J. A. P. ja M. A. P. hagi J. P. elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
Hageja I nõude osas 2250 eurot Hageja II nõude osas 2250 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagejad: I J. A. P. (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) II M. A. P. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Hagejate seaduslik esindaja M. R. Kostja: J. P. (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
26. oktoober 2023; 22. jaanuar 2024
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista J. P. J. A. P. kasuks välja elatis 100 eurot kuus alates 3. juulist 2023 kuni J. A. P. täisealiseks saamiseni (s.o kuni xxxxxxxxxxxxxxx).
3.Mõista J. P. M. A. P. kasuks välja elatis 100 eurot kuus alates 3. juulist 2023 kuni M. A. P. täisealiseks saamiseni (s.o kuni xxxxxxxxxxxxxxxxxx).
4.Elatis tasutakse iga kuu 10. kuupäevaks. Elatis tuleb kanda J. A. P. ja M. A. P. seadusliku esindaja M. R. kontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx (AS SEB Pank).
5.Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kohtumenetluse ajal tasutud makseid.
6.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
7.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.J. A. P. (hageja I) ja M. A. P. (hageja II) esitasid 3. juulil 2023 Tartu Maakohtule J. P. (kostja) vastu hagi, milles palusid mõista kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatis 250 eurot kuus alates hagi esitamisest. Hagiavalduse kohaselt ei ela kostja alates aprillist 2022 hagejatega koos ega tunne nende vastu ka huvi. Kostja ei ole hagejate ülalpidamises osalenud. Hagejad ei viibi kostja juures. Hageja I kulud on 720 eurot ja hageja II kulud 795 eurot kuus. Hagejate ema sissetulek on töötasu 800 eurot. Hagejad saavad lastetoetust (80 eurot lapse kohta). Kostja saab mitteametlikult töötasu ning töövõimetushüvitist.
2.Kostja vaidleb hagile osaliselt vastu. Kostja on soovinud hagejatega kohtuda, kuid hagejate ema ei ole lubanud hagejaid kostja elukohta. Ema on lubanud vaid lühiajalisi kokkusaamisi, millel kostja on ostnud lastele riideid (tavaliselt ema koostatud nimekirja alusel). Lisaks on kostja andnud hagejatele sularahas 60-80 eurot ja maksnud ka klassiekskursioonide eest. Kostja ei ole nõus sellega, et ta teeb mitteametlikult tööd. Kostja on teinud tuttavate juures juhutöid (80 – 100 eurot kuus). Kostja on puuduva töövõimega ja ei saa tervislikel põhjustel igapäevaselt töötada. Töövõimetoetus on 570 eurot. Kostja enda kulud on 495 eurot. Kostja saab maksta elatist 90 eurot kuus kummalegi lapsele.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.Praegusel juhul on hagejad esitanud kostja vastu hagi elatise väljamõistmiseks. Hagejad taotlevad 250 euro suuruse igakuise elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest (3. juulist 2023) kuni nende täisealiseks saamiseni. Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Viidatud sätete järgi arvutatakse elatist järgmiselt. Kõigepealt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma oli 1. jaanuaril 2022 ühe lapse kohta 200 eurot ja seda indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt eelnimetatud brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Järgmiseks tuleb arvestada ka seda, et vanem ei pea
andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. PKS § 101 lg-te 1 – 7 alusel arvutatud elatise suuruseks on 260 eurot 33 senti lapse kohta (elatise baassumma 249 eurot 78 senti + 50 eurot 55 senti (3% keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (1/2 lapsetoetusest). Seega taotlevad hagejad PKS § 101 alusel arvutatud summast väiksema elatise väljamõistmist.
5.Kuivõrd erinevus PKS § 101 alusel arvutatud elatise ja hagejate taotletud elatise vahel on ca 10 eurot, saab kohus hinnangul ka hagejate taotletud elatise puhul lähtuda PKS § 102 lg-s 2 sätestatud elatise vähendamise regulatsioonist. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (PKS § 102 lg 2 kolmas ja neljas lause).
6.Üldjuhul on vanemal kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvelt (vt nt Riigikohtu 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 21.3). Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva (vt nt Riigikohtu 24. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 14).
7.Praegusel juhul on kostja esitanud kohtule Eesti Töötukassa xxxxxxxxxxxxxx otsuse nr xxx/xx/xxxxx (dtl 10 – 11), mille kohaselt on kostjal puuduv töövõime ja talle on määratud töövõimetoetus alates 16. märtsist 2023 kuni 15. märtsini 2025. Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 1 kohaselt tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võetakse töövõime hindamisel arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust. TVTS § 5 lg 3 p 3 sätestab, et töövõime hindamise tulemusena tuvastatakse isikul puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama.
8.Eelnevat arvestades on kostja tervislik seisund selline, mis ei võimalda tal tööd teha. Sellises olukorras ei saa kostjale ka piisava sissetuleku teenimise kohustuse rikkumist ette heita. Hagejad on menetluses tuginenud sellele, et kostja teeb mitteametlikult tööd ja saab selle eest arvestatavat tasu. 26. oktoobri 2023 kohtuistungil selgitas kohus hagejatele, et hagejatel tuleb tõendada seda, et kostja töötab mitteametlikult, samuti tuleb tõendada kostja sissetuleku suurust. Hagejad ei ole kohtu määratud tähtajaks kostja mitteametliku töötamise ja sissetuleku kohta tõendeid esitanud.
9.Kohus märgib, et kostja ei ole mitteametlikult töötamist eitanud. Samas on ta selgitanud, et külmal ajal ei saa ta tööd teha. Vastuses hagile on kostja märkinud, et teeb tuttavate juures juhutöid ja saab 80 – 100 eurot kuus. Hagejad ei ole tõendanud, et kostja käib regulaarselt tööl või et tema sissetulek oleks suurem kui kostja väidetud 80 – 100 eurot. Seega saab kohus lähtuda sellest, et kostja saab sotsiaaltoetust 36 eurot 31 senti ja töövõimetoetust 442 eurot 92 senti – 558 eurot kuus (dtl 12). Kuivõrd kostja kontod on arestitud, laekuvad toetused tema õe Kairi Plakso kontole. Lisaks saab kostja mitteametlikult töötamise eest 80 – 100 eurot kuus. Kostja sissetulek on keskmiselt 684 eurot 31 senti kuus (36,31 + 558 + 90). Kostja enda kulud on 495 euro. Kohtu hinnangul ei võimalda kostja sissetulek maksta kummalegi hagejale 250 euro suurust elatist
(kokku seega 500 eurot). Kohtu hinnangul on kostjal võimalik maksta elatist 100 eurot kuus lapse kohta.
10.Eelnevat arvestades tuleb kostjalt mõista kummagi hageja kasuks välja elatis 100 eurot kuus alates hagi esitamisest (3. juulist 2023) kuni hagejate täisealiseks saamiseni.
11.Pärast kohtuotsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (TsMS § 459 lg 1). Kohus selgitab, et kui pärast kohtuotsuse jõustumisest muutuvad oluliselt maksete suurust mõjutavad asjaolud (nt kostja tervislik seisund paraneb), saavad hagejad esitada hagi elatise suurendamiseks.
12.Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel vastavalt hagejate taotlusele kindlaks otsuse täitmise korra. Elatis tuleb tasuda hagejate seadusliku esindaja (ema) kontole jooksva kuu 10. kuupäevaks. Eelnev tähendab, et veebruari elatis tuleb tasuda 10. veebruariks jne. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kohtumenetluse jooksul tasutud makseid.
13.Hagi hinna osas märgib kohus järgmist. TsMS § 129 lg 2 kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hagejate nõue oli 250 eurot kummagi hageja kohta. Seega on nii hageja I kui ka hageja II nõude osas hagihind 2250 eurot (9 x 250). Kohus selgitab, et hagihinnal on menetluslik tähendus. Hagihinnana märgitud summasid ei pea kostja hagejatele tasuma.
14.TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Eelneva tõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus menetluskulude kindlaksmääramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.