K. S. ja J. S. hagi M. S. vastu elatise suurendamise nõudes
Tsiviilasja hind
1085,94 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja I: K. S., isikukood: XXX, elukoht: XXX Hageja II: J. S., isikukood: XXX, elukoht: XXX Hagejate I ja II seaduslik esindaja: N. D., isikukood: XXX, elukoht: XXX Hagejate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Golovenko, e-posti aadress: XXX, elukoht: XXX
Roman
Kostja lepingulised esindajad: S. M. ja V. M., e-posti aadress: [email protected] Asja läbivaatamine
08.11.2023 kohtuistungil, osalesid hagejate seaduslik esindaja N. D. ja hagejate lepinguline esindaja Roman Golovenko, kostja M. S. ning kostja lepingulised esindajad S. M. ja V. M.
RESOLUTSIOON
1.Jätta K. S. ja J. S. hagi M. S. vastu elatise suurendamise nõudes, rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult
teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hagejate nõue
1.31.05.2023 hagiavalduses toodult sündis N. D. (hagejate seaduslik esindaja) ja M. S. (kostja) abielust xxx tütar K. S. (hageja I) ja xxx tütar J. S. (hageja II). Vanemate abielusuhted lõppesid suvel 2022.a ja abielu lahutati Viru Maakohtu 29.09.2022 otsusega, tsiviilasi nr 2-22-11743 ning sellest ajast alates elavad lapsed koos emaga aadressil xxx maakond. Viru Maakohtu 19.12.2022 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-22-130098 kinnitati hagejate ja kostja vaheline kompromiss, mille kohaselt tasub kostja kummalegi hagejale ülalpidamiseks alates 01.12.2022 igakuiselt elatist 200 eurot kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Tsiviilasjas nr 2-22-130098 menetluse ajal väitis kostja, et ta ei tööta ja seepärast nõustusid hagejad elatise kompromissis toodud summaga, so 200 eurot kuus. Kuigi juba tol ajal ei olnud võimalik selle summa arvel katta kõiki hagejate vajadusi. Hagejate seaduslik esindaja töötab XX OÜ-s meistrina (õmblustootmine) ja tema keskmine töötasu on ca 948,29 eurot kuus. Eesti Töötukassa 27.01.2023 töövõime hindamise otsusega nr TVH/23/004279 on hagejate seaduslikul esindajal tuvastatud osaline töövõime. Töövõime vähenemise kestvuseks on 1 (üks) aasta ning alates jaanuarist 2023.a saab hagejate seaduslik esindaja töövõimetoetust keskmiselt 207,21 eurot kuus. Muid sissetulekuid hagejate ema ei oma. Hagejate seaduslik esindaja omab korterit, mis on hagejate ja nende ema ühiseks elukohaks (korter on laste ema ja kostja ühisvaraks). Hagejate ema kannab kõik korteriomandiga seotud kommunaalkulud ja eluasemelaenust tulenevad kohustused. Hagejad selgitasid, et pärast tsiviilasjas nr 2-22-130098 kompromissi kinnitamist muutusid oluliselt laste vajadused seoses hindade tõusuga (st oluliselt suurenesid toidu- ja kommunaalkulud ning muude teenuste ja asjade hinnad). Ka suurenes 01.04.2023 elatise miinimummäär ühele lapsele, so kuni 260,33 euroni ning järgneval aastal suureneb see veelgi. Hagejate emal on raske täita kõiki laste vajadusi, kui kostja jätkab elatise maksmist summas 200 eurot ühele lapsele. Hagejate hinnangul ei osale kostja laste ülalpidamisel vajalikul määral, elatise suurus ei ole piisav laste vajaduste rahuldamiseks. Iga hageja igakuised kulud on järgmised: korteri majandamiskulud (sh elekter, gaas, internet jt) vähemalt 150 eurot, tasu kooli eest (Õppekeskus Intellekt OÜ) 27 eurot, tasud mobiiltelefoni eest (Telia Eesti AS, paketitasud ja seadme osatasud) 27,95 eurot, tervisekulud 30 eurot, toit-, igapäevased majapidamis- ja hügieenitarbed 200 eurot, riided ja jalanõud 120 eurot, vaba aeg 50 eurot, koolitarbed ja koolivajadused 70 eurot, kokku ca 674,95 eurot kuus. Tervisekulud hõlmavad ravimeid, vitamiine, protseduure jne. Toidule, igapäevastele majapidamis- ja hügieenitarvetele, riietele ja jalanõudele, koolitarvetele (sh erialatarvetele) ning vaba aja veetmisele mineva kulu tõenduseks konkreetseid kuludokumente ei saa olla, kuivõrd hageja hinnangul on tegemist üldtuntud kuludega, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada vaja ei ole. Hageja selgitas, et toidule, igapäevastele majapidamis- ja hügieenitarvetele, riietele, koolitarvetele (va erialatarvetele) ning vaba aja veetmisele mineva kulu osas on hinnatase võrreldav teiste Eestis elavate lastega. Vaba aja kulude all peab hageja silmas teatri- ja kinokülastusi, kingitusi sõpradele sünnipäevadeks, ekskursioone jms. hagejale eakohast vaba aja tegevust. Hagejate andmetel on kostjal head sissetulekud ja kostja tegeleb raietöödega ning kostjal puuduvad alused elatise maksmata jätmiseks. Kostja ei ole töövõimetu ja tal
ei ole teisi alaealisi lapsi. Hagejad palusid suurendada Viru Maakohtu 19.12.2022 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-22-130098 kinnitatud elatist. Hagi esemes paluvad hagejad kostjalt kummagi hageja kasuks alates 18.05.2023 kuni hagejate täisealiseks saamiseni välja mõista igakuine elatis 260,33 eurot (249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1.aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-le 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Hagejad palusid määrata, et väljamõistetud elatis tuleb tasuda kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu 05. kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja N. D. arvelduskontole nr EEXXX, selgitusega: „K. S. ja J. S. elatis“ (dtl 45-46).
2.10.07.2023 vastuses osundasid hagejad, et elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda ka laste vanemate varalisest seisundist. Kostja ei ole 31.05.2023 määrusest tulenevalt oma 6 kuu kontoväljavõtet esitanud. Hagejatele teadaolevalt tegeleb kostja raietöödega ning tema igakuiseks sissetulekuks on vähemalt 2000 eurot ja kostja varjab oma sissetulekuid, kuna kostja töötab mitteametlikult. Kostja omandis on raietööde tegemiseks vajalikud seadmed (so kaks bensiini mootorsaagi, võsalõikur jt) ja kostja kasutuses on sõiduk Honda CRV, kuid sõiduki omanikuks on kostja ema M. P. . Kostja käib igapäevaselt tööle sõidukiga, mis on vajalik raietöödeks seadmete vedamiseks. Ebaõige on kostja väide, et ta elab koos oma emaga, viimase majas. Hagejatele teadaolevalt elab kostja üürikorteris asukohaga XXX (korteri number ei ole hagejatele teada), KohtlaJärve, Ida-Viru maakond. Hagejad olid seisukohal, et kostja varaline seisund on hea ja kostjal puuduvad alused hagis nõutud elatise vähendamiseks. Hagejate ema on esitanud oma andmed sissetuleku kohta ja eelviidatu alusel saab tuvastada, et hagejate ema suudab lapsi ülal pidada kostjaga võrdses ulatuses. Hagejad ei tugine sellele, et kostja peaks täitma laste ülalpidamiskohustust suuremas ulatuses, kui nende ema. Hagejad märkisid, et Eesti Töötukassa otsus oli tehtud 27.01.2023 ning tsiviilasja nr 2-22-130098 arutamise seisuga ei olnud eelnev teada. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Kostja täiteasjade nimekirjast tuleneb, et osa täitemenetlustest on juba lõpetatud ning osa neist on võimalik lõpetada nõuete aegumise tõttu, so 2013 või varem alustatud täiteasjad, Kostja seisukohad ja vastuväited ei anna alust jätta hagi rahuldamata (dtl 108-110).
