(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht 22.03.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-21-4132
Kohtuasi
X avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja avaldajale üleandmiseks ning suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks Y vastuavaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning hooldusõiguse osaliseks üleandmiseks ja suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 20.01.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja/vastuavalduses puudutatud isik (määruskaebuse esitaja): X (isikukood XXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andi Tubin (epost:XXX) Puudutatud isikud: 1) Q (isikukood XXXXXXXXXXX) elukoht XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Marit Seesmaa (e-post: XXX( 2) C (isikukood XXXXXXXXXXX) (elukoht XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Marit Seesmaa (e-post:XXX) 3) (vastuavalduses avaldaja/vastustaja): Y (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX, e-post:XXX) Eestkosteasutused: 1) Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus (registrikood 77000234, aadress Pärnu-Paide mnt 2, Vändra alev, Põhja-Pärnumaa vald, 87701, e-post:XXX) 2) Tori Vallavalitsus (registrikood 77000341, aadress Pärnu mnt 12, Sindi linn, Tori vald, Pärnu maakond 86705, e-post:XXX)
2-21-4132 Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.X taotlused määruskaebuse läbivaatamiseks kohtuistungil ning tunnistajate W ja G ülekuulamiseks jätta rahuldamata.
4.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud puudutatud isikule I riigi õigusabi korras esindamisega seotud menetluskulud, mis jäävad riigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse resolutsiooni punktide 2-4 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Muus osas ei ole määrus vaidlustatav. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud, menetluse käik
1.X (avaldaja/isa) esitas 16.03.2021 Pärnu maakohtule avalduse tema ja Y (vastuavaldaja/ema) alaealiste laste Q ja C (sünni tõendid I kd tl 9 ja 10) (I kd tl 2-8) ühise hooldusõiguse osas osaliselt lõpetamiseks ning temale laste suhtes elu- ja viibimiskoha määramise, hariduse ja tervise küsimustes ainuhooldusõiguse üle andmiseks. Isa täiendas avaldust ka suhtlemiskorra nõudega (III kd, tlk 42-49).
1.1.Avalduse kohaselt lõppes laste isa ja ema kooselu ühises kodus TTT viimase lahkumise tõttu 25.02.2021. Lisaks VVV Gümnaasiumis käivale Cle (määruse tegemise ajal 4. klass, laps sündinud XX.XX.XXXX) ja VVV lasteaias FFF käivale Qle (sünd. XX.XX.XXXX) oli avalduse esitamise ajal ja enne seda pere koosseisus ka Y tütar Z, keda avaldaja on kasvatanud ajast, mil laps oli 6 kuu vanune (praeguseks VVV Gümnaasiumis 9. klass).
1.2.Laste ema tarvitas kooselu ajal alkoholi ega taganud pideva ebakaines oleku tõttu laste eest hoolitsemist ega nende heaolu ja turvalisust. Vanemad pöördusid perenõustaja poole 2019.aastal, kuid nõustamisi oli vaid kahel korral ja Y ei pidanud kinni mitmetest (sh laste juuresolekul antud) lubadustest alkoholi rohkem mitte tarbida. Y on kasvanud vanematega, kes tarbisid korduvalt ja ohtralt alkoholi, nende külastamisel on avaldaja pidanud kutsuma probleemide lahendamiseks politsei. 25.-26.02.2021 otsis avaldaja lastega nende ema, kuni politsei avaldas, et Y on kindlas kohas ja muretsemiseks põhjust ei ole. Lastega käis 28.02.2021 vestlemas Y ema Ü, kes soovis ära viia esmalt Z ja hiljem nooremad lapsed, kuid avaldaja sellega ei nõustunud. Ka Z ei soovinud vanaemaga koos ära minna. Laste ema avaldajaga kuni 16.03.2021 ei suhelnud, avaldades alles siis soovi lapsi enda juurde Pärnu saada, kogu aja laekus riiklik peretoetus laste eest temale. Avaldaja on seisukohal, et laste ema ebastabiilne
2-21-4132 seisund ei võimalda lapsi tema juurde jätta, sest lastele ei pruugi olla tagatud koolikohustuse täitmine, lasteaias käimine ja turvatunne. Vanemate ühine hooldusõigus tuleb osaliselt lõpetada ning temale nii Q kui C osas see elu- ja viibimiskoha määramise, hariduse ja terviseküsimuste osas üle anda.
1.3.Ärakuulamistel ja kohtuistungil ning teistes laste isa poolt esitatud menetlusdokumentides (I kd tl 137-139, II kd tl 77-79, 121-122, 179-181, 189-191, III kd tl 42-49, 105-107, 147-149, 162-166, IV kd tl 38-40) jäi ta oma nõuete juurde. Poisid, eelkõige C, ei soovi pärast ema elama asumist mujale ööseks ema juurde jääda, pigem ei soovi üldse minna ja neid tuleb tagant sundida. Lapsed tegelevad motokrossiga, trennid ja võistlused on vastavalt ilmale nii nädala sees kui nädalavahetustel. Peamine suhtluskanal on vanemate vahel Messenger. Tihtilugu ei ole laste ema kasutanud võimalusi lastega koos aega veeta või nendega suhelda muul viisil, leides viimasel hetkel põhjendusi kohtumiste ärajätmiseks. Rahalist tuge laste ema ei paku. Q on nõus ema juures küll käima, kuid soovib siiski olla rohkem kodus ja pigem tahab ema juurde minna koos vennaga.
1.4.Avaldaja on käinud nii üksi kui lastega menetluse ajal korduvalt psühholoogi ja pereterapeudi juures, mõnel korral on kaasatud ka laste ema. Pereteraapiasse ema pole ilmunud pärast seda, kui lapsed vastasid pereterapeudi küsimusele „kui teil oleks võlukepp, siis mida te sooviksite?“, et nad soovivad saada endale uus ema. Avaldaja hinnangul ei ole Y menetluse ajal teinud pingutusi lastega, eelkõige Cga, suhete parandamiseks. Laste ema pühendab rohkem aega nooremale lapsele ja C jääb kõrvale. Avaldaja ei tee takistusi laste suhtlemiseks emaga, kuid soovib, et ema suhtleks mõlema lapsega. Ka menetluse ajal, nt 25.12.2021, on laste ema olnud lapsi enda juurde võttes alkoholijoobes, jätnud lapsed järelevalveta (II kd tl 182-184). Laste isa ei kutsunud ise kõnealuses olukorras politseid ega kiirabi, vaid seda tegi ilmselt lasteabi töötaja, kellele isa helistas.
1.5.Ema vastuavalduse rahuldamine tähendaks seda, et Q asuks elama ema juurde Pärnusse ning Q lahutatakse oma vennast Cst, samuti aastate jooksul välja kujunenud kodust, sõpruskonnast ja sugulastest. Arvestades laste omavahelist emotsionaalset seotust (lapsed on väikesest peale koos kasvanud), ei ole laste eraldi elamine laste huvides. Juba praegu on C ja Q kurvad, kui Q peab vastavalt ajutisele suhtluskorrale minema ema juurde. Ka lasteaias käib C Qle koos isaga tihti järgi. Laste kodu on olnud sünnist peale V-s, V-s elavad nii isa- kui emapoolsed sugulased, lastel on välja kujunenud oma sõprus- ja sugulaste ringkond. Koos lastega elab laste isa juures koer, keda lapsed (eriti Q) väga hoiavad. Samuti käivad lapsed koos isaga motokrossitreeningutel, sõidavad karti, tehnika on poiste suur huvi. Q on harjunud käima kodukandi lasteaias, tema väljarebimine koduseks muutunud keskkonnast võõraste laste ja inimeste keskele ei ole ilmselgelt Q huvides. Samuti on Ql V-s sõbrad: näiteks laste isa onu Õ tütrepoeg, kes on Qga üheealine ja kellega Q mängib ning kes elab Q kodust vaid 100 meetri kaugusel.
1.6.Laste isa elu on olnud ja on ka edaspidi üles ehitatud laste kasvatamisele ja laste heaolu pärast muretsemisele. Laste isa hoolitseb laste eest, veedab palju aega koos lastega, on lastele muretsenud mänguasjad, jalgrattad, riided, tehnika- ja hobivahendid, koos veedetakse aega perekondadega, kellel on samuti lapsed. Ühiselt käiakse motokrossitrennis, sõidetakse karti ning kuna laste isa töötab autoremondilukksepana, saavad ka poisid tegeleda erinevate tehnikavaldkonda kuuluvate tegevustega. Laste isa käib mõlema lapsega psühholoogi juures, töötab X OÜ-s autoremondilukksepana, tal on kindel igakuine sissetulek ning majanduslikke probleeme ei ole.
2-21-4132
1.7.Lapsed on sünnist saadik elanud ja elavad ka praegu ridaelamuboksis V-s, mõlemal lapsel on oma tuba, kaasaegne ja kodune elukeskkond. Lapse isa ei plaani elukohta vahetada, seega säilib lastele ka edaspidi harjumuspärane keskkond, kus nad on üles kasvanud. Laste isale teadaolevalt elab Y kahetoalises üürikorteris, mis kindlasti ei kujune Qle päris oma koduks.
1.8.Laste ema pole esitanud tõendeid, et Q on pidevalt soovinud püsivalt ema juures elada. Lapse isa juhib tähelepanu, et 10.01.2022 avaldusega on kohtule esitatud tõend (audiofail), kus Q karjub meeleheitlikult „ma tahan koju, ma tahan koju“, rabeleb ema käest lahti ning jookseb isa autosse. Laste isa on pühendunud laste kasvatamisele, on kasvatanud kahte last üksi, saab sellega väga hästi hakkama. Laste ema seisukoht, nagu ei saaks laste isa laste kasvatamisega hakkama, on meelevaldne ja paljasõnaline. Laste isa austab lapse ema õigust lastega kohtuda ning ei kavatse teha takistusi lastega kohtumiseks (vastavalt suhtluskorrale ja kokkulepetele). Arusaamatuks jääb, kuidas on tõendatud laste ema poolt kohtule esitatud väide, et isa käitumine ei anna lapsele viisakat eeskuju ja edukaks eluks vajalikke hoiakuid. Samuti on paljasõnalised laste ema väited, et laste isa käsitleb pidevalt laste suhtes neile stressi tekitavaid teemasid, pole selge, milliste konkreetsete teemadega on tegemist. Asjaolu, et lapse isa helistab emale (kuna last otse telefoni teel kätte ei saa), saamaks teada, kas lapse ema on lapsega koos ning kas lapsega on kõik hästi, ei anna alust hooldusõiguse isalt äravõtmiseks. Vastupidiselt lapse ema seisukohale on lapse isa seisukohal, et Q vajab rohkem isa tähelepanu, hoolt ja kasvatust.
