Viru Maakohus
Kohtunik
Andres Hallmägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
1. veebruar 2024, Narva
Tsiviilasja number
2-20-18924
Tsiviilasi
Narva linn linnavalitsuse linnamajandusameti kaudu hagi I S vastu ühisvara jagamise nõudes
Hagihind
3500 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja Narva linn linnavalitsuse linnamajandusameti kaudu (registrikood 75039729), Hageja lepinguline esindaja advokaat Andrei Matvejev Kostja I S (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX) Kostja lepinguline esindaja Igor Sumarok (e-post [email protected]; tel 5090743; Alinea õigusbüroo OÜ)
2-20-18924
Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg-le 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Narva linn (linnavalitsuse linnamajandusameti kaudu, edaspidi hageja) esitas Viru Maakohtule hagi I S (edaspidi kostja) vastu ühisvara jagamise nõudes. 22.12.2020. a hagiavaldus Hagiavalduse kohaselt palub hageja jagada ühisvara hagiavalduses nimetatud maksumusega ja hageja poolt nimetatud viisil. Narva notari Tatjana Boitsova 17.09.2019 välja antud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse kohaselt on 25.12.2018 surnud D S pärijaks Narva linn. Kostja on D S abikaasa (abielu on sõlmitud 29.03.2005). Kostja loobus seadusjärgse pärijana D S pärandist. 24.10.2018 sõlmisid kostja ja D S abieluvara lepingu. Abikaasade varasuhete liigiks oli valitud lahusvara. Kostja ja pärandaja ühisvara jäi pärandaja surmapäeva seisuga jagamata. 08.11.2019 tegi Narva kohtutäitur Tatjana Afanasieva D S pärandvara inventuuri, mille kohaselt olid D S surmapäeva seisuga tema kohustused võlausaldajate ees 7482,42 eurot (summa suureneb intresside ja viiviste arvel). Kohustused on järgmised: -
kohustus C OÜ ees, mis tuleneb 14.08.2018. a laenulepingust nr XX summas 387,88 eurot;
-
kohustus C F AS ees, mis tuleneb 15.09.2018. a väikelaenulepingust nr XX summas 894,88 eurot;
-
kohustus C F AS ees, mis tuleneb 12.01.2018. a väikelaenulepingust nr XX summas 1813,04 eurot;
2-20-18924 -
kohustus B AS ees, mis tuleneb 31.05.2018. a tarbijakrediidilepingust nr XX, summas 272,51 eurot;
-
Kohustus I D E OÜ ees, mis tuleneb 26.06.2018 sõlmitud krediidilepingust nr XX, summas 4114,11 eurot.
Inventuuri järgi kuulub pärandvara hulka kostja ja D S abielu kestel omandatud sõiduk Honda Accord (XXX) väärtusega 1500 eurot. Äriregistri andmetel on kostja nimele 23.12.2011, s.o kostja ja D S abielu kestel, registreeritud osalus OÜ-s G V ning osaku nominaalväärtuseks on 2500 eurot. Hageja tegi kostjale ettepaneku ühisvara ja ühiskohustuste jagamiseks. Kostja leidis vastuses, et laenu- ja krediidilepingutest tulenevad kohustused ühisvara hulka ei kuulu. 10.07.2020 kirjaga võttis kostja omaks, et sõiduk Honda Accord ja OÜ G V osa kuuluvad ühisvara hulka, kuid leidis, et sõiduki maksumus on 500 eurot ja OÜ G V osa maksumus ei ületa 500 eurot. Hageja on küsinud krediidiasutustelt väljavõtteid kontodest. C Pank AS poolt esitatud väljavõttest on näha, et C F AS tegi 12.01.2018 D S kontole väljamakse laenulepingu alusel 2200 eurot, kuid 15.01.2018 see raha tasuti ülekandega D S kontole S Pank AS-s. Mõlema krediidiasutuse (C Pank AS-s ja S Pank ASs) kontodelt tehtud maksed on peamiselt maksed toidupoes. Arvestades kontode väljavõtete andmeid on võimalik järeldada, et D. S ei teinud saadud laenude arvel kulusid, mida on võimalik käsitleda tema ainuhuvides tehtud kuludena. Seega laenude puhul on tegemist ühisvaraga ja laenudest tulenevad kohustused kuuluvad ühisvara hulka. Laenukohustuste summade üle ei saa tekkida vaidlust, kuna summad on tuvastatud inventuuri käigus ja need tuleb lugeda õigeks. Kostja arvates on sõiduki Honda Accord maksumus 500 eurot. Hageja sellega ei nõustu. Kohtutäitur on inventuuri tegemisel tuvastanud maksumuse spetsialisti abil. Kohtutäituri koostatud inventuuri kohaselt on sõiduki turuväärtuseks 1462,40 eurot. Hageja peab antud maksumust õigeks. OÜ G V esitas Äriregistrisse 2019. majandusaasta aruande. Aruande kohaselt oli 2019 OÜ-l G V vara 10892 eurot. OÜ G V müügitulu oli 2019. a 13 813 eurot. Seega puudub võimalus nõustuda kostja poolt esitatud OÜ G V osa maksumusega. OÜ G V osa maksumuse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda n-ö „bilansi mahust“, s.o 10 892 eurost. Kokku kuuluvad ühisvara hulka kohustused 7482,06 eurot ja vara (sõiduk ja osaühingu osa) 12354,04 eurot. 24.10.2018 kostja ja D S vahel sõlmitud abieluvaralepinguga on abieluvara ühisus lõpetatud. Enne abieluvaralepingu sõlmimist on abielu kestel soetatud vara surnud D. S ja kostja ühisvara. Pärast abieluvara ühisuse lõpetamist ühisvara jagatud ei ole. Pärast vara pärimist läksid hagejale üle abieluvaraga seotud õigused ja kohustused, sh õigus nõuda kostjalt abieluvara jagamist. Hageja peab vajalikuks jagada ühisvara järgmisel viisil:
2-20-18924 Hagejale jäävad kohustused 7482,06 eurot. Juhul kui kohustused jagatakse võrdsetes osades, siis seoses sellega on kostja osa kohustustes 3741,03 eurot (7482,06 eurot/2). Kostja on kohustatud hüvitama hagejale 3741.03 eurot. Kostja ainuomandisse jääb vara (sõiduk Honda Accord registrinumber XXX ja OÜ G V osa) kokku 12354,04 eurot. Seoses sellega on kostja kohustatud hüvitama hagejale 6177,02 eurot (12354,04 eurot/2). Lähtudes eeltoodust on kostja kohustatud hüvitama hagejale seoses vara jagamisega hageja poolt pakutud viisil kokku 9918,05 eurot. Kostja 09.02.2021. a vastus Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata jätmist. Kostja vaidleb hageja poolt hagis nimetatud ühisvara jagamise viisile vastu ning hageja poolt avaldatud viisil ei ole ühisvara jagamine võimalik. Hageja väidab, et laenukohustused kuuluvad ühiskohustuste hulka, kuna on tekkinud kostja ja 25.12.2018 surnud D S abielu kestel ning on võetud pere huvides, mida hageja arvates tõendatakse D. S pangakonto väljavõttega perioodil alates 01.01.2018 kuni 25.12.2018. Perekonna huvides võetud kohustuse tuvastamisel on oluline, et kohustus oleks võetud faktiliselt perekonna huvides. Kostja ja D. S abielu ajal ning nii enne 24.10.2018 abieluvara lepingu sõlmimist kui ka pärast seda ei olnud kostjateadlik nimetatud kohustuste võtmisest. Laenukohustused ei olnud võetud perekonna huvides. Kostja sai laenukohustustest teada pärast D. S surma, kui kostja poole hakkasid pöörduma võlausaldajad kohustuste täitmise nõuetega. Kuna kostja ei olnud kohustustest teadlik ning need ei olnud võetud perekonna huvides, loobus kostja D. S pärandist. D. S poolt rahaliste kohustuste võtmise perioodil elasid pooled ühises korteris, kuid neil ei olnud ühist majapidamist. D. S alkoholisõltuvuse tõttu olid poolte abielusuhted pöördumatult lõppenud ning kostja ja D. S vahel puudus abieluline kooselu. Kostja ja D. S kulutasid oma raha eraldi ainult oma isiklikes huvides ja isiklike kohustuste täitmiseks. Kostja pangakontode väljavõtted tõendavad, et tema kasutas oma raha isiklikes huvides ja oma isiklike kohustuste täitmiseks (toit, kommunaalmaksed, sideteenused jne). Kostja esitatud väljavõtted ei tõenda asjaolu, et hagis nimetatud laenukohustused olid võetud ja neid kasutati perekonna huvides ja seetõttu kuuluvad need ühiskohustuste hulka. Hageja esitatud väljavõttetest tuleneb ja tõendatakse ainult seda, et S võttis ja tagastas hulgaliselt laene erinevatelt laenuandjatelt (sh hagis nimetatud võlausaldajatelt). Esitatud väljavõtte tõendab ka seda, et D. S külastas hulgalisi poode (sh alkoholipood Araxes) ja võttis välja sularaha, mistõttu ei ole võimalik jälgida nimetatud summade kulutamise otstarvet. Kostja ja D. S väljavõtete võrdlemisel on näha, et perioodil 01.01.2018 kuni 25.12.2018 ei teinud kostja D. S pangakontole