nende Hageja: X, isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: aadress: xxx
xxx, e-posti
Kostja I: A, isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx Kostja II: B, isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx Kostjate seaduslik esindaja: Y, isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx, e-posti aadress: xxx Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Muuta Viru Maakohtu 19.03.2021 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-21-3091 kinnitatud kompromissis kokkulepitud elatist.
3.Alates hagiavalduse esitamisest 05.09.2023 kohustub X tasuma igakuiselt Ale elatist 115 eurot ja Ble elatist 115 eurot, kokku summas 230 eurot kuni A ja B täisealiseks saamiseni, so xx.xx.xxxx.
4.Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada hageja poolt menetluse ajal kostjatele tasutud elatisemakseid ja elatisabina saadud summasid.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue
1.Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt lahutati Xi (hageja) ja Y (kostja seaduslik esindaja) abielu 09.01.2020. Abielust sündisid tütred A (kostja I; sünd xx.xx.xxxx) ja B (kostja II, sünd xx.xx.xxxx). 19.03.2021 määrusega (tsiviilasi nr 2-21-3091) mõisteti hagejalt kostja kasuks välja igakuine elatis 450 eurot. 27.12.2022 kohtulahendiga (tsiviilasi nr 2-22-15720) kohustub hageja maksma elatist 584 eurot kuus. Hageja selgitas, et elab alates 01.06.2022 Venemaal ja 10.06.2022 hageja abiellus ning 23.06.2023 sündis hagejal poeg Q (dtl 1). Hageja abikaasa on lapsehoolduspuhkusel, hageja kuludeks on: pere ülalpidamine, toit ja riided, kommunaalmaksed, osaliselt lastele elatisraha (dtl 35; dtl 36). Hageja keskmiseks töötasuks on 56 362 rubla kuus, so 563 eurot. 2022.a juunist kuni detsembrini ei saanud hageja töötada, kuna hagejal puudus Venemaal elamisluba. Materiaalse olukorra raskenemisest tingituna palub hageja elatise suurust vähendada. Hageja kinnitas, et on võimeline kostjale maksma igakuist elatist kokku summas 230 eurot. Määratud elatis on suurem kui hageja töötasu. Hageja palus vähendada väljamõistetud elatist ning määrata igakuiseks elatise suuruseks 230 eurot kokku kahele lapsele alates hagi esitamise hetkest (dtl 1; dtl 51).
2.16.11.2023 selgitas hageja, et pärast lahutust sõlmiti veebruaris 2021 Jõhvi notari juures leping, mille kohaselt ei olnud pooltel üksteise suhtes pretensioone. Pärast lahutust jäi hagejale kinnistu (garaaž), mille hageja müüs maha ja raha võttis kontolt välja, sest hageja pidi 6 kuud Venemaal töötamata ja elama. Vaatamata sellele tasus hageja elatist 450 eurot kuus, kuniks raha jätkus. Hageja kinnitas, et ei ole laste kontolt rahalisi vahendeid välja võtnud. Hageja elab abikaasale kuuluval elamispinnal ja hagejal ei ole Venemaal kinnisvara. Hageja abikaasal oli enne abiellumist sõiduk ja on siiani, mida hageja volituse alusel kasutab. Hageja peab tasuma elatise summas 558,26 eurot, kuid hageja keskmine töötasu on ainult 563 eurot. Hageja kordas, et ta saab elatist maksta maksimaalselt 230 eurot ja seda põhjusel, et hageja perre sündis kolmas laps ning tema abikaasa on lapsehoolduspuhkusel ja hageja peab peret ülal (dtl 267).
