B.B. (isikukood XXXXXXXXXXXX) ja C.C. vastu isaduse vaidlustamise nõudes rahuldamata.
3.2.Rahuldada
A.A.,
B.B. (isikukood XXXXXXXXXXXX) ja C.C. hagi S.K. (isikukood XXXXXXXXXXXX) vastu elatise nõudes.
3.3.Välja mõista S.K. (isikukood XXXXXXXXXXXX) elatis perioodi 1. detsember 2022 kuni 31. detsember 2023 eest:
3.3.1.A.A. kasuks 2540 eurot 9 senti;
3.3.2.B.B. (isikukood XXXXXXXXXXXX) kasuks 2159 eurot 13 senti;
3.3.2.C.C. kasuks 2400 eurot 9 senti. 3.4 Välja mõista S.K. (isikukood XXXXXXXXXXXX) igakuine elatis alates 1. jaanuarist 2024 järgnevalt:
3.4.1.A.A. kasuks 222 eurot 83 senti (sh baassumma 249 eurot 78 senti, lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 50 eurot 55 senti, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot ja pool lasterikka pere toetust jagatuna kahega ja seejärel kolme toetust saava lapse vahel ehk 37 eurot 50 senti) kuni A.A. täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXXXXXXXXXX.
3.4.2.B.B. (isikukood XXXXXXXXXXXX) kasuks 185 eurot 33 senti (sh baassumma 249 eurot 78 senti, lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 50 eurot 55 senti, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot ja pool lasterikka pere toetust jagatuna kahega ja seejärel kolme toetust saava lapse vahel ehk 37 eurot 50 senti ning vähendades summat 15% vastavalt PKS § 101 lg 7) kuni B.B. täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXXXXXXXX. Elatise vähendamine 15% lõpeb kui A.A. saab täisealiseks (s.o
XXXXXXXXXXX).
3.4.3.C.C. kasuks 212 eurot 83 senti (sh baassumma 249 eurot 78 senti, lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 50 eurot 55
senti, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 50 eurot ja pool lasterikka pere toetust jagatuna kahega ja seejärel kolme toetust saava lapse vahel ehk 37 eurot 50 senti) kuni C.C. täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXXXXXXXXXX.
3.4.4.Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg‐tele 3 ja 4.
3.5.Igakuine elatis tuleb tasuda A.K. pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX iga kuu
10.kuupäevaks.
3.6.Menetluskulud jätta A.A., B.B. (isikukood XXXXXXXXXXXX) ja C.C. elatise nõudes poolte endi kanda ja S.K. (isikukood XXXXXXXXXXXX) isaduse vaidlustamise nõudes S.K. (isikukood XXXXXXXXXXXX) kanda.
3.7.Välja mõista S. K. (isikukood XXXXXXXXXXXX) riigituludesse 591 eurot (millest 171 eurot on ekspertiisitasu ja 420 eurot riigilõiv vastuhagi esitamiselt).
4.Võtta asja materjalide juurde järgmised S. K. (isikukood XXXXXXXXXXXX) esitatud tõendid: kinnipeetava rahaliste vahendite arvestus 19. veebruari 2024 seisuga, vabakasutuskonto väljavõte perioodil 1. august 2023 kuni 20. veebruar 2024, Viru Vangla 21. juuni 2024 käskkiri majandustöödele määramise kohta ja 9. juulil 2024 kinnitatud kinnipeetava individuaalne täitmiskava.