ega D. S kostja pangakontole ühtegi pangaülekannet. Normaalsetes perekondlikes suhtes kannavad abikaasad tihti raha teineteise arveldusarvele. See kinnitab, et poolte vahel puudusid igasugused perekondlikud suhted, pooltel polnud ühist majapidamist, kumbki abikaasa kasutas oma raha ainult oma huvides ning D. S võttis ja kasutas laene ainult oma isiklikes huvides. Hageja ei ole laenusummade kasutamist perehuvides tõendanud. Ainuüksi abielus olek laenusummade võtmise ajal ei muuda kohustust perekonna huvides võetud kohustuseks. D. S isiklikes huvides tehtud tehingute eest tuleb vastutada D. S endal, s.t on põhjendamata koormata ebamõistlikult teist abikaasat (kostjat) ja vähendada põhjendamatult kostja osa ühisvara jagamisel, kuna D. S on võtnud abielu kestel enda isiklike huvide rahuldamiseks kohustusi. Kohustuste täitmise eest vastutab laene võtnud D. S oma lahusvaraga. D. S pärandvara inventuuri järgi on D. S AS-s L Pank 7596.053 L Pensionifond L (II samba fond) osakuid, mille väärtus seisuga 25.12.2018 oli 12 393,42 eurot. Kuna pensionifondi osakud abikaasade ühisvarasse ei kuulu ning on D. S lahusvara, peab hageja D. S pärijana, rahuldama kohustusi võlausaldajate ees D. S lahusvara arvel ehk pensionifondi osakute arvel.
2-20-18924 Kostja ei võta omaks, et OÜ G V osalus kuulub ühisvara hulka. OÜ G V on asutatud poolte abielu kestel 23.12.2011, kuid OÜ G V oli asutatud ettevõtluse alustamise toetuse alusel, mida Eesti Töötukassa eraldas kostjale 22.11.2011. a otsusega nr XX. Ettevõtluse alustamise toetuse puhul on tegemist tööturuteenusega ja sihtotstarbelise toetusega, mida kostja sai isiklikult, mitte aga ühiselt D. S, ning tegemist on tasuta käsutusega, mida eraldati töökohtade loomise eesmärgiga. Toetuse kasutamise sihtotstarbe rikkumise korral vastutas kostja toetuse tagastamise eest Töötukassale ainuisikuliselt. Seega kuulub osalus OÜ-s G V kostja lahusvara hulka ning puudub hagejal igasugune nõue kostja vastu OÜ-s G V osaluse kui ühisvara jagamiseks. Isegi juhul, kui osalus kuulub ühisvara hulka, siis osaluse jagamisel tuleb kalduda kostja ja D. S osaluse võrdsusest kõrvale, kuna OÜ G V arendamine toimus kostja vara ja panuste arvel ning D. S firma tegevuses ega arendamises üldse osalenud ei ole. Ei vasta tegelikkusele hagis nimetatud OÜ G V osa maksumus, milleks väidetavalt on 10892 eurot. Tänapäeva seisuga on ainuomandis olev OÜ G V raskes majanduslikus olukorras, põhimõtteliselt maksejõuetu ning lähimal ajal võib tekkida pankrotiavalduse esitamise kohustus. Perioodi 01.01.2020-31.12.2020 kohta koostatud tegevusaruande kohaselt moodustab aruandeaasta ärikasum - 7495 eurot ning omakapital 3203 eurot. OÜ G V põhivara moodustab 3109 eurot. Arvestades põhivara vanust, seisundit ja väheväärtuslikust, muutub omakapital peale põhivara mahakandmist negatiivseks ning tekib pankrotiavalduse esitamise kohustus. Kostja leiab, et ei vasta tegelikkusele hageja hagis toodud Honda Accord (XXX) väärtus 14 62,40 eurot. Inventuuri tegemise aja seisuga ehk 08.11.2019 ei ole täitur uurinud ega kindlaks teinud sõiduki tegelikku tehnilist seisundit ja sõiduki tegelikku väärtust. Arvestades sõiduki vanust (esmane registreering 11.08.2006) ning arvestades, et inventuuri tegemisest on möödunud rohkem kui 1 aasta ja 3 kuud, siis arvestades sõiduki tegelikku tehnilist seisundit on tema väärtus jagamise päeva seisuga moodustab mitte rohkem kui 500 eurot, mistõttu on kostja nõus jätma sõiduki enda ainuomandisse ning tasuma hagejale, kui D. S, pärijale rahalise hüvitise summas 250 eurot. Hageja 02.03.2021. a arvamus kostja hagivastuse osas Hageja arvates ükski kostja vastuses esitatud vastuväidetest ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Laenukohustuste ühisvara hulka kuuluvuse osas esitab kostja paljasõnalisi väiteid selle kohta, et D. S oli alkoholisõltuvuses