Perekonnaõigus › Põlvnemise tuvastamine ja vaidlustamine

Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4.

Menetluskulud jätta

4.1

V. K., S. K. ja D. K. elatise nõudes poolte enda kanda.

4.2

S. K. isaduse vaidlustamise nõudes S. K. kanda

Välja mõista S. K.ilt riigituludesse 591 (viissada üheksakümmend üks) eurot (millest 171 eurot on ekspertiisitasu ja 420 eurot riigilõiv vastuhagi esitamiselt).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

I

ELATISE HAGI

S. K. VASTUVÄITED

tasuma kriminaalmenetluse kulu, siis elatist tasuda ei ole võimalik. Lisaks eeltoodule peab ta kokkuleppel (ilma kohtuotsuseta) tasuma ülalpidamist oma vanemale lapsele. Kostja soovis, et kohus kohustaks A. K.t esitamata talle ostutšekid, näitamaks, et riiklik elatisabi, mida tuleb hakata hüvitama kostjal, läheb laste kulude katteks.

II

S. K. VASTUHAGI

KOSTJATE VASTUVÄITED

A. K. ei vaielnud vastu DNA ekspertiisi taotlusele.

III

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

2) kes on isaduse omaks võtnud või 3) kelle isaduse on tuvastanud kohus. S. K. on isana kantud V. (sünd xxx.a), S. (sünd. xxx.a.) ja D.i (xxx.a.) sünnitõendile (tl 8-10). A. ja S. K. abielu sõlmiti xxx (tl 7) D. on sündinud abielu ajal, V. ja S. isaduse on S. K. omaks võtnud PKS § 87 mõttes.

Vastavalt PKS § 93 lõikele 1 võib isaduse kohtus vaidlustada üksnes 1 (ühe) aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Riigikohus on seisukohal, et isik kaotab 1 (ühe) aasta pärast õiguse kohtus isadust vaidlustada, kui ta vaidlustamise aluseks olevatest asjaoludest teada sai, kusjuures tegemist on nõuet lõpetava tähtajaga (vt Riigikohtu 24.10.2012 lahend tsiviilasjas 3-2-1-111-12 p 19). Kuigi S. K. on varasemalt isaduse omaks võtnud, ei välista see isaduse vaidlustamise aluseks olevate asjaolude ilmnemisel vastava nõude esitamist. Kuivõrd laste põlvnemist (sh negatiivset) ei ole seni tuvastatud DNA ekspertiisi tulemusel, jäävad kahtlused ja võimalus manipuleerida laste põlvnemise /mittepõlvnemisega, mis lõppkokkuvõttes kahjustab alaealiste laste huve. S. K. on esitatud hagis märkinud (tl 72), et enne abielu lahutamise nõude esitamist (25.10.2022.a.) ta veel abikaasa petmisest ja asjaolust, et lapsed võivad mitte tema bioloogilised lapsed olla (A. K. sõnade kohaselt), ei teadnud.

PKS § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.

PKS § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-165-13 p 12). Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

Riigikohus on leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-165-13, p 15). Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Kuivõrd hagejad nõuavad elatist miinimummääras (PKS § 101 järgselt arvestatud määras), ei ole nende vajaduste tõendamine kohtumenetluses vajalik. Eeltoodut arvesse võttes on kohtu hinnangul ilmselgelt põhjendamatu ja väiklane S. K. taotlus kohustada A. K.t esitama talle laste kuludokumendid (söök, riided, huviringid jms), et kostja saaks veenduda, et riiklik elatisabi, mille hüvitamist riik temalt nõudma hakkab, on kasutatud laste huvides.

samas ei ole kostja millegagi tõendanud kas ja millises ulatuses neile ülalpidamist annab. Väide, et maksab kellelegi elatist vastavalt kokkuleppele, on paljasõnaline. Asjaolu, et kostja kannab karistust, ei ole aluseks elatise tasumisest vabastamiseks. Ka kinnipidamiskohas on võimalik töötada, samuti on võimalik ülalpidamiskohustust täita muu vara arvelt, mille realiseerimisest saadud vahenditest saab tasuda lastele elatist. Kinnistusraamatu andmetel on S. K. xxx korteri (registriosa nr xxx) omanik (dtl 193-194). Menetlusabitaotluses (tl 88 pöördel) on kostja ise märkinud korteri hinnanguliseks väärtuseks 6000 eurot. Transpordiameti Liiklusregistris on kostja registreeritud kahe sõiduki omanik: Jeep Grand Cherokee (reg. nr xxx, ehitusaasta 1999) ja Ford Focus C-Max (reg. nr xxx, ehitusaasta 2007.a.) (dtl 191-192) Sõidukid on arestitud kohtutäiturite poolt. K-Raha väljavõtte kohaselt on konto jääk 05.02.2024.a. seisuga 81,61 eurot (dtl 195)