3.25.08.2023 vastusega esitasid hagejad hagejate seadusliku esindaja AS SEB Pank arvelduskonto väljavõtte (periood 01.11.2022-16.08.2023). Iga hageja igakuised kulud on täpsustatult ca järgmised: korteri majandamiskulud (sh korteriühistu majandamis ja kommunaalkulud ca 55 eurot (hagi lisa 10), elekter ca 10 eurot (hagi lisa 8), eluasemelaenu tagastamine 40 eurot (hagi lisa 6), gaas ca 34,70 eurot (hagi lisa 7), internet 6,70 eurot (hagi lisa 9 jt) vähemalt 150 eurot, tasu kooli eest (Õppekeskus Intellekt OÜ) 27 eurot (hagi lisa 11), tasud mobiiltelefoni eest (Telia Eesti AS, paketitasud ja seadme osatasud) 27,95 eurot (hagi lisa 12), tervisekulud 30 eurot, toit ja igapäevased majapidamise ning hügieenitarbed 200 eurot, riided ja jalanõud 120 eurot, vaba aeg 50 eurot, koolitarbed ja koolivajadused 70 eurot, kokku on vähemalt 674,95 eurot kuus. Tervisekulud on kulud jooksvale ravimisele (ravimid, vitamiinid, protseduurid jne). Toidule, igapäevastele majapidamis- ja hügieenitarvetele, riietele ja jalanõudele, koolitarvetele (sh erialatarvetele) ning vaba aja veetmisele mineva kulu tõenduseks konkreetseid kuludokumente ei saa olla, kuivõrd hageja hinnangul on tegemist üldtuntud kuludega, TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada vaja ei ole. Hageja selgitas, et toidule, igapäevastele majapidamisja hügieenitarvetele, riietele, koolitarvetele (va erialatarvetele) ning vaba aja veetmisele mineva kulu osas on hinnatase võrreldav teiste Eestis elavate lastega. Vaba aja kulude all peab hageja silmas teatrija kinokülastusi, kingitusi sõpradele sünnipäevadeks, ekskursioone jms. hagejale eakohast vaba aja tegevust (dtl 130-131).
Kostja vastuväited
4.20.06.2023 vastuses palus jätta hagi rahuldamata. Vaidlus puudub selles, et hagejad on kostja lapsed ja et tsiviilasjas nr 2-22-130098 kinnitas Viru Maakohus kompromissi, mille kohaselt kohustub kostja tasuma alates 01.12.2022 kummalegi hagejale igakuiselt elatist 200 eurot kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kompromissi sõlmimisel olid kommunaalmaksed arvestatud talveajaga ning kompromissi tehes oli hagejate ema sellega arvestanud. Kommunaalkulud ei ole sellest ajast muutunud, arvestades, et kompromissi tegemisest ei ole möödunud rohkem kui pool aastat. Kostja väitis, et hagejate seaduslikul esindajal on veel lisa sissetulekuid, millest ta teatanud ei ole. Hagejate seaduslikul esindajal on vanem tütar, kes elab ja töötab Soomes. Hagejate seaduslik esindaja registreeris oma tütre tööle (kus hagejate seaduslik esindaja töötab alaliselt) koristajaks ja tegelikult teeb seda tööd hagejate seaduslik esindaja. Töötasu laekub T.D. arvele, kes kannab raha laste seadusliku esindaja arvele. See tähendab, et hagejate seaduslikul esindajal on sissetulek suurem, kui ta on hagis näidanud. Kostja osundas, et hagejate seaduslik esindaja varjab oma tegelikke sissetulekuid. Arvestades asjaolu, et laste emal on ajutine töövõimetus määratud kuni 17.12.2023, siis ei saa töövõime hindamise otsust elatise suurendamisel aluseks võtta, kuna see ei tõenda, et laste emal oleks ka tulevikus töövõimetus. Hagejate seaduslik esindaja sai töövõime hindamise otsuse kätte 18.12.2022 ehk enne 19.12.2022 sõlmitud kompromissi ja see tähendab seda, et kompromissi sõlmimisel arvestas hagejate seaduslik esindaja ka oma töövõimetusega. Mobiiltelefoni arvest nähtuvalt on järelmaksuga võetud kaks mobiiltelefoni iPhone 11 64 GB võeti järelmaksuga (vt hagiavalduse lisa 12.2). Arvestades, et hagejad väitsid hagis, et elatise summa 200 eurot iga lapse kohta on liiga väike, kuna hinnad on tõusnud, siis leidis kostja, et antud juhul ei ole mõistlik osta mobiiltelefone Apple iPhone 11 järelmaksuga, samas kui on palju odavamad mobiiltelefone, arvestades, et mobiiltelefoni omamise põhieesmärk on helistamine ja see on võimalik iga teise mobiiltelefoniga, mida ei pea järelmaksuga ostma. Kostja leidis, et elatise muutmisel (suurendamisel) lasub hagejatel tõendamiskoormis ja hagejad on kohustatud esitama pärast 19.12.2022 muutunud asjaolud ja tõendama hagejate igakuised kulutusi. Sellekohaseid tõendeid hagejad esitanud ei ole ja hagejatel puudub alus ja põhjus elatise muutmiseks (so tsiviilasjas nr 2-22130098 19.12.2022 sõlmitud kompromissi muutmiseks). Hagile ei ole lisatud ka tõendeid (kviitungid, arved, kommunaalmaksed jne), mis kinnitaksid reaalselt laste ülalpidamiskulusid. Kostja selgitas, et ta ei ole ikka aega töötanud ja ta oli Töötukassas arvel, kostja elab koos emaga, tema majas (laste seaduslik esindaja viskas kostja ühisest korterist välja, kostja jättis kogu oma vara, so mööbel, tehnika jne, hagejate seaduslikule esindaja valdusesse). Kostja isa V. S. on halb tervislik seisund ja ta vajab eestkostet ning kostja esitas kohtule avalduse isale eestkostja määramiseks (tsiviilasja nr 2-23-8135) ning sel põhjusel pidi kostja töötuna arveloleku lõpetama. Kostjal puudub seega töökoht ja sissetulek, mille arvelt saaks ta elatist maksta, kuna kostja peab tegelema isa hooldusega. Kostja märkis, et hagis nõutav elatis summas 260,33 eurot ületab kostja sissetulekut. Sellises määras elatise väljamõistmine tähendaks seda, et kostja enese ülalpidamine saaks kahjustatud ning asjas tuleb arvestada kostja majanduslikku olukorda. Eeldada ei saa seda, et kostja suudaks tasuda elatist, mis kokku moodustab suurema summa kui kostja saaks maksta (st kui kohus rahuldab hageja nõude, siis kostja kulud hakkavad ületama tulusid). Kostja on täielikult oma ema ülalpidamisel, kuna ta ei leia tööd, sest elukohas, kus kostja elab, tööd ei ole ja kostja isa vajab hooldamist. Kostja ei saa seetõttu minna suuremasse linna tööle, kuna selleks oleks vaja üürida korter (üüri tasumiseks tuleks kohe tasuda vähemalt 1000 eurot, so tagatisraha, üür, maakleritasu), seda kostjal pole. Et elatise võlgnevust ei tekiks, siis aitab elatist kostja eest tasuda tema ema. Käesoleval ajal kostja sissetulekud ei võimalda igale hagejale elatist rohkem kui 200 eurot (arvestades, et kostja ema aitab seda summat maksta). Kostjal on kohustusi summas 18 628,35 eurot, mis tuleb samuti täita. Kostja osundas sellele, et arvestades hagejate vajadusi, ei või nende ülalpidamine olla rohkem kui 960 eurot (so 400 eurot kostja osa+ 400 eurot hagejate ema+160 eurot perehüvitis) ning hagi tuleks jätta rahuldamata. Märkivalt on mõlemad hagejad ühest soost (tüdrukud) ning see võimaldab vähendada igakuiseid kulutusi, kuna osa riideid saab kanda ka noorem õde, mis kindlasti hoiab kokku rahalisi vahendeid (dtl 74-91).
5.12.07.2023 seisukohas selgitas kostja, et ta ei ole esitanud enda arvelduskontoväljavõtet, kuna kostjal see puudub. Kui hagejad väitsid, et kostja sissetulek on 2000 eurot (mh hagejate väide, et kostja varaline seis on hea), siis tuli hagejatel seda ka tõendada (seesugune väide on oletus). Kostja elab oma ema juures aadressil XXX ja väide üürikorterist (asukohaga XXX), on hagejate väljamõeldis. Kostja jäi selle juurde, et elatise suuruse muutmiseks (suurendamiseks) on hagejatel vaja esitada alus ja tõendid, et hagejate ülalpidamiskulud on oluliselt kasvanud. Kui täitemenetlused ka lõpetatakse, siis see ei tähenda seda, et kostja ei peaks tasuma kohtutäiturikulusid ning mille tasumiseks kostjal võimalused puuduvad (dtl 113-120).
6.25.08.2023 majandusliku seisundi ülevaates kinnitas kostja veelkord, et tal puuduvad pangakontod, kostjal oli kunagi aastaid tagasi konto Sampo Pangas, kuid võlgnevuste tõttu konto arestiti kohtutäiturite poolt ning praeguseks on Sampo Pank tegevuse lõpetanud. 2021. aastal ostsid hagejate seaduslik esindaja ja kostja sõiduki Honda CRV, registrimärgiga XXX ning pärast abielulahutust müüs hagejate seaduslik esindaja ühisvaraks oleva sõiduki ja saadud raha jättis endale (sõiduki keskmine hind on 6500 eurot), märkides, et raha läheb elatisrahaks. Kostjal on hagejate seadusliku esindajaga ühisvarana korter XXX, millele on seatud hüpoteek. Kostja oli töötuna arvel, vahemikus 11.11.2022 kuni tänaseni puudub kostjal sissetulek ja elatist tasub kostja ema. Kostja mõistis, et laste ülalpidamine on tema otseseks kohustuseks ja töö puudumine ei ole aluseks elatise mittemaksmiseks, samas on hagejate vajadused kaetud (so 960 euro ulatuses). Täpsustavalt on kostjal võlgnevusi summas 15 396,29 eurot, mille tasumiseks kostjal vahendeid ei ole. Kostjal on ka võlgnevus Sotsiaalkindlustusametile summas 851,62 eurot (dtl 224-227). Kohtuotsuse põhjendused
7.Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt kirjalikult ja suuliselt esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi rahuldamisele ei kuulu.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
9.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: -hagejate seaduslik esindaja ja kostja on alaealiste hagejate vanemad (rahvastikuregistri väljavõtted dtl 34-39); -hagejad elavad oma emaga ja on viimase ülalpidamisel (dtl 46); -19.12.2022 Viru Maakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-22-130098 kinnitati hagejate ja kostja kompromiss. Kompromissi p 1.1 ja 1.2 kohaselt kohustub kostja tasuma kummalegi hagejale alates 01.12.2022 igakuiselt elatist 200 eurot kuni hagejate täisealiseks saamiseni, kohtumäärus jõustus 19.12.2022 (dtl 15-17).
10.Perekonnaseaduse (PKS) § 96 esimese lause ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu 08.01.2014 lahend nr 3-2-1-165-13, p 12; 09.06.2017 lahend nr 3-2-1-35-17, p 18). Mõlemal vanemal on kohustus hoolitseda, et lapse kasvamiseks ja arenguks oleks tagatud vajalik ülalpidamine (vt Riigikohtu 24.10.2012 lahend nr 3-25
1-118-12, p 13; 09.06.2017 lahend nr 3-2-1-35-17, p 18). Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01.2014 lahend nr 3-2-1-165-13, p 12; 09.06.2017 lahend nr 3-2-1-35-17, p 19). Kohus võib elatise PKS § 101 lg 2 järgi välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatise suuruse arvutamise alused. Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg 1 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse PKS § 99 lg 2 järgi lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning tema kasvatamise kulutusi.
11.K. S. (sündinud XXX) ja J. S. (sündinud XXX) on N. D. ja M. S. ühised lapsed (rahvastikuregistri väljavõtted dtl 34-39). 12.19.12.2022 Viru Maakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-22-130098 kinnitati hagejate ja kostja kompromiss. Kompromissi p 1.1 ja 1.2 kohaselt kohustub kostja tasuma kummalegi hagejale alates 01.12.2022 igakuiselt elatist 200 eurot kuni hagejate täisealiseks saamiseni, kohtumäärus jõustus 19.12.2022 (pooled loobusid edasikaebeõigusest) (dtl 15-17).
13.Pärast 19.12.2022 kompromissi kinnitamist viis kuud hiljem esitasid hagejad tsiviilasjas nr 2-237293 18.05.2023 hagiavalduse kostja vastu ning 18.05.2023 esialgses hagis ja 31.05.2023 täpsustatud hagiavalduses taotlevad hagejad Viru Maakohtu 19.12.2022 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-22130098 kompromissis kokku lepitud elatise suurendamist. Hagejad paluvad hagis kostjalt kummagi hageja kasuks alates 18.05.2023 kuni hagejate täisealiseks saamiseni igakuise elatise 260,33 eurot (249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)) väljamõistmist ning selliselt, et elatis muutub iga aasta 1.aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-le 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust (dtl 45-46). Ehk, et hagejad taotlevad kompromissis märgitud elatise suurendamist kuni kehtiva elatise alammäärani, kuna hagejate vajadused on seoses toidu- ja kommunaalkulude ning muude teenuste ja asjade hindade tõttu kasvanud ja elatise alammäär on alates 01.04.2023 suurenenud ning järgneval aastal suureneb veelgi (elatise suurus 400 eurot kuus ei ole piisav laste vajaduste rahuldamiseks), kostjal on hea sissetulek ja kostjal puuduvad alused/mõjuvad põhjused alammääras elatise vähendamiseks ning tasumata jätmiseks.
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. TsMS § 459 lg 2 kohaselt võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Seega, elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. TsMS § 230 lg 1 ja § 459 tulenevalt on hagejatel elatise suurendamisel tõendamiskoormis. Tõendamiskoormisest tulenevalt pidid hagejad tõendama, et asjaolud (so laste kulud) võrreldes kompromissi tegemise seisuga on muutunud, et see õigustaks elatise suurendamist. Elatise suuruse suurendamiseks ei ole eraldiseisvalt aluseks abstraktselt Statistikaameti 2022.a andmetel inflatsiooni tõusule viitamine. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et 19.12.2022 kompromissi sõlmimisel saanuksid hagejad kompromissi summa määratlemisel võimalikku inflatsioonitõusu arvestada.
15.Viru Maakohtu 19.12.2022 kohtumäärusest (tsiviilasi nr 2-22-130098) ei nähtu, millised asjaolud on elatise suuruse määramise aluseks olnud, kuivõrd tegemist on kompromissi kinnitava määrusega. Riigikohus on 20.06.2017 lahendi nr 3-2-1-67-17 p-is 11 ja 09.06.2017 lahendi nr 3-2-1-9-17 p-is 37.1 osundanud, et kui elatise kompromissi kinnitamise määruses ei ole märgitud elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolusid või ei ole asjaolusid märgitud piisavalt, siis tuleb toimiku põhjal kindlaks teha hagi aluseks olnud asjaolud ja vastuväidetes väljatoodud ning lugeda need eelduslikult kompromissi kinnitamisel aluseks võetuks. Samuti tuleb eeldada, et kompromissis ette nähtud elatisega on lapse vajadused kaetud. Kompromissi muutmiseks tuleb aga tuvastada, kas mõni väidetud ja eelduslikult aluseks võetud asjaolu on muutunud.
16.Hagejad tuginevad elatise suurendamise põhjendamisel eeskätt sellele, et hagejate vajadused on kasvanud igapäevaste vältimatute püsikulutuste tõusu tõttu. Samas on hagejad osundanud ka sellele, et juba kompromissi sõlmimise ajal ei olnud kompromissis märgitud summa piisav laste vajaduste katmiseks. Kostja hagis esitatuga ei nõustunud. Kostja leidis, et elatise muutmisel (suurendamisel) lasub hagejatel tõendamiskoormis ja hagejad on kohustatud esitama pärast 19.12.2022 muutunud asjaolud ja tõendama hagejate igakuised kulutusi. Hagejatel puudub alus ja põhjus elatise muutmiseks (suurendamiseks). 19.05.2023 puuduste määruses on kohus märkinud, et hagejatel tuli hagis esile tuua ülevaade (so asjaolud), millised olid hagejate igakuised vajadused tsiviilasjas nr 2-22-130098 ning millised need on praegu hagi esitamise ajal ning hagejatel tuli viidata seejuures konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendatakse (dtl 42). Kohtul tuleb antud juhul tuvastada muutuvad asjaolud (st kas ja millises ulatuses on laste vajadused suurenenud). Tsiviilasjas nr 2-22-130098 11.11.2022 hagiavalduses palusid hagejad kostjalt alates 11.08.2022 kummagi hageja kasuks välja mõista igakuine elatis 225 eurot. Elatise suuruse korrigeerimisega igal aastal 1. aprillil perekonnaseaduse (PKS) § 101 lõikes 3 sätestatud alustel. Hagis esitatult oli iga hageja igakuiseks kuluks 500 eurot (eluasemekulu 100 eurot, toidukulu 150 eurot, transpordikulu 25 eurot, sidekulu 5 eurot, kulud koolikohustuse täitmiseks 30 eurot, tervisoiu- ja hügieenitarvete kulu 10 eurot, riiete- ja jalanõude kulud 100 eurot, hobide kulud 40 eurot, muud kulud (so vabaaja veetmine, sõprade sünnipäevad, taskuraha jne) 40 eurot). Kokku on hagejate igakuised kulutused 1000 eurot. Elatise alammäära suurusest lähtuvalt tsiviilasjas nr 2-22-130098 kulutuste osas tõendeid hagejad ei esitanud. Käesolevas tsiviilasjas nr 2-23-7293 on hagejad 25.08.2023 menetlusdokumendis täpsustatult esile toonud hagejate igakuised kulud (iga hageja kulu 674,95 eurot kuus) järgmised: kommunaalkulud 55 eurot; elektrikulu 10 eurot, eluasemelaenu tagastamine 40 eurot, gaas 34,70 eurot, internet 6,70 eurot, vähemalt 150 eurot, tasu kooli eest (Õppekeskus Intellekt OÜ) 27 eurot, tasud mobiiltelefoni eest (Telia Eesti AS, paketitasud ja seadme osatasud) 27,95 eurot tervisekulud 30 eurot (hõlmavad ravimeid, vitamiine, protseduure jne), toit ja igapäevased majapidamisekulud ning hügieenitarbed 200 eurot, riided ja jalanõud 120 eurot, vaba aeg 50 eurot, koolitarbed ja koolivajadused 70 eurot, kokku on vähemalt 674,95 eurot kuus (dtl 130-131). Hagejad leidsid, et toidu-, igapäevased majapidamis-, hügieenitarvete-, riiete-, jalanõude-, koolitarvete (sh erialatarvete)- ja vabaaja veetmisele (so teatri- ja kinokülastused, kingitused sõprade sünnipäevadeks, ekskursioonid jms, mis hõlmab hagejatele eakohast vabaaja tegevust) minevate kulude näol on tegemist üldkuludega, mida tõendama ei pea. Kokku on hagejate igakuised kulutused 1349, 90 eurot (2 x 674,95 eurot).
17.Järgnevalt analüüsib kohus hagejate igakuiseid püsikulutusi. Toidu-, igapäevased majapidamise- ja hügieenitarvetekulu on kokku summas 400 eurot (hageja I 200 eurot ja hageja II 200 eurot). Kohus osundab, et hagejate seadusliku esindaja AS SEB Pank kontoväljavõttest (dtl 133-221) nähtuvalt ei ole eelmärgitud kulusid võimalik eristada, kuid kohus leiab, et tegemist on igapäevaselt üldteada ja tõendamist mittevajavate asjaoludega. Tegemist on
mõistlikus suuruses olevate kuludega, kui arvestada, et pärast kompromissi sõlmimist on toiduainete, majapidamise- ja hügieenitarvete hinnad tõusnud. Tervisekulud 30 eurot (hõlmavad ravimeid, vitamiine, protseduure jne). 08.11.2023 istungil märkis hagejate lepinguline esindaja, et tervisekulud on suuremas osas hagejate ema kulud, kuna viimane on olnud töövõimetuslehel (dtl 280). Kohus tuvastas, et hagejate seaduslik esindaja on kontoväljavõttest nähtuvalt viibinud töövõimetuselehel mitmel korral ja on Tervisekassalt saanud töövõimetushüvitisi kogusummas 1317,46 eurot (07.11.2022 268,98 dtl 134, 06.12.2022 289,68 eurot dtl 144, 10.01.2023 217,26 eurot dtl 153, 14.02.2023 282,54 eurot dtl 160, 11.04.2023 259 eurot dtl 180). Pärast kompromissi kinnitamist on alates 02.01.2023 kuni 13.07.2023 apteekides teostatud maksed olnud järgmised: 02.01.2023 3,22 eurot dtl 152, 02.01.2023 5,24 eurot dtl 152, 05.01.2023 11,27 eurot dtl 153, 18.03.2023 15,59 eurot dtl 172, 03.04.2023 7,76 eurot dtl 177, 03.05.2023 6,66 eurot dtl 187, 08.05.2023 6 eurot dtl 190, 09.05.2023 5,61 eurot dtl 190, 16.05.2023 3,19 eurot dtl 192, 24.05.2023 13,31 eurot dtl 195, 30.05.2023 12,75 eurot dtl 197, 19.06.2023 11,71 eurot dtl 205, 13.07.2023 4,59 eurot dtl 210). Kokku summas 106,90 eurot/ 5 kuud= 21,38 eurot /3 isikut= 7,13 eurot. Kontoväljavõttest ei ole laste tervisekulu eristatav. Kohus leiab, et üldteada asjaoluna vajavad lapsed aastaringselt vitamiine ning lapsed võivad haigestuda ja millega kaasnevalt on vajalik osta ravimeid. Kohtu hinnangul on hagejatele aasta lõikes arvestatult igakuiseks mõistlikuks ja vajalikuks tervisekuluks 20 eurot, arvestades siinjuures, et igakuiselt ravimeid ja vitamiine ei osteta (hageja I 10 eurot ja hageja II 10 eurot). Riided ja jalanõud 120 eurot kuus igale hagejale. 08.11.2023 istungil on hagejate lepinguline esindaja kinnitanud, et kauplustes Sinsay, Pepco, New Yorker kantud kulude näol on tegemist laste riiete kuludega (dtl 281).Viidatud suuruses igakuiselt kantud kulu (120 eurot) hagejate seadusliku esindaja AS SEB Panga väljavõttest (dtl 133-221) ei nähtu ja seejuures ei ole kantud kulude osas võimalik eristada, kas tegemist oli hagejatele minevate kuludega. Pärast kompromissi kinnitamist on alates 16.02.2023 (jaanuaris 2023 ei ole riiete/jalanõude kauplustes külastusi tehtud, seejuures ei ole muid tõendeid kulude osas esitatud) kuni 16.08.2023 on kulusid kantud järgnevalt: (16.02.2023 Sinsay 4,48 dtl 162, 27.02.2023 Pepco 32,05 eurot dtl 165, 01.03.2023 Pepco 6,15 eurot dtl 165, 16.03.2023 Takko 9,99 eurot dtl 171, 17.03.2023 Sinsay 15,24 eurot dtl 172, 27.03.2023 Pepco 7 eurot dtl 174, 03.04.2023 Pepco 2,50 eurot dtl 176, 03.04.2023 Pepco 40,83 eurot dtl 177, 07.04.2023 90,08 eurot New Yorker ja Sportland dtl 179, 04.05.2023 Pepco 7 eurot dtl 188, 05.06.2023 1,75 eurot Sinsay, Pepco dtl 199, 16.06.2023 63,35 eurot Sinsay ja Pepco dtl 204, 03.07.2023 8,15 eurot Pepco dtl 208, 17.07.2023 Sinsay 31,72 eurot dtl 212, 16.08.2023 19,65 eurot dtl 221, 16.08.2023 25,95 eurot dtl 221, 16.08.2023 27,97 dtl 221, 16.08.2023 73,27 eurot CCC dtl
221.Kulud on kokku summas 551,58 eurot/7 kuud= 78,80 eurot /2 isikut= hageja I 39,40 eurot ja hageja II 39,40 eurot. Kohtu hinnangul on siiski üldteada, et erinevatel aastaaegadel vajavad lapsed igapäevaselt riideid ja jalanõusid. Kohus peab mõistlikuks hagejatele aasta lõikes (arvestades laste vanust ja seda, et igakuiselt siiski riideid ja jalanõusid ei osteta) vaadeldes igakuiseks kuluks riietele ja jalanõudele 100 eurot (hageja I 50 eurot ja hageja II 50 eurot). Siinkohal vajab märkimist, et PKS § 101 lg 7 tulenevalt mastaabisääst ei kohaldu, kuivõrd laste vanusevahe on suurem kui kolm aastat ning kostja sellekohane vastuväide ei ole asjakohane. AS LHV Pank eluasemelaenu kulu on ühes kuus 40 eurot. 08.11.2023 kohtuistungil selgitas hagejate seaduslik esindaja, et ta maksab ainuisikuliselt laenu, so ühine kohustus kostjaga panga ees (dtl 277, dtl 280). 08.11.2023 istungil väitis kostja, et ei tea sellest midagi (dtl 280). Vaidlust ei ole selles, et korter, asukohaga XXX on hagejate seadusliku esindaja ja kostja ühisvaraks, mis on laste ja ema elukohaks (dtl 47, dtl 280). Kinnisturaamatu väljavõtte kohaselt on kinnistule registriosa nr 1314307 seatud AS LHV Pank kasuks hüpoteek 540 000 EEK ja korteriomandi ühisomanikeks on hagejate seaduslik esindaja ja kostja (dtl 243-244). Asjas on hagejad tõendanud, et ta tasub AS-ile LHV Pank laenumakseid (16.04.2022 120 eurot, 15.05.2022 120 eurot, 19.06.2022 100 eurot, 27.07.2022 120
eurot, 23.08.2022 120 eurot, 16.09.2022 120 eurot, 17.10.2022 120 eurot, 16.11.2022 120 eurot, 17.12.2022 100 eurot, 17.01.2023 120 eurot, 16.02.2023 115 eurot, 15.03.2023 120 eurot dtl 24; 15.04.2023 120 eurot dtl 182, 17.05.2023 110 eurot dtl 193, 15.06.2023 120 eurot dtl 202, 16.07.2023 110 eurot dtl 211, 16.08.2023 120 eurot dtl 221). Eelnevast järelduvalt maksis hagejate seaduslik esindaja juba enne kompromissi laenumakseid ja tegemist ei ole TsMS § 459 mõistes muutuva asjaoluga. Kohus leiab, et samas on tegemist põhjendatud kuluga, kuna mõlemad vanemad peavad võrdselt osalema laste eluasemevajaduse rahuldamisel ja eluasemekulude kandmisel. Pärast kompromissi sõlmimist, so alates 17.01.2023 kuni 16.08.2023 on eluasemelaenu tasutud kokku summas 935/ 8 kuud= 116,88 eurot /3 isikut= hageja I 38,96 eurot ja hageja II 38,96 eurot. Kommunaalkulud: 15.01.2023-16.08.2023 AS Eesti Gaas 891 eurot/ 8 kuud= 111,38 eurot / 3 isikut= hageja I 38 eurot ja hageja II 38 eurot (15.01.2023 220 eurot dtl 51, dtl 154; 16.02.2023 220 eurot (dtl 51, dtl 54, dtl 162);15.03.2023 181 eurot dtl 51, dtl 170; 15.04.2023 150 eurot dtl 182, 17.05.2023 50 eurot dtl 193; 15.06.2023 50 eurot dtl 202; 16.07.2023 10 eurot dtl 211; 16.08.2023 10 eurot dtl 220). -17.01.2023-31.07.2023 KÜ Outokumpu tn 15 (kontoväljavõte on kuni 16.08.2023, kuid augustis 2023 kommunaalteenuste makseid ei ole) 810 eurot/ 7= 115,71 eurot /3 isikut= hageja I 38,57 eurot ja hageja II 38,57 eurot (17.01.2023 150 eurot dtl 55, maksekorraldus nr 44155840; 16.02.2023 100 eurot dtl 54, dtl 162; 16.03.2023 130 eurot dtl 56; dtl 171, maksekorraldus nr 50054241; 15.04.2023 120 eurot dtl 57, dtl 182, maksekorraldus nr 53240995; 17.05.2023 110 eurot dtl 58, dtl 193, maksekorraldus nr 56760856; 15.06.2023 100 eurot dtl 202, 31.07.2023 100 eurot dtl 216). -10.01.2023-06.08.2023 Eesti Energia AS, elektrikulu 351,37 eurot/8 = 43,92 eurot/3 isikut= hageja I 14,64 eurot ja hageja II 14,64 eurot (10.01.2023 83,75 eurot dtl 52, dtl 153, 14.02.2023 91,84 dtl 52, dtl 160, 08.03.2023 38,32 eurot dtl 52, dtl 167, 06.04.2023 33,99 eurot dtl 52, 06.05.2023 27,37 eurot dtl 52, dtl 189, 06.06.2023 29,10 eurot dtl 199, 06.07.2023 24,62 eurot dtl 209, 06.08.2023 22,38 dtl 217). Hagejate kommunaalkulud on kokku summas 182,42 eurot (hageja I 38+38,57+14,64=91,21 eurot, hageja II 91,21 eurot, 91,21+91,21=182,42 eurot). Sidekulud: 15.01.2023-16.08.2023 Uus Programm OÜ (hagejate esindaja selgitas, et tegemist on internetiga dtl 280) 150 eurot/ 8 kuud= 18,75 eurot/ 3 isikut= hageja I 6,25 eurot ja hageja II 6,25 eurot (15.01.2023 20 eurot dtl 53, dtl 154; 16.02.2023 20 eurot dtl 53, dtl 162; 15.03.2023 20 eurot dtl 53, 15.04.2023 20 eurot dtl 53, dtl 182, 16.05.2023 20 eurot dtl 53, dtl 192; 15.06.2023 20 eurot dtl 202; 16.07.2023 15 eurot dtl 211; 16.08.2023 15 eurot dtl 220). Kohus ei arvesta 15.06.2023 72 eurost (dtl 202) makset, mille sisu ei ole teada. Kohus märgib, et Uus Programm OÜ interneti kuumaksed kajastuvad ka juba enne 19.12.2022 kompromissi kinnitamist (so 16.11.2022 20 eurot dtl 137; 17.12.2022 20 eurot dtl 53, dtl 146). Seega on interneti kuumakse jäänud samaks ning tegemist ei ole TsMS § 459 mõistes muutusega ega kulu suurenemisega. 30.04.2023 arvest nr 20230422067108 nähtuvalt on iga lapse kuluks 27,95 eurot (dtl 61), mis koosneb mobiiltelefoni kõnedest, sõnumitest, internetist, paketitasust ning järelmaksuga ostetud mobiiltelefonide osamaksest 4/24,Apple iPhone 11 64 GB,19,956 eurot). Kohus nõustub siinkohal kostja vastuväitega, et mobiiltelefonide põhieesmärgist lähtuvalt ei saa olla ülemääraselt kallite mobiiltelefonide lastele ostmine. Kohus loeb mõistlikuks ja põhjendatud mobiiltelefonikuludeks kokku summas 30 eurot (hageja I 15 eurot ja hageja II 15 eurot).Kokku on sidekulud 42,50 eurot (hageja I 15+6,25=21,25 eurot, hageja II 21,25 eurot). Koolikulud: 21.11.2022 Õppekeskus Intellekt OÜ 2 last x 54= 108 eurot (dtl 140). Pärast kompromissi kinnitamist on maksed järgnevad: 16.03.2023 2 last x 50=100 eurot (dtl 59, dtl 171); 17.05.2023 2 last x 40=80 eurot (dtl 59, dtl 193). 08.11.2023 istungil on hagejate lepinguline esindaja selgitanud, et igakuiseks lapse õppimiskuluks on 30 eurot, tegemist on erakooliga (dtl 281). Kohus on seisukohal, et viidatud erakooli õppimiskulu on põhjendatud (so 2 last 180 eurot; 360/12 kuud= hageja I 30 eurot ja hageja II 30 eurot). Arvestades, et vastavat õppimiskulu tasuti juba enne kompromissi sõlmimist, siis ei ole tegemist ka muutuva asjaoluga, mis annaks aluse elatise suurendamiseks. Koolitarbed ja
koolivajadused 70 eurot, ei ole põhjendatud, kuivõrd vastavaid tõendeid ei ole hagejad esitanud. Hagejad ei ole ka selgitanud, mida viidatud kululiigid täpsemalt sisaldavad. Vabaaja kulud: 08.11.2023 kohtuistungil on hagejate esindaja selgitanud, et noorim tütar J. S. käis varem ujumas, mis maksis 40 eurot, kuid praegu käib ainult tantsimas ja igakuine kulu on 18 eurot (dtl 276). Kohus hagejate seadusliku esindaja pangakontoväljavõttest vastavat igakuist 18 eurost kulu ei tuvastanud, millest tulenevalt on tegemist tõendamata kuluga ja kohus viidatud kulu ei arvesta. 08.11.2023 kohtuistungil antud selgituste kohaselt käib hagejate esindaja koos lastega kord kuus Noorus spaas, 80 eurot on perekulu, millele lisandub lastele antav taskuraha (dtl 276). Vabaaja igakuiseks kuluks on hagejad hagis märkinud 50 eurot. Kohus selgitab, et vabaaja kulu näol ei ole tegemist üldteada kuluga, kuna igal lapsel võivad olla erinevad hobid ja trennid, mille kulu on individuaalne ja erinev. Taskuraha vabaaja kulutuste ja ülalpidamiskohustuse alla ei kvalifitseeru. Igakuiselt kantava vabaajakulu tõendamiskohustus lasus hagejatel. Kohus tuvastas hagejate seadusliku esindaja AS SEB Pank kontoväljavõttest, et tegelikkuses on Noorus spaad külastatud kahel korral, so 13.03.2023 ja 17.04.2023, rohkem külastusi ei ole. Noorus Spaas vabaaja veetmise kulu on kokku summas 2 last x 19,43= 38,86 eurot (13.03.2023 117,60 eurot dtl 169; 17.04.2023 115,50 eurot dtl 182, dtl 183; eelmärgitud maksetest ei ole võimalik eristada laste osa, kokku on spaa külastuse kulu 233,10 eurot/12 kuud = hageja I 19,43 eurot ja hageja II 19,43 eurot kuus). Muid vabaaja kulusid hagejad tõendanud ei ole. Eeltoodust järelduvalt on hagejate igakuiseks vabaaja kuluks 2x 19, 43= 38,86 eurot.
18.Kokkuvõtvalt on käesolevas asjas hagejate igakuised kulud kokku summas 921,70 eurot (hageja I 460,85 eurot ja hageja II 460,85 eurot; ühe lapse igakuised kulud (teise lapse kulud on samad): toidu, majapidamis -ja hügieenitarvete kulu 200 eurot, tervisekulu 10 eurot, riiete- ja jalanõudekulud 50 eurot, eluasemelaenukulu 38,96 eurot, kommunaalkulud 91,21 eurot, sidekulud 21,25 eurot, koolikulud 30 eurot, vabaaja kulud 19,43 eurot; 200+10+50+38,96+91,21+21,25+30+19,43=460,85 eurot). Kohus on seisukohal, et hagejate igakuised kulud on vähenenud 78,30 euro võrra (tsiviilasjas nr 2-22130098 oli hagis märgitult hagejate igakuiseks kuluks 1000 eurot ja käesolevalt 921,70 eurot; 1000921,70=78,30 eurot). Kohus märgib, et teatud igakuised kulud (nt eluasemekulu, internet) olid hagejatele juba eelnevalt teada, mis ei muutunud ja elukalliduse tõus on asjaolu, mis oli hagejate seaduslikule esindajale 19.12.2022 kompromissi sõlmimise ajal ettenähtav ja sellega pidanuks kompromissi sõlmimisel arvestama. Hagejate seaduslik esindaja pidanuks kompromissi sõlmimisel läbi mõtlema kompromissi tagajärgedele ja eeskätt laste huvidele ning vajadustele. Riigikohus on 09.06.2017 lahendi nr 3-2-1-35-17 p-is 37.4 leidnud, et kompromissi sõlmimine ja kinnitamine muutuks mõttetuks, kui sellega rahulolematu pool saaks kompromissi vaidlustamata juba järgmisel päeval tulla uue hagiga kohtusse seda muutma. Selliselt antaks pooltele sisuliselt kompromissist põhjendamata taganemisõigus ning vähendataks motivatsiooni üldse kompromissi sõlmida. Kohus nõustub kostjaga selles, et hagejate vajadused on antud juhul kaetud ja elatise suurendamiseks puuduvad alused. Arvestades, et hagejate kulutused on tsiviilasjas nr 2-23-7293 kokku summas 921,70 eurot, millest kumbki vanem kannab kompromissi järgi 400 eurot (so kokku 800 eurot) ning vaidlustamata asjaoluna lisandub vanemate poolt antavale elatisele lastele määratud igakuine riiklik peretoetus 160 eurot (PHS § 17 lg 3, esimese ja teise lapse lapsetoetus on 80 eurot, kokku 160 eurot; PKS § 101 lg 5 vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel) (80+80), kokku on seega 960 eurot (400+400+160=960 eurot), siis on hagejate vajadused kaetud. Kohtu hinnangul ei ole hagejad suutnud esile tuua ega tõendada, et oluliselt oleks muutunud elatise suurust mõjutavad asjaolud ning need asjaolud oleksid tekkinud pärast tsiviilasja nr 2-22-130098 arutamise lõppemist (TsMS § 459). Kohus jätab eeltoodud põhjendustel hagi rahuldamata.
19.Hagejad on tuginenud elatise alammäärani suurendamisel ka sellele, et alates 01.04.2023 suurenes elatise miinimummäär ühele lapsele, so kuni 260,33 euroni ning järgneval aastal suureneb see veelgi. Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg 1 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Alates 1. jaanuarist 2022 jõustunud PKS § 101 võimaldab arvutada igale lapsele individuaalse miinimumelatise, vastavalt laste tegelikele vajadustele. Asjas puuduvad hagejate selgitused selle kohta, kuidas elatise miinimummäära tõus õigustaks elatise suurendamist, kui laste tegelikud vajadused on antud juhul 19.12.2022 kompromissis kokkulepitud elatise ja peretoetustega kaetud.
20.PKS § 105 lg 3 sätestab, et mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Vastava sätte kohaselt peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (vt ka nt Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 16; 3. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 12). Järgnevalt kontrollib kohus, kas vanemate varaline seisund on varasema menetlusega võrreldes muutunud. Tuvastatult oli tsiviilasja nr 2-22-130098 arutamise ajal kostja 18.11.2022 hagi vastusest tulenevalt Eesti Töötukassas töötuna arvel (alus: Eesti Töötukassa otsus kostja töötuna arvele võtmise kohta: 05.09.2022 nr TA22-0127801, alates 05.09.2022), sissetulek puudub, pangakontosid ei omanud, omab ühisvaraks olevat korterit XXX (hagejate seadusliku esindaja ja hagejate elukoht). Käesolevas asjas on 09.03.2023 Eesti Töötukassa otsusega nr TA23-0037689 kostja töötuna arvelolek 09.03.2023 lõpetatud (dtl 92). 28.08.2023 Eesti Töötukassa otsusega nr TA23-0126842 on kostja uuesti töötuna arvele võetud (dtl 269) ja kostjal sissetulekud puuduvad. Kostja on kandideerinud enda sõnul erinevatesse töökohtadesse, kuid töökohta hariduse puudumise tõttu ei ole leidnud. Kostja elab oma ema juures aadressil XXX (seda, et kostja üüriks korterit, asukohaga XXX, ei ole asjas tõendamist leidnud), kommunaalkulusid ei pea kandma, kostjal sissetulekud puuduvad, kostjat toetab majanduslikult tema ema ning viimane aitab tasuda 19.12.2022 kompromissis märgitud elatist (hagejate seadusliku esindaja pangakontoväljavõtetest nähtuvalt on hagejatele elatise maksnud kostja ema M. P.). Asjas ei ole tõendamist leidnud ka hagejate poolt väidetud asjaolud, mille kohaselt teeb kostja raietöid mitteametlikult ja kostja igakuiseks töötasuks on 2000 eurot. Kohus eelnevast, so tõendamata väidetest lähtuda ei saa. Kostja pangakontosid ei oma (dtl 229 ja dtl 230) ja kostja suhtes on käimas mitmeid täiteasju ning võlgnevuste tasumiseks kostjal rahalised vahendid puuduvad (dtl 9497). Aastaid tagasi oli kostjal Sampo Pangas konto, mis võlgnevuste tõttu arestiti ning praeguseks on konto suletud. Ka on kostjal 09.02.2023 Sotsiaalkindlustusameti teate nr T17-2023-132 (dtl 245) järgi elatise võlgnevus summas 851,62 eurot. Kostja omab ühisvarana korterit asukohaga XXX Kostja on väitnud, et hagejate seaduslik esindaja ja kostja ostsid koos sõiduki Honda CRV, registrimärgiga XXX ning pärast lahutust võõrandas hagejate seaduslik esindaja ühisvaraks oleva sõiduki ja saadud raha jättis endale. Kostja 25.08.2023 Transpordiameti ja auto24.ee kuulutustest väljavõtted ei tõenda eelviidatud väiteid (st kes sõiduki kolmandale isikule võõrandas ning millise müügihinna eest). Ka ei kinnita väljavõtted seda, et hagejate seaduslik esindaja jättis sõidukist saadud rahalised vahendid endale. Eeltoodust järelduvalt puuduvad kostjal sissetulekud ja vara, mille arvelt elatise suurendamisel alammääras elatist tasuda. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostjal sissetuleku puudumine ei ole aluseks ega mõjuvaks põhjuseks ülalpidamiskohustuse täitmata jätmiseks, eelnevat on mõistnud ka kostja ise. Kostja on töövõimeline isik, kellel tuleb asuda tööle ja täita ülalpidamiskohustust hagejate ees.
Hagejate seaduslik esindaja töötab X OÜ-s meistrina (õmblustootmine) ja tema sissetulekud olid AS SEB Panga kontoväljavõttest nähtuvalt kokku 8532,68/9 kuud = 948,08 eurot (periood 14.04.202228.12.2022; 14.04.2022 töötasu 1023,88 eurot, 13.05.2022 töötasu 921,92 eurot, 15.06.2022 töötasu 869,29 eurot, 27.06.2022 795, 33 eurot puhkusetasu, 12.07.2022 töötasu 777,74 eurot, 15.08.2022 töötasu 377,30 eurot, 15.09.2022 töötasu 875,88 eurot, 17.10.2022 töötasu 1021,76 eurot, 15.11.2022 töötasu 838,71 eurot, 15.12.2022 töötasu 769,52 eurot, 28.12.2022 preemia 261,35 eurot, dtl 18, dtl 136, dtl 146, dtl 149). Eesti Töötukassa 27.01.2023 otsusega nr TVH/23/004279 (dtl 20-22) on hagejate seaduslikule esindajale määratud osaline töövõimetus. Kostja vastuväitele vastates, oli eelmärgitud otsus tehtud 27.01.2023 ning siis ei olnud kohtu hinnangul töövõimetuse näol tegemist asjaoluga, mis oleks olnud teada kompromissi sõlmimise ajal, so 19.12.2022 ja seetõttu tuleb vastavat tõendit asjas arvestada. Pärast kompromissi kinnitamist on perioodil 31.01.2023 kuni 04.08.2023 (8 kuud) hagejate seaduslik esindaja saanud töövõimetoetusi kogusummas 2054,92 eurot järgnevalt: 31.01.2023 130,31 eurot dtl 158, 03.02.2023 178,58 eurot dtl 158, 06.03.2023 120,55 eurot dtl 23 ja dtl 167, 05.04.2023 288,55 eurot dtl 178, 05.05.2023 318,06 eurot dtl 189, 06.06.2023 328,66 eurot dtl 200, 06.07.2023 318,06 dtl 209, 18.07.2023 43,49 eurot dtl 212, 04.08.2023 328,66 eurot dtl 217. Kokku summas 2054,92/8 kuud=256,87 eurot (kuus). Hagejate seaduslik esindaja kontoväljavõtte järgi töötab ta endiselt X OÜ-s ning perioodil 13.01.2023 kuni 15.08.2023 olid hagejate seadusliku esindaja sissetulekud kokku summas 8933,95 eurot: 13.01.2023 puhkusetasu 539,04 eurot dtl 18, dtl 154, 16.01.2023 töötasu 616,93 eurot dtl 19, dtl 155, 15.02.2023 töötasu 654,26 eurot dtl 19, dtl 161, 02.03.2023 MTA tulumaksu tagastus 341,95 eurot dtl 166, 15.03.2023 MTA tulumaksu tagastus 151,20 eurot dtl 170, 15.03.2023 töötasu 1036,58 eurot dtl 19, dtl 170, 06.04.2023 SKA puhkuse-ja keskmise töötasu hüvitis 54,80 eurot dtl 178, 14.04.2023 töötasu 1026, 88 eurot dtl 181, 15.05.2023 töötasu 1034 eurot, 15.06.2023 töötasu 1144,31 eurot dtl 203, 07.07.2023 SKA puhkuse- ja keskmise töötasu hüvitis 137 eurot dtl 209, 14.07.2023 töötasu 863,53 eurot dtl 210, 08.08.2023 SKA puhkuse- ja keskmise töötasu hüvitis 82,20 eurot dtl 218, 15.08.2023 töötasu 1251,27 dtl 220. Kokku summas 8933,95/8 kuud= 1116,74 eurot (kuus). Muid sissetulekuid kohus tõenditest ei tuvastanud. Seega hagejate seadusliku esindaja igakuiseks sissetuleku suuruseks on perioodil jaanuar kuni august 2023 olnud 1116,74+256,87=1373,61 eurot. Hagejate seaduslik esindaja omab ühisvarana korteriomandit asukohaga XXX. Eeltoodust on järeldatav, et hagejate seadusliku esindaja majanduslik seis (sissetulekud) on perioodil aprill kuni detsember 2022 (sh tsiviilasja nr 2-22-130098 arutamise ja kompromissi kinnitamise ajal) võrreldes muutunud ja suurenenud (eelnevalt olid sissetulekud ühes kuus 948,08 eurot ning jaanuarist kuni augustini 2023 ühes kuus ca 1373,61 eurot). Vanemate majanduslikku seisundit kirjeldavate andmete põhjal asub kohus seisukohale, et mõlema vanema panus laste ülalpidamisse ei ole võrdväärne ja hagejate seaduslik esindaja on majanduslikust seisundist tulenevalt võimeline hagejatele andma miinimummääras elatist, kostja seevastu mitte. Kohus leiab, et hagejate nõue, suurendada elatist miinimummäärani ei ole kokkuvõtvalt põhjendatud, kuivõrd laste vajadused on antud juhul kaetud.
21.Kohus jätab asja lahendamisel tähelepanuta hagejate poolt Facebookist ja sõidukist esitatud fotod (dtl 257 kuni 260), kuna eeltoodud tõendid ei ole tõendamise esemest lähtuvalt asjakohased.
22.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg-st 1, § 129 lg-st 2 ja hagiavalduse esitamise kuupäevast ja sellega taotletava elatise määrast, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 1085,94 eurot (260,33-200=60,33; 260,33-200=60,33; 60,33 x 9= 542,97; 9 x 60,33=542,97 eurot; 542,97+542,97=1085,94 eurot).
23.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Hagejad on palunud menetluskulude kostja kanda jätmist (dtl 273) ning kostja leidis, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda (dtl 288). Kohus leiab, et asjas ei esine aluseid kaldumaks kõrvale seaduses toodud üldsättest menetluskulude jaotuse osas hagilises perekonnaasjas. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, ei ole vajalik menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.