ja laenud olid võetud peamiselt selleks, et ta saaks osta alkoholi. Ühtlasi võttis kostja vastuses omaks, et tema ja D. S on elanud koos, kuid ei pidanud ühist majapidamist ega kasutanud rahalisi vahendeid, iga abikaasa kasutas oma rahalisi vahendeid ainult oma huvides ning D. S võttis ja kasutas laene hagis nimetatud laenuandjatelt ainult oma isiklikes huvides. Kostja on esitanud oma konto väljavõtte. Konto väljavõttest pole võimalik tuvastada asjaolusid, millele kostja viitab. Peamiselt on kostja kulud ilusteenustele, erinevate kaupade Aliexpressi internetikauplusest ostmiseks. Väljavõttest ei tulene, et kostja tasuks regulaarselt kommunaalmakseid ega teeks oste toidupoodides (maksimaalselt 3-4 makset). Vastupidi D. S kontode väljavõttest (eriti AS S Pank konto väljavõttest) on näha, et peamiselt kontolt tehtud maksed on teostatud toidupoodides. On olemas samuti paar-kolm korda Araxes poes tehtud makset, kuid nad ei ole süstemaatilised. Kostja ja D. S kontode väljavõttest (arvestades kostja seletusi, et kostja ja D. S elasid koos ühes korteris) tekib see mulje, et vähemalt kulud toidule kandis tol ajal peamiselt D. S . Seega puudub alus väita, et D. S kasutas tema kontol olevat raha ja laene üksnes alkoholi ostmiseks. Eesti Töötukassa 22.11.2011. a otsusest nr XX tulenevalt eraldas Eesti Töötukassa I S toetuse 3880 eurot investeeringute tegemiseks. Asjaolu, et toetus eraldatakse selliselt, et üldjuhul toetuse saajal ei teki kohustust toetust tagastada, ei tähenda, et toetuse alusel soetatud vara on kostja lahusvara. Toetust ei tohi käsitleda kingitusena. Isegi kui toetust kasutati nt OÜ G V osakapitali sissemaksena, ei tähenda antud asjaolu, et OÜ G V on lahusvara. OÜ G V oli asutatud ja kantud registrisse abielu kestel. Abieluvaraks ei tohi olla pärimise või kingitusena saadud vara. Kõik teised
2-20-18924 abielu kestel saadud rahalised vahendid ja vara on ühisvara. Hageja on jätkuvalt arvamusel, et OÜ G V osa on ühisvara. Kostja ei ole nõus ka sellega, kuidas hageja määrab kindlaks osa maksumust. Kostja viitab tema poolt viimase majandusaasta eest koostatud bilansile ja põhivara nimekirjale. Mõlemad dokumendid on allkirjastamata. Puudub võimalus kontrollida nende õigsust ja tõesust. Hageja on kontrollinud OÜ G V andmeid andmebaasi teatmik.ee andmete pinnalt. Andmebaasis olevatest andmetest on näha, et OÜ G V tegevus on stabiilne. Oli olemas 2020. a II kvartalis palgast makstavate maksude vähenemine, kuid antud asjaolu võib olla põhjendatud sellega, et seoses COVID-19 epideemiaga on kostja saanud Töötukassast hüvitise. Seejuures teatmik.ee andmete järgi olid 2019. aastal OÜ-l G V tööjõukulud (samuti kui aastal 2020). Tuleb ära märkida, et teatmik.ee kasutab andmete tööjõukulude avaldamiseks EMTA andmeid. Ühtlasi on kostja poolt esitatud bilansis kajastatud, et 2019. aastal olid OÜ-l G V tööjõukulud 0 eurot ja 2020. aastal tööjõukulud olid 434 eurot. Antud asjaolu veel kord viitab sellele, et esitatud bilanss ei ole usaldusväärne. Kostja ei nõustu, et hageja lähtub sõiduki maksumuse määramisel üksnes kohtutäituri koostatud inventuurist. Seejuures ei esitanud kostja ühtegi tõendit, mis võiks ümber lükata kohtutäituri poolt tehtud sõiduki maksumuse hindamist. Hagejal puudub võimalus kahelda kohtutäituri hinnangus ja hageja lähtub kohtutäituri poolt määratud sõiduki maksumusest. Hageja ise otsustab, kuidas kasutada pärandit, mis ei kuulu ühisvara hulka. Seega pensionifondi osakute kasutamise otsustab hageja. Hageja ei saa ta loobuda alusetult laenukohustuste jagamisest sõltumata sellest, et hageja sai osakute arvelt vahendid, mis on piisavad laenude tasumiseks. Kostja 17.11.2023. a lõplik seisukoht Vastuseks kohtunõudele esitab kostja vara – sõiduki Honda Accord (XXX) ja OÜ G V osa väärtust tõendavad dokumendid. OÜ G V osa väärtuse tõendamiseks