kuluks on 27,95 eurot (dtl 61), mis koosneb mobiiltelefoni kõnedest, sõnumitest, internetist, paketitasust ning järelmaksuga ostetud mobiiltelefonide osamaksest Apple iPhone 11 64 GB). Maakohus nõustus kostjaga, et lastele ei pea ostma ülemääraselt kallist mobiiltelefoni. Maakohus luges mõistlikuks ja põhjendatud mobiiltelefoni kuludeks kokku 30 eurot, s.o 15 eurot hageja kohta. Kokku on sidekulud põhjendatud 42,50 eurot (21,25 eurot hageja kohta) kuus. Maakohus asus seisukohale, et erakooli õppimiskulu on põhjendatud (s.o 30 eurot hageja kohta). Koolikulude osas märkis maakohus, et XX OÜ-ga seotud kulu on jäänud kompromissiga võrreldes samaks. Koolitarbed ja koolivajadused 70 eurot kuus ei ole põhjendatud, kuivõrd vastavaid tõendeid ei ole hagejad esitanud. Hagejad ei ole ka selgitanud, mida viidatud kululiigid täpsemalt sisaldavad. Maakohus leidis, et hagejate igakuised vabaajakulud on hagejate ema pangakonto väljavõttega tõendatud 19,43 euro osas hageja kohta. Igakuiselt kantava vabaajakulu tõendamiskohustus lasus hagejatel. Kokkuvõtvalt on käesolevas asjas hagejate igakuised tõendatud kulud kokku 921,70 eurot (hagejal I 460,85 eurot ja hagejal II 460,85 eurot). Maakohus oli seisukohal, et hagejate igakuised kulud on vähenenud 78,30 euro võrra (tsiviilasjas nr 2-22-130098 oli hagis märgitult hagejate igakuiseks kuluks 1000 eurot). Maakohus leidis, et hagejate vajadused on kaetud ja elatise suurendamiseks puuduvad alused. Hagejate põhjendatud kulutustest (921,70 eurot) kannab kumbki vanem kompromissi järgi 400 eurot ning lisandub igakuine riiklik peretoetus 160 eurot (PHS § 17 lg 3). Kokku on hagejate kulude katmiseks 960 eurot. Hagejad ei ole suutnud esile tuua ega tõendada, et oluliselt oleks muutunud elatise suurust mõjutavad asjaolud ning need asjaolud oleksid tekkinud pärast tsiviilasja nr 2-22-130098 arutamise lõppemist (TsMS § 459). Maakohus jättis seetõttu hagi rahuldamata. Kompromissi sõlmimine ja kinnitamine muutuks mõttetuks, kui sellega rahulolematu pool saaks kompromissi vaidlustamata juba järgmisel päeval tulla uue hagiga kohtusse seda muutma. Selliselt antaks pooltele sisuliselt kompromissist põhjendamata taganemisõigus ning vähendataks motivatsiooni üldse kompromissi sõlmida (Riigikohus on 9. juuni 2017 lahend nr 3-2-1-35-17 p-is 37.4).
Hagejad tuginevad elatise suurendamist nõudes ka sellele, et alates 1. aprillist 2023 suurenes elatise miinimummäär ühele lapsele. Asjas puuduvad hagejate selgitused selle kohta, kuidas elatise miinimummäära tõus õigustaks elatise suurendamist, kui laste tegelikud vajadused on antud juhul kompromissis kokkulepitud elatise ja peretoetustega kaetud. Järgnevalt kontrollis maakohus, kas vanemate varaline seisund on varasema menetlusega võrreldes muutunud (PKS § 105 lg 3). Maakohus leidis, et kostjal puuduvad sissetulekud (dtl 92, 269, 229, 230, 94-97, 245). Mitteametlikult töötasu teenimine ei ole tõendatud. Tõendatud on, et kostjal on võlad. Elatist hagejatele maksab kostja ema. Kostja ei ole tõendatud, et hagejate ema müüs Honda CRV registrimärgiga XXXXXXXX pärast lahutust ja jättis saadud raha endale. Seega puuduvad kostjal sissetulekud ja vara, mille arvelt elatise suurendamisel alammääras elatist tasuda. Kostja on töövõimeline isik, kellel tuleb asuda tööle ja täita ülalpidamiskohustust hagejate ees. Maakohus tuvastas, et hagejate ema majanduslik seis on kompromissi sõlmimisega võrreldes paranenud (dtl 18, 136, 146, 149, 20-22). Mõlema vanema panus laste ülalpidamisse ei ole võrdväärne ja hagejate seaduslik esindaja on majanduslikust seisundist tulenevalt võimeline hagejatele andma miinimummääras elatist, kostja seevastu mitte. Maakohus jättis asja lahendamisel tähelepanuta hagejate poolt Facebookist ja sõidukist esitatud fotod (dtl 257-260), kuna eeltoodud tõendid ei ole tõendamise esemest lähtuvalt asjakohased. Maakohus leidis, et asjas ei esine aluseid kaldumaks kõrvale seaduses toodud üldsättest menetluskulude jaotuse osas hagilises perekonnaasjas (TsMS § 164 lg 1).