5.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule
päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.A.A. (hageja 1), B.B. (hageja 2) ja C.C. (hageja 3) esitasid 8. veebruaril 2023 Viru Maakohtule hagi S.K. (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hagejad palusid kostjalt välja mõista igakuise elatise perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel arvutatud summas alates 1. detsembrist 2022 kuni hagejate täisealiseks saamiseni, s.o hageja 1 kasuks igakuiselt 161 eurot 47 senti, hageja 2 kasuks igakuiselt 137 eurot 25 senti kuus ja hageja 3 kasuks igakuiselt 151 eurot 47 senti. Hagejad palusid jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hagejad A.K. ja kostja ühised alaealised lapsed. Hagejad elavad koos emaga ja on ema ülalpidamisel. Vanematel on laste suhtes ühine hooldusõigus. Kostja viibib Viru Vanglas. Kostja tasus laste ülalpidamiseks elatist viimati 2022. a novembris. Alates 2022. a detsembrist ei ole kostja lastele ülalpidamist andnud. Hagejate ema viibib lapsehoolduspuhkusel, kasvatab üksi nelja alaealist last (neist kolm on kostjaga ühised lapsed) ja tema igakuise sissetuleku moodustavad peretoetus 658 eurot 36 senti ja elatisabi 100 eurot. Hagejate ema täpsustas kohtuistungil 26. jaanuaril 2024, et tema igakuine sissetulek on 1100 euro ringis, selle moodustavad peretoetused ja elatis kõige vanemale lapsele. Hagejad soovisid, et elatis kantaks hagejate ema pangaarvele iga kuu kümnendaks kuupäevaks.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja esitas hagejate vastu vastuhagi isaduse vaidlustamiseks. Pärast põlvnemise tuvastamiseks DNA-ekspertiisi tegemist võttis kostja kohtuistungil
26.jaanuaril 2024 omaks, et ta on kohustatud hagejaid ülal pidama. Kostjal ei ole võimalik hagejatele miinimummääras elatist tasuda. Kostja viibib Viru Vanglas (kriminaalasjas ei ole kohtuotsus veel jõustunud, kostja peab otsuse kohaselt karistust kandma kuni 2029. aastani). Kostjalt on juba välja mõistetud elatis ühele lapsele, kostjal on täitmata laenukohustusi ja ta peab tasuma rahalised nõuded kriminaalasjas. Vanema lapse osas on kostjal kokkulepe, mille kohaselt ta maksab elatist vabatahtlikult. Kostjale kuulub ühetoaline korter, kus elab tema isa koos oma naisega. Kostja soovis, et kohus kohustaks hagejate ema esitamata talle ostutšekid, näitamaks, et riiklik elatisabi, mida tuleb hakata hüvitama kostjal, läheb laste kulude katteks.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus jättis 5. veebruari 2024. a otsusega kostja vastuhagi rahuldamata ja rahuldas hagejate hagid elatise väljamõistmiseks. Maakohus mõistis kostjalt hagejate kasuks välja elatise järgmiselt: 1) perioodi eest 1. detsember 2022 kuni 31. detsember 2022 hageja 1 kasuks 200 eurot 54 senti, hageja 2 kasuks 170 eurot 46 senti ja hageja 3 kasuks 180 eurot 54 senti; 2) perioodi eest 1. jaanuar 2023 kuni 31. märts 2023 hageja 1 kasuks 161 eurot 37 senti, hageja 2 kasuks 137 eurot 17 senti ja hageja 3 kasuks 151 eurot 37 senti; 3) perioodi eest 1. aprill 2023 kuni 31. detsember 2023 hageja 1 kasuks 206 eurot 16 senti, hageja 2 kasuks 175 eurot 24 senti ja hageja 3 kasuks 196 eurot 16 senti; 4) alates 1. jaanuarist 2024 kuni iga hageja täisealiseks saamiseni või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni igakuise elatisena hageja 1 kasuks 222 eurot 83 senti, hageja 2 kasuks 185 eurot 33 senti ja hageja 3 kasuks 212 eurot 83 senti, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg‐tele 3 ja 4. Elatise nõude osas jäid menetluskulud poolte endi kana. Isaduse vaidlustamise nõude osas jättis maakohus menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt riigituludesse välja ekspertiisitasu 171 eurot ja riigilõivu 420 eurot. Maakohus tuvastas eksperdiarvamusele tuginedes, et hagejad põlvnevad kostjast. Kuivõrd hagejad nõuavad elatist miinimummääras, ei ole laste vajaduste tõendamine kohtumenetluses vajalik. Seda arvestades oli maakohtu hinnangul ilmselgelt põhjendamatu ja