esitab kostja OÜ G V 2022. a majandusaasta aruande. Majandusaasta aruande kohaselt OÜ G V on omakapitali suuruseks 2716,00 eurot, mis võrreldes 2021 majandusaastaga vähenes 440 euro võrra. Seega, OÜ G V osa väärtuseks on 2716,00 eurot ning nimetatud vara väärtus on kostja poolt usaldusväärsega tõendiga tõendatud. Sõiduki Honda Accord (XXX) väärtuse tõendamiseks esitab kostja asjatundja A D arvamuse. Koostatud asjatundja arvamuse kohaselt moodustab 09.11.2023. a seisuga sõiduki realiseerimishind 550,00 eurot käibemaksuga (arvestamata, missugused kere lisa remonttööd on vajalik teha) ning nimetatud vara väärtus on kostja poolt tõendatud usaldusväärse tõendiga. Kostja jääb varem esitatud seisukohtade ja põhistuste juurde. Hageja väidab, et laenukohustused kuuluvad ühiskohustuste hulka, sest on tekkinud kostja ja 25.12.2018.a surnud D. S abielu kestel ning on väidetavalt võetud pere huvides. Ühe abikaasa tehingust tekib abikaasade solidaarkohustus sõltumata valitud varasuhtest, kui tehing on tehtud ühise majapidamise korraldamise või laste huvides või perekonna muude tavapäraste vajaduste katmiseks. D. S ei ole ühtegi korda oma isiklikult kontolt kantud raha kostja pangakontole. D. S konto väljavõttest nähtub, et tema kasutas laenuks saadud raha oma vanade laenude tagasimaksmiseks. Seega D. S poolt võetud kohustused ei ole seotud ühise majapidamise korraldamisega või laste huvides või perekonna muude tavapäraste vajaduste katmiseks. Muu hulgas B AS-ile esitatud laenutaotluses märgib D. S , et laenu kasutatakse meditsiiniteenuste saamiseks ehk isiklikes huvides. Ei ole eluliselt usutav, et koos elavate isikute vahel ei ole toimunud ühtegi rahalist liikumist pika perioodi jooksul. Nii D. S kui ka I S ei ole ühtegi korda kandnud raha teisele abikaasale. Sellest võiks järeldada, et D. S ja I S vahel puudus ühine majapidamine ja abikaasad ei ole kasutanud nende käsutuses olevad rahalisi vahendeid teise abikaasa huvides. Perekonna huvides võetud kohustuse tuvastamisel on oluline, et kohustus oleks võetud faktiliselt
2-20-18924 perekonna huvides. Kostja väitis, et tema ja D. S abielu ajal ning nii enne abieluvara lepingu sõlmimist kui ka peale seda ei olnud kostja teadlik laenukohustuste võtmisest ning nimetatud laenukohustused ei olnud võetud perekonna huvides. Kostja sai teada nimetatud laenukohustusest peale D. S surma, kui kostja poole hakkasid pöörduma võlausaldajad kohustuste täitmise nõudega. Kuna kostja ei olnud kohustusest teadlik ning need ei olnud võetud perekonna huvides, siis loobus kostja D. S pärandist. Kostja väitis vastuses hagile, et D. S poolt võetud rahaliste kohustuste perioodil elasid pooled ühises korteris, kuid neil ei olnud ühist majanduspidamist ning D. S alkoholisõltuvuse tõttu olid abielusuhted pöördumatult lõppenud ning kostja ja D. S vahel puudus abieluline kooselu. Kostja ja D. S kulutasid oma rahalisi vahendeid eraldi ainult oma isiklikes huvides ja isiklike kohustuste täitmiseks. Narva kohtutäituri Tatjana Afanasieva tehtud D. S pärandvara inventuuri järgi on D. S AS-s L Pank 7596.053 L Pensionifond L (II samba fond) osakut, mille väärtus seisuga 25.12.2018 oli 12393,42 eurot. Tuginedes kõikidele eelviidatud asjaoludele leiab kostja, et hageja poolt esitatud hagiavaldus on põhjendamatu, alusetu ja hea usu vastane, mistõttu ei kuulu vara jagamise hagis esitatud sõnastuses rahuldamisele. Hageja 17.11.2023. a lõplik seisukoht Faktilised asjaolud pole võrreldes hagi esitamise seisuga muutunud. Kostja esitas dokumendid, mis tõendavad sõiduki ja äriühingu väärtuse muutmist. Esitatud dokumentide järgi on äriühingu väärtus 2 716 eurot, sõiduki väärtus kiirrealiseerimisel on 550 eurot ja tavalisel realiseerimisel 960 eurot. Hageja palus jagada vara järgmiselt:
sõiduk Honda Accord (XXX) ja OÜ G V (registrikood XXX) osa jäävad kostjale.