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hagejad (apellandid) esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda. Hagejad palusid suurendada elatist seaduses sätestatud miinimummäärani (PKS § 101), mistõttu ei pidanud hagejad tõendama enda igapäevaseid vajadusi ja kulutusi (Riigikohtu
22.märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 8. jaanuari 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Maakohus on seega ekslikult analüüsinud hagejate kulutusi. Hagejad jäävad oma väidete juurde, et elatis 200 eurot kuus hageja kohta ei kata hagejate vajadusi. Hagejad on tuginenud elatise suurendamisel elatustaseme olulisele tõusule (inflatsioon 19,4%), kostja heale sissetulekule ning laste ema osalisele töövõimetusele. Tegemist on TsMS § 459 tähenduses piisavate asjaoludega, mis tingivad elatise suurendamise. Hagejad on eelnimetatud asjaolusid tõendanud. Eelkõige tingivad elatise suurendamise vajaduse statistikaameti 2022. a andmed ja elatise miinimummäära tõus. Toiduainete hinnad on peaaegu kaks korda tõusnud. Kostja ei ole tõendanud elatise vähendamise aluseid (mõjuv põhjus) PKS § 102 lg 2 alusel.
5.Kostja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda. Maakohus on õigesti leidnud, et elatise suurendamise aluseks olevaid asjaolusid tuli tõendada hagejatel. Seega ei ole maakohus rikkunud õigusnorme hinnates hagejate igakuiseid vajadusi ja kulutusi. Maakohus tuvastas, et hagejatele makstav elatis ja toetused on piisavad, et katta nende vajadused. Kostjal puuduvad sissetulekud ja vara, mille arvelt elatise suurendamisel alammääras elatist tasuda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus jätta hagi rahuldamata on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus (TsMS § 657 lg 1 p 1). Hagejate apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6). Ringkonnakohus võtab TsMS § 642 lg 2 ja § 652 lg 4 alusel asja juurde kostja poolt koos vastusega apellatsioonkaebusele esitatud uued tõendid: kostjale Eesti Töötukassa poolt koostatud tegevuskava ja karjäärinõustamise kokkuvõtte.
7.Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Kostja tasub mõlemale hagejale elatist 200 eurot kuus 19. detsembri 2022 Viru Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-22-130098 kinnitatud kompromissi alusel. Hagejad esitasid TsMS § 459 alusel viis kuud pärast määruse jõustumist kostja vastu hagi elatise suurendamiseks. Hagejad tuginevad elatise suurendamist nõudes järgmistele asjaoludele: elukallidus on vahepealsel perioodil oluliselt suurenenud, kostjal on tekkinud suutlikkus tasuda elatist seaduses sätestatud miinimummääras, kompromissiga kokku lepitud elatis ei ole piisav hagejate kasvanud vajaduste rahuldamiseks, hagejate emal on Eesti Töötukassa 27. jaanuari 2023 otsusega tuvastatud osaline töövõime. Maakohus on asjas õigesti jaganud tõendamiskoormise, märkides, et hagejatel on kohustus tõendada elatise suurendamise nõude aluseks olevaid asjaolusid. Elatise suurendamise hagi esitamisel tuleb eeldada, et kompromissis kokku lepitud elatisega on hagejate vajadused kaetud (Riigikohtu 20. juuni 2017 otsus nr 3-2-1-67-17 p 11). Apellantide viited Riigikohtu lahenditele, mis käsitlevad tõendamiskoormist elatisehagi esmakordsel esitamisel ei ole seetõttu asjakohased. Hagejad ei ole tõendanud, et kui mõlemad vanemad tasuvad kummagi hageja elatiseks 200 eurot kuus, millele lisandub riiklik lapsetoetus 80 eurot kuus, siis 480 euroga hageja kohta kuus ei ole hagejate vajadused kaetud. Maakohus on põhjendatult tuvastanud, et hagejad ei ole elatise suurendamiseks alust andvaid asjaolusid tõendanud. Maakohus on oma seisukohta asjas kogutud tõendeid hinnates piisavalt põhjendanud ning kohtu siseveendumuse kujunemine on otsuses jälgitav. Apellatsioonkaebuses puuduvad selged etteheited maakohtule tõendite hindamise osas, sh ei ole vaidlustatud maakohtu arvutusi otsuse p-s 17 hagejate vajalike kulude suuruse osas. Maakohus tuvastas hagejate ema pangakonto väljavõtte alusel, et vaatamata osalisele töövõimetusele on hagejate ema sissetulek kompromissi sõlmimise järgsel perioodil suurenenud. Hagejad ei ole selles osas maakohtu hinnangut tõenditele vaidlustanud. Kuivõrd kostja tasub elatist kehtiva kohtumääruse alusel, ei kuulu asjas kohaldamisele PKS § 102 lg-s 2 sätestatu ja kohus ei pea andma hinnangut, kas kostjal on mõjuv põhjus maksta hagejatele elatist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatisest väiksemas summas. Kompromissis on elatis kokku lepitud kindla summana, mis on kooskõlas PKS § 102 lg-ga 2. Ringkonnakohus märgib üksnes seda, et kostja väitel tal sissetulekud puuduvad. Hagejad ei ole tõendatud vastupidist. Asja materjalide kohaselt tasub kostja eest hagejatele elatist kostja ema. Seega ei ole kosja oma majanduslikust olukorrast tingituna ilmselt ka võimeline tasuma hagejatele elatist kompromissiga kokku lepitust suuremas summas. Seega ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Hagejate apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
8.Poolte menetluskulud ringkonnakohtus tuleb TsMS § 164 lg 1 alusel jätta menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.