2.Y esitas Pärnu Maakohtule 18.02.2022 vastuavalduse, mida täpsustas 12.03.2022 (III kd tl 13-14, 22-24), ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks lapse Q osas ning hooldusõiguse osaliseks üleandmiseks emale ja lapse Q ja tema isa vahelise suhtlemiskorra määramiseks.
2.1.Seisukohtade kohaselt (I kd tl 36-38, tl 73-79, II kd tl 125-127, 197-199, III kd tl 110-112) lahkus laste ema kodust, kuna ei suutnud enam taluda laste isa kontrollivat käitumist tema suhtes. Sisuliselt jäid viimastel aastatel laste ema elust välja kõik tema sugulased ja lõpuks tuli ta ära ka töölt. Y on varasemalt pöördunud ohvriabisse, kui X on ta kodust välja visanud ja pole tagasi lubanud. Korduvalt on käidud perenõustamisel ja lastekaitsespetsialisti juures, kuid just laste isa ei ole soovinud abi väljastpoolt. Ilmselt sellest pingest tulenevalt tarvitas laste ema ka rohkem alkoholi, mida on laste isa ka filminud ning ähvardanud selle abil lapsed temalt ära võtta. Samas ei ole nendest situatsioonidest kunagi laste elule või tervisele ohtu tekkinud. Lapsed olid kooselu ajal pidevalt ema kasvatada, laste isa oli kodust eemal tööl ja käis pere juures ainult nädalavahetustel, mõnikord kõigest 2 korda kuus.
2.2.Kodust lahkudes toimetas politsei laste ema ohvriabisse, kust ta sai tuge ja kinnitust, et selline kooselu jätkuda ei saa. Tal on olemas elu- ja töökoht, oli arvel ka Töötukassas. V-sse tagasi kolida tal plaani ei ole. Tugivõrgustik ema ja õe pere näol on olemas, laste ema vanemad on lahutatud ega ela koos. Lastega suheldes on ema teada saanud, et isa on lapsi, sh Z viinud mitmeks päevaks Viljandisse sugulase juurde, kel pole lastega seni lähedasi suhteid olnud.
2.3.Vaatamata erimeelsustele on nii laste emal kui isal vaimne ja majanduslik valmisolek lapsi kasvatada. Laste huvides ei ole ühise hooldusõiguse lõpetamine, ja kuigi omavahelistes suhetes on ületamatud vastuolud, on avaldaja olnud lastele seni hea isa. Y on püüdnud igati Xga laste osas kokkuleppeid saavutada, pakkudes erinevaid võimalusi, kuidas lapsed saaksid olla emaga. C on isa ilmselt mõjutanud, sest tema ei soovi ema juurde tulla, kuid Q on koos emaga õnnelik (esitatud audiofail 07.02.2022 menetlusdokumendi lisana 1). Q on soovinud olla mõlema vanemaga, sõltuvalt sellest, kus ta parasjagu viibib. Laste isa on tekitanud olukorra, kus lapsed peavad kahe vanema (poolehoiu) vahel valima.
2-21-4132
2.4.Isa juures elades (menetluse ajal) on lapsed olnud pidevalt haiged ja pole täitnud koolikohustust. Kuigi ema on korduvalt seda küsinud, ei ole ta saanud ülevaadet laste tervislikust olukorrast (nt sõnumivestlus II kd tl 128-129). Ema tagaselja halvustamine ja laimamine isa poolt laste või kolmandate osapoolte kuuldes peab lõppema, paraku ei loo isa lastele emast positiivset kuvandit ja suhtlus Xga on ironiseerivas, käskivas ja laste ema allutada püüdvas vormis. Ka ema elukaaslasesse suhtub avaldaja halvasti ja mõnitavalt (07.02.2022 menetlusdokumendi lisa 3 – videosalvestus). Laste ema on esitanud psühholoog-stressinõustaja ettepanekud vanematele lastega suhtlemise korraldamiseks (II kd tl 130-133). Samas käib laste isa lastega psühholoogi vastuvõtul, kuid lapsed on pidevalt mõjutatud isa ebaviisakast ja agressiivsest suhtumisest ja käitumisest teiste inimeste suhtes ning sellises olukorras pole välisel abil piisavat positiivset mõju.
2.5.Laste ema soovib, et lapsed saaksid võrdselt olla nii isa kui emaga, kuid kokkuleppeid ei ole olnud võimalik teha. Häirivaks on laste isa soov pidevalt Qga suhelda, kui too viibib ema juures (ettekäändeks on C huvi vennaga rääkida). Y sõnul käidi varasemalt koos lastega motokrossi trennis, kuid ta soovib lastele näidata, et on olemas ka teisi trenne ja tegevusi. Lastetoetusi ei kasuta ta enda otstarbeks, vaid on ostnud neile riideid ja mänguasju.
2.6.Vastuavalduse kohaselt on Q omavaheliste jutuajamiste käigus pidevalt soovinud emaga pikemalt koos olla ja püsivalt ema juures elada. Laste isal on raske üksinda kahte last hooldada ja kasvatada. Peale omavalitsuse eestkoste (laste ema peab silmas erieestkostet) lõpetamist on ema hinnangul ülimalt tõenäoline, et isa ei luba enam Ql emaga kohtuda. Q on eas, mis nõuab pidevalt ema tähelepanu, hoolt ja kasvatust. Ta loeb päevi, mil saab jälle ema juurde tulla ja toredaid asju koos teha. Suvel 2022 käidi koos purjetamas, õpiti ujumist. Qle on vajalik kujundada õiged väärtushinnangud ning sõbralik ja hooliv suhtumine teiste inimeste suhtes. Isa senine käitumine ei anna lapsele viisakat eeskuju ja edukaks eluks vajalikke hoiakuid ning laste isa käsitleb pidevalt laste kuuldes neile stressi tekitavaid teemasid Laste isa on olnud ahistavalt kontrolliv ajal, kui Q on emaga koos. Lapsele tehtud telefonikõnede sisuks on uurida, kus ema asub ja kellega koos on, sisuline suhtlus lapsega on tagasihoidlik. Enda kontrollivajaduse teostamiseks on laste isa ilma põhjuseta kaasanud politseid ja kiirabi. Ema märgib, et kuna tal on kavatsus asuda püsivalt elama Pärnu linna (on olemas maja, mida renoveeritakse) ega jää elama Sindi korterisse, on lapsel mitmekülgsemad võimalused arenguks ja huvitegevusteks emaga koos elades. Ema tugineb vastuavalduse puhul muuhulgas 07.02.2022 esitatud tõenditele (viidatud ülalpool punktides 19 ja 20).
2.7.Laste isa taotletav suhtlemiskord ei ole Yle vastuvõetav, sest see paneb emale ühepoolseid kohustusi. Suhtlemiskord võimaldab laste isal manipuleerida mõjuvõimuga laste üle ja see ei toimi, nagu ei toiminud esialgse õiguskaitse korras kohaldatud suhtlemiskord kuni erieestkostja määramiseni. Laste ema kinnitusel Q pigem väldib ema juures viibides telefonisuhtlust venna ja isaga. Isa mõju on tugev ja igal uuel kohtumisel kulub mitu tundi enne kui Q suhtlemine emaga muutub sõbralikuks. Lapsed ei julge tegutseda isa käsu vastu ja püüavad selle kaudu isegi oma ema kaitsta isa pahameele ja süüdistuste eest. Kui isa ei luba neil autost või kodust lahkuda ema juurde minekuks, siis lapsed selle vastu ei saa.
3.Pärnu Maakohtus toimusid mitmed ärakuulamised. Maakohus reguleeris laste ja ema suhtlemise 27.05.2021 määrusega (I kd tl 177-183) perioodiks 31.05.2021 kuni uue õppeaasta alguseni ehk 01.09.2021, 15.09.2021 määrusega kuni menetluse lõpuni (II kd tl 97-103) ja 06.12.2021 uue määrusega kuni menetluse lõpuni, mis muutis ära varasema suhtlemiskorra (II kd tl 173-178). Suhtluskord on menetlusosaliste kinnitusel üldjoontes toiminud.