väiklane kostja taotlus kohustada hagejate ema esitama talle laste kuludokumendid (söök, riided, huviringid jms), et kostja saaks veenduda, et riiklik elatisabi, mille hüvitamist riik temalt nõudma hakkab, on kasutatud laste huvides. Maakohus märkis, et elatise väljamõistmisel tuleb arvestada vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (PKS § 102 lg 1). Asjaolusid, et kostja on PKS § 102 olukorras, tuleb tõendada kostjal. Rahvastikuregistri andmetel on kostjal peale hagejate veel kaks alaealist last: XXXXXX sündinud D.D. ja XXXXXXXX sündinud E.E. (dtl 67). Samas ei ole kostja tõendanud, kas ja millises ulatuses kostja neile ülalpidamist annab. Kostja väide, et ta maksab kellelegi elatist vastavalt kokkuleppele, on paljasõnaline. Asjaolu, et kostja kannab karistust, ei ole aluseks elatise tasumisest vabastamiseks. Ka kinnipidamiskohas on võimalik töötada, samuti on võimalik ülalpidamiskohustust täita muu vara arvelt, mille realiseerimisest saadud vahenditest saab tasuda lastele elatist. Kinnistusraamatu andmetel on kostja XXXXXXXX asuva korteri (registriosa nr XXXXXXXX) omanik (dtl 193-194). Menetlusabi taotluses (tl 88 pöördel) on kostja ise märkinud korteri hinnanguliseks väärtuseks 6000 eurot. Liiklusregistri andmetel on kostja kahe sõiduki omanik: Jeep Grand Cherokee (reg. nr XXXXXXXX, ehitusaasta 1999) ja Ford Focus C-Max (reg. nr XXXXXXXX, ehitusaasta 2007) (dtl 191-192). Sõidukid on arestitud kohtutäiturite poolt. K-Raha väljavõtte kohaselt on konto jääk 5. veebruari 2024 seisuga 81 eurot 61 senti (dtl 195). Hagejate seadusliku esindaja igakuise sissetuleku moodustavad riiklikud toetused (peretoetus, lastetoetus) ja elatisabi (kõik kokku ca 1100 eurot), tema ülalpidamisel on 4 alaealist last. Eeltoodut arvestades oli maakohus seisukohal, et kostja ei ole tõendanud mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, mille kohaselt vaidlustab kostja maakohtu otsust osaliselt osas, milles maakohus mõistis temalt välja elatise hagejate kasuks. Apellatsioonkaebuse täienduse kohaselt kostja palub määrata elatise hagejate kasuks alla miinimummäära järgmisel viisil: ajavahemiku 1. detsember 2022 kuni 31. detsember 2022 eest iga hageja kasuks 130 eurot; ajavahemiku 1. jaanuar 2023 kuni 31. märts 2023 eest iga hageja kasuks 130 eurot; ajavahemiku 1. aprill 2023 kuni 31. detsember 2023 eest iga hageja kasuks 130 eurot; alates 1 jaanuarist 2024 kuni kostja varalise seisundi muutumiseni iga hageja kasuks 130 eurot. Apellatsioonkaebuse täienduses palus kostja lisaks tühistada maakohtu otsuse osas, milles isaduse vaidlustamise nõude menetluskulud jäid kostja kanda. Kostja ei ole nõus sellega, et tema taotlus kohustada hagejate ema edastama kostjale tšekid, mis kinnitavad, et lastele eraldatav raha on kulutatud laste vajaduste rahuldamiseks, on põhjendamatu. Kostja märgib, et 300 eurot on tema jaoks suur raha. Kostja on elanud koos hagejate emaga ja teab seda, et hagejate ema võib lastele määratud raha mitte kulutada laste vajadustele. Kostjal on õigus teada ja olla kindel selles, et riiklik elatisabi, mis eraldatakse lastele ja mis nõutakse kostjalt välja, kasutatakse rangelt laste huvides. Kostja palub, et kohus rahuldaks tema taotluse, et hagejate ema esitaks talle kuludokumendid lastele tehtud kulutuste kohta elektrooniliselt e-posti aadressil
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.
