Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

Mõista käesoleva otsuse jõustumisest menetluskuludelt viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulud tuleb kanda Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele XXXXXXXXXXXXX. Makse sooritamisel märkida viitenumber xxxxxxxx.

Tühistada Harju Maakohtu 22.08.2023 määrusega kohaldatud hagi tagamine.

Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

nr

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui kostja tugineb sellele, et esinevad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 415 kirjeldatud eeldused. Kaja tuleb esitada Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõivu saab tasuda selleks ette nähtud Rahandusministeeriumi kontole1 ja selgituseks lisada tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtu selgitused ja põhjendused

Harju Maakohus menetleb Aktiva Finance Group OÜ hagi A ja B vastu ühisvara jagamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja I suhtes tehtud mitmeid jõustunud kohtulahendeid, mille alusel on algatatud täiteasjad. Käesoleval juhul ei ole võimalik täita võlgniku kohta tehtud täitedokumente ning sisse nõuda täitmiseks esitatud võlgnevust, kuna kohtutäiturile teadaolevalt puuduvad võlgnikul rahalised vahendid. Kostjate ühisomandis on korteriomand asukohaga xxx (registriosa number xxxxxxxx). Hageja taotleb täitemenetluse seadustiku § 14 lg 2 alusel A ja B ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist ning taotleb selle müümist avalikul enampakkumisel. Hageja taotleb kohtult jagada

https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/menetluskulud-ja-menetlusabi/riigiloivu-tasumine-ja-tagastamine

2-23-11843 kinnisasja müügist pärast müügiga seonduvate täitetasude tasumist üle jääv raha kostja I ja kostja II vahel võrdsetes osades. Kostja I jääva rahalise vahendi arvelt täita kostja I kohustus hageja ees, mis tuleneb ts 2-22-149597 kohtumäärusest 21.02.2023. a. ja ts 2-22-108333 kohtumäärusest 29.04.2022. a.

Kohus võttis hagiavalduse 22.08.2023 menetlusse ning määrus kostjatele vastamistähtaja 20 päeva alates kohtumaterjalide kätte saamisest. Kostjatele toimetati kohtumaterjalid kätte avaldamisega Ametlikes teadaannetes 09.12.2023. Kostjad ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.

TsMS § 444 lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa, välja arvatud kohtuotsuse täitmiskorda puudutavas ulatuses (vt p 6).

TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Juhindudes TsMS § 407 lg-st 1 rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega.

Kohus jätab rahuldamata hagejate taotluse kohtuotsuse täitmise korra kindlaks määramiseks. Hagejad on palunud hagis, lisaks kostjate ühisvara jagamisele ning sissenõude kostja I osale pööramisele, et kohus otsustaks ka selle, millised nõuded tuleb täitemenetluses ühisvara tulemusel kostjal I tekkiva hüve arvel täita. Hagejate selline taotlus on olemuslikult kohtuotsuse täitmise korra kindlaks määramise taotlus TsMS § 445 tähenduses. Hagejad ei ole sellele tuginenud ning hagiavalduses toodud asjaoludest ei saa järeldada, et kostja I kohustused hagejate ees oleksid ühisvaral lasuvad kohustused perekonnaseaduse (PKS) § 33 lõike 1 mõttes. Hagejate taotlusest rahuldada nende nõuded vaid kostja I osa arvel saab järeldada, et hagejate nõuete täitmise eest ei vastuta kostjad solidaarselt ega ka kogu kostjatele kuuluva ühisvaraga. Riigikohus on leidnud, et kui abikaasade ühisvara jagamist nõuab võlausaldaja, kelle nõue ei ole PKS § 33 lg 1 mõttes ühisvaral lasuv kohustus, ei saa kohus TsMS § 445 lg 1 järgi määrata taotluse alusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja korda, mille kohaselt tuleb ühisvara jagamise tulemusena tekkiva võlgniku lahusvara arvel kohtutäituril enampakkumisel saadud rahast täita võlausaldaja vastu olev kohustus. Tegemist on kohtuotsuse täitmise küsimusega, mis tuleb kohtutäituril lahendada ühisvara jagamise kohta tehtud kohtulahendi sundtäitmisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras2.

22.08.2023 määrusega keelati kostjatel hagi tagamise korras kõnealuse korteriomandi käsutamine ning otsustati käsutuskeelu nähtavaks tegemiseks kanda see kinnistusraamatusse. TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole hagi tagamise jõusse jätmine vajalik, kuna käesolev lahend annab õiguse kostjatele kuuluva korteriomandi müügiks. Müügi järgselt ei ole kostjatel võimalik korteriomandit enam käsutada.

Vt RKTKm 26.10.2022, 2-20-15758 p 10-12

2-23-11843

TsMS § 162 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulud kostjate kanda.

Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad menetluskulud hagiavaldusest tasutud riigilõivust summas 490 eurot ning õigusabikuludest summas 760 eurot.

Riigilõiv on põhjendatud ning vajalik kulu, mis tuleb täies ulatuses kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista.

Hageja on märkinud, et dokumentide analüüsi, hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse koostamise ja kohtusse esitamine on hageja kulutanud 4 tundi ja 30 min. Hageja esindaja tunnitasu on 120 eurot. Kohus, tutvunud hageja menetluskulude nimekirjaga märgib, et hageja esitatud lahtrid „ajakulu“ ja „summa ilma käibemaksuta“ ei vasta hageja märgitud tunnitasule. Hageja on märkinud, et on õigusabiteenust osutanud 4,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot. Seega on hageja õigusabikulud kokku 540 eurot (ilma käibemaksuta), mitte hageja poolt märgitud 640 eurot. Kohus märgib, et hagiavalduse maht, sisu ning lisad vastavad kohtu hinnangul hageja märgitud tööajale. Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks õigusteenuse osutamisel kokku 4,5 tundi tunnihinnaga 120 eurot. Kohtu hinnangul saab praegusel juhul tunnitasu suurust 120 eurot pidada tavapäraseks ja põhjendatuks. Hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud on kokku 540 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o 648 eurot. Kokku on kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõistetavate menetluskulude suurus 1138,00 eurot.

Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ahti Kuuseväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.