2-21-4132 Puudutatud isikute seisukohad
4.Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis seisukohtades (I kd tl 28-32, 114-117, II kd tl 74-76, III kd tl 31-34 ja 55-62) ja ärakuulamistel, et sisuline vaidlus vanemate vahel hooldusõiguslikes küsimustes vähemalt kuni vastuavalduse esitamiseni puudus. Vestlustest lastega on ilmnenud, et emal olid pere koos elades tõepoolest alkoholiga probleeme, kuid see üksi ei ole aluseks hooldusõiguse lõpetamisele. Esindaja on vestelnud ka Q lasteaiakasvatajaga. Lapse huvides ei ole suhtlemise katkemine mõlema vanemaga. Q vanust arvestades pole usutav, et ta oleks ema vastu negatiivselt meelestatud ilma väliste mõjutusteta. Lapsed võivad enamuse ajast isa juures viibides küll olla emotsionaalselt rohkem temaga seotud, kuid lapsel on õigus mõlema vanema hoolitsusele. Laste isa on aidanud kaasa laste emast võõrandumisele, mida ei saa aktsepteerida ega laste huvide kohaseks käitumiseks pidada, tegemist on lapse vaimse tervise kahjustamisega. Käesoleval juhul on põhjendatud rahuldada laste ema vastuavaldus ning lõpetada Q suhtes vanemate vahel ühine hooldusõigus lapse elukoha, tervise ja hariduse osas ning anda nendes küsimustes otsustusõigus laste emale. Küll aga peaks Q lasteaia lõpetama Vs. Vendade lahutamine ei ole takistuseks, sest nendevahelised suhted ei ole sugugi head ja seega nende huve sellega ei kahjustata. Mõlemal vanemal on majanduslikult võimalik last kasvatada ning kummagi vanema juures on tagatud lapsele kõik eluks ja arenguks vajalik. Laps on pandud olukorda, kus tal tuleb vanemate vahel valida, mis võib kahjustada lapse psüühikat. Seda kinnitab ka asjaolu, et kui esindaja suhtles Qga 2021. a novembris, avaldas laps, et soovib olla rohkem aega koos nii ema kui isaga. Laps oli ema suhtes positiivselt meelestatud. Neli kuud hiljem, kui esindaja lapsega suhtles, avaldas laps, et ei soovi emaga suhelda, kuna ema juures on alkohol ning ema pahandab temaga. Esindaja ei saa võtta lapse viimasel kohtumisel öeldut tõena, kuna laps avaldas, et isa palus kohtunikule öelda, et ema juures on alkohol ja ema pahandab lapsega. Selline lapsega manipuleerimine on käsitletav lapse vaimse väärkohtlemisena ja annab alust järeldada, et laste isa sooviks ei ole, et lastel säiliks emaga lähedased ja head suhted. Lapse huvides on, et tal oleks ka pärast vanemate kooselu lõppemist hea ja lähedane suhe mõlema vanemaga. Lapse ja lahuselava vanema suhtlemise takistamine, suhtlemise üle halvakspanu või soovimatuse väljendamine ning teise vanema halvustamine võib lapse psüühikat oluliselt kahjustada. Laste isa käitumine osundab sellele, et ta ei mõista, kuivõrd oluline on lapsel omada lähedast suhet mõlema vanemaga. Laste isa on korduvalt avaldanud nii kohtus kui ka esindajaga suhedes, et laste jaoks on olulisem tegeleda nädalavahetustel motospordiga, kui veeta aega koos emaga. Laste isa on arvamusel, et kui laste ema soovib lastega kohtuda, siis ta võib tulla vaatama laste võistlusi ja veeta nendega aega laste kodus, kuid lapsi ei saa sundida minema ema juurde Sinti. Vanem ei pea lapsi sundima lahus elava vanemaga kohtuma, vaid veenma lapsi, et lahus elava vanemaga on turvaline suhelda. Laste isa ei ole siiani pidanud oluliseks, et laste ema osaleks laste elus. Ühise hooldusõiguse lõpetamisel ja ühele vanemale selles osas hooldusõiguse üle andmisel tuleb lähtuda eeskätt lapse huvidest. Lapse huvides ei ole kasvada üles vanemaga, kes ei toeta suhteid teise vanemaga. Q lasteaia kasvatajad on seisukohal, et alates ajast, mil taastus Q ja ema suhtlemine, on laps muutunud lasteaias rõõmsameelsemaks ning jutukamaks. Samuti ei ole kasvatajad täheldanud, et kui lapse ema tuleb lapsele lasteaeda järele, ei soovi laps emaga minna. Kasvatajad on välja toonud, et laps jookseb emale vastu ja kallistab ema. Seega ei saa nõustuda laste isa väitega, et Q ei soovi olla koos emaga. Asja materjalidest ei nähtu, et laste ema oleks lastele ohtlik või ei tuleks laste kasvatamisega toime. Laste arenguks on vajalik mõlema vanema osalus laste elus. Lapsed võiksid olla suvevaheajal võrdse aja kummagi vanemaga. Q peab saama emaga kohtuda 2022.a õppeaastal.
5.Eestkosteasutus Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus leidis, et isa avaldus hooldusõiguse lõpetamiseks ei ole põhjendatud, küll on aga vajalik suhtlemiskorra kehtestamine. Lapsevanemate omavaheline süüdistav suhtlus ei ole laste heaolu huvides, mistõttu tegi
2-21-4132 vallavalitsus menetluse ajal ettepaneku laste üleandmise kohtadeks määrata neutraalsed kohad. Pärast Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse määramist erieestkostjaks lastega suhtlemise küsimustes on kohtumised Q ja ema vahel sujunud tõrgeteta, laps ei ole väljendanud hirmu ema suhtes. Ka lapse emaga telefoni teel vesteldes on taustal kuulda lapse naeru ja rõõmsat hääletooni. Kui on olnud probleeme suhtlemiskorra täitmisega tulenevalt ootamatutest takistustest (nt lapse haigus), siis on vanemad kooskõlastanud oma tegevuse eestkosteasutusega. Eestkosteasutus toetas laste ema vastuavalduse rahuldamist, küll aga ei pidanud põhjendatuks ema pakutud suhtlemiskorra rakendamist pärast Q kooliminekut 2023.a sügisel, sest see ei arvesta lapse koolipäevadega. Laste isa pakutud suhtlemiskorra osas leidis vallavalitsus, et laste viiminetoomine on pandud liigselt ema õlule ja peaks olema võrdsem.
5.1.Põhja-Pärnumaa valla sotsiaalametnikud on tegelenud X ja Y perega alates 15.07.2019, kui Y pöördus Kriisiabi telefoni poole murega, et X ei lase Y ja alaealist Zd ühisesse korterisse sisse. Kuna tegu oli lähisuhtevägivalla juhtumiga, sekkusid ka piirkonnapolitseinik ja noorsoopolitseinik ning olukorda hakkas lahendama lastekaitsespetsialist. Tol õhtul oli X tarvitanud alkoholi. Vanemad said omavahel vestelda ning jätkati edasi ühise perena. Seejärel tegid vanemad 18.07.2019 lastekaitsespetsialisti juuresolekul kokkuleppe, et kumbki ei tarvita alkoholi üks aasta ning üksteisega käitutakse viisakalt ja austavalt. Hiljem pere suunati edasi SA Pärnu Haigla Vaimse Tervise Keskusesse pereterapeudi vastuvõtule, kus käisid kahel korral vastuvõtul. Järgmine kokkupuude oli lastekaitsespetsialistil perega 26.02.2021 kui piirkonnapolitseinik edastas teate, et Y on 25.02.2021 lahkunud kodust teadmata suunas. Y leiti kadunuks jäämise päeval ning edasi toimetati ta MTÜ Pärnu Naiste Tugikeskusesse. Kohtumisel Y lähedastega avaldasid nemad, et X on oma liigse kontrollimisega põhjustanud Yle palju pingeid ja stressi, ei ole lubanud nendega suhelda ning see on tekitanud tülisid. Y perekonna sõnul on olnud Y alkoholi tarbimine alati seotud tülidega Xga. Vallavalitsus on korduvalt teinud ettepaneku kogu perel läbida pereteraapia või osaleda koolitusprogrammis „Dialoog laste nimel“, kuid see ei ole vanemate omavaheliste keeruliste suhete tõttu õnnestunud.
6.Eestkosteasutus Tori Vallavalitsus (kaasati menetlusse 12.05.2021 määrusega, kui oli selgunud ema uus elukoht, I kd tl 99-100), oli pärast kodukülastuste tegemist ja suhtlemist mõlema lapse ning vanematega seisukohal, et laste ema vastuavaldus on põhjendatud osaliselt ega kahjusta lapse Q huve. Samas on ema taotletud suhtlemiskord mõistlik vaid kuni lapse lasteaias käimise lõpuni. Q tunneb end ema juures koduselt. Ta on aktiivne laps, kellele meeldib mootorrattaga sõita ja rulapargis aega veeta. Kui ema sõnul ta tulles ongi pahuras tujus, siis meeleolu muutub kiiresti rõõmsamaks. Laps on emale öelnud, et vend kiusab teda, lapsed on ema juures ka vahel tülitsenud. Perede kolimist teise elukohta tuleb elus ette ja kodu asukoht ning omandistaatus ei ole määrava tähtsusega. Vallavalitsuse arvates hoolivad mõlemad vanemad oma lastest ja on nende kasvatamisele pühendunud, mistõttu ei ole mõistlik isa avalduses pakutu, et ema saab lastega aega veeta üksnes nädalavahetustel ja koolivaheaegadel. Samas on oluline määrata, kas ja millises ulatuses saavad vanemad lastega reisida väljaspool Eestit. Laste ema kahetoalises üürikorteris on lastele eraldi tuba narivoodi ja erinevate lauamängude ja mänguasjadega. Perega koos elades on ema hoolitsenud laste eest ja kehtestanud kodused reeglid ja rutiini, ta on läbinud vanemlusprogrammi „Imelised aastad“. Lapsed on temaga koos aega veetes olnud rõõmsad ja heatujulised. Suhtlemine lastega on pärast V-st lahkumist olnud piiratud tulenevalt vanemate omavahelistest konfliktsetest suhetest. Samas rikub lapse suhtluse ühe vanemaga põhjuseta piiramine tema õigusi ega ole lapse huvides. Lapsel on eraldiseisev ja võrdne õigussuhe mõlema vanemaga, mida võib kärpida ainult kaalukatel põhjustel. Vanemate lahkuminek peaks seda mõjutama võimalikult vähe.
2-21-4132 Maakohtu määrus ja põhjendused
7.Pärnu Maakohus tegi 20.01.2023 määruse (parandatud 23.02.2023 määrusega), millega rahuldas osaliselt X avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja avaldajale üleandmiseks ning suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks (resolutsiooni punkt 1); lõpetas osaliselt X ja Y ühise hooldusõiguse lapse C suhtes ja andis C viibimis- ja elukoha määramise ning haridus- ja terviseküsimustes ainuhooldusõigus üle Xle ning jättis rahuldamata X avalduse suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks C ja temast lahuselava vanema Y vahel (resolutsiooni punkt 2); jättis rahuldamata X avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja avaldajale üleandmiseks ning suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks Q suhtes ja rahuldas samade nõuetega Y vastuavalduse osaliselt vastavalt käesoleva määruse resolutsiooni punktides 4 ja 5 (sh alapunktid) märgitule (resolutsiooni punkt 3); lõpetas osaliselt X ja Y ühise hooldusõiguse lapse Q suhtes ja andis Q viibimis- ja elukoha määramise ning haridusküsimustes (selles osas alates Q koolivalikust) ainuhooldusõigus üle Yle. Ülejäänud osas on vanematel lapse suhtes ühine hooldusõigus (resolutsiooni punkt 4); määras lapse Q ja tema isa X vahelise suhtlemiskorra järgmiselt (resolutsiooni punkt 5): 5.1. Lapse isa kohtub lapsega üle nädala alates reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni. Kui vanemad ei lepi kokku teisiti, siis võtab lapse isa Q reedel lasteaiast/koolist/koolile järgnevast huviringist. Lapse ema Y tuleb lapsele tema isa elukohta järgi pühapäeva õhtul kell 18.00. Käesolevas punktis sätestatust suhtluskorrast võivad vanemad kõrvale kalduda käesoleva määruse p-des 5.3. - 5.8. sätestatud erisustest tulenevalt; 5.2. Lapsevanemad tagavad lapsele vajaliku ravi ja muu abi, sh psühholoogilise nõustamise vastavate spetsialistide soovituste kohaselt. Ravi ja muu abi tagamise kohustus on sellel lapsevanemal, kelle juures laps suhtluskorra ajal viibib; 5.3. Suhtluskord suvevaheajal on järgmine: paaritutel aastatel on lapsed alates suvevaheaja esimesest nädalast kaks nädalat isaga, siis kaks nädalat emaga ja nii vaheldumisi terve suvevaheaja. Alates 31. augustist kehtib tavapärane suhtluskord. Paaris aastatel on laps alates suvevaheaja esimesest nädalast kaks nädalat lapse emaga, siis kaks nädalat lapse isaga ja nii vaheldumisi terve suvevaheaja. Kui laps on isaga suvevaheaja viimasel nädalal, siis peab isa
31.augustil viima lapse tema (ema) elukohta hiljemalt kella 18.00ks“.; 5.4. Alates lapse kooli minekust viibib Q sügisvaheajal, (s.o oktoobrikuus ehk I vaheaeg) paaritutel aastatel isaga ning paaris aastatel emaga. Jõuluvaheajal viibib laps paaris aastatel isaga ning paaritutel aastatel emaga, sealjuures paaris aastatel jõuluajal (24.-26. detsember), on lapsed koos isaga ja paaritutel aastatel koos emaga ning aastavahetuse veedavad lapsed paaritul aastal isaga ja paaris aastal emaga. Suusavaheajal, (s.o veebruari lõpp – märtsi algus ehk III vaheaeg) viibib laps paaritutel aastatel isaga ning paaris aastatel emaga. Kevadvaheajal, (s.o aprillikuus ehk IV vaheaeg) viibib laps paaris aastatel isaga ning paaritutel aastatel emaga. Jõuluvaheajal tuleb isa lapse elukohta lapsele järgi 23.12. kell 12.00, teiste vaheaegade puhul vaheajale eelneval laupäeval kell 12.00. Ema tuleb lapsele vaheaja viimasel päeval ehk pühapäeval järgi lapse isa juurde kell 14.00; 5.5. Perekondlikud tähtpäevad (isadepäev, emadepäev, C ja Z sünnipäevad) veedavad lapsed selle vanema juures, kellega tähtpäev on seotud; 5.6. Lapse sünnipäev korraldatakse selliselt, et paaritutel aastatel viibib laps lapse sünnipäevale eelneval nädalavahetusel isaga ning lapse sünnipäevale järgneval nädalavahetusel viibib laps emaga. Paarisaastatel viibib laps lapse sünnipäevale eelneval nädalavahetusel emaga ning lapse sünnipäevale järgneval nädalavahetusel isaga. Lapse liikumine toimub vastavalt käesoleva määruse punktile 5.1. Kui lapse sünnipäev langeb nädalavahetusele, on lapsega koos see vanem, kellele käesoleva punkti kohaselt langeb õigus olla lapsega koos lapse sünnipäevale järgneval nädalavahetusel. Sellisel juhul on laps järgmisel nädalavahetusel teise vanemaga; 5.7. Muude ürituste osas (sõprade sünnipäevad) kohustuvad lapse vanemad varakult teist vanemat üritusest informeerima ning arvestades teise vanema plaanidega, sõlmides laste huvidele vastava kokkuleppe; 5.8. Vanemad ei tee takistusi teisel vanemal lastega reisimiseks. Vanem teavitab
2-21-4132 e-kirja või SMS-i teel teist vanemat välisreisist, reisi aja ja sihtkoha aadressi täpsusega, vähemalt kolm (3) nädalat enne reisi algust. Vanem peab andma vastava nõusoleku isiklikult teisele vanemale üle. Vanemad reisivad lapsega (lastega) enda suhtluskorra ajal, kui puudub teistsugune kokkulepe; 5.9. Lapsega koosolev vanem kohustub mitte tegema takistusi lapsel mõistlikuks suhtlemiseks telefoni või muu sidevahendi teel teise vanemaga, arvestades lapse magamisaega. Lapsega koosolev vanem kohustub tagama, et lapsest eemal olev vanem saab lapsega kontakti hiljemalt 30 minuti jooksul peale lapsele helistamist (laps helistab tagasi);
5.10.Vanemad võivad omavahelisel kokkuleppel käesolevat suhtlemiskorda muuta. Suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega nõustunud kas e-kirja Facebook Messengeri või SMS teel; 5.11. Lapsevanemad on kohustatud austama teineteise eraelu puutumatust ja suhtuma teineteisesse lugupidavalt. Igasugune käitumine, mis võib last teise vanema suhtes negatiivselt mõjutada, on keelatud; 5.12. Vanemad ei halvusta teineteist lapse ees ega kahjusta lapse ja teise vanema suhteid mingil muul viisil. Vanemad tagavad, et kolmandad isikud ei kahjustaks vanemate ja lapse vahelisi suhteid; 5.13. Lapse haigestumisel jäävad ära suhtluskorras sätestatud kohtumised vaid mõjuval põhjusel (st juhul, kui lapsel on palavik või muu haigus, millest tulenevalt ei ole lapse transportimine kodust eemale lapse terviseseisundist tulenevalt võimalik); 5.14. Kõigil käesolevas suhtluskorras sätestatud kohtumistel, mil laps viibib oma elukohas või tuleb tagasi tuua oma elukohta, toimub lapse üleandmine vanemale, kellel on õigus suhtluskorra kohaselt lapsega aega veeta, lapse elukohas/viibimiskohas maja ees.
8.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuginedes kohus TsMS § 475 lg 1 p-le 8, § 477 lgle 1, § 550 lg 1 p-le 2, PKS § 116 lg-tele 1-3, § 118 lg-le 1, §-le 119, § 123 lg-le 1, § 137 lgtele 1, 2 ja 3, § 143, § 145 lg-le 2 ja LasteKS § 21 lg-le 1.
9.Käesoleval juhul on mõlemad lapsevanemad taotlenud nii nende ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist kui suhtlemise reguleerimist laste ja vanemate vahel. Asjas puudub vaidlus selles, et vanemad on enne isa avalduse esitamist asunud lahku elama (laste ema lahkus kodust 25.02.2021). Sisuliselt on vanemad loonud uued suhted (ema elab koos elukaaslasega, ka isa on pereterapeudi vastuvõtul 20.10.2022 (IV kd tl 52 pöördel) käinud koos partneriga) ja seega on alaline lahuselu kinnitust leidnud. Menetluse ligemale 2-aastane kestus ja selle jooksul asetleidnu on näidanud, et vanemate vahelised suhted positiivses suunas ei liigu. Kohtu poolt esialgselt määratud suhtluskorrad 27.05. ja 15.09.2021 määrustega ei toiminud ning lastest lahuselav ema sai lastega suhelda vähesel määral, rääkimata pidevatest probleemidest laste üleandmise korraldamisel (selle kohta on mõlemad vanemad esitanud video- ja audiofaile).
10.Olukord, seda just Q ja ema suhetes, paranes oluliselt pärast 06.12.2021 esialgse õiguskaitse määrust, kui määrati neutraalne lapse üleandmise koht (lasteaed) ja minimeeriti vanemate vahelist kokkupuudet laste juuresolekul (jäeti küsimus üleandmisest sisuliselt erieestkostja ehk vallavalitsuse otsustada). Ärakuulamistel ega ka pereterapeudi juures ei ole vanemad laste huvides suutnud mõistlikke kokkuleppeid teha, lisaks on SA Pärnu Haigla 21.11.2022 esitatud ülevaates (IV kd tl 51-53) tõdetud, et mais 2022 alanud kohtumised laste isaga on lõpetatud, kuna isa ei tunne vajadust muuta enda käitumist ega suhtlusviisi laste emaga. Tegelikult ongi pereterapeudi poolt 24.05.2022 kohtumisel pakutud vanematele võimalust jätkata individuaalset nõustamist, mida ema ka kasutas (on käinud pereterapeut ER juures 14.06.,
16.08.ja 26.09.2022). Arvestades laste isa mõju lastele (vt ka allpool) on usutav, et lapsed vastasid esimesel pereterapeudi seansil, et soovivad endale uut ema, samas ei saa seda asjaolu üle tähtsustada. Nimelt on kohus vestelnud kõrvaliste mõjutajateta kolmel korral Qga (lasteaias 25.03., isa juures 08.12. ja ema juures 14.12.2022) ja kahel korral Cga (koolis 25.03. ja isa juures 08.12.2022). Q puhul oli tema suhtumine emasse muutunud oluliselt, sest kui esimesel kohtumisel alustas laps kohe ilma küsimusteta sellest, et ema jõi kodus alkoholi ja selleks oli
2-21-4132 sint (mida 5-aastane laps silmas pidas, on keeruline öelda), ning oli kogu vestluse pinges ja kidakeelne, siis detsembrikuistel kohtumistel oli ta küll elevil, kuid mitte silmnähtavalt pinges ja käitus end peites, mänguasju näidates, mõlema vanema juures sarnaselt. Ta ei halvustanud kumbagi vanemat ega alustanud ise vestlust või teemasid, kuid kontakti saavutamisel vastas asjakohaselt.