3.08.01.2024 e-kirjas märkis hageja, et ta on erialalt elektrik ja muud ta teha ei oska, siis pole mul hagejal võimalust ka rohkem teenida. Vastavalt hageja tööstaažile ja kogemustele elektrikuna, saab ta selle eriala kohta keskmisest suuremat töötasu. Kuna tööandja ei luba töötada üle seadusega kehtestatud 40-ne tunni nädalas, siis puudub hagejal võimalus teenida rohkem. Välismaal töötamine (Soomes), kui hageja teenis kõrgemat töötasu, viis pere lagunemiseni. Hageja vanus ja pere olemasolu ei võimalda töötada välismaal. Hageja abikaasa on lapsehoolduspuhkusel ning ta saab toetust 9880 rubla kuus (see on 100 eurot). Hageja abikaasa sissetulekut ei peaks arvestama hageja endisest abielust
sündinud laste ülalpidamise osas. Samuti on hageja tema abikaasa ülalpidamisel abikaasa alaealine tütar. Endise naisega on võimatu leida mõlemat rahuldavat kompromissi elatise vähendamise osas (dtl 287). Kostjate vastuväited
4.Kostjad elatise vähendamisega ei nõustunud. Hageja lahkus Eestist Venemaale ja ta teadis ette, et ta kohe seal tööd ei leia ning et tal on Eestis laste ees ülalpidamiskohustus. Hageja müüs Eestis oma vara ja sulges arvelduskontod ning võttis sealt välja rahalised vahendid (sh laste säästuarvelt, mis oli ette nähtud lastele). Kostjate (laste) sõnul ehitas hageja Venemaale ühe aastaga kahekorruselise maja ja tema omandis on kaks sõidukit, millest lähtuvalt on hagejal raha ja hagejat ei huvita, kuidas kostjate ema peab Eestis üksinda lapsi ülal pidama. Hageja käib vahetevahel Eestis ja tal on võimalus anda oma lastele elatist, kuid seda ta ei tee. Kostja oli seisukohal, et vanemad ei vabane varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt vanem on kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva. Hageja tasub elatist kuus ainult 100 eurot. Kostjate esindaja oli sunnitud pöörduma kohtutäituri poole elatise sundtäitmiseks ja saab igakuiselt täiendavalt riigi poolt väljamakstavad täitemenetluses elatisabi. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ning määrata igakuine elatis laste A ja B ülalpidamiseks lähtudes PKS § 101 lg 1, lg 3, lg 4, lg 5, lg 6 ja lg 7 kuni laste täisealiseks saamiseni so xx.xx.xxxx. Menetluskulud palusid kostjad jätta poolte endi kanda (dtl 7980).
5.08.01.2024 vastuses kostjad haginõudega ei nõustunud. Kostjad nõustusid endiselt sellega, et igakuine elatis on põhjendatud lähtuvalt PKS § 101 lg 1, lg 3, lg 4, lg 5 sätestatust kuni laste täisealiseks saamiseni so xx.xx.xxxx, mis on juba vähem, kui sõlmitud 19.03.2021 kompromissis elatise summa. Ka viitasid kostjad sellele, et riigi poolt väljamakstav kohtu- või täitemenetlusaegne elatisabi 1 lapse kohta on 200 eurot, mis näitab ka seda, et ühte last elatise summaga 115 euro eest on võimatu (dtl 289). Kohtuotsuse põhjendused
6.Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt kirjalikult esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
8.Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 p 1 tulenevalt on alaealine laps õigustatud saama oma
vanematelt ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu 08.01.2014 lahend nr 3-2-1-165-13, p 12; 09.06.2017 lahend nr 3-2-1-35-17, p 18). Mõlemal vanemal on kohustus hoolitseda, et lapse kasvamiseks ja arenguks oleks tagatud vajalik ülalpidamine (vt Riigikohtu 24.10.2012 lahend nr 3-21-118-12, p 13; 09.06.2017 lahend nr 3-2-1-35-17, p 18). Rahvastikuregistri andmetel on A (kostja I) ja B (kostja II) (mõlemad lapsed on sündinud xx.xx.xxxx; dtl 54-57; dtl 69-72) vanemateks X (hageja) ja Y (kostjate seaduslik esindaja). PKS § 96 ja 97 p 1 kohaselt on mõlemal vanemal laste ülalpidamiskohustus.
