Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse tegemise aeg ja koht
2-23-15597 9. jaanuar 2024, Jõhvi
Kohtunik
Heleen Jääger
Kohtuasi
Xi hagi Yi vastu abielu lahutamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja X (isikukood xxxxxxxxxxx)
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 9. jaanuaril 2024
Kostja Y (isikukood xxxxxxxxxxx)
X (hageja) esitas 3. novembril 2023 Viru Maakohtule hagi Yi (kostja) vastu, milles palus lahutada poolte vahel xx.xx.xxxx. a registreeritud abielu. Hagiavalduse kohaselt lõppesid poolte abielusuhted 2008. a. Kostja elab ja töötab Soomes.
Kostja oli vastuses nõus lahutusega ega esitanud nõudele vastuväiteid.
Hageja selgitas 9. jaanuaril 2024 toimunud kohtuistungil, et abielusuhted lõppesid 2007. või 2008. a. Pooled proovisid u sel ajal abielu ka perekonnaseisuametis lahutada, kuid kuna kostja elas Soomes, siis seda ei saanud perekonnaseisuametis teha ning lahutamine jäi soiku. Pooled märkisid, et omavahelisi suhteid ei iseloomusta abielule omane toetus, ühine tegutsemine ning tunded. Omavahel siiski suheldakse seoses lastega ja saadakse läbi. Kostjal on uus elukaaslane.
Pooled olid seisukohal, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Pooled ei soovinud leppimisaega.
Kohus rahuldab hagi.
Abielu lõpeb muu hulgas lahutusega (perekonnaseaduse (PKS) § 63). Abielu lahutatakse kohtus ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu juhul, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus või notar ei ole pädev abielu lahutama (PKS § 65). Perekonnaseisuasutuse ja notari pädevus abielu lahutamisel on sätestatud PKS §-des 64 ja 641. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist võib eeldada, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi (PKS § 67 lg 2). Abielulist kooselu iseloomustab vastastikune lugupidamine ja toetus ning ühine eesmärk ja tegutsemine perekonna vajaduste rahuldamisel ja perekonnaliikmete heaolu tagamisel. Eelduslikult toimub abieluline kooselu ühises majapidamises (vt PKS §-d 15 ja 16). Kohus peab soodustama poolte lepitamist, v.a kui see on asjaolusid arvestades võimatu või ebamõistlik (vt PKS § 67 lg 3, TsMS § 346 lg 2, § 357). Abielu lahutamise asjas ei ole kohus seotud hagi õigeksvõtuga (TsMS § 102 lg 1 p 1, § 440 lg 4).
Xi ja Yi abielu registreeriti XXX rajooni RSN TK Perekonnaseisuosakonnas xx.xx.xxxx (vt rahvastikuregistri väljavõte). Abielu kehtib ega ole lõppenud. Kostja elab Soomes, pooled ei ole sõlminud kokkulepet kohalduva õiguse kohta, neil ei ole notariaalselt tõestatud avaldust ning notarile pole esitatud ühist kirjalikku avaldust lahutamiseks. Pooltel ei ole abielulist kooselu PKS §-de 15 ja 16 tähenduses. Hagiavalduse kohaselt lõppesid poolte abielusuhted ja kooselu 2008. a. Kostja tunnistas vastuses hagiavalduses esitatud nõuet ega vaielnud sellele vastu. Pooled jäid istungil selle juurde, et suhted lõppesid 2007. või 2008. a ning elatakse eraldi: hageja elab Eestis ja kostja Soomes. PKS § 67 lg 2 järgi võib abielusuhete lõppemist seega eeldada. Poolte seletustest võib järeldada sedagi, et nende omavahelisi suhteid ei iseloomusta abielusuhetele iseloomulik vastastikune toetus ja tegutsemine ühise eesmärgi nimel. Omavahel saadakse küll läbi ja suheldakse seoses lapse ja lapselastega, kuid puudub muu seotus. Kostjal on uus elukaaslane. Pooled ka märkisid, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud ega soovinud leppimisaega. Eelnevast võib järeldada, et pooled on oma elu ümber korraldanud, pooltel puudub tahe abielu jätkata ja kooselu taastada. Leppimisaja andmine ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik. Seega on täidetud PKS § 67 lg-s 1 sätestatud eeldused abielu lahutamiseks. Kohus lahutab Xi ja Yi vahel XXX rajooni RSN TK Perekonnaseisuosakonnas xx.xx.xxxx registreeritud abielu. 7. Abielu lõpeb kohtus lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub (PKS § 66 p 2). Kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses (TsMS § 456 lg 1). Pooled on edasikaebeõigusest loobunud. Kohtuotsus jõustub seega selle kättetoimetamisega pooltele.
(allkirjastatud digitaalselt) Heleen Jääger kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.