11.Arvestades pikaajalisi konflikte vanemate vahelistes suhetes (mitte ainult käesolevas menetluses, vaid Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse esitatu kohaselt juba 2019.aastast), ei pidanud kohus mõistlikuks säilitada vanemate ühist hooldusõigust, seda eelkõige laste heaolu huvides. Ühise hooldusõiguse teostamine peaks toimuma üksmeeles, mida vanemad aga saavutada ei suuda. Siin aga tuleb lapsi käsitleda eraldi. Olukord on teine Cst 4 aastat noorema Qga.
12.Kohtu ühel kaalukausil on vendade kooskasvamise säilitamine ja teisel Q heaolu säilimine ning arendamine koos suhte jätkumisega emaga. Kohus ei näinud eeliseid kummalgi vanemal ühegi PKS § 137 lg-s 3 nimetatud kriteeriumide osas teise vanema suhtes – Q tunneb end mõlema vanema juures hästi, majanduslik kindlustatus (mille kohta tõendeid küll pole esitatud) tundub vähemalt vanemate kodude vaatlusel samaväärne. Lapse suhe ja suhtumine emasse on menetluse ajal oluliselt paranenud, tema üldine heaolu foon on ka kõrvaliste isikute (lasteaia töötajad) kinnitusel muutunud paremaks ja rõõmsamaks. Q eelkooliealisena ei taju vanemate vahelisi lahkhelisid nii teravalt, aktiivse ja rõõmsameelse lapsena on rohkem uuele avatud ja tal puuduvad ka eredad (negatiivsed) mälestused ajast, mil isa ja ema elasid koos.
13.Kohus ei jaganud laste isa arusaama ema võimetusest Q eest hoolitseda ja leidis, et laste esindaja ja omavalitsuste kartusel Qga sideme kadumisest või halvenemisest on tõepõhi all. Laste isa (kontrolliv ja vaid enda tahtele allutada sooviv) suhtumine emasse on kahjuks menetluse kestel olnud muutumatu, samas ei ole tekkinud ühegi menetluses kogutud infokillu põhjal muljet, et laste ema halvustaks isa või oleks üritanud last/lapsi mingi asja või tegevusega enda „poole meelitada“. C hooldusõigust omades lasub isal määratult suur vastutus lapse tervise (haigus mõjutab tema elukäiku oluliselt) eest ja kohtu hinnangul võivad Q huvid selles võtmes jääda vajaliku tähelepanuta. Ema abi läbi oma olemasolu, kohalolu ja laste toetamise aga laste isa vastu võtma nõus ei ole, rahalist abi aga ema samas menetluse ajal kasvõi lastetoetuse üleandmisega isale soostunud andma ei ole. Vendade suhted ei ole tegelikkuses sugugi nii tihedad ja sõbralikud, kui need olid menetluse alguses, kohtumisel laste isa juures (mitte ema juures!) väljendas Q korduvalt, et vend teda kiusab, ka C käitumisest (kes liitus vestlusega oluliselt hiljem) ei paistnud huvi Q või tema tegemiste vastu. Ilmselt on laste vanusevahel selles oma roll.
14.Eelnevat silmas pidades leidis kohus, et Q kasvamine koos ema perega ja seeläbi vendade erinev elukoht ei kahjusta tema huve määral, mil need oleksid teise vanemaga suhete hääbumise läbi kahjustatud, kui emaga jääb vaid suhtlusõigus. Seega on õige rahuldada laste ema vastuavaldus hooldusõiguse lõpetamise ja üleandmise osas temale Q viibimiskoha ja haridusküsimuste osas (võimaldamaks emal otsustada Q tulevase kooli ja huvialade üle) ning isa avalduse selles osas rahuldamata jätta, tervisega seonduvas ei näe kohus põhjust ühist hooldusõigust lõpetada. Olukorral, kus vennad elavad erineva vanema juures ja kohtuvad enamasti kas nädalavahetustel või vaheaegadel, võib kohtu hinnangul olla nende lähedasema suhte ja vanemate koostöö arendamise seisukohalt positiivne mõju. Samas nõustus kohus menetlusosaliste väljendatuga, et haridusküsimustes saab emale hooldusõiguse anda alates Q koolivalikust, lasteaia peaks ta lõpetama V-s.
15.Q suhtlemine isaga on mõistlik jagada kaheks ajaperioodiks: aeg kuni kooliminekuni ning alates 01.09.2023. Kohus nõustus Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusega, et kuni kooliminekuni
2-21-4132 jääva ajani võib Q olla isa juures nädala ja ema juures järgmised kaks ehk vastavalt ema pakutule, kuid alates kooli algusest on mõistlik rakendada isa suhtluskorra varianti ehk viibimist isaga üle ühe nädalavahetuse. Õppeperioodil isa juures ehk oma alalisest elukohast eemal (ja ilmselt vähemalt 45 km, milline on distants Pärnu ja V vahel) elades on keskendatus koolile ja õppetööle selgelt raskendatud, arvestades ka Q elavat loomust ja püsimatust. Küll aga saab Q olla isa juures pikemalt koolivaheaegadel, mis tuleks vanemate vahel pooleks jagada ja suviti nt kahe nädala kaupa.
16.Seega tuleb Q ja isa vaheline suhtluskord määrata suures osas vastavalt laste isa pakutud suhtlemiskorrale (laste ema suhtlemiskord on selgelt liiga lakooniline), täpsustades seda järgmiselt: reedel koolist või sellele järgnevast huviringist võtab Q tema isa ja ema tuleb lapsele isa juurde pühapäeval kell 18.00 järgi (vt määruse p 15.1.); suvevaheajal on Q kahe nädala kaupa vaheldumisi mõlema vanema juures, lõpetades 31.augustiga (vt määruse p 15.3.); täpsustada tuleb lühemate koolivaheaegade algust ja lõppu – isa juurde minekuks tuleb isa Qle ema juurde järgi vaheajale eelneval laupäeval (jõuluvaheajal 23.12.) kell 12 ja ema toob lapse tagasi vaheaja viimasel päeval (pühapäeval) kell 14. Vaheaegade punkt tuleb ühendada jõulude ja uusaasta eranditega (vt määruse p 15.5. ja 15.7.); Perekondlike tähtpäevade (vt määruse p 15.6.) loetelu peaks piirnema isade- ja emadepäeva ning C ja Z sünnipäevaga, arvestades mõlema vanema senist suhtumist teise vanema sugulastesse; Q motokrossivõistluste osas puudub vajadus erandite tegemiseks suhtluskorrast (vt määruse p 15.9.); Reisimise osas (vt määruse p 15.10.) piisab kooskõlastusest välisreiside osas, Eesti-siseste reiside puhul puudub teise vanema nõusolekuks vajadus, sest reise on vanemate endi kinnitusel ka menetluse ajal olnud piisavalt palju (nt isa juures olles on mõistlik Ql koos Cga motokrossivõistlustele reisida, ning selliseid võistlust juhtub isa sõnul sagedasti. Määruskaebus
17.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada osas, milles kohus jättis rahuldamata X avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja avaldajale üleandmiseks ning suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks Q suhtes ning samade nõuetega Y vastuavalduse rahuldas osaliselt vastavalt määruse resolutsiooni punktides 4 ja 5 (sh alapunktid) märgitule, lõpetas osaliselt X ja Y ühise hooldusõiguse lapse Q suhtes ja andis Q viibimis- ja elukoha määramise ning haridusküsimustes (selles osas alates Q koolivalikust) ainuhooldusõiguse üle Yle, jättes ülejäänud osas vanematele lapse suhtes ühise hooldusõiguse ning määras kindlaks Q ja tema isa X vahelise suhtluskorra vastavalt määruse punktidele 5.15.14 ning teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus määrus, millega rahuldada X avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja avaldajale üleandmiseks ning suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks Q suhtes ja anda Q viibimis- ja elukoha määramise, tervise ning haridusküsimustes ainuhooldusõigus üle Xle ning määrata Q ja tema ema Y vaheline suhtluskord vastavalt määruskaebuse punktides 2.13.1-2.13.15 sätestatud suhtluskorrale, Y vastuavaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja avaldajale üleandmiseks ning suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks Q suhtes jätta rahuldamata ning jätta kõik menetluskulud vastustaja kanda; alternatiivselt saata tsiviilasi vaidlustatud ulatuses uueks lahendamiseks tagasi maakohtusse ning jätta menetluskulud vastustaja kanda.
18.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt vaidlustab avaldaja maakohtu määruse resolutsiooni punktid 3-5. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et maakohus, võttes laste isalt osaliselt ära Q (lapse) hooldusõiguse ning määrates suhtluskorra, milles lapse isa õigust lapsega kohtumiseks oluliselt piirati, on jätnud asjas tähtsust omavad asjaolud välja selgitamata ning ei ole piisavalt hinnanud tehtud otsuse mõju lapse õigustele ja heaolule.
2-21-4132
18.1.Maakohus on siiamaani koos kasvanud vennad Q ja C sisuliselt lahutanud: vennad hakkavad elama eraldi linnades-asulates ning käima erinevates koolides. Et tegemist on põhimõttelise ja kogu lapse (laste) tulevikku määrava otsusega, on kohus ka ise tõdenud. Kohus on varasemalt, 13.07.2022 määruses selgelt tõdenud, et vaidlust ei ole vendade läheduse või isaga koos õnnelikud olemise osas, jättes eeltoodud põhjendustel üle kuulamata laste isa poolt taotletud tunnistajad. Lisaks on kohus tähelepanuta jätnud isa väited, et kui ema vastuavalduse rahuldamine tähendaks seda, et Q asuks elama ema juurde Pärnusse ning Q lahutatakse oma vennast Cst, samuti aastate jooksul välja kujunenud kodust, sõpruskonnast ja sugulastest. Kohus on rikkunud kohustust hinnata igakülgselt otsuse mõju lapse õigustele ja heaolule.
