lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-23-118962/10

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 06.03.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-23-118962/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
06.03.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2413
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Aktiva Finance Group OÜ; Julianus Inkasso OÜ _avaldus
Õiguskantsleri Kantselei · Sissetulev kiri · 2026-07-09
Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-04-17
Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-03-20
Kohapealse kontrolli täpsustus
Andmekaitse Inspektsioon · Sissetulev kiri · 2024-12-04
Taotlus
Transpordiamet · Sissetulev kiri · 2026-02-18
Vastamise tähtaja pikendamine
Andmekaitse Inspektsioon · Väljaminev kiri · 2024-07-16

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 14Lepingueelse teabe andmise kohustus tarbijaga sõlmitava lepingu puhulTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 405LihtmenetlusTsMS § 407 lg 1, 6Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korralVÕS § 82 lg 1Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhulTsMS § 138 lg 1Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktiva Finance Group OÜ10746479(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

06. märts 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-23-118962

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi S. S.-i võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

390,54 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood: 10746479; aadress A. Weisenbergi tn 20, XXX-i ) lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

vastu

Kostja: S. S. (isikukood XXX, elukoht: XXX) Menetlemise viis

Lihtmenetlus (TsMS § 405)

RESOLUTSIOON

Rahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ hagi S. S.-i vastu.

Välja mõista S. S.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks AS Inbank Finance ja kostja vahel 20.10.2022 sõlmitud Indivy „Maksa osade kaupa“ lepingutest nr XXX ja nr XXX võlgnevus 211,45 eurot (millest 197,98 eurot põhivõlgnevus; 13,47 eurot perioodi 23.02.2023 kuni 03.10.2023 eest sissenõutavaks muutunud viivis).

Välja mõista S. S.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 197,98 eurot) perioodi eest 04.10.2023 kuni 05.03.2025 k.a summas 34,16 eurot.

Välja mõista S. S.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses (s.o otsuse tegemise seisuga 11,15% aastas) arvestatuna võla põhiosalt (s.o 197,98 eurot) alates 06.03.2025 kuni põhinõude tasumiseni.

Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi S. S.-i vastu sissenõutavaks muutunud viivise 1,04 euro ja sissenõudmiskulude 60,00 euro väljamõistmiseks.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korral
TsMS § 175Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamine
TsMS § 313 lg 1Menetlusdokumendi kättetoimetamine tähitud kirjaga
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
TsMS § 420 lg 1Apellatsioonkaebus tagaseljaotsuse peale
TsMS § 436 lg 7Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus
TsMS § 438 lg 1Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused
TsMS § 442 lg 10Otsuse sisu
TsMS § 448 lg 5Täiendav otsus
TsMS § 4842
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine

Menetluskulud jätta 81,35% ulatuses S. S.-i Finance Group OÜ kanda.

Määrata Aktiva Finance Group OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 320 eurot (sh 100 eurot riigilõiv, 200 eurot hageja lepingulise esindaja tasu, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud), millest 260,32 eurot mõista S. S.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja.

Väljamõistetud menetluskuludelt on S. S. kohustatud tasuma Aktiva Finance Group OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates

kanda ja 18,65% ulatuses Aktiva

Tsiviilasi nr 2-23-118962 kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Täiendatava otsuse vaidlustamise korral eeldatakse, et vaidlustatakse ka täiendavat otsust (TsMS § 448 lg 5). Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 08.05.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult S. S. (kostja) 293,66 euro saamiseks. Kohus tegi 12.05.2023 kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada. kohus lõpetas 15.08.2023 maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 03.10.2023 Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse 197,98 euro, sissenõudmiskulude 60,00 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 14,51 euro ja täiendava viivise väljamõistmiseks alates 04.10.2023 kuni põhinõude täitmiseni määraga 12% aastas. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 507,00 eurot.
3.Kohtu nõudel hageja 02.05.2024 selgitas, et hageja krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ning sissenõudmiskulude nõude alust.
4.Pärnu Maakohus võttis 09.05.2024 hagiavalduse menetlusse ning kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus TsMS § 313 lg 1 alusel kätte 10.07.2024. Esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid
5.Hageja poolt esitatud asjaolud, seisukohad ja tõendid
5.1.Hagiavalduse kohaselt AS Inbank Finance (esialgne võlausaldaja) ja kostja sõlmisid 20.10.2022 Indivy „Maksa osade kaupa“ lepingud nr XXX, mille alusel sai kostja kaupa 2 (6)

Tsiviilasi nr 2-23-118962 maksumusega 98,99 eurot osta kolme osamaksega ja nr XXX, mille alusel sai kostja kaupa maksumusega 98,99 eurot osta kolme osamaksega.

5.2.AS Inbank Finance hindas kostja krediidivõimelisust taotluses esitatud andmete ja maksehäireregistri väljavõtte alusel.
5.3.Kostjalt põhiosa katteks laekumisi toimunud ei ole. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 02.02.2023 kostjale lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 22.02.2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Esialgne võlausaldaja loovutas 8.05.2023 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
5.4.Hageja palub kostjalt välja mõista lepingust tuleneva põhivõlgnevuse 197,98 eurot (Lepingu nr XXX põhivõlgnevus 98,99 eurot + lepingu nr XXX põhivõlgnevus 98,99 eurot).
5.5.Hageja palub kostjalt välja mõista VÕS § 113 2 lg 2 alusel lepingu nr XXX sissenõudmiskulud 30,00 eurot: 17.03.202 esimese tasulise kirja saatmine 10 eurot; 06.04.2023 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot; 25.04.2023 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud) 5 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista VÕS § 1132 lg 2 alusel lepingu nr XXX sissenõudmiskulud 30,00 eurot: 08.03.2023 esimese tasulise kirja saatmine 15 eurot; 27.03.2023 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot; 25.04.2023 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud) 5 eurot.
5.6.Lepingute alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt lepingute ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 23.02.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 03.10.2023 seaduses toodud aastase määraga võrdses määras s.o 12% kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivis summas 14,51 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 04.10.2023 määras 12% aastas.
5.7.Hageja soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta.
6.Kostja poolt esitatud asjaolud, vastuväited ja tõendid
6.1.Kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 24.07.2024 kell 24.00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