Hagejate seadusliku esindaja igakuise sissetuleku moodustavad riiklikud toetused (peretoetus, lastetoetus) ja elatisabi (kõik kokku ca 1100 eurot), tema ülalpidamisel on 4 alaealist last. Arvestades eeltoodut, on kohus seisukohal, et kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mis õigustaksid elatise tasumist alla miinimummäära.

alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 lg 4) . Vastavalt PKS § 101 lg 5 ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Tulenevalt PKS § 101 lg 7 kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

- PKS § 101 lg 5 ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul põhjendatud arvestada lasterikka peretoetusega elatise suuruse määramisel. Hagejad on lastega koos elava vanema ja elatist maksma kohustatud vanema ühised lapsed. Pere 1. ja 2. lapsele makstav lapsetoetus oli 2022. a. 60 eurot. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 21 lg 2 järgi oli lasterikka pere toetus 2022.aastal 300 eurot, millest pool (150 eurot) jagatuna kahega (so ühe vanema osa 152/2=75) ja seejärel kolme lapse vahel on 25 eurot. Seega arvestades 255,64 eurolt maha pool lapsetoetust ja osa lasterikka pere toetusest kujuneb elatise suurus 255,54-30-25=200,54 eurot

18.1.2 S. kasuks: - baassumma 209,2 eurot (PKS § 101 lg 3): - baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 lg 4); 3% 1548-st on 46,44 eurot 209,2 +46,44= 255,64 - PKS § 101 lg 5 alusel arvestades maha pool lapsetoetust ja osa lasterikka pere toetusest kujuneb elatise suurus 255,54-30-25=200,54 eurot - Kuivõrd S. ja V. vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, tuleb PKS § 101 lg 7 alusel vähendada elatise summat 15% esimese lapsega võrreldes ehk 200,54 – 30,08 = 170,46 eurot 18.1.3 D.i kasuks: - baassumma 209,2 eurot (PKS § 101 lg 3): - baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 lg 4); 3% 1548-st on 46,44 eurot 209,2 +46,44= 255,64 - PKS § 101 lg 5 alusel arvestades maha pool lapsetoetust (3. lapse toetus 100 eurot, pool sellest 50 eurot) ja osa lasterikka pere toetusest kujuneb elatise suurus 255,54-50-25= 180,54 eurot 18.2 Arvestades, et perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 lastetoetuse ja § 21 lg 2 lasterikka pere toetuse suuruse muudatused jõustusid alates 01.02.2023 (rakendati tagasiulatuvalt alates 01.01.2023), kujuneb alates 01.01.2023 kuni 31.03.2023.a. väljamõistetav elatis järgmiselt: 18.2.1 V. kasuks - baassumma 209,2 eurot (PKS § 101 lg 3): - baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 lg 4); 3% 1548-st on 46,44 eurot 209,2 +46,44= 255,64 - PKS § 101 lg 5 alusel arvestades maha pool lapsetoetust ja osa lasterikka pere toetusest arvestusega pool lasterikka pere toetust jagatuna kahega (ühe vanema osa) ja edasi kolme toetust saava lapse vahel kujuneb elatise suurus 255,54-40-54,17= 161,37 eurot Pere 1. ja 2. lapsele makstav lapsetoetus oli 2023.a. 80 eurot. PHS § 21 lg 2 järgi oli lasterikka pere toetus 2023.aastal 650 eurot, millest pool (325 eurot) jagatuna kahega ja seejärel kolme lapse vahel on 54,17 eurot.

18.2.2 S. kasuks - baassumma 209,2 eurot (PKS § 101 lg 3): - baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 lg 4); 3% 1548-st on 46,44 eurot 209,2 +46,44= 255,64 - PKS § 101 lg 5 alusel arvestades maha pool lapsetoetust ja osa lasterikka pere toetusest kujuneb elatise suurus 255,54-40-54,17=161,37 eurot Kuivõrd S. ja V. vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, tuleb PKS § 101 lg 7 alusel vähendada elatise summat 15% esimese lapsega võrreldes ehk 161,37-24,20=137,17 eurot 18.2.3 D.i kasuks - baassumma 209,2 eurot (PKS § 101 lg 3): - baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 lg 4);

3% 1548-st on 46,44 eurot 209,2 +46,44= 255,64 - PKS § 101 lg 5 alusel arvestades maha pool lapsetoetust (3. lapse toetus 100 eurot, pool sellest 50 eurot) ja osa lasterikka pere toetusest kujuneb elatise suurus 255,54-50-54,17= 151,37 eurot 18.3 Arvestades iga aasta 01. aprillist eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega indekseeritavat baassummat ja eelneva aasta keskmise brutokuupalga muutust, kujuneb elatise arvestus perioodi eest 01.04.2023 kuni 31.12.2023.a. järgmiselt: 18.3.1 V. kasuks - baassumma 249,78 eurot (PKS § 101 lg 3): - baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 lg 4); Keskmine brutopalk 2022. aastal oli 1 685 eurot ja 3% sellest on 50,55 eurot. 249,78 +50,55= 300,33 - PKS § 101 lg 5 alusel arvestades maha pool lapsetoetust ja osa lasterikka pere toetust (arvestusega pool lasterikka pere toetust jagades kahega ja seejärel kolme toetust saava lapse vahel) kujuneb elatise suurus 300,33-40-54,17= 206,16 eurot Pere 1. ja 2. lapsele makstav lapsetoetus oli 2023.a. 80 eurot (PHS § 17 lg 3) PHS § 21 lg 2 järgi oli lasterikka pere toetus 2023.aastal 650 eurot, millest pool (325 eurot) jagatuna kahega ja seejärel kolme lapse vahel on 54,17 eurot. 18.3.2 S. kasuks - baassumma 249,78 eurot (PKS § 101 lg 3): - baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 lg 4); 3% 1685 eurolt 249,78 +50,55= 300,33 - PKS § 101 lg 5 alusel arvestades maha pool lapsetoetust ja 1/3 poolest lasterikka pere toetusest kujuneb elatise suurus 300,33-40-54,17=206,16 eurot Kuivõrd S. ja V. vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, tuleb PKS § 101 lg 7 alusel vähendada elatise summat 15% esimese lapsega võrreldes ehk 206,16-30,92=175,24 eurot 18.3.3 D.i kasuks - baassumma 249,78 eurot (PKS § 101 lg 3):

- baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 lg 4); 3% 1685-st on 50,55 eurot 249,78 +50,55= 300,33 - PKS § 101 lg 5 alusel arvestades maha pool lapsetoetust (3. lapse toetus 100 eurot, pool sellest 50 eurot) ja osa lasterikka pere toetusest kujuneb elatise suurus 300,33-50-54,17= 196,16 eurot 18.4 Alates 01.01.2024 on PHS § 17 lg 3 lastetoetus pere 1. ja 2. lapsele 80 eurot, alates 3. lapsest 100 eurot ja § 21 lg 3 lasterikka pere toetuse suurus 450 eurot, seega kujuneb alates 01.01.2024 väljamõistetav elatis järgmiselt: 18.4.1 V. kasuks - baassumma 249,78 eurot (PKS § 101 lg 3): - baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 lg 4); Keskmine brutopalk 2022. aastal oli 1 685 eurot ja 3% sellest on 50,55 eurot.

249,78 +50,55= 300,33 - PKS § 101 lg 5 alusel arvestades maha pool lapsetoetust ja osa lasterikka pere toetusest (arvestusega pool lasterikka pere toetust jagades kahega ja seejärel kolme toetust saava lapse vahel) kujuneb elatise suurus 300,33-40-37,5= 222,83 eurot 18.4.2 S. kasuks - baassumma 249,78 eurot (PKS § 101 lg 3): - baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 lg 4); 3% 1685 eurolt 249,78 +50,55= 300,33 - PKS § 101 lg 5 alusel arvestades maha pool lapsetoetust ja osa lasterikka pere toetusest kujuneb elatise suurus 300,33-40-37,5=222,83 eurot Kuivõrd S. ja V. vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, tuleb PKS § 101 lg 7 alusel vähendada elatise summat 15% esimese lapsega võrreldes ehk 222,83-37,5=185,33 eurot 18.4.3 D.i kasuks - baassumma 249,78 eurot (PKS § 101 lg 3): - baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 lg 4); 3% 1685-st on 50,55 eurot 249,78 +50,55= 300,33 - PKS § 101 lg 5 alusel arvestades maha pool lapsetoetust (3. lapse toetus 100 eurot, pool sellest 50 eurot) ja osa lasterikka pere toetusest kujuneb elatise suurus 300,33-50-37,5= 212,83 eurot.

suurenenud ning välja mõistetud miinimumelatis ei kata enam lapse vajadusi (sel juhul tuleb lapse vajadusi tõendada). Menetluskulude jaotus

ekspert tuvastab, et V. K., S. K. ja D. K. põlvnevad S. K.st ning vabastas S. K. riigilõivu tasumisest isaduse vaidlustamise hagi (vastuhagi)esitamisel. Vastavalt TsMS § 190 lg 4 kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus S. K.lt välja ekspertiisitasu 171 eurot ja isaduse vaidlustamise hagi esitamisel nõutava riigilõivu 420 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.