18.2.Menetluse ajaks on maakohus esialgse õiguskaitse korras kehtestanud suhtluskorra, mille kohaselt vennad elasid isa juures, kohtudes emaga suhtluskorra alusel. Emaga suhete hääbumise kartus (nagu tõi määruses välja kohus), oli seega ainuüksi juba kohtu poolt kehtestatud suhtluskorraga elimineeritud ning kohtul puudus vajadus lapsepõlvest saadik koos kasvanud vennad lahutada. Seega on ebaproportsionaalne, võrreldes lapse huviga, kohtu järeldus, mille kohaselt vendade erinev elukoht ei kahjusta lapse huve määral, mil need oleksid teise vanemaga suhete hääbumise läbi kahjustatud, kui emaga jääb vaid suhtlusõigus. Kohus on põhjendamatult lõpetanud määruskaebuse esitaja ühise hooldusõiguse Q viibimis- ja elukoha määramise ning haridusküsimustes, kuna on tuvastatud, et emaga suhe oli ja on paranenud ning tagatud ka suhtluskorra alusel.
18.3.Kõik menetlusosalised nõustusid küsimuste esitamisega pereterapeudile, saamaks vastused laste suhete osas isa ja emaga. Kahjuks pereterapeut enamusele küsimustest vastust ei andnud, tuginedes vastava pädevuse puudumisele. Terapeut selgitas, et kohtu nõudmisel saab ta need materjalid edastada. Kohus vastavat nõuet SA Pärnu Haiglale esitanud ei ole, rikkudes seega uurimisprintsiipi. Kuna vennad on kohtunud terapeudiga ka iseseisvalt, ilma vanemateta, võib kohtumise materjalidest saada olulist teavet vendade omavahelise seotuse ja vanematesse suhtumise osas.
18.4.Määruskaebuse esitaja on menetluse algusest saadik pidevalt rõhutanud laste ema alkoholiprobleeme ning suutmatust saada laste kasvatamisega hakkama, esitades ka vastavaid tõendeid. Tegemist on olulise asjaoluga lapse seisukohast lähtudes. Maakohus ei ole ema alkoholiprobleemi pidanud tõsiseltvõetavaks ega takistuseks Q hooldusõiguse emale andmisel.
18.5.Määruskaebuse esitaja esitas taotluse kaebuse läbivaatamiseks istungil ning tunnistajate W ja G ülekuulamiseks. W saab tõendada laste isa väiteid, et isa on pühendunud laste kasvatamisele ja hoolitseb laste eest ning saab sellega väga hästi hakkama (maakohus on asunud vaidlustatavas määruses seisukohale, et Q huvid võivad isal jääda tähelepanuta). G saab tõendada isa väiteid, et laste sõprusringkond ja huvitegevused on seotud Vga, samuti saavad mõlemad tunnistajad tõendada isa väiteid laste elukeskkonna, koduste tingimuste, Q ja C omavahelise sideme osas ning pühendumuse osas laste kasvatamisel ja laste eest hoolitsemisel. Menetlusosaliste seisukohad
19.Eestkosteasutus Tori Vallavalitsus vaidles määruskaebusele vastu. Kohtumenetlusega jätkamine kahjustab alaealisi lapsi palju rohkem, kui nende üksteisest eraldi elama asumine. Kohtumääruses on kirja pandud suhtluskord ning lastel on võimalik suhelda mõlema oma vanemaga ja ka vendadel omavahel.
20.Eestkosteasutus Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus vaidles määruskaebusele vastu. Kohus on arvestanud Q heaolu ja õigusi ning hinnanud seda põhjalikult, võttes arvesse lapse arengutaset
2-21-4132 ja tema arenguvõimet mõista teda ümbritsevat olukorda, suhteid ja suhtumist pereliikmetesse ning mõlema vanema suutlikkust lapse eest hoolitseda. Arvestades isa suhtumist emasse ja tema hoiakuid laste ja ema vahelise suhte toetamisel, võib tekkida olukord, kus isa poolse avalduse rahuldamisega oleks ohtu seatud lapse ja ema vahelise suhte jätkumine. Ema ja Q vaheline suhe on ajas muutunud oluliselt lähedasemaks ning laps jaoks on olulised mõlemad lapsevanemad. Määrus tagab lapse ja ema suhte jätkumise ning on lapse õiguse ja heaolu seisukohast parim võimalik lahendus, et hoida häid ja lähedasi suhteid mõlema vanemaga. Kuigi tehtud otsused toovad tõenäoliselt tulevikus kaasa muudatusi Q tavapärases elukorralduses, ei ole põhjust arvata, et sellised elumuutused toovad kaasa olulist kahju lapse arengule, mida võib tekitada aga katkestatud suhe teise vanemaga. Riskitegurid (vendade lahku kolimine, elukoha muutus, kaugus sõpradest jms) on maandatud kindla ja detailse suhtluskorra kaudu isaga, mis annab lapsele võimaluse jätkata korrapäraselt isa kodukohas käimist, isa ja vennaga suhtlemist ja koos ajaveetmist, treeningutes osalemist ning sõpradega kohtumist.
21.Vastustaja (ema) vaidles määruskaebusele vastu. Isa võtab väga tihti lapsi kaasa enda töökohale Ple ja annab nad oma sugulaste hoida. Lastevahelise läheduse väide on esitatud kallutatult, kuna tähelepanuta on jäänud Q side ja lähedus enda õe Zga. Kohtumäärus ei kaota vendade vahelist lähedust, kui nad seda ise soovivad. Q pole mitte kunagi motokrossi treeningutest ja võistlustest vaimustunult või suure õhinaga rääkinud. Kohtu poolt määratud eeskoste (ja suhtluskord) aitas alustada emal taas lastega kohtumisi ja suhtlemist. Varasemalt oli emal võimatu lastega koos olla või suhelda, kuna isa sõimas ja ähvardas laste kuuldes ema. Isa mõju all olevad lapsed kartsid teha valikut ema juures viibimise kasuks. SA Pärnu haigla pereterapeudi juures õnnestus käia kõigil koos (sh lapsed) ainult ühe korra. Seansil isa sõimas ema laste ees ja ajas ta endast välja. Pärast seda eraldas terapeut seansid. Edasised kohtumised olid isal lastega eraldi ja emal eraldi. Terapeudi juures käib jätkuvalt ema üksi, kuna isa avaldas terapeudile, et ta ei pea vajalikuks enam seal käia ja arvamust ema suhtes ei muuda. Uute tõendite kogumise vajadus puudub, kuna senise protsessi käigus on kõik asjakohased tõendid esitatud ja läbi töötatud. Lapsed on väga palju Pl (G kodus). Kuna X töökoht on Pl, siis toob ta lapsed hoiule Ple, selle asemel, et viia Q VVV lasteaeda. Q huvid võivad olla jäänud vajaliku tähelepanuta, kuna ta on korduvalt avaldanud, et tal on nii hea meel taas õde näha ja et miks ta kauem ei või olla ema juures. Kogu elu ei pea toimuma selle algusest kuni lõpuni V-s. Q on väga arukas ning arenemisvõimeline ja väärib rohkem võimalusi mitmekülgseks eluks.
22.Qle riigi õigusabi korras määratud esindaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Isa ei ole terve menetluse aja soosinud laste ja ema suhtlust ning kui Q jääks elama isa juurde, siis sellisel juhul ei aita isa kaasa säilitada lapse suhteid emaga. Lapse huvides on, et tal oleks ka pärast vanemate kooselu lõppemist hea ja lähedane suhe mõlema vanemaga. Isa ei mõista kui oluline on lapsel omada lähedast suhet mõlema vanemaga. Isa ei ole siiani pidanud oluliseks, et ema osaleks laste elus. Isa on pannud viieaastase lapse olukorda, kus laps peab kohtunikule ütlema, et ema juures on alkohol ning ema pahandab lapsega. Laste vahel tekkisid pinged siis, kui Q hakkas regulaarselt ema juures viibima. Q avaldas korduvalt esindajale, et C kiusab teda. Isa ei ole esitanud ühtegi tõsiselt võetavat tõendit selle kohta, et emal oleksid alkoholiprobleemid, mis takistavad tal Q eest hoolitsemist. Isa ei pea vajalikuks laste ja ema suhtlust, mis aga otseselt kahjustab Q heaolu. Kuna isa on menetluse käigus kahjustanud Q heaolu sellega, et on lapsega manipuleerinud, ei ole määrava tähtsusega terapeudi materjalid perega kohtumisest. Asjas on kogutud piisavalt tõendeid ning tunnistajate ülekuulamise taotlus ei ole põhjendatud, kuna vaidlust ei ole selle üle, et laste sõprusringkond ja huvialategevus on V-s ning isa on laste eest hoolitsenud. Menetluse edasine käik
2-21-4132
23.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24.Ringkonnakohus selgitab esmalt, et on TsMS § 651 lg-st ja §-st 659 tulenevalt seotud määruskaebuse piiridega ning kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust üksnes osas, milles see vaidlustatud on, st määruse resolutsiooni punktide 3-5 osas. Muus osas on maakohtu määrus edasikaebamata jõustunud.
25.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Pärnu Maakohtu 20.01.2023 kohtumäärus on selle vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
26.Määruskaebuse esitaja heidab maakohtule ette asjas vajalike asjaolude väljaselgitamata jätmist ning uurimisprintsiibi rikkumist, eelkõige SA-le Pärnu Haigla kohtunõude esitamata jätmist. Ringkonnakohus selle etteheitega ei nõustu.
26.1.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt tegi maakohus esimese pöördumise pereterapeudile 13.07.2022 (II kd, tlk 193-194), millele sai lakoonilise vastuse, et Pärnu-Haiglal ei ole võimalik küsimustele vastuseid anda (IV kd, tlk 15). Menetlusosaliste seisukohti arvestades edastas maakohus pereterapeudile korduva kohtunõude (IV kd, tlk 44). Pärnu-Haigla vastas kohtule 21.11.2022 tõepoolest mh seda, et kuna dokumenteeritud kohtumised perekonnaliikmetega võivad sisaldada konfidentsiaalset infot, mille avaldamine teisele lapsevanemale ei ole eetiline, on need võimalik esitada kohtu nõudmisel (IV kd, tlk 53). Maakohtus 22.11.2022 toimunud viimasel ärakuulamisel selgitas kohus välja, et menetlusosalised on selle vastusega tuttavad (IV kd, tlk 55) ning tegi ettepaneku, et ärakuualmisel uuritakse vahepeal toimunut, peale mida vestleb kohus veel lastega ja teeb siis asjas lahendi. Selle kohtu ettepanekuga oli isa nõus, lisades, et mingeid taotlusi temal uute tõendite osas ei ole (IV kd, tlk 58, 61). Eeltoodust tulenevalt jääb ringkonnakohtule määruskaebuse esitaja etteheide maakohtu tegevusele seoses uurimisprintsiibi rikkumisega tervikuna arusaamatuks.
27.Määruskaebuse esitaja heidab maakohtule ette ka seda, et kohus on põhjendamatult lõpetanud tema ühise hooldusõiguse Q viibimis- ja elukoha määramise ning haridusküsimustes, kuna on tuvastatud, et emaga suhe oli ja on paranenud ning tagatud ka suhtluskorra alusel. Ringkonnakohus ei nõustu ka sellega.
27.1.Vaidlustatud määrusest nähtuvalt lõpetas maakohus vanemate ühise hooldusõiguse laps Q suhtes osaliselt ja andis ainuhooldusõiguse tema viibimis- ja elukoha määramise ning haridusküsimustes (alates lapse koolivalikust) üle emale siiski tuginedes sellele, et vanematel on olnud omavahelistest suhetes pikaajalised konfliktid ja nad ei suuda saavutada ühise hooldusõiguse teostamiseks vajalikku üksmeelt, mistõttu on lapse huvides vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine.
27.2.Ühise hooldusõiguse lõpetamist reguleerib PKS § 137 lg 1, mis sätestab, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust
2-21-4132 edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Kuna käesolevas asjas esitasid ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise avalduse laps Q osas mõlemad vanemad, tuligi maakohtul tuvastada, kas selle lõpetamiseks vajalikud eeldused on täidetud. Võttes arvesse, et vanemad elavad alates 26.01.2021 lahus, kumbki ei soovi enam hooldusõigust ühiselt teostada ning vanemate omavaheliste suhete jätkuv konfliktsus seda ka ei võimalda, järeldas maakohus õigesti, et vanemate ühise hooldusõiguse säilitamine ei ole mõistlik ega lapse huvides. Arvestades eeltoodut on maakohtu otsustus laps Q suhtes vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamise osas igati seaduslik ja põhjendatud.
28.Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohus on rikkunud ka kohustust hinnata igakülgselt otsuse mõju lapse õigustele ja heaolule. Ringkonnakohus ei nõustu ka selle etteheitega.
28.1.Vaidlustatud määruse põhjendustest nähtuvalt ei jaganud kohus isa arusaama ema võimetusest Q eest hoolitseda. Ringkonnakohus saab sellest aru nii, et kohus on sellega kokkuvõtvalt vastanud ka isa väidetele seoses ema alkoholitarbimisega. Tsiviilasja materjale arvestades ei ole ringkonnakohtul maakohtust erinevale seisukohale asuda võimalik. Kuigi maakohtule 16.03.2021 esitatud avalduses tugines isa sellele, et laste ema tarbis kuni 25.02.2021 kestnud kooselu jooksul alkoholi (I kd, tlk 3), on isa ise jätnud esile toomata asjas tähtsust omavad asjaolud. Nimelt on ema 22.03.2021 vastuses selgitanud, et kuna isa hakkas kooselu ajal ilmutama üha enam kontrollivamat käitumist, lõigates ema elust välja temale olulised inimesed (ema ja õde perega) ja keelates nendega suhtlemise ning soovitanud töölt ära tulla, ema kodust välja visanud ega enam tagasi lasknud, ema tõuganud nii, et ta kukkus peaga vastu radiaatorit ja korduvalt ähvardanud temalt lapsed ära võtta, on ema nendest pingetest tingituna tarvitanud ka rohkem alkoholi ning olukorra väljakannatamatuse tõttu lõpuks kodunt lahkunud (I kd, tlk 37 pöördel). Neid ema väiteid ei ole isa vaidlustanud.
28.2.Ema väiteid kinnitab paljuski Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse vastus, mille kohaselt leidis 15.07.2019 aset lähisuhtevägivalla juhtum, kui alkoholijoobes isa läks emale kallale, ei lasknud teda ja tema tütart ühisesse korterisse enam sisse, mis päädis politsei ja lastekaitse sekkumisega ning 18.07.2019 vanemate kahepoolse kokkuleppega aasta jooksul mitte tarvitada alkoholi ja käituda teineteisega viisakalt ning austavalt. Ema lähedastega vesteldes selgus, et kooselu ajal ei lubanud isa emal lähedastega suhelda, mis tekitas nende vahel tülisid, mis omakorda tõid kaasa ema poolse alkoholi tarbimise. Kuigi vastus kinnitab ka, et ema on olnud laste juuresolekul alkoholijoobes, selgub sellest, et tõendatud ei ole, et see on laste elule ja tervisele ohtu kujutanud (I kd, tlk 41-45). Seda, et emal esineks laste isa väidetud alkoholisõltuvus ja sellest tingitud võimalik ohtlikkus lastele, maakohus 24.03.2021 määrusega ei tuvastanud, jättes isa esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (I kd, tlk 60-62). Küll aga kinnitab maakohtule esitatu seda, et isal endalgi on olnud alkoholiga probleeme, mis erinevalt emast, on vallandanud vägivaldsuse lähedaste suhtes.
28.3.Ema väidetavat alkoholisõltuvust ja sellest tulenevat ohtlikkust lastele ei kinnita ka isa poolt 10.01.2022 menetlusdokumendis esitatud väited ja sellele lisatud tõendid (II kd, tlk 180186), kuna fotod ema külmkapis sisust (sh alkoholipudelist), laps Cst ja kirjavahetus laps Zga ei tõenda väidet, et ema 25.12 või 26.12.2021 ja 13.06.2021 alkoholijoobes oli. Tõendit selle väite kohta, et 13.06.2021 joovet märkas ka kohaletulnud kiirabi, isa esitanud ei ole. Ema on isa väiteid pidanud mittetõesteks ja ebaadekvaatseteks ning esitanud 26.12.2021 kiirabikaarti, millest nähtub, et kuigi isa esitas väljakutseks teabe, et laps C on joobes emaga, kiirabi ema joobesolekut ei tuvastanud. Lisaks on lapse üldseisundit peetuks heaks (II kd, tlk 198, 200). Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus on maakohtule edastanud teabe, et 26.12.2021 kohale saabunud politsei ja kiirabi sõnul oli laste tervis korras, ema kaine ja adekvaatne (II kd, tlk 193).
2-21-4132 Maakohus ei ole 07.04.2022 ärakuulamisel lapsele ühtegi ohtu eelkirjeldatust tuvastanud (III kd, tlk 77).
28.4.Laste ema on laste juuresolekul alkoholijoobes olekut tunnistanud, kuid kinnitanud ka, et pärast kooselu lõppemist isaga ei ole tal alkoholiga enam probleeme olnud (I kd, tlk 75). Nende probleemide esinemisele ei ole edasises kohtumenetluses kordagi tuginenud kumbki eestkosteasutus ega ka lastele määratud esindaja. Vastupidi, nagu nähtub laste esindaja 04.04.2022 seisukohast, selgus laps Qga vesteldes, et isa on palunud lapsel kohtunikule edasi öelda, et ema joob alkoholi ja on tema vastu kuri (III, tlk 32 pöördel).
28.5.Kuivõrd maakohus on menetluse jooksul isa väiteid ja esitatud tõendeid ema väidetava alkoholisõltuvuse ja sellest tuleneva ohtlikkusega hinnanud, määruskaebemenetluses ei ole isa nende väidete põhistamiseks uusi tõendeid esitanud, mis olnuks TsMS § 662 lg 3 kohaselt lubatav ja võimaldaks ringkonnakohtul asuda maakohtust erinevale seisukohale, ka nähtub asja materjalidest, et kuni vanemate lahkuminekuni hoolitses laste eest iga päev ema, kuna isa viibis töö tõttu kaks nädalat kodust eemal (I kd, tlk 116 pöördel), nõustub ringkonnakohus maakohtu eeltoodud lõppjäreldusega, et põhjust kahelda ema võimekuses hoolitseda laps Q eest, ei ole.
28.6.Vaidlustatud määrusest nähtuvalt kaalus maakohus laps Q osas vanemate esitatud avalduste nõudeid arvestades ühelt poolt vendade kooskasvamise säilitamise võimalust ja teisalt Q heaolu säilimist ning arendamist koos suhte jätkumisega emaga. Seega ei ole maakohus jätnud määruskaebuse esitaja väidet, et Q lahutatakse vennast, juhul kui ema vastuavaldus rahuldatakse, tähelepanuta ning kaebaja etteheited kohtule on alusetud.