9.PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01.2014 lahend nr 3-2-1-165-13, p 12; 09.06.2017 lahend nr 3-2-1-35-17, p 19). PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 kohaselt lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 01. aprillil. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat (PKS § 101 lg 7). Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 järgi on lapsetoetuse suuruseks pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot. Alates 01.04.2023 (mh 05.09.2023 hagiavalduse esitamisest) on ühe lapse miinimum elatise suuruseks 260,33 eurot (sh baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetusest 80/2=40 eurot). Kahe lapse igakuine miinimum suuruses elatis on kokku summas 520,66 eurot (so 2 x 260,33=520,66 eurot). Vaidlustamata asjaoluna elavad kostjad kostjate seadusliku esindaja juures ja kohustatud vanema juures viibimist ei esine. Mõlemad kostjad on sündinud xx.xx.xxxx ja tegemist on mitmikutega. Eeltoodud asjaoludest lähtuvalt ei kohaldu asjas PKS § 101 lg 6 ja PKS § 101 lg 7 sätestatu ning vastavatel alustel elatist ei vähendata. Seega viited PKS § 101 lg-le 6 ja 7 ei ole asjakohased.
10.PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuvaks põhjuseks võib olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS § 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustustatuks kui elatist saav laps. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille
kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. TsMS § 459 lg 2 kohaselt võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Riigikohus on lahendite nr 3-2-1-124-15, p 11 ja 3-2-1-67-17, p-is 9 märkinud, et üldjuhul tuleb elatise suuruse muutmise üle otsustades võtta aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastada, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses üldjuhul tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega tõendamiskoormisest tulenevalt tuli hagejal tõendada, et asjaolud võrreldes eelmise lahendi tegemise seisuga on muutunud, et see õigustaks elatise mõjuval põhjusel vähendamist. Riigikohus on 20.06.2017 lahendi nr 3-2-1-67-17 p-is 11 ja 09.06.2017 lahendi nr 3-2-1-9-17 p-is 37.1 märkinud, et kui elatise kompromissi kinnitamise määruses ei ole märgitud elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolusid või ei ole asjaolusid märgitud piisavalt, siis tuleb toimiku põhjal kindlaks teha hagi aluseks olnud asjaolud ja vastuväidetes väljatoodud ning lugeda need eelduslikult kompromissi kinnitamisel aluseks võetuks. Samuti tuleb eeldada, et kompromissis ette nähtud elatisega on lapse vajadused kaetud. Kompromissi muutmiseks tuleb aga tuvastada, kas mõni väidetud ja eelduslikult aluseks võetud asjaolu on muutunud.
11.Hageja on elatise vähendamise hagis tuginenud kahele mõjuvale põhjusele, milleks on majanduslikud raskused ja kolmanda lapse olemasolu. Hageja selgitas, et tema abikaasa on lapsehoolduspuhkusel ja tema igakuiseks sissetulekuks on toetus 100 eurot kuus (so 9880 rubla kuus) ning hageja abikaasa ülalpidamisel on veel tema alaealine tütar. Hageja elab abikaasale kuuluval elamispinnal, endal kinnistuid ei ole ja sõidukeid ei oma (kasutab abikaasale kuuluvat sõidukit). Hageja on hagis oma keskmiseks töötasuks märkinud 56 362 rubla kuus, so 563 eurot. Hageja töötab elektrikuna (muid töid teha ei oska) ning saab tööstaažist ja vanusest lähtuvalt juba kõrgemat tasu ning ületunnitööde tegemine ei ole tööandja poolt lubatud. Hageja vanus ja pere olemasolu ei võimalda töötada välismaal. Hageja viitab sellele, et ta ei ole võimeline tasuma kostjatele seni määratud elatist. Hageja palus hagis vähendada elatist alates hagi esitamisest ning määrata igakuiseks elatise suuruseks 230 eurot (kummalegi kostjale 115 eurot kuus), mis on hagejale jõukohane, st vastavas suuruses on hageja võimeline andma kostjatele elatist. Kostjad elatise vähendamisega ei nõustunud ning kostjate hinnangul peab hageja hankima sissetuleku, mis tagaks tema enda ja laste vajaduste rahuldamise. Samas nõustusid kostjad elatise miinimum suuruseni vähendamisega, tuginedes PKS § 101 lg 1, lg 3, lg 4, lg 5 sätestatule. Ka viitasid kostjad sellele, et riigi poolt väljamakstav kohtu- või täitemenetlusaegne elatisabi 1 lapse kohta on 200 eurot, mis näitab ka seda, et ühte last elatise summaga 115 euro eest on võimatu.