Kostja on täielikult nõus sellega, et tal on kohustus anda vahendeid laste ülalpidamiseks. Kostja palub kohtul pöörata tähelepanu tema varalisele seisundile ja võimalusele anda vahendeid laste ülalpidamiseks. Kostja nõustub, et asjaolu, et kostja viibib Viru Vanglas, ei ole aluseks vabastada teda elatise maksmisest. Kostja palub elatise suurust vähendada, kasvõi selle ajani, kui kostja asub tööle. Et ei koguneks sellist võlga, mida kostja ei ole edaspidi võimeline tasuma. Hagejad saavad taotleda elatise suurendamist, niipea kui kostja tööle asub. Maakohus leiab, et kostja peab esitama tõendeid selle kohta, et ta ei ole võimeline andma lastele ülalpidamist, teades, et kostjal ei ole võimalik saada väljastpoolt vanglalt mingeid dokumente. Kohus on tutvunud registri andmetega, mille kohaselt kostjal on veel kaks alaealist last: D.D. (sündinud XXXXXX) ja E.E. (sündinud XXXXXXXX). Kostja teatas kohtus, et elatise maksed nendele lastele on peatunud tema aresti hetkest ja võlad kogunevad. Peale elatise maksmise kohustuse on kostjal veel laenukohustused kolme krediidiasutuse ees. Laenud on võetud kooselu ajal hagejate emaga ja on kulutatud pere vajadustele. Maksed igale krediidiasutusele on 200 eurot kuus. D.D.ile on määratud kohtu poolt elatis 156 eurot. Kostjale kuuluvasse korterisse aadressil XXXXXXXX on sisse kirjutatud kostja 75-aastane isa ja tema abikaasa. Korter on arestitud kohtutäituri poolt. Maakohus ei ole korteri aresti arvestanud. Liiklusregistris kostja nimele registreeritud autod on samuti kohtutäiturite poolt arestitud. Asjaolu, et neid autosid ei eksisteeri juba 5 või 3 aastat, kohut ei heidutanud. Jeep ei kuulunud parandamisele pärast mootori riket 5 aastat tagasi, Ford ei kuulunud taastamisele pärast avariid üle 3 aasta tagasi. Mõlemad autod on antud vanametalliks. Otsuses on nimetatud kostja K-Raha väljavõttest nähtuv konto jääk 86 eurot 61 senti, kuid ei ole nimetatud K-Raha väljavõttest nähtuvaid elatise ja krediidiasutuste võlgu 20 000 eurot. Kohus väidab, et kinnipidamisasutuses saab ka töötada, kuid ei oma ettekujutust sellest, millisest tööst käib jutt, milline on selle eest makstav tasu ja milline on kostja võimalus tööle saamiseks. Kostja ei nõustu, et tema puhul ei esine asjaolusid, mis õigustaks elatise maksmist alla miinimummäära. Kostjal ei ole sissetulekut. Kostja asub kinnist tüüpi vanglas ilma teenimise võimaluseta, tema ainus sissetulek on see, mida tema ema kannab talle vanglas ära elamiseks. Kostja ema kannab kostjale oma pensionist võimalusel 50-100 eurot kuus. Septembris 2023 lõpetatud kriminaalasi nr 22244000235 ja see, et hagejate ema viibis oktoobris 2023 koos lastega Ida-Viru naiste tugikeskuses, ei puutu asjasse. Arusaamatuks jääb, kuidas teave eelneva kohta aitas otsustada elatise määramist. Kostja süü ei leidnud tõendamist ja kostjale ei esitatud süüdistust. Hagejate ema viibis tugikeskuses enda soovil ja ainult talle teada olevatel põhjustel. Mitte midagi ei ähvardanud teda. Kostja leiab, et maakohus suhtus tema isikusse eelarvamuslikult ja see mõjutas asja lahendust. Kostja palub arvestada, et Viru Maakohtu otsuse järgi kriminaalasjas nr 1-23-2636 on kostjale määratud karistus 6 aastat vabadusekaotust. Vangistuse algus on 4. jaanuar 2023 ja lõpp 4. jaanuar 2029. Otsuse järgi on kostja kohustatud tasuma menetluskulusid ja hagisid kokku 18 864 eurot 67 senti.
