Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

lõpetada hageja ja kostja ühisomand hoonestatud kinnisasjale Tartu linnas aadressil Kasarmu tn 1 (kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXXX) (kinnistu) ning jätta see kostja ainuomandisse; kohustada hagejat ja kostjat andma tahteavaldused, millega hageja ja kostja lepivad kokku, et kinnistu omandiõigus läheb hagejalt kostjale üle; kohustada kostjat andma tahteavaldus, millega ta palub kinnistusraamatu pidajal kustutada kinnistu teise jao kanne ja teha uus kanne, mille kohaselt on kinnistu ainuomanik kostja; lõpetada hageja ja kostja ühisomand XX OÜ (registrikood XXXXXXXXX) osale ning jätta XX OÜ osa kostja ainuomandisse; lõpetada hageja ja kostja ühisomand XXX OÜ (registrikood XXXXXXXX) osale ning jätta XXX OÜ osa kostja ainuomandisse; mõista kostjalt hageja kasuks välja enamsaadud vara arvel rahaline hüvitis, lähtudes vara harilikust väärtusest; jätta menetluskulud kostja kanda.

Hageja taotles hagiavalduses hagi tagamist. Maakohus otsustas 29. augusti 2019. a määrusega hagi tagamise abinõuna arestida XX OÜ ja XXX OÜ osad ning kanda sel alusel käsutamise keelumärked äriregistrisse. Hagiavalduse kohaselt abiellusid hageja ja kostja 27. augustil 1999 ning lahutasid abielu 6. detsembril 2017. Pooled ei jaganud abielu lõppedes ühisvara. Poolte ühisvara koosneb järgnevatest esemetest: kinnistu; XX OÜ osa ning XXX OÜ osa. Pooled ei ole saanud ühisvara jagamises kokkuleppele. Hageja avaldas, et XX OÜ osa eest soovib ta saada hüvitist pool osa nimiväärtusest (2556 eurot). XXX OÜ osa harilik väärtus on aga hageja hinnangul selle nimiväärtusest oluliselt suurem ja õiglane hüvitis hagejale omandi kaotuse eest on vähemalt 500 000 eurot. Kostja vastuväidete tõttu taotles hageja esmalt, et kohus määraks ekspertiisi XXX OÜ-le kuuluvate kinnisasjade ja poolte ühisvara hulka kuuluva kinnistu väärtuse kindlakstegemiseks. Hageja ei nõustunud kostja seisukohaga, et XXX OÜ osa väärtust saab hinnata osaühingu vara ja kohustuste põhjal ning seetõttu taotles hageja lisaks ekspertiisi määramist XXX OÜ osa väärtuse kindlakstegemiseks. Maakohus rahuldas hageja taotlused ekspertiiside määramiseks. Pärast ekspertiiside teostamist teatas hageja, et jääb varasemalt esitatud seisukohtade juurde.

Kostja tunnistas hagi osaliselt.

Kostja ei esitanud vastuväiteid hagis märgitud poolte ühisvara koosseisule ega ühisvara jagamisele hageja taotletud viisil. Kostja nõustus hagejaga, et XX OÜ osa nimiväärtus on 2556 eurot ja sellest pool tuleb kostjal hüvitada hagejale. Kostja ei esitanud vastuväiteid eksperdi arvamusele, mille kohaselt on kinnistu väärtus 61 000 eurot. Kostja ei nõustunud hageja hinnanguga XXX OÜ osa väärtusele ja hageja väitega, et õiglane hüvitis hagejale tema osa kaotuse eest on vähemalt 500 000 eurot. Kostja leidis, et XXX OÜ osa väärtust saab arvestada osaühingu vara ja kohustuste põhjal. Kostja märkis, et oli nõus kohtuvälise lahenduse leidmisega ja vabatahtliku ühisvara jagamisega. Kostja ei välistanud kompromissi sõlmimist ning on teinud hagejale nii kohtuväliselt kui ka kohutumenetluses kompromissettepaneku 30 000 eurole, millesse hageja ei suhtunud arusaamatul põhjusel tõsiselt.

MAAKOHTU LAHEND

Eeltoodut arvestades on poolte ühisvara väärtus kokku 139 989 eurot (61 000 + 2556 + 76 433). Ühisvara jagamisel hageja taotletud viisil, jättes vara kostja ainuomandisse, on seega õiglane hüvitis hagejale omandi kaotuse eest 69 994 eurot 50 senti, mis on pool vara väärtusest. Maakohus pani kostjale kohustuse maksta hagejale tema ühisomandi osa eest hüvitist 69 994 eurot 50 senti ning mõistis nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja. Hagi rahuldamise tõttu jättis maakohus 29. augusti 2019. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud kehtima. Hageja menetluskulud on hagilt, hagi tagamise avalduselt ja määruskaebuselt tasutud riigilõiv, lepingulise esindaja kulud ja eksperdikulud. Kostja menetluskuluks on lepingulise esindaja kulud. Maakohus määras hageja taotlusel ekspertiisid jagatava poolte ühisvara hariliku väärtuse kindlakstegemiseks, sh ekspertiisi poolte ühisvara hulka kuuluva kinnistu, osaühingule kuuluvate kinnisasjade ja osaühingu osa väärtuse kindlakstegemiseks. Osaühingule kuuluvate kinnisasjade väärtuste kindlakstegemiseks määras maakohus ekspertiisi korduvalt. See oli tingitud sellest, et ekspert pidas vajalikuks osaühingu osa väärtuse hindamiseks osaühingule kuuluvate kinnisasjade turuhindade kohta eksperdi arvamust, mis ei ole vanem kui aasta. Hageja taotles ekspertiiside läbiviimist põhjusel, et poolte vahel oli keskne vaidlus vara väärtuse üle ja kostja poolt hagejale makstava hüvitise suuruse üle, mida vara väärtuse põhjal arvutada saab. Seega võib öelda, et ekspertiisid olid mõlema poole, sh kostja huvides. Arvestades menetluse asjaolusid leidis maakohus, et õiglane on jätta eksperdikulud poolte kanda võrdsetes osades ja kõik muud poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. 14. mai 2020. a määrusega määras kohus ekspert Eduard Elbrechtile kinnistu hindamise ekspertiisi eest tasu suuruseks 900 eurot. 25. märtsi 2021. a määrusega määras kohus ekspert Andres Tederile osaühingu kinnisasjade hindamise ekspertiisi eest tasu suuruseks 600 eurot ja 5. aprill 2023. a määrusega ekspert Monica Meldole täiendavate ekspertiiside eest tasu suuruseks 920 eurot. 13. aprilli 2023. a määrusega määras kohus ekspert Ants Ansperile osaühingu osa hindamise ekspertiisi eest tasu suuruseks 4500 eurot. Kokku on kohtu poolt kindlaks määratud eksperdikulud 6920 eurot. Hageja on tasunud eksperdikulud ette ja kulud on ekspertidele hageja poolt tehtud ettemaksete arvelt välja makstud. Vastavalt menetluskulude jaotusele jäävad eksperdikulud poolte kanda võrdsetes osades. Seega mõistis maakohus kostjalt eksperdikulud pooles osas, s.o summas 3460 eurot hageja kasuks välja.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

