Xxx hagi Xxx vastu Xxx nõude tunnustamiseks Xxx OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses
Hagihind
3500 eurot (mittevaraline nõue)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Xxx(sünniaeg xxx; elukoht xxx), lepinguline esindaja IloHanna Keres, e-post: [email protected] Kostja: Xxx(registrikood xxx; asukoht xxx), lepinguline esindaja Anto Variku, e-post: [email protected]
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Tunnustada Xxx nõuet Xxx OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 500 000 eurot (viissada tuhat eurot) teise rahuldamisjärgu nõudena. Menetluskulude jaotus
3.Menetluskulud jätta Xxx kanda.
4.Välja mõista kostjalt Xxx hageja Xxx kasuks menetluskuluna 1738,76 eurot (üks tuhat seitsesada kolmkümmend kaheksa eurot ja 76 senti)
5.Välja mõista kostjalt Xxx hageja Xxx kasuks viivis menetluskuludelt (1738,76 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest Hageja nõuded ja põhjendused
1.Xxx(edaspidi hageja) esitas 08.08.2014 Harju Maakohtule hagiavalduse Xxx vastu Xxx OÜ (pankrotis - edaspidi võlgnik) pankrotimenetluses nõude tunnustamiseks. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja võlgniku pankrotimenetluses nõude summas 525 000 eurot, mis tuleneb hageja ja võlgniku vahel 08.04.2008 sõlmitud laenulepingust summas 250 000 eurot, tasumata intressist summas 12 500 eurot ja viivisest summas 250 000 eurot. Hageja nõudele esitas võlgniku nõuete kaitsmise koosolekul täies ulatuses vastuväite kostja. Kuna hageja nõudele (summas 525 000 eurot) ei ole pankrotihaldur vastuväidet esitanud, siis taotleb hageja tunnustada tema nõuet võlgniku pankrotimenetluses summas 525 000 eurot.
2.Hageja ei nõustu kostja poolt hagile esitatud vastuväidetega. Hageja kinnitab, et ta on nõudeavalduse aluseks olevad laenusumma 250 000 eurot võlgnikule tegelikult üle kandnud, samuti ei ole tema nõue võlgniku vastu aegunud, kuna võlgnik on nõuet tunnustanud. Samuti on hageja arvamusel, et tema nõue ei ole tingimuslik ja kuulub võrdselt teiste võlausaldajatega tunnustamisele II rahuldamisjärgu nõudena (tl 90 jj). Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole nõudeavalduses näidatud laenusummade üleandmist võlgnikule tõendanud. Kostja arvates isegi juhul kui hageja suudaks laenu üleandmist tõendada, tuleb hageja nõude suhtes kohaldada aegumist. Isegi kui hageja nõue ei ole aegunud, siis kostja arvates hageja nõuet ei eksisteeri, kuna hageja on deklareerinud sellest loobumist. Kostja leiab, et isegi kui pidada hageja nõuet sissenõutavaks, siis tuleb seda pidada tingimuslikuks, mis muutub sissenõutavaks peale kõigi teiste võlausaldajate nõuete rahuldamist (tl 60 jj). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused
4.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse, arvestades poolte esitatut, kõiki asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
5.Hageja nõude rahuldamise eelduseks on, et hageja nõue võlgniku vastu oleks kehtiv ja sissenõutav, samuti, et hagi nõude tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses oleks esitatud tähtaegselt (PankrS § 106 lg 1). Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Hagi on esitatud tähtaegselt, so 08.08.2014.
6.Esitatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks: - kohus kuulutas 12.02.2014 välja võlgniku pankroti (tl 6 jj); - hageja esitas 03.03.2014 võlgniku pankrotimenetluses nõude summas 525 000 eurot (tl 14 jj)
-
-
hageja nõudele esitas võlgniku nõuete kaitsemise koosolekul 08.07.2014 vastuväite täies ulatuses (summas 525 000 eurot) kostja, mille tulemusena jäi hageja nõue tunnustamata (tl 17 jj). 08.04.2008 sõlmitud laenulepingus (punkt 1.1) laenas hageja võlgnikule 250 000 eurot (tl 45 jj) 08.04.2008 tegi hageja ülekande võlgniku pangakontole summas 250 000 eurot (tl 50)
7.Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et hageja pole võlgnikule laenulepingus näidatud summat üle kandnud. Kohus on tuvastanud AS Swedbank pangakonto väljavõttest, millest nähtub, et hageja kandis summas 250 000 eurot võlgnikule üle 08.04.2008 (tl 50). Seega on tõendatud hageja poolt laenu summas 250 000 euro andmine kostjale.
8.Samuti ei nõustu kohus kostja poolt esitatud vastuväitega aegumise kohaldamise kohta hageja nõude suhtes. Kostja vastuväite kohaselt on hageja nõue aegunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 alusel, mis sätestab tehingust tuleneva nõude aegumistähtaja kolm aastat, so 08.04.2008 laenulepingu punkt 3.1. kohaselt on laenu tagastamise tähtaeg 08.04.2010 – seega nõude aegumistähtaeg saabus hiljemalt 08.04.2013. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et aegumine on katkenud. Vastavalt TsÜS § 158 lg 1 kohaselt nõude aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Sama sätte lõige 2 sätestab, et nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Võlgnik on tunnustanud hageja nõuet 14.01.2013 (tl 135), st enne aegumistähtaja möödumist. Samuti on aegumine hageja poolt 03.03.2014 nõude esitamisega võlgniku pankrotimenetluses TsÜS § 160 lg 2 p 1 kohaselt peatanud.