5.Hagejad paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mis õigustaksid elatise tasumist alla miinimummäära. Asjaolu, et kostja kannab karistust, ei ole aluseks elatise vähendamiseks. Kostja on enda olukorras ise süüdi. Elatise vähendamise aluseks ei ole ka kostja laenukohustused. Kostja on kohustuse endale ise võtnud ja tema lapsed ei pea selle pärast kannatama. Hagejad on kohaliku omavalitsuse lastekaitse järelevalve all. Siiani pole tuvastatud, et hagejate seaduslik esindaja ei kasuta lastele mõeldud raha otstarbekohaselt.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kuid otsuse resolutsiooni täidetavuse ja selguse mõttes täpsustab otsuse resolutsiooni sõnastust elatise väljamõistmise osas. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22, esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
7.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Kostja vaidlustas maakohtu otsust temalt hagejate kasuks välja mõistetud elatise suuruse ja isaduse vaidlustamise nõude menetluskulude jaotuse osas. Osas, milles kostja vaidlustas maakohtu otsust isaduse vaidlustamise nõude menetluskulude jaotuse osas, jättis ringkonnakohus 22. mai 2024. a määrusega kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Ringkonnakohtu 22. mai 2024. a määrus jõustus 7. juunil 2024. Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus jättis kostja vastuhagi isaduse vaidlustamise nõudes rahuldamata ja menetluskulud selles nõudes kostja kanda.
8.Kostja esitas uute tõenditena kinnipeetava rahaliste vahendite arvestuse 19. veebruari 2024 seisuga ja vabakasutuskonto väljavõtte perioodil 1. august 2023 kuni 20. veebruar 2024, Viru Vangla 21. juuni 2024 käskkirja kostja majandustöödele määramise kohta ja 9. juulil 2024 kinnitatud kinnipeetava individuaalse täitmiskava. Arvestades et kostja esitatud tõendeid sai esitada alles pärast asja lahendamist esimese astme kohtus, on tegemist apellatsioonimenetluses lubatavate tõenditega (TsMS § 652 lg 3 p 2). Ringkonnakohus võtab tõendid asja materjalide juurde.
9.Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus põhjendatult rahuldamata kostja taotluse kohustada hagejate ema esitama talle laste kuludokumendid (söök, riided, huviringid jms). Maakohus märkis õigesti, et kuivõrd hagejad nõuavad elatist miinimummääras, s.o PKS § 101 alusel arvutatud summas, ei ole nende vajaduste tõendamine kohtumenetluses vajalik (vt RKTKo 07.02.2018, 2-15-15909, p 12 ja seal viidatud lahendid). Põhjendatud ei ole kohustada hagejate ema esitama kostjale laste kuludokumendid selleks, et kostja saaks veenduda, et elatisabi, mille riik hiljem kostjalt sisse nõuab, on kasutatud laste huvides.
