Harju Maakohus
Kohtunik
Anu Vismann
Kohtujurist
Diana Endoja
Määruse tegemise aeg ja koht
08. detsember 2023, Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-23-16965
Tsiviilasi
X hagi Y (Y) vastu ühisvara jagamiseks
Menetlustoiming
Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja X (sünd xxx, elukoht xxx), lepinguline esindaja Oksana Smirnova Kostja Y (sünd xxx, elukoht xxx, e-post: xxx)
Hagiavalduse kohaselt elavad hageja ja kostja mõlemad Serbias. 04.12.2023 esitas hageja kohtule täiendava selgituse, mille kohaselt on nii hagejal kui ka kostjal Venemaa Föderatsiooni kodakondsus. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline on Venemaa kodanik, tuleb rahvusvaheline kohtualluvus sellises vaidluses määrata Venemaaga sõlmitud õigusabilepingu alusel. Eesti-Vene õigusabilepingu kohaldamist ei mõjuta Euroopa Liidu piiriülese tsiviilkohtumenetluse määrused. Eesti-Vene õigusabilepingu artikkel 21 lg 1 esimene lause sätestab, et kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Kohus märgib, et kuivõrd kostja elukoht ei ole Eesti Vabariigi territooriumil, ei ole Eesti Vabariigi kohus pädev käesolevat ühisvara jagamise hagi lahendama. Hagejal on võimalik ühisvara jagamise hagi kostja vastu esitada Serbia kohtusse. TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. TsMS § 372 lg 4 kohaselt tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb keelduda X hagi Y vastu ühisvara jagamiseks menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel, kuna hagi ei allu Eesti kohtule (Harju Maakohus). TsMS § 372 lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Antud juhul on hagiavaldus, hagiavalduse täiendus ning nende lisad esitatud elektrooniliselt, mistõttu puudub vajadus hagimaterjali hagejale tagastamiseks. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses hageja kanda. Kohus selgitab riigilõivu tagastamise korda. TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldust ei võeta menetlusse. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.
Hagejal tuleb riigilõivu tagastamiseks kohtule esitada taotlus. /allkirjastatud digitaalselt/
Anu Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.