Toimetada kohtuotsus pooltele kätte ja edastada jõustumist kande tegemiseks Rahvastikuregistrile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Tsiviilasi nr 2-xx-xxxx
1.Hageja T.H. esitas Pärnu Maakohtule hagi kostja J.H.i vastu abielu lahutamiseks. Kohus võttis avalduse menetlusse ning kohustas kostjat kirjalikult hagile vastama ja määras kindlaks kohtuistungi aja.
2.Kostja hagile tähtaegselt ei vastanud.
3.Kohtuistungil 04.12.2023 jäi hageja oma nõude juurde. Hageja selgitas, et nad elavad kostjaga küll samal aadressil, kuid eraldi hoone osades. Jagatavat ühisvara ei ole. Abielulised suhted on pöördumatult lõppenud juba 12 aastat tagasi, eraldi hoonetes on pooled elanud 2 aastat. Lapsed on täiskasvanud. Ühisvara pooled hetkel jagada ei soovi. Pooled on 2023 kevadel läbinud nõustamise, kuid see on ebaõnnestus. Hageja ei soovi rohkem nõustamist ega leppimisaega. Hageja soovib abielu lahutada. Nad omavahel sisuliselt ei suhtle juba aastaitd. Mingit ühist elu ei olnud. Kostja tuli korraks tema juurde siis, kui tütar oli linnast külas.
4.Kostja selgitas 04.12.2023 kohtuistungil, et ei soovi abielu lahutada. Kohtumäärust justkui oli natuke lugenud, aga enda sõnul ei pidanud seda oluliseks. Samas väitis, et on viimase kuu aega olnud närvilisem. Hageja on kostja elus väga oluline inimene ja kostja austab teda. On teinud nii, nagu hageja on soovinud nt. võis teises toas magada. Kostja leiab, et neil pole vastuolusid, tülisid ega midagi pole. On lahkarvamused olnud. Oleks vähem närvilisust olnud. Tema jaoks ei ole 12 aastat , vaid abielu on olemas. Seda sähvimist on olnud, et tahan lahutada, seda konkreetset asja ei ole arvanud. Arvanud, et aeg parandab haavad, et rahuneme maha. Olgugi, et lapsed on täiskasvanud, aga pere on. Ta väga austab hagejat ja neil ei ole tülisid olnud. Kostja sooviks lepitust ja nõustamist. Hageja on väärtuslik. Neil saab see kuu 26 aastat abielu. . Kodused tegemised on jäänud, tähtsamad ehitused. Need suuremad ehitused. Et need kokku leppida, et mis me teeme, oleme ja kuhu peame jõudma. Need on jäänud viibima. Maja ehitamine on meil pooleli. Majapidamistöid teeb ka kostja, aga suurema osa hageja teinud. Kui ta juhiks rohkem värki nagu mina olen soovinud. Et ta räägiks kuidas see võiks välja näha, siis mul motivatsioon ja tegemine on suurem.
5.Kostja esitas istungil taotluse lepitusmenetluse läbiviimiseks, mille kohus jättis rahuldamata, kuna pooled kinnitasid istungil, et nad on läbinud lepituse ebaõnnestunult 2023. aasta kevadel. PKS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus on seisukohal, et antud juhul on see võimatu kuna hageja ei ole nõus kostjaga lepitusmenetlusse minema ning pooled on juba varasemalt üritanud lepitust, kuid edutult. Kuna hageja ei pea lepitamist võimalikuks, ning kostja ei tee lepituse osas ühtki konkreetset ettepanekut, jätab kohus selle taotluse rahuldamata ja ei anna pooltele täiendavalt aega leppimiseks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu.
7.Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt kohus võib abielu lahutada ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 kohaselt eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik (PKS § 67 lg 3). 2 (3)
Tsiviilasi nr 2-xx-xxxx
8.Hageja jäi kohtuistungil abielu lahutamise taotluse juurde, olles seisukohal, et suhteid taastada ei ole võimalik ning ei nõustunud lepitamise ega nõustamise jaoks täiendava aja eraldamisega.. Kostja soovis kohtult aega leppimiseks, millise taotluse jättis kohus rahuldamata ülaltoodud põhjendustel.
9.Kohus selgitab, et abielu on poolte vabatahtlik leping, mille saab lõpetada kohus ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Sealjuures ei saa kohus ega riik sundida abikaasasid abielu jätkama, kui teine pool seda ei soovi. Kui ühel abikaasadest puudub selleks igasugune soov, ei ole kooselu taastamine kohtu hinnangul võimalik. Kohus selgitab, et sunniviisiliselt ei saa inimest olema suhtes, kui ta seda ei soovi. Antud juhul on hageja kindlal seisukohal, et ta suhete jätkamist ei soovi. Pooled on kinnitanud, et nad on osalenud nõustamisel 2023 kevadel, kuid see ebaõnnestus. Nii hageja kui kostja selgitustest ei nähtu, et pooltel oleks juba pikka aega abikaasadene ühine elu, kui välja arvata ühine aadress, kohustused seonduvalt maja korrashoiuga ja pealiskaudne suhtlemine, kui kodus käivad täiskasvanud lapsed.
10.Arvestades, et poolte abielu suhted on lõppenud ja hageja ei pea suhete taastamist võimalikuks, tuleb järeldada, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning abielu lahutamise eeldused täidetud. Kohus lahutab PKS § 65 lg 1 ja 67 lg 1 alusel abielu. Tulenevalt PKS § 66 lg 2 lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval. Menetluskulude jaotus
11.TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda.
/ Digitaalallkiri/ Kohtunik Leanika Tamm Tallinna Ringkonnakohtu 07.02.2024 otsuse resolutsioon: I.
RINGKONNAKOHTU OTSUSE RESOLUTSIOON
I.1. Täiendada Pärnu Maakohtu 04.12.2023 otsuse resolutsiooni p 2 viitega abielu sõlmimise ajale ja abieluakti numbrile ning täiendada samade asjaolude tuvastamise osas ka otsuse põhjendusi. Täiendada sama otsuse resolutsiooni p 5 sõnaga „pärast“ enne sõna „jõustumist“. Ülejäänud osas jätta sama otsus muutmata. I.2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. I.3. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda. I.4. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. II. KOHTUOTSUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS II.1. Hagi rahuldada. II.2. Lahutada T.H.i (H., isikukood xxxxxxxxxxx) ja J.H.i (H., isikukood xxxxxxxxxxx) abielu, mis on sõlmitud xxxxxxxxxxx ja mille kohta on koostatud abieluakt nr xxxxxxxxxxx. II.3. Abielu lõpeb päeval, millal kohtuotsus jõustub. II.4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda ja rahaliselt kindlaks määramata. II.5. Saata kohtuotsus pärast jõustumist kande tegemiseks Rahvastikuregistrile.
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.