Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Hageja I X (isikukood XXXXXXXXXX) Hageja II Y (isikukood XXXXXXXXX) Hagejate lepinguline esindaja Andrus Post, seaduslik esindaja Q Kostja C (isikukood XXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Robert Suir
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta C 01.03.2024 apellatsioonkaebus Pärnu Maakohtu 31.01.2024 kohtuotsuse peale tsiviilasjas nr 2-22-12555 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud C kanda. Xl ja Yl ei ole apellatsioonimenetluses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse
esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja I, laps) ja Y (hageja II, laps) esitasid C (kostja, isa) vastu hagi, milles palusid mõista kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise 200 eurot kuus alates 25.08.2022 kuni 31.03.2023 ja alates 01.04.2023 baassummas kuni hagejate täisealiseks saamiseni. 16.11.2023 kohtuistungil taotlesid hagejad elatise väljamõistmist PKS §-s 101 sätestatud määras.
2.Hagejad on hagejate seadusliku esindaja (ema) ja kostja ühised lapsed. Hagiavalduse kohaselt on kostja seni tasunud 130 eurot kuus kummagi hageja kohta, kuid see ei kata hagejate vajadusi. Kummagi hageja kulud kuus on 671,08 eurot. Kostja ei ole menetluses esitanud ühtegi asjaolu ega seda kinnitavat tõendit, mis võimaldaks elatist mõista välja alla PKS §-s 101 sätestatud määra. Hagejad olid nõus, et PKS § 101 alusel arvutatava elatise puhul tuleb arvestada nii lastetoetust kui lasterikka pere toetust. Hagejad ei veeda kostjaga koos keskmiselt 7 ööpäeva kuus.
3.16.11.2023 kohtuistungil avaldasid hagejad, et taotlevad elatist PKS § 101 alusel arvutatavas määras. Hagejad olid nõus elatisest maha arvestama summad, mille kostja on elatisena või hagejate eest kulude kandmisel tasunud. Hagejad loobusid ajavahemiku 25.08.2022 kuni 30.08.2022 eest esitatud elatise nõudest.
4.07.12.2023 loobusid hagejad täiendavalt ajavahemiku 01.09.2022 kuni 30.11.2022 eest esitatud elatise nõudest. Kostja seisukoht
5.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta selle rahuldamata.
6.Kostjal ei ole kinnipidamisasutuses viibimise tõttu võimalik teenida endale sissetulekut. Kostja on andnud hagejatele ülalpidamist igakuiselt 130 eurot kuus kummalegi hagejale Hagejate seaduslik esindaja ei ole esitanud andmeid ega tõendeid oma majandusliku seisu kohta. Samuti on tõendamata hagiavalduse väited hagejate vajaduste kohta, kulud on ülepaisutatud. Kostja hinnangul on kinnipidamisasutuses viibimine mõjuvaks põhjuseks vähendamaks elatist alla PKS §-s 101 sätestatud määra. Maakohtu otsus
7.Pärnu Maakohus võttis 31.01.204 otsusega vastu hagejate 07.12.2023 esitatud avalduse elatise nõuetest loobumise kohta perioodi 01.09.2022–30.11.2022 eest ja lõpetas nimetatud osas elatise nõuete menetluse. Maakohus rahuldas hagi osaliselt mõistes kostjalt hageja I kasuks välja perioodi 01.12.2022 – 31.01.2024 eest elatise 2681,15 eurot ja hageja II kasuks sama perioodi eest elatise 2541,15 eurot ning kummagi hageja kasuks elatise alates 01.02.2024 kuni hagejate täisealiseks saamiseni elatise PKS §-s 101 sätestatud määras. Maakohus määras, et igakuine elatis tuleb tasuda hagejate ema arvelduskontole. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda.
8.Kuivõrd hagejad on taotlenud elatist seaduses sätestatud miinimumsummas, tuleb eeldada, et hagejate igakuiste vajaduste suurus on vähemalt PKS § 101 lg-s 3 sätestatud kahekordne baassumma. Selliselt ei oma tähendust hagiavalduses väidetu, mille kohaselt on hagejate igakuised vajadused 658,58 eurot kummagi hageja kohta ega kostja väidetu, mille kohaselt on hagejate igakuised vajadused väiksemad. Maakohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas võimalik tuvastada, et hagejate igakuised vajadused oleksid alla seaduses sätestatud miinimumeelduse. Kostja 07.12.2023 esitatud tõenditest ei saa teha järeldust, et hagejate vajadused oleksid käesoleva tsiviilasjaga hõlmatud perioodil eelduslikust seadusega ettenähtud miinimumsummast väiksemad. Asjaolust, et hageja I võttis hagi elatise väljamõistmiseks 2019 tagasi, ei saa tuletada tema vajaduste suurusega seotud asjaolusid. Kostja esitatud RAKE 2020 uuringu tulemused ei anna alust jõuda järeldusele, et hagejate tegelikud vajadused on PKS §-s 101 sätestatud miinimumist väiksemad, kuivõrd seadusandja on PKS § 101 kehtestamisel juba otsustanud, millisel viisil uuringut minimaalse elatise suuruse arvutamisel arvesse tuleb võtta.
9.Maakohus arvutas välja, et kostjalt tuleb hageja I kasuks välja mõista perioodi 01.12.2022 – 31.01.2024 eest ühekordse summana 2681,15 eurot ning hageja II kasuks 2541,15 eurot.