12.05.01.2024 kohtumääruse punktis 5.1 viidatult ja kohtu infosüsteemist (KIS) nähtuvalt tuleb hagi lahendamisel aluseks võtta 19.03.2021 Viru Maakohtu määrus tsiviilasjas nr 2-21-3091, milles kinnitati B ja A ning X vaheline kompromiss. Kompromissis kokkulepitult peab X tasuma kummalegi lapsele igakuiselt elatist 225 eurot (kokku 450 eurot) kuni laste täisealiseks saamiseni, so kuni xx.xx.xxxx ja lapsele makstav elatis ei või olla väiksem kui 38,5 % Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (dtl 272-276). Kompromissis ei ole määratud, et elatisest arvestatakse maha pool lapsetoetusest. Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määrus nr 124 § 1 01.01.2023 kuni 31.12.2023 oli kuutasu alammääraks 725 eurot ja VV 08.12.2023 määrus nr 113 § 1 järgi on kuutasu alamääraks alates 01.01.2024 820 eurot. Seega 19.03.2021 Viru MK kohtumääruse järgi tuli hagejal perioodil 01.01.2023-31.12.2023 tasuda kostjatele elatist kokku summas 558,26 eurot (38,5% kuutasu alammäärast 725 eurost on 279,13 eurot; kaks last kokku: 279,13+279,13=558,26 eurot) ning alates 01.01.2024 tuleb hagejal viidatud lahendi järgi kostjatele tasuda igakuiselt elatist kokku summas 631,40 eurot (38,5% kuutasu alammäärast 820 eurost on 315,70 eurot; kaks last kokku: 315,70+315,70= 631,40 eurot).
13.Kohus selgitab, et TsMS § 497 märgitud elatisenõude aluseks olevate asjaolude muutumise eeldus võib olla täidetud olukorras, kus lapse vajadused ja vanemate varaline seisund on võrreldes varasema kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud ning olukorras, kus kohustatud vanema ülalpeetavate ring on laienenud (so nt sündinud on uus laps). Märkivalt tuleb kostjatele elatise väljamõistmiseks (so elatise vähendamisel) alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 järgi mõjuv põhjus. Kohus saab hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus PKS § 101 alusel arvutatud summast väiksema elatise väljamõistmiseks iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-16-11905, p 18 ja otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 12). Elatise alla miinimummäära vähendamise ja mõjuva põhjuse esinemise üle otsustamine on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 14); (vt ka Tartu Ringkonnakohtu otsust tsiviilasjas nr 2-22-398 p 10 ja 13). Tsiviilasjas nr 2-21-3091 09.03.2021 vastuse lisadest nähtuvalt üüris X korterit asukohaga xxx (igakuine üüritasu oli 100 eurot, millele lisanduvad kommunaalkulud), 08.03.2021 tööandja XXX AS tõendi alusel oli kohustatud vanema keskmiseks sissetulekuks 1559,23 eurot (08.2020 kuni 01.2021, kokku summas 9355,39/6=1559,23 eurot). 12.02.2021 MTA tõendi järgi oli Xle tehtud väljamakseid (so palgatulu) 17 381,36 euro ulatuses (periood 01.03.2020-28.02.2021; 17 381,36/12=keskmine töötasu: 1448,45 eurot). Transpordiameti väljavõte kinnitab, et Xle kuulus sõiduk Toyota Avensis, registrimärgiga XXXXXX ja kinnisturaamatu andmetel kinnistuid isikul ei olnud. Kohus tuvastas, et hagejal on pärast Viru Maakohtu 19.03.2021 kohtumäärust (tsiviilasjas nr 2-213091) muutuva asjaoluna sündinud 23.06.2023 kolmas laps Q, mida tõendab xxx oblasti Perekonnaseisuvalitsuse perekonnaseisuosakonna nr 1 poolt väljastatud sünnitunnistus (dtl 9 eestikeelne ja venekeelne dtl 13). 08.07.2023 Vene Föderatsiooni Maksuinspektsiooni tõendi (so 2023 füüsilise isiku tulude ja maksusummade kohta) järgi on hageja maksustavaks sissetulekuks (so töötasuks) 369 394,27 rubla, millest tuleb maha arvestada maksud 48 021 rubla, kokku on hageja keskmiseks töötasuks 80 343,32 rubla ehk 685,52 eurot (so tabelis „rida kuu“ näidatult 4 kuu töö- ja lisatasud kokku summas 369 394,27 rubla - 48 021 maksud= 321 373,27 rubla/ 4 kuud= keskmine töötasu 80 343,32 rubla, so 685,52 eurot, EKP valuutakursi 117.2010 alusel, so 01.03.2022 viimane avaldatud päevakurss, pärast viidatud kuupäeva EKP päevakursi avaldamised on peatatud) (dtl 4-5; dtl 38-39; dtl 293-294 eestikeelne ja dtl 7, dtl 41 venekeelne tõend). Tõendis sisalduvas tabelis on kajastatud 4 kuu töö- ja lisatasud. Järelduvalt ei ole tõendist tulenevalt hageja keskmiseks töötasuks 563 eurot (56362 rubla) nagu hageja on väitnud. Antud ajahetkel hagejal kinnisasjad ja sõidukid puuduvad, vastupidist kostjad tõendanud ei ole. Asjaolud, et hagejal puudus Vene Föderatsiooni suundumisel töö ja elamisluba, ei ole antud juhul enam asjakohased, kuna hageja on tõendanud, et käesoleval ajal ta töötab ning saab töötasu. Kostjad ei ole asjas tõendanud, et hageja oleks kostjate arvetelt välja võtnud neile kuulunud rahalisi vahendeid, hagejale kuuluks Vene Föderatsioonis kinnistu ja 2 sõidukit ning et hagejal oleks piisavalt rahalisi vahendeid ja vara eelnevas lahendis (so tsiviilasjas nr 2-21-3091 19.03.2021 kohtumääruses) määratud elatise maksmiseks. Kohus on 05.01.2024 kohtumääruse punktis 6 (dtl 272-276) hagejale selgitanud, et kui hageja tugineb kolmanda lapse (Q, sündinud 23.06.2023) olemasolule, siis tuleb hagejal esitada tõendid Q, kui ülalpeetava igakuiste kulude kohta ning selgitada millises ulatuses vastavaid kulusid hageja ja tema abikaasa kannavad. Hageja ei ole kolmanda ülalpeetava osas kulutuste ülevaadet ega tõendeid esitanud. Kohus on samas seisukohal, et ülalpidamiskohustus tuleneb seadusest ning hagejal on alaealise lapse Q ees ülalpidamiskohustus ja seda ei saa antud juhul, sõltumata tõendite esitamata jätmisest asja lahendamisel arvestamata jätta.
14.Üldjuhul on vanemal kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel. Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 on Riigikohus märkinud, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Kostjad leidsid, et hageja peab hankima sissetuleku, mis tagaks tema enda ja laste vajaduste rahuldamise. Hageja selgituste järgi töötab ta elektrikuna ja saab Vene Föderatsioonis juba kõrgemat tasu ning ületunnitööde tegemine ei ole tööandja poolt lubatud, hageja vanus ja pere olemasolu ei võimalda välisriigis töötada. Kohus leiab, et hagejal ei esine töövõimetust, hageja on tööjõus ja tööealine isik ja tal on elektriku kvalifikatsioon (st hagejal on oskustöölisena oskused ja teadmised), mis võimaldab tal kohtu hinnangul kõrgemat sissetulekut saada ja hageja väidetest tulenevalt ei saa parema töötasuga töökoha leidmist (sh välisriigis) siiski välistada. Kuid antud juhul saab kohus elatise asja lahendamisel lähtuda hetkel olevatest asjaoludest.
