lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-23-16965/5

Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 17.01.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-23-16965/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.01.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
944
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-23-16965/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja08.12.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht 17.01.2024, Tallinn Kohtuasja number

2-23-16965

Kohtuasi

X hagi Y vastu ühisvara jagamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.12.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (sünd XX.XX.XXXX), lepinguline esindaja Oksana Smirnova Kostja Y (sünd XX.XX.XXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 08.12.2023 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta X kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 21.07.20262-26-9035/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 20.07.20262-26-12860/10Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 15.07.20262-26-4665/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.07.20262-25-22192/21Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 12.07.20262-26-10760/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 10.07.20262-26-9594/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2-23-16965

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X (hageja) esitas 30.11.2023 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu ühisvara jagamiseks. Hageja soovib jagada poolte ühisvara hulka kuuluvaid C OÜ osasid. Hageja ja kostja on Vene Föderatsiooni kodanikud ja mõlema elukoht on Serbias. Hagejate abielu sõlmiti ja lahutati Vene Föderatsiooni kohtus. Kohtualluvuse osas viitas hageja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-dele 85 ja 86. Maakohtu määrus
2.Maakohus keeldus 08.12.2023 määrusega hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel, kuna hagi ei allu Eesti kohtule, ning jättis menetluskulud hageja kanda.
3.Maakohus selgitas, et kui menetlusosaline on Vene Föderatsiooni kodanik, tuleb rahvusvaheline kohtualluvus sellises vaidluses määrata Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (Eesti-Vene õigusabileping) kohtualluvuse sätete alusel. Maakohus lähtus kohtualluvuse kindlakstegemisel Eesti-Vene õigusabilepingu art 21 lg-st 1, mille esimene lause sätestab, et kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Kuivõrd kostja elukoht ei ole Eesti Vabariigi territooriumil, ei allu hagi Eesti Vabariigi kohtule ja hagejal on võimalik ühisvara jagamise hagi kostja vastu esitada Serbia kohtusse. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
4.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega võtta hagi menetlusse.
5.Maakohus kohaldas ebaõigesti menetlusnorme ja viitas valesti Eesti-Vene õigusabilepingule. Hagejal on õigus pöörduda Eesti kohtusse tulenevalt Eesti-Vene õigusabilepingu art 1 lg-st 2. Lisaks tugineb hageja art 38 lg-tele 1 ja 3 ning leiab, et kuna pooltel puudub kokkulepe, siis kohaldub Eesti õigus. Hageja viitab ka TsMS §-dele 85 ja 86 ja leiab, et hagi tuleb esitada Eesti kohtusse jagamisele kuuluva vara asukoha järgi. Täiendavalt tuleb hageja hinnangul lähtuda TsMS § 102 lg-st 2. Hageja leiab, et kuna vara jagamisele kohaldatakse Eesti õigust, siis tuleb hagi lahendada Eesti kohtus.
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse väited ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastusena määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustikus sisalduvaid rahvusvahelise kohtualluvuse kontrollimise sätteid saab kohaldada üksnes juhul, kui rahvusvahelise kohtualluvuse kontrollimist ei reguleeri mõni Eesti Vabariigi suhtes siduv välisleping (TsMS § 70 lg-d 1 ja 2). Rahvusvahelised lepingud (sh õigusabileping) on riigisiseste seaduste suhtes prioriteetsed, sh

2-23-16965 tsiviilkohtumenetluse seadustiku ees (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 123). Kuivõrd praegusel juhul reguleerib rahvusvahelise kohtualluvuse kontrollimist Eesti suhtes siduv õigusabileping, leidis maakohus õigesti, et kohtualluvust pidi käesolevas vaidluses kontrollima Eesti-Vene õigusabilepingu, mitte tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete alusel, nagu hageja määruskaebuses ekslikult leiab. Kuivõrd pooled on Vene Föderatsiooni kodanikud, on Eesti-Vene õigusabilepingu kohaldamise tingimused täidetud (õigusabilepingu art 1).

9.Kuna õigusabileping ei sisalda erisätteid ühisvara jagamise kohtualluvuse kohta, on maakohus õigesti kohtualluvust kontrollinud õigusabilepingu üldise kohtualluvuse sätte, s.o art 21 lg 1 alusel. Sellest sättest tulenevalt saavad Eesti Vabariigi kohtud arutada tsiviil- ja perekonnaasju juhul, kui füüsilisest isikust kostjal on Eesti Vabariigi territooriumil elukoht. Praegusel juhul on maakohus tuvastanud, et kostja elukoht on Serbias. Hageja on sellele ise hagiavalduses tuginenud ega ole sellele ka määruskaebuses vastu vaielnud. Õigusabilepingu art 21 lg 2 järgi arutavad lepingupoolte kohtud asju ka muudel juhtudel, kui selleks on poolte kirjalik nõusolek. Hageja on määruskaebuses märkinud, et pooltel kokkulepe puudub. Seega lähtus maakohus õigesti õigusabilepingu art 21 lg-st 1.
10.Kohtualluvuse kontrollimisel ei kuulu kohaldamisele hageja viidatud Eesti-Vene õigusabilepingu art 38, mis reguleerib kohaldatava õiguse, mitte kohtualluvuse määramist. Ekslik on hageja arusaam, et kuna vara jagamisele kohaldatakse Eesti õigust, siis tuleb hagi lahendada Eesti kohtus.
11.Asjaolu, et poolte ühisvaraks olevad äriühingu osad on registreeritud Eesti äriregistris, ei oma praegusel juhul kohtualluvuse kontrollimisel tähendust. Määruskaebuses viidatud TsMS sätted ei kohaldu, kuna TsMS § 70 lg 4 järgi on välislepingutes rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatu ülimuslik TsMS-i suhtes. TsMS §-d 85, 86 ja § 102 kuuluvad kohaldamisele üksnes juhul, kui kohtualluvuse kontrollimisel ei kuulu kohaldamisele mõni välisleping või Euroopa Liidu määrus (TsMS I komm (2017), § 85, p 3.1 b; § 86, p 3.1 b; § 102, p 3.1 b). Kuna antud juhul kuulub kohaldamisele Eesti-Vene õigusabileping, siis ei saa kohtualluvuse kokkuleppe kehtivuse hindamisel lähtuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku regulatsioonist.
12.Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et hagi menetlusse võtmisest tuli keelduda TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel, kuna hagi ei allu Eesti kohtule. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
13.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
14.TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 09.07.20262-26-9468/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-25-20921/24Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval