Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja esitas 14.10.2015. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Sxxxxx ei Kxxxxxxxxxxxx laenulepingust tuleneva põhivõla ja kõrvalnõuete kokku 851,39 euro saamiseks. Kohus tegi 22.10.2015. a võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Seoses vastuväite esitamisega otsustas Pärnu Maakohus 21.12.2015. a otsusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda nõue üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 13.01.2016. a esitas Krediidikaitse Grupp OÜ Tartu Maakohtule oma nõude SxxxxxxKxxxxxxxxxx vastu hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja palus kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista 529,47 eurot, millest 500 eurot on tagastamata laenusumma, 0,25 eurot tasumata intress, 29,22 eurot hagi esitamise seisuga 13.01.2016 sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks palus hageja kostjalt tema kasuks välja mõista viivise VÕS § 113 lg.1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt päevas alates 14.01.2016. a kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Kohus võttis hagi 22.01.2016. a määrusega menetlusse, saatis hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Hagimaterjalid toimetati 07.03.2016. a kostjale isiklikult kätte tema elukohas Saksamaa Liitvabariigis. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem hagile ei vastanud. Hageja taotles hagiavalduses tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Credit Invest OÜ sõlmis kostjaga laenulepingu 23.01.2015 500 euro saamiseks. Samal päeval kandis Credit Invest OÜ kostja

pangakontole üle 500 eurot ja väljastas arve (laenuleping tl.18-22, maksekorraldus 500 euro väljamaksmise kohta Sxxxxx Kxxxxxxxxxxxx tl.23 ja arve tl.24). Poolte vahel on tegemist VÕS § 52 korras (sidevahendite abil) sõlmitud lepinguga. Seetõttu saadeti kostjale pärast krediidiotsuse vastuvõtmist ja kostja pangakontole 500 euro kandmist laenuleping ja arve. EU tarbijakrediidi standardinfo teabeleht, avalduse blankett ja lepingu tingimused olid kostjale edastatud juba varem (tl.27,31). Lepingu, avalduse ja arve alusel oli kostja kohustatud laenu koos intressiga tagastama kolme osamaksega 22.02., 23.03 ja 23.04.2015.a. Kostja laenu neil kuupäevadel ei tagastanud.

VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär oli enne 1. juulit 2015. a 0,05 %. Hageja nõuab laenu kasutamise eest tasu (intressi) seisuga 13.01.2016. a. 0,25 eurot ( 500x0,0005=0,25). Intressinõue on põhjendatud ja seaduslik. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivise tasumist perioodi eest 24.04.2015. a kuni 13.01.2016. a, s.o perioodi eest alates lepinguga ettenähtud viimase tagasimakse kuupäevale järgnevast päevast (24.04.2015) kuni hagiavalduse esitamiseni. Viivis 500 euro suuruse laenu kasutamise eest VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras 265 päeva eest on 29,22 eurot (tagastamata laenusumma 500 eurot x 0,1103% x 265 päeva). Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista tagastamata laenu põhiosa summas 500 eurot ja viivis summas 29,22 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on ka viivisenõue seaduses ettenähtud määras laenusumma tagastamisega viivitamise eest kuni kohtuotsuse tegemiseni, s.o kuni 23.05.2016. a. Kuna poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidileping on tühine, siis ei rakendu lepingus kokkulepitud intressimäär (92 % aastas). VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on kostja laenusumma, s.o 500 euro tagastamisega olnud viivituses 395 päeva, millest 265 päeva kuni hagiavalduse esitamiseni ja 130 päeva alates hagiavalduse esitamise päevale järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemiseni (14.01.2016. a kuni 23.05.2016. a). VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär (EKP intressimäär) oli enne 01.07.2015. a 0,05 % ja enne 01.01.2016.a. 0,05%. Seega kujuneb viivis VÕS § 113 lg 1 määras perioodi 14.01.2016 – 23.05.2016. a eest 14,34 eurot (500 eurot x 0,1103 % x 130 päeva). Kohus leiab, et põhjendatud on ka hageja nõue viivise saamiseks seadusjärgses määras pärast kohtulahendi tegemist protsendina põhinõudest. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise protsendina tasumata põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määras alates 23.05.2016. a kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodut arvesse võttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tagastamata laenu põhiosa summas 500 eurot, tasu laenu kasutamise eest (intressi) summas 0,25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 24.04.2015. a kuni 23.05.2016. a eest summas 43,56 eurot, s.o kokku 543,81 eurot.

Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise protsendina tasumata põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määras alates 24.05.2016. a kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hageja nõude, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduses märgitud ja lisatud tõendite järgi on hageja menetluskulud kokku 125 eurot, s.o. nõudelt tasutud riigilõiv. Kohus leiab, et hageja menetluskulu on põhjendatud. Riigilõivu on tasutud seadusega ettenähtud määras ja see tuleb kostjalt välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.