10.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mis õigustaksid elatise tasumist alla miinimummäära. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu lahendi (otsuse p 15) põhjendustest võib ekslikult aru saada, et vanem võib vabaneda alaealise lapse ülalpidamisest PKS § 102 lg-le 1 tuginedes. PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanemad PKS § 102 lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Maakohus märkis õigesti, et asjaolu, et kostja kannab karistust, ei ole aluseks elatise tasumisest vabastamiseks ning et ka kinnipidamisasutuses on võimalik töötada. Samas tuleb nõustuda ka apellatsioonkaebuses märgituga, et vanglas viibides on kostja võimalused sissetulekut teenida oluliselt piiratumad. Kostja on alates 25. juunist 2024 määratud majandustööde abitööliseks tunnitasuga 0,74 eurot vastavalt töötatud tundidele. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna asjaolu, et kostja vanglas teenitav sissetulek ei ole elatise maksmiseks piisav, siiski alust elatise suuruse vähendamiseks. Kinnipidamisasutuses viibimine on tingitud eelkõige kostja enda käitumisest
ning õigusvastasest tegevusest. Arvestada tuleb ülalpidamist saama õigustatud laste huve, kes vajavad ülalpidamist pidevalt, mitte alles kostja vanglast vabanemisel. Kui kostja ei saa vanglas viibimise ajal oma kohustust täita või ei saa seda teha nõutud ulatuses, tuleb tal seda teha tagantjärele. Kuigi elatise väljamõistmisel võib kostja sattuda selle kohustuse täitmisega viivitusse, on laste huvides säilitada neile nõudeõigus kostja vastu ka aja eest, mil kostja neile jooksvalt ülalpidamist ei andnud. Vaidlust ei ole selles, et kostjal on lisaks hagejatele veel kaks alaealist last. Nendest ühe lapse (D.D.) kasuks on elatis välja mõistetud ning kostja esitatud kinnipeetava rahaliste vahendite arvestusest nähtub, et elatise sissenõudmiseks on alustatud täitemenetlust. Ringkonnakohus saab aru, et kostja sõnul teise lapse kohta on tal kokkulepe, et kostja maksab elatist vabatahtlikult, ilma kohtuotsuseta (kohtuistungi protokoll, I kd tl 177 pöördel). Elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära ei anna alust üksnes asjaolu, et kostjal on lisaks hagejatele veel kaks alaealist last, kellele ta peab elatist maksma. Kokkulepe vabatahtlikult elatise maksmise kohta on ka tõendamata. Asjas ei ole esile toodud asjaolusid, mille kohaselt vabaduses viibimise korral ei oleks kostjal võimalik hagejatele miinimummääras elatist tasuda. Kostja on apellatsioonkaebuses palunud elatist vähendada alla miinimummäära kas või ajani, mil kostja asub tööle, 12. augustil 2024 esitatud seisukohas vanglast vabanemiseni ja lisaks 30 päevaks kuni tööle asumiseni. Seoses kostja väitega, et tal on võlgnevused ja temale kuuluv korteriomand on kohtutäituri poolt arestitud, märgib ringkonnakohus, et täitemenetluse seadustiku § 65 lg 4 ja § 119 lg 1 järgi täidetakse lapse elatisenõue eelisjärjekorras. Isegi kui on õige, et liiklusregistris kostja nimele registreeritud sõidukeid enam ei eksisteeri, need on antud vanametalliks, ei mõjutaks see asja lahendust.
10.Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuse väide, et maakohus suhtus kostja isikusse eelarvamuslikult ja see mõjutas asja lahendust. Maakohus märkis otsuse kirjeldavas osas, et kriminaalasjas nr 22244000235 on kohaldatud kostjale lähenemiskeeldu, keelates tal läheneda hagejate emale lähemale kui 10 meetrit, ning et hagejate ema viibis oktoobris 2023 koos lastega Ida-Viru naiste tugikeskuses. Eeltoodud asjaolud on otsuses kajastatud põhjusel, et hagejad on need hagiavalduses esile toonud. Maakohus ei ole otsuse põhjendavas osas nendele asjaoludele tuginenud.