Lähtudes sellest jäävad hagejale jäävad kohustused kokku 7485,42 eurot. Sellel juhul on kostja kohustatud hüvitama hagejale 3724,71 eurot. Kostja omandisse jäävad äriühingu osa ja sõiduk. Kostja nimetab sõiduki hinnaks 550 eurot. Pole vaidlust, et sõiduk vaidluse algusest peale oli kostja valduses ja seoses sellega sõiduki hinnaks peab olema 960 eurot. Juhul kui lähtuda sellest, et äriühingu maksumus on 2716 eurot, siis kostja ainuomandisse jääb vara koguväärtusega 3 226 eurot. Kostja on kohustatud hüvitama hagejale pool sellest summast ehk 1633 eurot. Hüvitise summade tasaarvestusega on kostja kohustatud hüvitama hagejale 2091,71 eurot. Hageja arvates arvestades viimasena esitatud tõendeid vara maksumuse kohta, on võimalik jagada eespool määratud viisil. Hageja leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hageja püüdis leppida kostjaga kokku kohtuväliselt. Kostja aga lähtus sellest, et hageja peab tasuma ühisvara esemeteks olevad laenud
2-20-18924 lahusvaraks olevate pensioniosakute arvel. Hageja pakkus kostjale kaaluda vara hindamise võimalust ja teostada vara jagamist hagis määratud viisil arvestades vara tegeliku maksumusega. Kostja hakkas tegelema vara maksumuse tuvastamisega menetluse viimases staadiumis, millega põhjustas hagejal menetluskulude tekkimist. Antud olukorras menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
Kohus, tutvunud hagiavalduse ja menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 ja 2 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle. -
Kostja ja D S abielu sõlmiti 29.03.2005; 24.10.2018 sõlmisid kostja ja D S abieluvara lepingu, millega abikaasad valisid varasuhete liigiks lahusvara (dtl 9-13); D S (pärandaja) suri 25.12.2018; kostja ja pärandaja ühisvara jäi pärandaja surmapäeva seisuga jagamata. Narva notari Tatjana Boitsova 17.09.2019 välja antud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse järgi on pärijaks Narva linn. Kostja loobus seadusjärgse pärijana D S pärandist.
Hageja ja kostja on menetluses vaielnud kostja ja D S ühisvara koosseisu ja vara väärtuse üle. Kostja ei ole esitanud vastuhagi vara jagamiseks alternatiivsel viisil. Perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg 1 1 kohaselt ühisvara koosseis määratakse kindlaks varasuhte lõppemise seisuga. PKS § 35 p 2 kohaselt varaühisuse varasuhe lõpeb, kui sõlmitakse abieluvaraleping, millega kehtestatakse seaduses ettenähtud muu abieluvarasuhe. Käesoleval juhul on kostja ja pärandaja sõlminud abielu kestel abieluvaralepingu, millega abikaasad otsustasid lõpetada nende vahel kehtiva varaühisuse varasuhte ja kehtestada uue varasuhtena varalahususe varasuhe. Kohus leiab, et poolte ühisvara koosseis tuleb kindlaks määrata 24.10.2018 seisuga ehk abieluvaralepingu sõlmimise seisuga. Hageja leiab tuginedes pärandvara inventuuri tulemustele (dtl 15-18), et ühisvara koosseisu kuuluvad järgmised kohustused, s.o abielu ajal, kuid enne abieluvara lepingu sõlmimist pärandaja poolt sõlmitud lepingutest tulenevad rahalised kohustused: Kohustus C OÜ ees, mis tuleneb 14.08.2018 sõlmitud laenulepingust nr XX summas 387,88 eurot; Kohustus C F AS ees, mis tuleneb 15.09.2018 sõlmitud väikelaenulepingust nr XX summas 894,88 eurot (dtl 71 jj);
2-20-18924 Kohustus C F AS ees, mis tuleneb 12.01.2018 sõlmitud väikelaenulepingust nr XX summas 1813,04 eurot (dtl 83 jj); Kohustus B AS ees, mis tuleneb 31.05.2018 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XX summas 272,51 eurot (dtl 99 jj); Kohustus I D E OÜ ees, mis tuleneb 26.06.2018 sõlmitud krediidilepingust nr XX summas 4114,11 eurot. Kostja hageja eelpool nimetatud seisukohaga ei nõustu, leides, et kohustused ei ole võetud perekonna huvides ning seega tuleb need lugeda lahusvaraks. Kohus märgib, et PKS § 27 lg 6 esimese lause kohaselt loetakse varaese abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks seni, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka. Kostja saab seega ümber lükata eseme ühisvara hulka kuulumise eelduse PKS § 27 lg 6 mõttes. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et nimetatud kohustused on pärandaja võtnud varaühisuse varasuhte kehtivuse ajal. Kostja hinnangul on pangakonto väljavõtetega tõendatud tema poolt esitatud väide, et kuigi abikaasad elasid koos, siis tegelikult olid abielulised suhted lõppenud ning kumbki võttis ja täitis enda kohustusi eraldi. Kostja pangakontode väljavõtetest perioodil 01.01.2018 - 25.12.2018 (dtl 215230) nähtub, et kostja on igakuiselt tasunud AS T E , AS S , OÜ V E , samuti korteriühistu arveid. Lisaks on kostja tasunud ostude eest erinevates toidupoodides, kuid mitte summades ja sagedusega, mida võiks pidada tavapäraseks eeldusel, et kostja kandis kõik kulutused enda toidule üksi. D S pangakonto XXX väljavõttest perioodil 01.01.2018-25.12.2018 (dtl 110128) ning tema pangakonto XXX väljavõttest samal perioodil (dtl 129-135) nähtub, et pärandaja on tasunud igapäevaselt ostude eest erinevates toidupoodides. Eeltoodust võib järeldada, et abikaasad olid pigem leppinud kokku korralduses, kus üks tasus elamiskulude eest ning teine toidu eest. Kohtu hinnangul ei saa kontode väljavõtete alusel teha järeldust, et abikaasade abielulised suhted oli lõppenud ja igapäevakulutustega majandati eraldi, samuti ei saa kontode põhjal teha järeldust pärandaja väidetavate alkoholiprobleemide kohta. Kostja ei ole tõendanud ka asjaolu, et ta abikaasa laenukohustustest teadlik ei olnud. Kohus leiab, et pärandaja poolt võetud kohustusi tuleb pidada pigem perekonna huvides võetud kohustusteks, kuna nende arvelt tasuti muu hulgas igapäevaseid kulutusi toidule. Seega ei ole kostja lükanud ümber eeldust, et pärandaja laenukohustused tuleb lugeda abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks. Kohus leiab samuti, et laenu kasutamise eesmärki ei saa tuletada vaid laenulepingus märgitust, nagu on leidnud kostja. Hinnata tuleb seda, millele on raha tegelikult kulutatud. Pärandaja kulutusi tervishoiuteenustele ei ole tõendatud. Samuti on kostja vaielnud vastu hageja väitele, et kostja osalus OÜ-s G V kuulub ühisvara hulka. Kostja leiab, et tegemist on kostja lahusvaraga põhjusel, et osaühing oli asutatud ettevõtluse alustamise toetuse alusel ja eraldatud toetuse puhul on tegemist sihtotstarbelise toetusega, mida kostja sai ainuisikuliselt, mitte aga ühiselt abikaasa D S .
2-20-18924 On tõendatud ja pooled ei vaidle, et äriregistri andmete (dtl 108-109) kohaselt on G V OÜ esmakande aeg 23.12.2011 ehk osaühing on asutatud abielu kestel ühisvara varasuhte kehtivuse ajal. Osaühingu asutajaks, osanikuks ja juhatuse liikmeks on äriregistri kohaselt kostja I S . Kohus leiab, et ainuüksi asjaolu, et osaühing on asutatud ettevõtluse alustamise toetuse abil, et muuda osa lahusvaraks. PKS § 27 sätestab lahusvarasse kuuluva või sealt välistatud vara. Kohtu hinnangul ei tulene sättest äriühingu osaluse lahusvara hulka kuulumine ja seega tuleb eeldada selle ühisvara hulka kuulumist. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et abikaasade ühisvarasse kuulub abielu kestel soetatud sõiduk Honda Accord (XXX). Eeltoodust tulenevalt loeb kohus abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks vara ja kohustused hagiavalduses loetletud koosseisus: 14.08.2018 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev kohustus C OÜ ees 387,88 eurot; 15.09.2018 sõlmitud väikelaenulepingust nr XX tulenev kohustus C F AS ees 894,88 eurot; 12.01.2018 sõlmitud väikelaenulepingust nr XX tulenev kohustus C F AS ees 1813,04 eurot; 31.05.2018 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XX tulenev kohustus B AS ees 272,51 eurot; 26.06.2018 sõlmitud krediidilepingust nr XX tulenev kohustus I D E OÜ ees 4114,11 eurot; samuti abielu kestel omandatud sõiduk Honda Accord (XXX) ning osalus OÜ-s G V (registrikood