15.Kohtu hinnangul tuleb elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada ka asjaoluga, et hageja oleks suuteline kohtuotsust ka täitma ning väljamõistetud elatis ei või olla maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav. Seejuures tuleb ka arvestada, et kohustatud vanemale tuleb säilitada ka minimaalne toimetulek (vt RK lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 p 12). Kohus selgitab, et PKS 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanem sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on olukorras, mil kohtul on põhjust kaaluda elatise vähendamist, peab kohustatud vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Käesoleval juhul on tõendatult hageja keskmiseks sissetulekuks 685,52 eurot. Hagejal kinnis- ja vallasvara puudub. Hagejal on sündinud 23.06.2023 kolmas laps, so Q. Seega on eelneva lahendiga võrreldes tegemist TsMS § 459 mõistes muutunud asjaoludega, mida saab elatise vähendamisel arvestada. Hageja sissetulek on võrreldes eelneva (so tsiviilasjas nr 2-21-3091 19.03.2021 kinnitatud kohtumääruse ajal) ja praeguse olukorraga oluliselt vähenenud ja hagejal on eelnevast lahendist tulenevalt elatisevõlgnevused, hagejal lasub lisaks kostjatele Q osas ülalpidamiskohustus, siis on kohus seisukohal, et elatise vähendamata jätmise korral osutuks hageja kolmas laps Q varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saavad kostjad. Arvestades siinjuures, et kostjate seaduslikul esindajal on võrreldes hagejaga ülalpidamise andmisel sissetulek suurem (kostjate seadusliku esindajale on 31.10.2023 MTA tõendi nr 173506716 järgi tehtud perioodil 01.2023-09.2023 väljamakseid kogusummas 9468,79/9= keskmine sissetulek 1052,08 eurot, dtl 81-82). Hageja on kohtule avaldanud, et ta on võimeline tasuma kostjatele elatist 230 eurot kuus (so kummalegi kostjale 115 eurot kuus) ning selliselt palub hageja elatise vähendamist. Kostjate vastuväitele, et ühte last on 115 euroga või elatisabiga 200 euroga ülal pidada võimatu, märgib kohus, et lastele ülalpidamise andmine ei piirdu üksnes hageja poolt antava elatisega. Lisaks on lastele ettenähtud riiklikud lastetoetused ja ka kostjate seaduslikul esindajal on ülalpidamise andmise kohustus.
16.Eeltoodud põhjendustele tuginevalt on kohus seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele ja elatise vähendamine on TsMS § 459 ja PKS § 102 lg 2 alusel põhjendatud. PKS § 101 lg 2 võimaldab kohtul elatise välja mõista kindla summana. Kuivõrd hageja on kinnitanud oma võimekust tasuda kostjatele
igakuiselt elatist kokku suuruses 230 eurot, siis mõistab kohus alates hagiavalduse esitamisest, so 05.09.2023 (TsMS § 459 lg 2) hagejalt kostjate kasuks välja elatise 230 eurot kuus (so kummalegi kostjale 115 eurot kuus) kuni kostjate täisealiseks saamiseni. Kostjad on vastuses märkinud, et hageja tasub elatist 100 eurot kuus ja kostjad saavad Sotsiaalkindlustusametilt elatisabi. Kohus märgib, et kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada hageja poolt menetluse ajal kostjatele tasutud elatisemakseid ja elatisabina saadud summasid.
17.Kohus on 05.04.2024 kohtumääruses (dtl 276) selgitanud, et TsMS § 32 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. Hagejal tuli asjas esitada eestikeelsed tõendid. Kohtumääruses märgitult kohus venekeelseid tõendeid asjas ei arvesta. Seega jätab kohus hageja venekeelsed tõendid (dtl 268, dtl 270-271; dtl 296-304) asjas arvestamata.
18.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg-st 1, § 129 lg-st 2 ja taotletava elatise määrast, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3960 eurot (2x 225=450-230 (115+115)=220; 9x9=18 x 220=3960 eurot).
19.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
20.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.