9.Kohus loeb põhjendamatuks kostja vastuväite, et hageja on deklareerinud ise nõudest loobumise. Kohtule esitatud võlgniku 03.04.2013 bilansi (tl 65 jj) kohaselt olid võlgniku kohustused võlausaldaja xxx ees pikaajalise laenuna summas 250 00 eurot (tl 65). Seega oli nimetatud võlg võlausaldaja bilansis üleval ning hageja ei ole loobunud laenust.
10.Kostja vastuväite kohaselt on kohustuse puhul tegemist allutatud laenuga. Kostja märgib, et võlgniku juhatuse liikmed Xxx ja Xxx on ajutisele pankrotihaldurile 15.04.2013 saadetud vastuses selgitanud (tl 67, 71 jj), et võlgniku omakapitali moodustab reservkapital, mis moodustati osanike ja kolmandate isikute nõusolekul nendepoolsete finantslaenude allutamise teel. Kostja viitab võlgniku esindaja Paul Kerese poolt 19.04.2013 saadetud ekirjale (tl 74) võlgniku ajutisele pankrotihaldurile, milles Paul Keres kinnitab, et perioodi 01.01.2013 kuni 03.04.2013 toimus laenude allutamise sissekandmine bilanssi, millega võlgniku kohustused vähenesid 5 900 800,00 euro võrra. Seega on kostja hinnangul nimetatud kohustuste puhul tegemist allutatud laenudega, millele on eelistatud kõik teised kohustused võlausaldajate ees (tl 74). Kostja on esitanud oma väite tõendamiseks 84 % Xxx OÜ (pankrotis) osanike poolt 12.06.2013 koostatud kinnituskirja (tl 85 jj).
11.Kohus on seisukohal, et võlgnike osanike 12.06.2013 kinnituskiri tõendab üksnes osanike kokkulepet panustada võlgniku äritegevuse finantseerimisse - kinnisvaraarenduse projektidesse. Vastavalt 12.06.2013 kinnituskirja punktile 2 kinnitavad osanikud (tl 86), et laenulepingud ei loeta allutatud laenudeks ning punkt 6 tingimuslikult, kui ettevõtte
juhtorgan peab tuleviku asjaolusid silmas pidades seda vajalikuks, siis on osanikud saadaval selleks, et teha ettevõtte osanike üldkoosoleku otsus, et registreerida finantseering ettevõtte bilansis „reservkapitalina“ (tl 86).
12.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus nõustub hageja selgitustega kostja vastuväidete osas, et eeltoodud tõenditest ei järeldu, et hageja oleks tema nõude kandmisega võlgniku reservkapitali nõustunud. Puuduvad tõendid, et nõue on tingimuslik ning et hageja ja võlgnik on kokku leppinud allutatud laenus. Hageja ei ole deklareerinud nõudest loobumist.
13.Eeltoodust tulenevalt järeldub, et hageja nõue võlgniku vastu on samaväärne muude kolmandatest isikutest võlausaldajate nõuetega, hageja ei ole deklareerinud sellest loobumist ning nõue ei ole tingimuslik, kuna pankrotiseadus ei näe ette võimalust hageja nõuet tunnustada II järjekoha tingimusliku nõudena, mis tuleks rahuldada peale teiste II järjekohal olevate võlausaldajate nõudeid.
14.Mis puudutab kõrvalkohustusi, siis intressi ja viivise nõue tuleneb hageja ja võlgniku vahel 08.04.2008 sõlmitud laenulepingust. Hagiavalduse kohaselt nõue võlgniku vastu koosneb laenusummast 250 000 eurot, tasumata intressist summas 12 500 eurot ja viivistest summas 250 000 eurot. Seega kõrvalnõuded kokku summas 262 500 ületavad põhinõuet 250 000 eurot.
15.Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-132-04 märkinud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisega kaasneb VÕS § 113 kohaselt eelduslikult alati kohustus maksta viivitamise aja eest viivist. Kuna kostja on palunud jätta hagiavaldus rahuldamata, siis on kostja vaielnud vastu mh ka kõrvalnõuetele. Viivise vähendamine on kohtu diskretsiooniotsus. Kohus leiab, et kõrvalnõuete summat tuleb vähendada selliselt, et intressi ja viivise summa ei ületa põhinõuet. Kuivõrd kohus vähendab intressi ja viivise nõude kuni põhinõudeni, ei pea hageja ka põhjendama suurema kahju olemasolu.
16.Kohus rahuldab hagi osaliselt ja tunnustab hageja nõuet võlgniku pankrotimenetluses summas 500 000 eurot (viissada tuhat eurot) teise rahuldamisjärgu nõudena. Menetluskulude jaotus
17.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda.
18.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetlus-kulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või
menetlust lõpetava määruse tegemist.
19.Hageja esitas 05.05.2016 menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks riigilõiv avalduselt summas 300 eurot, riigilõiv määruskaebuselt 50 eurot ja õigusabikulud summas 1388,76 eurot. Kokku on hageja põhjendatud kulu summas 1738,76 eurot. Hageja kinnitas, et kõik nimekirjas sisalduvad kulud on hageja poolt kantud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 2-14-55688.
20.TsMS § 177 lg 4 järgi kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
21.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.