28.7.Maakohtus ei ole vendade lähedust puudutavas osas teinud ka kaalutlusvigu. Kuigi 13.07.2022 määruses tõdes kohus, et menetluses ei ole olnud vaidlust vendade läheduse osas (III kd, tlk 190), selgusid 22.11.2022 toimunud ärakuulamisel uued asjaolud. Nimelt oli lastele määratud esindaja Qga suheldes teada saanud, et laste omavahelised suhted ei ole head, kuna C kiusab esindajale teadmata põhjusel Qt. Esindaja lootis, et vanemad sellega tegelevad, kuid seda ei ole toimunud. C Qt enam ei toeta. Qga ema juures suheldes oli laps elurõõmus ja suhtles vabalt, isa juures krambis ja kinnine. Esindaja, kes toetas ema vastuavalduse rahuldamist, leidis, et kuivõrd vendade suhted ei ole head, ei halvenda laste lahutamine nende suhtlust (IV kd, tlk 57, 61). Lisaks sellele tuvastas ka maakohus ise ärakuulamisele järgnenud lastega kohtumisel tajutu põhjal, et laste omavahelised suhted ei ole enam nii sõbralikud kui menetluse alguses, Q sõnul vend kiusab teda ning C ei paistnud väiksema venna vastu huvi tundvat. Väga tugevat kahe venna vahelise sideme muljet ei jäänud kohtule juba ka varsemalt, millest teavitas kohus menetlusosalisi 07.04.2022 toimunud ärakuulamisel (III kd, tlk 87). Eeltoodut arvesse võttes järeldas maakohus õigesti, et laps Q osas ema vastuavalduse osalise rahuldamise tulemusena võib vendade lahuskasvamisel nende omavahelistele suhetele olla hoopiski positiivne mõju.
28.8.Ringkonnakohus ei nõustu ka määruskaebuse esitaja hinnanguga, et lapse huviga võrreldes on kohtu järeldus, mille kohaselt vendade erinev elukoht ei kahjusta lapse huve määral, mil need oleksid teise vanemaga suhete hääbumise läbi kahjustatud, kui emaga jääb vaid suhtlusõigus, ebaproportsionaalne.
28.9.PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki selles peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Seega oli käesolevas asjas oluline välja selgitada, mis on laps Q huvid. Lastele määratud esindaja oli seisukohal, et lapse huvides on, et tal oleks ka pärast vanemate kooselu lõppemist hea ja lähedane suhe mõlema vanemaga (III kd, tlk 33 pöördel), kujunenud olukorda arvestades aga eelkõige emaga kohtumised ja suhtluse jätkumine (II kd,
2-21-4132 tlk 54). Seda seisukohta toetasid ka mõlemad eestkosteasutused (II kd, tlk 70 pöördel, 73, 148, 151-153). Pereterapeudi 21.11.2022 seisukoht oli, et lapsel peab olema võimalus osaleda mõlema vanema elus, suheldes mõlema vanemaga (IV kd, tlk 52 pöördel).
28.10.PKS § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on õigus ja kohustus suhelda lapsega isiklikult. PKS § 143 lg 2 kohaselt peab vanem hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Vanem peab oma vanema õigusi teostades pidama alati silmas lapse parimaid huve ja teostama vanema õigusi heas usus. Sellest tulenevalt on ka lapsega koos elav vanem kohustatud üldjuhul lubama lapsel lahus elava vanemaga suhelda ning toetama igati lapse ja teise vanema kontakti, sh julgustama last teise vanemaga suhtlema ja olema lapsele teise vanemaga suhtlemisel emotsionaalselt toeks. Vanem ei tohi kahjustada lapse loomupärast suhet teise vanemaga (vt nt RKTKm, 14.03.2012, 3-2-1-6-12, p 18).
28.11.Ometigi nähtub tsiviilasja materjalidest, et isa oma õigusi lapse vanemana heas usus ei teostanud, mis päädis ema ja lapse suhtluse taastamiseks kohtu poolt 06.12.2021 kolmanda katsega määrata toimiv suhtluskord erieestkostja vahendusel (II kd, tlk 173). Kohus tugines sealjuures sellele, et isa süüdistab ja halvustab laste juureolekul ema ega nimeta teda emaks, ei ole lapsi emaga kaasaminekuks ettevalmistanud ning lapsed kardavad isa pahameele alla sattuda. Kohus pidas oluliseks mitte süvendada veelgi laste võõrdumist emast ja märkis, et isal tuleb oma suhtumist emasse muuta või seda vähemalt lastele mitte välja näidata, kuna sellisena nagu isa emaga suhtleb, kahjustab ta laste ja ema suhet, mis on vastuolus PKS § 143 lg 2 sätetega (II kd, tlk 177). Vaatamata sellele isa oma käitumist ei muutnud.
28.12.Nii nähtub lastele määratud esindaja 04.04.2022 seisukohast, et isa palus laps Ql kohtule öelda, et ema joob alkoholi ja on temaga kuri, mida esindaja pidas manipuleerimiseks ja lapse väärkohtlemiseks, leides, et lapse huvides ei ole kasvada üles vanemaga, kes ei toeta suhteid teise vanemaga (III kd, tlk 32 pöördel, 33, 33 pöördel, 85). Tori vallavalitsus juhtis kohtu tähelepanu, et isa on emaga olnud lugupidamatu (III kd, tlk 40). Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus väljendas muret, et laste isa ei soodusta laste suhtlust emaga, mistõttu ei ole arusaadav kas ja kui oluliseks isa üldse ema osalust laste elus peab (III kd, tlk 52). Lastele määratud esindaja pidas 03.10.2022 vastusest nähtuvalt vajalikuks kontrollida, kas isa, kes on olnud menetluse jooksul arvamusel, et lastel ei ole vaja emaga suhelda ning lastel on emata parem, on võõrandanud laps Qt emast (IV kd, tlk 28 pöördel). Kuigi isa käis ka teraapias, selgus pereterapeudi 21.11.2022 vastusest, et kohtumised isaga on lõpetatud, kuna isa ei tunne vajadust muuta enda käitumist ega suhtlusviisi emaga (IV kd, tlk 53). Viimasel ärakuulamisel maakohtus 22.11.2022 väljendasid nii eestkosteasutused kui lastele määratud esindaja kindlat toetust ema vastuavaldusele, leides, et kui langeb ära kolmas isik lastega suhtlemise korraldamisel, siis suhe Q ja emaga ei toimiks sellisel kujul, kuna isa ei ole suhtlust emaga toetanud (IV kd, tlk 58, 61).
28.13.Eeltoodut arvestades on maakohtu otsustus, rahuldada ema vastuavaldus osaliselt, andes talle üle laps Q viibimis- ja elukoha määramise ning haridusküsimustes (selles osas alates lapse koolivalikust) ainuhooldusõiguse ning määrates lapse ja isa suhtluskorra, igati seaduspärane ja laps Q huvidest johtuv. Seda seisukohta ei väära ka isa väide, et laps Q lahutatakse aastate jooksul välja kujunenud kodust, sõpruskonnast ja sugulastest. Ringkonnakohus nõustub määruskaebemenetluses eestkosteasutuste ja lastele määratud esindaja seisukohtadega, et maakohtu määratud suhtluskord tagab laps Qle nii suhete jätkumise vennaga, kui isa kodu külastamise, sõprade ja isa sugulastega sidemete säilimise.
29.Määruskaebuse esitaja on esitanud suhtluskorra ettepaneku juhuks, kui ringkonnakohus tema kaebuse rahuldab, kuid ei ole esitanud alternatiivset ettepanekut juhuks, kui kohus jätab
2-21-4132 maakohtu otsustuse vanemate hooldusõigust puudutavas osas rahuldamata. Esitatud suhtluskorra ettepaneku põhipunkti kohaselt kohtuks laps Q emaga üle nädala alates reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni, mis on sarnane maakohtu määranguga, mille kohaselt kohtub laps Q alates kooliminekust isaga üle nädala alates reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni. Eeltoodut arvestades ei näe ringkonnakohus vajadust omal algatusel muuta ka maakohtu määratud suhtluskorda, kuigi möönab, et isa suhtluse maht lapsega, arvestades hetkel kehtivat 06.12.2021 esialgse õiguskaitse määrusega määratud suhtluskorda, väheneb. Ka kohtupraktikas on asutud seisukohale, et hoolimata perekonnaseaduses sätestatud vanemate õiguste ja kohustuste võrdsuse põhimõttest ei saa alati lahus elavale vanemale tagada samasugust lapsega suhtlemise ja lapse kasvatamise õigust, nagu see on lapsega koos elaval vanemal. Lapsest lahus elamine vähendab paratamatult vanema ja lapse koosolemise võimalusi (vt nt RKTKo, 21.03.2007, 3-2-1-13-07, p 32).
30.Olenemata eeltoodust selgitab ringkonnakohus, et vanematel on PKS § 143 lg-st 21 tulenevalt alati õigus suhtluskorda kokkuleppel muuta ning see kehtib ka kohtu poolt määratud suhtluskorra kohta. Taotluste lahendamine
31.Määruskaebuse esitaja on ringkonnakohtule esitanud ka taotlused määruskaebuse läbivaatamiseks kohtuistungil ja tunnistajate W ja G ülekuulamiseks. Ringkonnakohus jätab need taotlused TsMS § 667 lg 3 ja § 238 lg 1 alusel rahuldamata. TsMS § 667 lg 3 esimese lause kohaselt lahendatakse määruskaebuse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. TsMS § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune. Käesoleval juhul ei ole asja istungile ja tunnistajate ülekuulamise määramine vajalik, kuna ringkonnakohtul on lõpplahend võimalik teha asja materjalide põhjal, ka ei ole asjaolud, kas isa on pühendunud laste kasvatamisele ja hoolitseb laste eest ning saab sellega hakkama, millised on laste elukeskkonna ja kodused tingimused ning omavaheline side, kas laste sõprusringkond ja huvitegevused on seotud VVVga, vaidluse all. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus
32.TsMS § 172 lg 3 alusel jätab ringkonnakohus puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda. Muud määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, kuna see on vaidluse asjaolusid arvestades õiglane.
33.Määruse resolutsiooni p-de 2-4 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Muus osas ei ole määrus vaidlustatav.