▪ ▪

jätta kostja ainuomandisse: kinnistu, XX OÜ osa ja XXX OÜ osa; kohustada kostjat maksma hagejale tema ühisomandi osa eest hüvitist 59 994 eurot 50 senti; mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 59 994 eurot 50 senti; kohustada kostjat andma tahteavaldused kinnistusraamatus kinnistu registriosa nr XXXXXXXX teise jakku hageja kui ühisomaniku kohta tehtud kande kustutamiseks ja kostja registriosa nr XXXXXXXX teise jakku kinnistu ainuomanikuna sissekandmiseks. Jõustunud käesolev kohtuotsus asendab neid kostja tahteavaldusi; jätta kehtima Tartu Maakohtu 29. augusti 2019. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-13185 rakendatud hagi tagamise abinõud; jätta eksperdikulud 6920 eurot hageja kanda ja kõik muud poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Kostja ei ole nõus maakohtuga osas, millega maakohus otsustas jätta eksperdikulud 6920 eurot poolte kanda võrdsetes osades ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja eksperdikulud 3460 eurot. Maakohus rikkus menetlusnorme, jättes kohaldamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 ja tugines vääralt TsMS § 164 lg-le 2. Kostja on seisukohal, et maakohtu järeldused eksperdikulude osas ei ole järjepidevad ja on vastuolus jõustunud määrustega tsiviilasjas nr 2-19-13185. Kostja viitas menetluse käigus sellele, et vara hindamine on võimalik kohtuväliselt, mis on oluliselt soodsam. Hageja arvestused vara maksumuse kohta olid ebaadekvaatsed ning hageja vajas abi vara maksumuse kindlaks tegemisel. Ekspertiisi tegemine oli hageja soov, mistõttu ekspertiisikulud tuleb jätta hageja kanda. Maakohus jättis tähelepanuta, et hageja loobus kostja tehtud ettepanekust, mille järgi hageja omandisse antakse osa korterist (osa orienteeruv maksumus vähemalt 75 000 eurot), mis asub Narva mnt 86, Tartus. Eelnevat arvestades puudus maakohtul alus TsMS § 164 lg 2 kohaldamiseks.

Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

Hageja on seisukohal, et kostja ei ole eksperdiarvamustes esitatud hinnanguid vara väärtuse kohta vaidlustanud ega esitanud tõendeid, mis annaks alust ekspertide arvamustes kahelda või tõendaks, et vara väärtus on ekspertide hinnatust erinev. Kostja taotleb määrata hüvitatavaks summaks 59 994 eurot 50 senti, kuid ei ole oma seisukohta põhjendanud. Järelikult on kostja aktsepteerinud maakohtu otsusega määratud õiglast hüvitist 69 994 eurot 50 senti. Ekspertiiside läbiviimist taotleti põhjusel, et poolte vahel oli keskne vaidlus vara väärtuse üle ja kostja poolt hagejale makstava hüvitise suuruse üle, mida vara väärtuse põhjal arvutada saab. Korduva ekspertiisi määramine oli tingitud sellest, et ekspert pidas vajalikuks osaühingu osa väärtuse hindamiseks osaühingule kuuluvate kinnisasjade turuhindade kohta eksperdi arvamust, mis ei ole vanem kui aasta. Kohtulahendiga on ekspertiisikulud jaotatud võrdselt poolte vahel, need on tehtud mõlema poole huvides ja kulude jätmine ainult hageja kanda oleks väga ebaõiglane.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

50 senti (maakohtu poolt välja mõistetud 69 994 euro 50 sendi (otsuse resolutsiooni p 3) asemel). Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse põhjendatust üksnes eelnimetatud osades.

esemete väärtus tuvastada. See omakorda eeldas mitteõigusalaseid eriteadmisi nõudvate asjaolude tuvastamist. Üks võimalus selleks oli ekspertiiside korraldamine. Eriteadmistega isikute arvamuste saamine (TsMS § 272 lg 2) võis olla kohtuliku ekspertiisi määramisest küll soodsam, kuid kostja ei ole maakohtu menetluses selliseid eriteadmistega isikute arvamusi esitanud ega vaielnud samas ka vastu ekspertiiside korraldamisele. Samuti ei ole ekspertiisid kinnitanud kostja nimetatud esemete väärtuste õigsust.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.