PKS § 39 kohaselt, kui abielu lõpeb ühe abikaasa surmaga, kuulub surnud abikaasa osa ühisvaras te-ma pärandvara hulka. Abikaasade ühisvara jagamisele pärast ühe abikaasa surma kohaldatakse kaaspärijate kohta pärimisseaduses sätestatut. Käesoleval juhul on hageja pärandaja ainuke pärija. Kostja ehk pärandaja abikaasa on pärandist loobunud. Pärandaja osa ühisvaras on muutunud pärandvaraks. Seega ühisvara jagamisele kohaldatakse käesoleval juhul PärS § 152-161 sätestatut. PärS § 152 lg 1 kohaselt pärandvara jagamist võib nõuda iga kaaspärija, kui käesoleva seaduse § 155 sätetest ei tulene teisiti. Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. PKS § 37 lg 3 kohaselt ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kohus leiab, et antud juhul ei ole alust kalduda kõrvale nimetatud eeldusest. PärS § 152 lg 3 sätestab, et pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. See tähendab, et pärija võib nõuda ühisvara (pärandvara) jagamist mõnel asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lõikes 2 sätestatud viisil. Kohus saab valida üksnes sellise pärandvara jagamise viisi, mida pool on hagis nõudnud. AÕS § 77 lg 2 kohaselt, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi
2-20-18924 kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Hageja palus jagada pärandaja ja kostja ühisvaraks olnud vara väärtuse ja kohustuste summa võrdselt ning kohustada kostjat maksma hagejale hüvitis, kusjuures hageja kanda jäävad pärandaja kohustused ning kostjale jääb vara. Kohus lähtub eeldusest, et vara tuleb jagada hageja ja kostja vahel võrdsetes osades, st pool ja pool. Samuti ei ole kostja esitanud vastuhagi vara jagamiseks muul kui hagis nõutud viisil. Kohus leiab, et D S pärandvaras olevad laenu- ja krediidilepingutest tulenevad kohustused tuleb jagada hageja ja kostja vahel võrdselt. Hageja pärijana kannab nimetatud kohustused ning seega tuleb kostjal hüvitada hagejale pool nimetatud kohustuste suurusest. Lepingutest tulenevad kohustused moodustavad kokku 7482,42 eurot, millest pool on 3741,21 eurot. Pooled on menetluses vaielnud osa ning sõiduki väärtuse üle. Kostja on lõplikus seisukohas arvamusel, et OÜ G V osa väärtuseks tuleb lugeda 2022. a majandusaasta aruandes nimetatud omakapitali suurus 2716 eurot. Hageja ei ole sellele vastu vaielnud. Kohus leiab, et OÜ G V osa väärtuseks tuleb lugeda 2716 eurot. Sõiduki Honda Accord (XXX) väärtuse tõendamiseks esitas kostja enda poolt leitud asjatundja 09.11.2023. a arvamuse, mille kohaselt sõiduki tegelik turuväärtus ülevaatuse ajal koos käibemaksuga oli
eurot, kiirrealiseerimisel 550 eurot. Hageja ei ole tõendis nimetatud summadele vastu vaielnud, kuid leiab, et lähtuda tuleb sõiduki väärtusest 960 eurot. Ka kohus leiab, et sõiduki väärtuseks tuleb lugeda 960 eurot, kuivõrd asjaolusid arvestades ei ole vajalik selle kiire realiseerimine. Eeltoodust tulenevalt on kohustuste summa 7482,42 eurot, millest pool on 3741,21 eurot. Sõiduki ning osa väärtuseks loeb kohus kokku 3676 eurot (960+2716), millest pool on 1838 eurot. Kokku tuleb kostjal hagejale hüvitada 5579,21 eurot (3741,21+1838). Hagiavalduses palus hageja rahuldada hagi selliselt, et kohustada kostjat hüvitama hagejale seoses vara jagamisega kokku 9918,05 eurot. Seega kuulub hagi rahuldamisele osaliselt. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on
2-20-18924 kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. 14.12.2021 teatasid pooled kohtule, et peavad kompromissiläbirääkimisi, milles hageja tegi kostjale ettepaneku tasuda hagejale hüvitised kokku 4391.03 eurot osade kaupa. Pooled kohtule kinnitamiseks kompromissilepingut esitanud ei ole. Kohus rahuldab hagi osaliselt, sh 5579,21 euro hüvitise osas. Kohus leiab, et kuivõrd hageja on kostjale pakkunud menetluses kompromissi ligilähedastel tingimustel nagu kohus hagi rahuldab, siis tuleb poolte menetluskulud jätta täielikult kostja kanda. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kooskõlas TsMS § 177 lg 1 p 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks eraldi määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik Viru MK kohtuotsus on tühistatud osaliselt Tartu Ringkonnakohtu 26.09.2024 otsusega.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.