10.Maakohus asus seisukohale, et kostja viibimine kinnipidamisasutuses ja sellest tulenev võimetus elatist teenida ei ole mõjuv põhjus PKS § 102 lg 2 tähenduses, mis annaks aluse mõista elatis välja alla PKS §-s 101 sätestatud määra.
11.Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 164 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Apellatsioonkaebus
12.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse punktid 3-9 ja saata asi tühistatud osas maakohtule lahendamiseks või teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi mõlema hageja suhtes rahuldamata 01.12.2022 – 02.01.2024 eest väljanõutava elatise osas ja vähendada alates 02.01.2024 väljamõistetavat elatist PKS § 102 lg 2 III lause alusel. Menetluskulud palus kostja jätta menetlusosaliste endi kanda.
13.Kostja leidis jätkuvalt, et hagejad oleksid pidanud tõendama enda kulusid, praegusel juhul on kulud ülepaisutatud. Kostja hinnangul on maakohtu põhjendused PKS § 102 lg 1 kohaldamata jätmisel vastuolulised: otsusest ei selgu, kas viibimine kinnipidamisasutuses ei õigusta kunagi PKS § 102 lg 2 III lause kohaldamist või kas kohus lähtub mingist ajalisest kinnipidamise kestuse piirist, millest alates muutub PKS § 102 lg 2 III lause kohaldatavaks. Kostja hinnangul on vangistus viibimine mõjuv põhjus PKS § 102 lg 2 III lause tähenduses. Hagejate ema sissetulek on piisav, et ülal pidada hagejaid kostja lühiajalise vangistuse ajal ilma kostjalt elatist välja mõistmata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
15.Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (RKTKm, 24.03.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.
16.Hagejad on esitanud käesolevas asjas kostja vastu elatise nõude. PKS § 96 I lause ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (RKTKo 08.01.2014, 3-2-1-165-13, p 12). Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses (RKTKo 16.01.2013, 3-2-1-160-12, p 16). Seega pidid hagejad esile tooma, PKS §-des 96, 97 ja 100 sätestatud asjaolud, mille alusel on neil õigus nõuda kostjalt elatist. Vaidlustatud kohtuotsusest nähtuvalt on hagejad vajalikud eeldused esile toonud ning taotlenud elatist PKS §-s 101 sätestatud määras.
17.Kostja on apellatsioonkaebuses jätkuvalt seisukohal, et hagejad ei ole enda kulude suurust tõendanud ning esile toodud kulud on ülepaisutatud. Kolleegium selgitab, et miinimummääras elatise nõudmisel ei pea hagejad tõendama enda vajaduste suurust (vt nt RKTKo 22.03.2017, 3-2-1-174-16, p 13). Olukorras, kus ülalpidamist maksma kohustatud vanem leiab, et lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus on tegelikult väiksem, kui seadusjärgne elatise suurus, peab see vanem oma väidetud asjaolusid TsMS § 230 lg 1 järgi ka tõendama teha (RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 27). Samale seisukohale on õigesti asunud ka maakohus. Seega vaatamata apellatsioonkaebuse väidetele ei pidanud hagejad esitama enda igakuiseid kulusid tõendavaid dokumente ning kostja vastavad apellatsioonkaebuse väited on asjakohatud.
18.Kostja heidab maakohtule ette PKS § 102 lg 2 III lause kohaldamata jätmist leides, et kinnipidamisasutuses viibimine on mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks. Mõjuvad põhjused on PKS § 102 lg 2 neljandas lauses toodud näidisloeteluna. Kohus saab hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus PKS § 101 alusel arvutatud summast väiksema elatise väljamõistmiseks iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades (RKTKo 28.03.2018, 2-16-11905, p 18; 7). Käesoleval juhul nähtub maakohtu otsusest, et maakohus hindas kooskõlas PKS §-ga 102 ja asjakohase kohtupraktikaga seda, kas kostja kinnipidamisasutuses viibimine on mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks ning asus eitavale seisukohale. Nagu ka kostja apellatsioonkaebuses esile toob, on tegemist kohtu kaalutlusotsusega, millesse ei ole ringkonnakohtul kaebuse väiteid arvestades käesoleval juhul alust sekkuda. Kolleegiumi hinnangul on maakohtu põhjendused elatise vähendamata jätmist käsitledes jälgitavad, lähtudes konkreetse tsiviilasja ja kostja esile toodud asjaoludest. Vangistus on karistus kostja toimepandud kuriteo(-tegude) eest ning see ei ole aluseks tema vabastamiseks ülalpidamiskohustuse kandmisest. Maakohus tuvastas kostja sissetuleku suuruse enne kinnipidamisasutusse sattumist ning võttis arvesse, et kostja ei viibinud kinnipidamisasutuses pikalt, s.o arvestades kostja eelnevat sissetulekut pidi kostja olema võimeline tasuma hagejatele elatist seadusjärgses määras ka kinnipidamisasutuses viibides. Asjaolu, et hagejate ema sissetulek oli väidetavalt piisav, et hagejaid lühiajaliselt üksi ülal pidada, ei välista kostja ülalpidamise andmise kohustust.
19.Seega ei ole kostja apellatsioonkaebuses esile toonud selliseid väited, mis võimaldaksid ringkonnakohtul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele. Kostja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kui
maakohus on materiaalõigust õigesti kohaldanud ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme.
20.Ülalmärgitud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.
21.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajatel ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajatele apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
22.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.