7.Kohus, tutvunud esitatud asjaoludega leiab, et hagi tuleb osaliselt jätta rahuldamata.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (vt RKTKm 03.04.2018, 2-16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20). 3 (6)

Tsiviilasi nr 2-23-118962 Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus ja õiguslikult põhjendamatu hagi peab kohus TsMS § 407 lg 6 järgi ka hagile vastamata jätmise korral jätma rahuldamata (RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 16).

9.Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel ei ole kostja kohaselt täitnud AS-ga Inbank Finance 20.10.2022 sõlmitud Indivy „Maksa osade kaupa“ lepingu nr XXX ja nr XXX tulenevaid rahalisi kohustusi, mistõttu on AS Inbank Finance lepingud üles öelnud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue osamaksete tasumisega müügilepingutest võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 mõistes. VÕS § 208 lg 1 järgi müügilepingust tulenevaks ostja põhikohustuseks on tasuda müüjale ostuhind rahas. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõuded omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 197,98 eurot (98,99€+98,99€).
10.Hageja on esitanud nõude kostjalt sissenõudmiskulude väljamõistmiseks kogusummas 60,00 eurot. Hagiavaldusest nähtuvalt on sissenõudmiskulude nõuete aluseks hageja märkinud VÕS § 1132 lg 2. Hageja selgitas täiendavalt, et krediidiandja hinnakirjas on sätestatud, et osamaksete tasumisega viivituses olemise eest saadetud meeldetuletus on 5.00 eurot. Hageja on esitanud kostjale kahe erineva lepingu alusel 6 tasulist meeldetuletuskirja ja sooritanud muud menetlustoimingud. Kohus selgitab, et VÕS § 1132 lg 2 ei anna iseenesest hagejal alust nõuda kostjalt lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist, vaid seab piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Säte ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe, kuid kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (VÕS §-d 115, 127-140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama (vt P.Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2016, lk 580, 581). Seega sissenõudmiskulude hüvitamise nõudmine VÕS § 113 2 alusel saab toimuda üksnes tarbijaga sõlmitud lepingu alusel. Hagiavaldusest ega selle täiendusest ei nähtu, et kostjaga oleks kokku lepitud sissenõudmiskulude hüvitamises. Esialgse võlausaldaja hinnakiri, millele hageja on viidanud, on lepingu tingimus VÕS § 14 1 lg 1 p 5 kohaselt siis, kui tarbijale oli sellest eelnevalt arusaadaval viisil teatavaks tehtud. Selliseid asjaolusid ei ole hageja esitanud. Hageja ei ole esitanud ka selliseid asjaolusid, mille alusel saaks kohus hageja sissenõudmiskulude hüvitise nõude rahuldada kahju hüvitamise sätete alusel. Seetõttu jätab kohus rahuldamata hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõuded summas 60,00 eurot.
11.VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist seaduses toodud aastase määraga võrdses määras s.o 12% aastas alates lepingute ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates s.o 23.02.2023 4 (6)

Tsiviilasi nr 2-23-118962 kuni hagiavalduse esitamiseni 03.10.2023. Kohus selgitab, et VÕS § 113 lg 1 ls 2 kohaselt viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Seega viivisemäär ei ole püsivalt 12% aastas, vaid perioodil 23.02.2023 kuni 30.06.2023 oli seaduses sätestatud viivisemäär 10,50%, perioodil 01.07.2023 kuni 31.12.2023 oli 12%, perioodil 01.01.2024 kuni 30.06.2024 oli 12,50%, perioodil 01.07.2024 kuni 31.12.2024 oli 12,25% ning alates 01.01.2025 on viivisemääraks 11,15%. Viivise arvutamisel tuleb lähtuda viivisekalkulaatori abil arvutatud viivisest ja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla (197,98 eurot) tasumisega viivitamise eest ajavahemikus 23.02.2023 kuni 03.10.2023 viivis 13,47 eurot.

12.Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 04.10.2023 kuni otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 34,16 eurot ning alates 06.03.2025 protsendina VÕS § 113 lg 1 sätestatud seadusjärgses määras (s.o otsuse tegemise seisuga 11,15%).
13.TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 100,00 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus. Samuti kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks TsMS § 4842 alusel maksekäsu kiirmenetluses hageja menetluskulud 20,00 eurot.
14.Hageja taotleb lisaks riigilõivule esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 527,00 eurot (ilma käibemaksuta). Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja maksnud esindajale tasu 527,00 eurot (ilma käibemaksuta). Julianus Õigusbüroo OÜ osutab teenust 169 eur/h ilma käibemaksuta. Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu kokku 2 tundi. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 169 eurot/tunnis ilma käibemaksuta on põhjendamatu. Käesolev vaidlus ei ole õiguslikult keerukas ning tegemist on trafaretse hagiga. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatud tasumääraks 100 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku 200 eurot (2h x 100€) ilma käibemaksuta.
15.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

5 (6)

Tsiviilasi nr 2-23-118962 Kohus rahuldas hagi osaliselt, 81,35% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest 260,32 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.

16.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja