R T hagiavaldus V T vastu täisealisele õppivale lapsele elatise nõudes
Hagihind
2 342.97 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: R T (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, telefon: xxxx eesindajad post: xxxx), lepinguline esindaja: K V (e-post: xxxx); Kostja: V T (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, telefon: xxxx, epost: xxxx), lepinguline esindaja: Maarika Kutser (e-post: [email protected]). Kohtuistungi toimumise aeg
18. jaanuar 2024
Istungil osalenud isikud
Hageja R T ja tema lepinguline esindaja (ema) K V; Kostja V T ja tema lepinguline esindaja Maarika Kutser.
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada, kuid mitte hageja poolt nõutud ulatuses.
2.Välja mõista kostja V T’lt elatis hageja R T ülalpidamiseks summas 70 (seitsekümmend) eurot kuus alates 14.10.2023 kuni hageja poolt õpingute lõpetamiseni (xxxx).
3.Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
Saata kohtuotsus pooltele teadmiseks. Edasikaebamise kord 1 (6)
2-23-14608 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.14. oktoobril 2023 saabus Viru Maakohtusse R T hagiavaldus V T vastu täisealisele õppivale hagejale elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt, kuna hageja õpib Xxxx, kus omandab keskharidust ja kutseharidust paralleelselt, siis ajaliselt puudub võimalus tal ennast ülal pidada.
2.Viru Maakohtu 16.10.2023 kohtumäärusega jäeti hagi käiguta ja hagejale määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, so minimaalmääras elatise hagi esitamiseks või tõendite esitamiseks, 10 päeva määruse kättesaamisest.
3.Hageja sai kohtumääruse kätte 25.10.2023 ja kõrvaldas 31.10.2023 puudused hagiavalduses, so tähtaegselt. Täpsustatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks perekonnaseaduse (PKS) § 101 kohaselt arvestatud miinimummääras elatis.
KOSTJA SEISUKOHT
4.13.11.2023 esitatud seisukohas leiab kostja, et hagiavalduses kirjeldatud lapse vajadused on liiga suured. Kostja ei ole hagis väljatoodud summadega nõus, kuna nii jääb talle elamiseks heal juhul 40 eurot kuus.
HAGEJA SEISUKOHT
5.20. novembril 2023 esitatud seisukohas juhib hageja tähelepanu asjaolule, et ta on esitanud miinimummääras elatise hagi.
KOSTJA SEISUKOHT
6.08.01.2024 esitas kostja kohtu poolt nõutud tõendid ja täiendava vastuse hagiavaldusele. Kostja vastuse kohaselt hageja on esmalt nõudnud, et kohus mõistaks kostjalt välja elatise summas 300 eurot kuus, hiljem on vähendanud oma nõuet ning taotleb elatise väljamõistmist PKS § 101 lõigete 3 ja 4 alusel arvutatud summas, so miinimummääras. Ühtegi tõendit hageja lisanud ei ole.
7.Viru Maakohtu 30.04.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-2317 kinnitati kompromiss, mille kohaselt kostja tasub hagejale ja veel kahele lapsele igakuist elatist, mis vastab 40%-le Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast iga lapse ülalpidamiseks kuni nende täisealiseks saamiseni. Kuigi hageja on käesolevaks ajaks täisealine, on kõigi laste osas üleval ka elatise võlgnevused ning toimub täitemenetlus. Kostja töötab xxxx OÜ-s lõhkemeistrina ning jooksva elatise ja elatise võlgnevuse katteks peab tööandja igakuiselt kinni 960 eurot, kättesaadav töötasu on 440 eurot. Kostjale kuulub lahusvarana korter Xxxx, kus ta elab koos abikaasaga, muud vara kostjal ei ole. Kostjal on laenukohustus SEB panga ees, igakuiselt kuulub tasumisele laenusumma ca 90 eurot ning laen lõpeb 2027.a oktoobris. Eluasemekulud maksab kostja abikaasaga pooleks. Kostja tasub korteriühistule igakuiselt 100 eurot, elektri eest ca 70 eurot, Elisa Eesti AS-ile 25 eurot, kindlustuse eest 9 eurot, seega on kostja igakuised vältimatud kulutused ca 300 eurot, millele lisanduvad kulud toidule, riietele, ravimitele jms. Kättesaadava 440 euroga kostja toime ei tule ning ülejäänud kulud aitab katta abikaasa. Kostja on seisukohal, et esmajärjekorras peab ta elatist maksma siiski oma alaealistele lastele. Juhul, kui kostja peaks ka hagejale elatist maksma, saaks tema enda ülalpidamine oluliselt kahjustatud. 2 (6)
2-23-14608
KOHTUISTUNG
8.18. jaanuaril 2024 toimunud kohtuistungil hageja jäi hagi juurde. Kohtupoolse pakkumisega kompromissi saavutamiseks hageja nõustus. Hageja selgituste kohaselt elab ta üürikorteris, üürileping on hageja nimel. Seal elavad veel kaks koolikaaslast. Raha saab hageja vanemalt ja müüb enda tööd Xxxx. Korteri kommunaalkulud talvel on keskmiselt 160 eurot kuus kolme peale, toidukulu keskmiselt 360 eurot kuus. Muusikakooli poolt saab hageja toetust 70 eurot kuus, stipendiumit 60 eurot.
9.Kostja hagiga ei nõustunud. Kohtupoolse pakkumisega kompromissi saavutamiseks nõus ei olnud, kuna pakutud summat pole kuskilt võtta. Kostja jääb kirjaliku seisukoha juurde. Kui kohus hagi rahuldab nagu kostja poolt märgitud, kus kostja saab 440 eurot kätte - see on miinimum, mis seaduse järgi talle endale peab kätte jääma, sest kõik, mida kostja rohkem teenib, kohtutäitur võtab maha. 440 euroga peab kostja saama enda minimaalsed vajadused rahuldatud. Täisealise õppiva lapse vajadused ei saa olla olulisemad ja tähtsamad, kui kostja enda vajadused. Kostjal samuti kommunaalkulud, laen. Kui kostja peaks 440 eurost veel 200 eurot ära maksma, siis kuidas peaks kostja toime tulema 220 euroga, kui hageja ei tule toime nende toetustega, mida maksavad kool ja riik. Kui arvestada veel seda, et hageja ema sissetulek on suurem kui kostja sissetulek. Kostja peab esmalt üleval pidama alaealisi lapsi.
10.Kohus tegi istungil hagejale ettepaneku esitada kohtule tõendid, so üürilepingu ja pangakontode väljavõtted.
HAGEJA SELGITUSED
11.22.01.2024 esitas hageja kohtule lisadokumendid. Lisaks selgitas hageja, et Xxxx saadav teenistus on hooajaline, igakuiselt erinev, vastavalt etenduste arvule kuus.
KOSTJA SEISUKOHT
12.31.01.2024 esitatud seisukohas kostja selgitab, et nõustub istungil väljatoodud hageja kulutustega, välja arvatud toidukuludega, mille suuruseks on hageja märkinud 360 eurot kuus, toidukulud sellises summas on ülepaisutatud. Eesti Statistikaameti poolt kodulehel avaldatu kohaselt oli 2023.aastal minimaalse toidukorvi maksumus ühe inimese kohta 148.20 eurot kuus, mille arvutamise aluseks on võetud 2400 kcal ööpäevas. Sinna kuuluvad toiduained, mis katavad inimese igapäevase toit- ja mineraalainete ning vitamiinivajaduse, nii et ei tekiks tervisehäireid. Kuna hageja elab korteris, kus on olemas köök ja seega ka söögitegemise võimalus, on võimalik hakkama saada oluliselt väiksemate toidukuludega ning puudub vajadus süüa üksnes kohvikutes või tellida koju valmistoitu. Kostja on seisukohal, et 250 eurot toidukulule ühes kuus on mõistlik. Sellisel juhul oleksid hageja igakuised kulud summas 613 eurot.
13.Hageja konto väljavõttest nähtuvalt on hagejal lisaks esitatud kontole ka teine arvelduskonto ning hageja on teostanud korduvalt kahe konto vahel tehinguid. Mis kontoga tegemist on ning mis summadega seal arveldatakse, seda hageja esitanud ei ole. Konto väljavõttest nähtub ka, et keskmiselt makstakse hagejale sõidutoetust 40 eurot kuus, põhitoetust (stipendium) 60 eurot kuus, majutustoetust 70 eurot kuus, kahel korral kolme kuu jooksul on makstud ka ühekordset eritoetust summas 120 eurot kuus (keskmiselt 80 eurot kuus). Kuna riigipoolsed toetused laekuvad peale 20ndat kuupäeva, siis on teadmata, kas ühekordset eritoetust jaanuaris maksti. Kuigi hageja teatas kohtuistungil, et tema töötasu teatrist Xxxx on keskmiselt 90 eurot kuus, selgub konto väljavõttelt, et 3 (6)
2-23-14608 10.11.2023 on talle laekunud töötasuna 393.60 eurot, 08.12.2023 – 188.93 eurot ja 10.01.2024 – 231.36 eurot, kokku 3 kuu peale 813.36 eurot, so 271 eurot ühes kuus. Hageja poolt lisatud etenduste graafiku kohaselt on ta etendustega hõivatud hooaja lõpuni mais 2024.a. Kuigi suvel ei toimu teatris etendusi, on hagejal täiskasvanud inimesena võimalik leida endale suvisel ajal muu töökoht. Eeltoodust nähtuvalt on hageja keskmine igakuine sissetulek ca 600 eurot, mis on oluliselt suurem, kui kostja poolt kättesaadav töötasu. Eelnevale tuginedes leiab kostja, et hageja suudab oma vajadused rahuldada enda sissetulekute arvelt ning tal puudub õigus nõuda enda ülalpidamist kostjalt.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus, tutvunud hagiavaldusega, kostja vastusega hagile ja poolte seisukohtadega, kuulanud ära poolte ja nende esindajate seletused kohtuistungil ning uurinud asjas esitatud tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud, kuid kuulub rahuldamisele mitte hageja poolt nõutud ulatuses.
15.Rahvastikuregistri elektroonilisest andmebaasist saadud informatsiooni kohaselt R T (hageja) on sündinud xxxx. Tema vanemateks on K V ja V T (kostja). 23.05.2023 hageja sai täisealiseks. Haridusja Teadusministeeriumi 12.10.2023 tõendi kohaselt hageja õpib statsionaarses õppes Xxxx (xxxx. klassis) ja ka täiskoormusega õppes Xxxx pärimusmuusika alal nominaalse õppeaja lõpu kuupäevaga xxxx (dtl 7-8).
16.Perekonnaseaduse (PKS) § 96 lg 1 alusel on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
17.Hageja nõudeks on täisealisele isikule elatise väljamõistmine. Riigikohus on selgitanud, et täisealise isiku ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (vt Riigikohtu 19.10.2015 otsuse 3-2-1-119-15 punktis 10). Hagiavalduse kohaselt hageja vajadused moodustavad 770 eurot kuus, sh: eluasemekulud 215 eurot, kulutused toidule 350 eurot ja transpordile 50 eurot, sidekulud 25 eurot, kulutused tervishoiule ja hügieenile 45 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks (s.h pilli hooldus) 35 eurot, riided ja jalatsid 50 eurot. Kohtuistungil on hageja täpsustanud, et tema igakuised vajadused moodustavad 717 eurot kuus, sh: toidukulu keskmiselt 360 eurot, kulu transpordile (kuupilet xxxx linnas) 19.40 eurot ja rongiga kodus käimisele 25 eurot, riideid keskmiselt 45 eurot, hügieenitarbed ja ravimid 20 eurot, üür 150 eurot, telefon 10 eurot, Telia püsiinternet 8.30 eurot, kommunaalkulud keskmiselt 72 eurot kuus ((talvel 160 + suvel 55) : 3 üürnikku)), elekter 7 eurot (dtl 90).
17.31.01.2024 esitatud seisukohas kostja arvates hageja kulused toidule on ülepaisutatud ja mõistlik kulu toidule on 250 eurot. Kostja nõustub hageja igakuiste vajadustega summas 613 eurot. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega hageja vajadusteks 613 eurot lugemise kohta. Hageja ei ela kodus. Hageja on noor õpilane, kes korraga õpib kahes õppeasutuses ning osaleb ka etendustel, mistõttu tema kulutused toidule võivad isegi ületada 360 eurot kuus.
18.Hageja konto väljavõtte kohaselt hagejale kanti üle Rahandusministeeriumi (Haridus-ja Teadusministeeriumi eest) poolt 23.10.2023 selgitusega sõidusoodustus september 44.91 eurot, 25.09.2023 põhitoetus september ja oktoober 2023 eest kokku 120 eurot, eritoetus oktoober 2023 eest 120 eurot, majutustoetus oktoober 2023 eest 70 eurot, 24.11.2023 põhitoetus novembri eest 60 4 (6)
2-23-14608 eurot, 21.12.2023 majutustoetus detsembri eest 70 eurot, 22.12.2023 põhitoetus detsembri eest 60 eurot ja eritoetus detsembri eest 120 eurot. Lisaks Rahandusministeerium on selgitusega SA Xxxx tasu hagejale üle kandnud 10.11.2023 393 eurot, 08.12.2023 188.93 eurot, 10.01.2024 231.36 eurot (dtl 98- 138). Sellega on kohus tuvastanud, et hageja sissetulekud oktoober-detsember 2023 moodustavad 1 289 eurot (44.91 +120 + 120 + 70 + 60 + 70 + 60 +120 + 393 + 188.93) ehk keskmiselt 430 eurot kuus (1 289 : 3). Seega hageja sissetulekud ei kata tema vajadusi igakuiselt 287 euro ulatuses (717 – 430), mille kandmise kohustus on tema mõlemal vanemal, kummalgi summas 143.50 eurot ulatuses (287 : 2).
19.Viru Maakohtu 30.04.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-2317 kinnitati hageja V T ning kostjate R T, I G T ja D T vahel 18.04.2019 toimunud kohtuistungil sõlmitud kompromiss, mille kohaselt V T kohustus tasuma kostjatele R T’le, I G T’le ja D T’le igakuist elatist, mis vastab 40%le Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale (dtl 40-43). Vabariigi Valitsuse 08.12.2023 määruse nr 113 kohaselt on alates 1. jaanuarist 2024 a kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 820 eurot. Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2022.a määruse nr 124 „Töötasu alammäära kehtestamine” kohaselt on 1. jaanuarist 2023 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 725 eurot. Sellega on kohus tuvastanud, et kostjal on seadusest ja kohtumäärusest tulenev kehtiv kohustus kahe alaealise lapse ülalpidamiseks, mille suurus käesolevas asjas hagi esitamise ajal moodustas eurot 580 eurot (725 : 100 x 80) ja alates 01.01.2024 656 eurot (820 : 100 x 80).
20.PKS § 102 lg 1 alusel isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lg 2 lause 1 ja 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kostja esitatud tõendite kohaselt kostja brutosissetulek 2023 oktoobri- ja novembrikuus oli igakuiselt 1 750 eurot, millest peeti muu hulgas kinni kohtutäituri täitelehed igakuiselt 960 eurot ja kostjale kanti igakuiselt üle 440 eurot. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostjale tehtava väljamakse arvestamisel on maha arvestatud kohtutäituri täitelehed kahe lapse ülalpidamiseks välja mõistetud elatisest 580 eurost suuremas ulatuses. Pärast käesoleval ajal kehtiva kohustuse 656 eurot maha arvestamist jääb kostjale lisaks 440 eurole ja veel vahe 304 eurot (960 – 656). Seega moodustab kostja vaba sissetulek 744 eurot, millest tuleb kostjalt välja mõista hageja ülalpidamiseks elatis 70 eurot kuus. Pärast elatise väljamõistmist saavad hageja vajadused rahuldatud summas 500 eurot (430 + 70). Hageja ülalpidamiskohustuse peab täitma ka tema teine vanem (ema), kelle poolt 143.50 eurot ulatuses kohustuse täitmisel saavad hageja vajadused rahuldatud summas 643.50 eurot (500 + 143.50). Pärast hagejale makstava elatise maha arvamist jääb kostjale oma vajaduste rahuldamiseks (elamiseks) 674 eurot (440 + 304 – 70). Kohus ei nõustu kostjaga temal täitemenetluses lasuvate kohustuste ja kostja laenukohustuse tõttu hagi rahuldamata jätmise vajaduse kohta, sest võlad täitemenetluses on tekkinud kostja poolt kohustuste mittekohase täitmise tõttu. Kostja ei ole laenulepingut esitanud, seega laenu eesmärk ei ole teada. Kostja laenulepingujärgsed igakuised osamaksed moodustavad 90.40 eurot, milliseid võib kostja täita temale jääva summa arvelt.
21.Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi alates hagiavalduses toodud kuupäevast 14.10.2023 kuni hageja poolt õppeasutuste lõpetamiseni xxxx ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatusraha 70 eurot kuus. Menetluskulud 5 (6)
2-23-14608
22.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
23.TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu mh ka elatise muutmise hagi läbivaatamise eest. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Lähtudes eeltoodust jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.
24.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.