11.TsMS § 442 lg 5 teise lause kohaselt peab otsuse resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Maakohtu otsuse resolutsioon ringkonnakohtu hinnangul sellele nõudele ei vasta. Selleks, et tagada lahendi täidetavus ning vältida olukorda, kus isik peab kohtulahendi resolutsiooni ebaselguse tõttu täiendavalt kohtusse pöörduma, peab ringkonnakohus vajalikuks täpsustada maakohtu otsuse resolutsiooni sõnastust. Hagejad esitasid kostja vastu hagi miinimummääras elatise väljamõistmiseks, mille maakohus rahuldas. Seega on maakohtu otsuse resolutsiooni p-de 2.2 ja 2.23 alapunktides märgitud perioodi eest 1. jaanuar 2023 kuni 31. märts 2023 ja perioodi eest 1. aprill 2023 kuni 31. detsember 2023 välja mõistetud elatise summade puhul tegemist igakuise elatise suurusega nimetatud perioodidel. Maakohtu otsuse resolutsiooni sõnastusest ei ole see selgelt aru saada. Samuti tuleks otsuse täidetavuse ja selguse huvides tagasiulatuv elatis välja mõista ühekordse summana (vt ka RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, 17.2). Hageja 1 elatise nõue perioodi 1. detsember 2022 kuni 31. detsember 2022 eest on 200 eurot 54 senti, perioodi 1. jaanuar 2023 kuni 31. märts 2023 eest 484 eurot 11 senti (161,37*3) ja perioodi 1. aprill 2023 kuni 31. detsember 2023 eest 1855 eurot 44 senti (206,16*9), s.o kokku 2540 eurot 9 senti.
Hageja 2 elatise nõue perioodi 1. detsember 2022 kuni 31. detsember 2022 eest on 170 eurot 46 senti, perioodi 1. jaanuar 2023 kuni 31. märts 2023 eest 411 eurot 51 senti (137,17*3) ja perioodi 1. aprill 2023 kuni 31. detsember 2023 eest 1577 eurot 16 senti (175,24 *9 ), s.o kokku 2159 eurot 13 senti. Hageja 3 elatise nõue perioodi 1. detsember 2022 kuni 31. detsember 2022 eest on 180 eurot 54 senti, perioodi 1. jaanuar 2023 kuni 31. märts 2023 eest 454 eurot 11 senti (151,37*3) ja perioodi 1. aprill 2023 kuni 31. detsember 2023 eest 1765 eurot 44 senti (196,16*9), s.o kokku 2400 eurot 9 senti. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsiooni sõnastus, mille kohaselt tuleks kostjal tasuda temalt lahendiga välja mõistetud elatist kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni, on mitmeti mõistetav ning ei ole täidetav, hageja ei ole sellist nõuet ka kohtule esitanud. Ringkonnakohus jätab selle osa maakohtu resolutsioonist välja. Hagejad soovisid, et elatis kantaks hagejate ema pangaarvele iga kuu kümnendaks kuupäevaks. Maakohtu resolutsiooni p-i 3 kohaselt tuleb igakuised elatise maksed tasuda hagejate ema pangakontole iga kuu „10. esimeseks kuupäevaks.“ Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt kasutatud sõnastus ei ole täidetav, ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse sõnastust nii, et igakuised elatise maksed tuleb tasuda hagejate ema pangakontole iga kuu 10. kuupäevaks.
12.Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
04.09.2024 vigade paranduse määrusega
RESOLUTSIOON
1.Parandada Tartu Ringkonnakohtu 28. augusti 2024. a otsuse resolutsiooni p-s 2 esinev ilmne ebatäpsus.
2.Lugeda Tartu Ringkonnakohtu 28. augusti 2024. a otsuse resolutsiooni p-i 2 esimene lause sõnastatuks järgmiselt: „Jätta Viru Maakohtu 5. veebruari 2024. a otsus muutmata.“
3.Parandada Tartu Ringkonnakohtu 28. augusti 2024. a otsuse resolutsiooni punktide numeratsioonis esinev ilmne ebatäpsus.
4.Lugeda Tartu Ringkonnakohtu 28. augusti 2024. a otsuse resolutsiooni numeratsioon p-i 3.3.2 osas õigeks järgmiselt: „3.3.2. B. B. (isikukood XXXXXXXXXXXX) kasuks 2159 eurot 13 senti;
3.3.3.C.C. kasuks 2400 eurot 9 senti.“
5.Teha otsuse parandamise kohta märge Tartu Ringkonnakohtu 28. augusti 2024. a otsusele ja selle ärakirjadele.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.