lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-23-15337/21

Perekonnaõigus › Abielulahutus

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 07.02.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-23-15337/21
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Abielulahutus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.02.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1274
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-23-15337/8Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval05.12.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Ulvi Loonurm ja Addis Tammiku

Otsuse kuupäev

07.02.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-15337

Tsiviilasi

X hagi Y vastu abielu lahutamiseks

Vaidlustatud otsus

Pärnu Maakohtu 04.12.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

3500 €

Menetlusosalised ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja (apellant): Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 05.02.2024, millel osalesid mõlemad pooled

I.

RINGKONNAKOHTU OTSUSE RESOLUTSIOON

I.1. Täiendada Pärnu Maakohtu 04.12.2023 otsuse resolutsiooni p 2 viitega abielu sõlmimise ajale ja abieluakti numbrile ning täiendada samade asjaolude tuvastamise osas ka otsuse põhjendusi. Täiendada sama otsuse resolutsiooni p 5 sõnaga „pärast“ enne sõna „jõustumist“. Ülejäänud osas jätta sama otsus muutmata. I.2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. I.3. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda. I.4. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

II.

KOHTUOTSUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS II.1. Hagi rahuldada. II.2. Lahutada X (X, isikukood XXXXXXXXXXX) ja Y (Y, isikukood XXXXXXXXX) abielu, mis on sõlmitud XX.XX.XXXX ja mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX. II.3. Abielu lõpeb päeval, millal kohtuotsus jõustub. II.4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda ja rahaliselt kindlaks määramata. II.5. Saata kohtuotsus pärast jõustumist kande tegemiseks Rahvastikuregistrile.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 21.07.20262-26-9035/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 20.07.20262-26-12860/10Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 15.07.20262-26-4665/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.07.20262-25-22192/21Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 12.07.20262-26-10760/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 10.07.20262-26-9594/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1.X (hageja) esitas 30.10.2023 Pärnu Maakohtule hagi Y (kostja) vastu abielu lahutamise nõudes. Hageja avaldas, et abielulist kooselu ei ole üle kahe aasta, abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ja ta ei soovi muuta praegust perekonnanime. Kohtuistungil selgitas hageja, et pooled elavad samal aadressil, kuid juba kaks aastat eraldi hooneosades. Abielulised suhted lõppesid 12 aastat tagasi. Jagatavat ühisvara ei ole ja lapsed on täiskasvanud. Pooled läbisid 2023. a kevadel nõustamise, mis ebaõnnestus. Hageja ei soovi rohkem nõustamist ega leppimisaega. Pooled omavahel sisuliselt ei suhtle juba aastaid.
2.Kostja hagile tähtaegselt ei vastanud, aga vaidles sellele vastu suuliselt kohtuistungil. Kostja ei soovi abielu lahutada. Hageja on kostja elus väga oluline inimene ja kostja austab teda. On olnud erimeelsusi, aga hageja nimetatud 12 aasta jooksul abielu tegelikult jätkus. Kostja soovib lepitust ja nõustamist. Kooselu toimib nii, et mõlemad teevad majapidamistöid, hageja teeb rohkem. Pooled suhtlevad alati, kui nende juures käivad lapsed. Pooled magavad eraldi ruumides kostja norskamise tõttu. Kostja esitas lepitusmenetluse läbiviimise taotluse, mille maakohus jättis rahuldamata.

MAAKOHTU OTSUS

3.Maakohus rahuldas hagi 04.12.2023 otsusega (vaidlustatud otsus) ja lahutas poolte abielu alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Ühtlasi määras maakohus, et otsus tuleb edastada pooltele ja kande tegemiseks Rahvastikuregistrile.
3.1.Kohus võib abielu lahutada ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu (PKS § 65 lg 1), kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud (PKS § 67 lg 1). Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi (PKS § 67 lg 2). Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, v.a juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik (PKS § 67 lg 3).
3.2.Abielu on poolte vabatahtlik leping, mille saab lõpetada kohus ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Sealjuures ei saa kohus ega riik sundida abikaasasid abielu jätkama, kui üks pool seda ei soovi. Kui ühel abikaasadest puudub selleks igasugune soov, ei ole kooselu taastamine kohtu hinnangul võimalik. Hageja on veendunud, et ta suhte jätkamist ei soovi. Pooled on kinnitanud, et nad osalesid nõustamisel 2023. a kevadel, kuid see ebaõnnestus. Poolte selgitustest ei nähtu, et neil oleks abikaasadena ühine elu, kui välja arvata ühine aadress, kohustused seonduvalt maja korrashoiuga ja pealiskaudne suhtlemine, kui kodus käivad täiskasvanud lapsed. Neil asjaoludel pidas maakohus õigeks abielu lahutada.

POOLTE SEISUKOHAD

4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda. Kostja toob esile, et pooltel on kolm täisealist last, neil on ühine aadress ja neile kuulub võrdsetes 2 (3)

osades osaühingu osa. Mõlemad osalevad ka selle ühingu tegevuses. Kostja leiab jätkuvalt, et abielusuhted pole pöördumatult lõppenud ning poolte abielu vastab PKS § 15 lg-te 1 ja 2 tunnustele. Perenõustamine ebaõnnestus, sest nõustaja tegi sobimatu ettepaneku proovida paaride vahetust. Kostja hinnangul on uus perenõustamine võimalik. Kohus oleks pidanud välja selgitama abielu sõlmimise aja ja kohta ning perekonnaseisutoimingu kande numbri, aga praegu jäi tuvastamata, kas poolte vahel üldse on kehtiv abielu – nii rikkus maakohus TsMS § 436 lg 6 ja § 230 lg 3. Ühtlasi ei ole otsuse resolutsioon selge ja täidetav, sest sealt ei nähtu, milline abielu lahutatakse – nii rikkus maakohus TsMS § 422 lg 5. Käsitlemata jäi kostja väide, et pooled ei maga samas ruumis kostja norskamise tõttu.

5.Hageja vaidleb kaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse sisuliselt muutmata, aga täiendab nii selle resolutsiooni kui ka põhjendusi abielu sõlmimise andmetega (TsMS § 657 lg 1 p 21). Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ja pooled kannavad ise oma menetluskulud.
7.Kostja heidab maakohtule ette abielu sõlmimise tuvastamata jätmist. Formaalselt on kostjal õigus, sest vaidlustatud otsusest tõesti ei nähtu abielu sõlmimise aeg ega ka seda tõendava dokumendi andmed. Ringkonnakohus tegi väljavõtte mõlema poole rahvastikuregistri andmetest, millest nähtub, et nende abielu registreeriti XX.XX.XXXX (dtl 69). Ühtlasi selgitas ringkonnakohus välja, et poolte abielu kohta vormistati abieluakt nr XXX (dtl 70). Pooled nõustusid ringkonnakohtu istungil, et otsuse resolutsiooni saab nende andmetega täpsustada. Siiski ei tähenda kostja etteheide, et maakohus oleks oluliselt rikkunud menetlusõigust. Abielu lahutatakse hagimenetluses, st TsMS § 5 lg 1 kohaselt tuleb asja menetleda poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Mõlemad pooled avaldasid maakohtule, et nad on seni olnud abielus ja kostja tugines ka abielu kestusele – 26 aastat. Kohtule ei tulene TsMS § 436 lg-st 6 ja ega § 230 lg-st 3 kohustust kontrollida abielu sõlmimise asjaolusid olukorras, kus abielusuhe nähtub rahvastikuregistrist ja pooled abielusuhte olemasolu üle ei vaidle.
8.Maakohus kohaldas PKS sätteid õigesti. PKS § 15 lg-d 1 ja 2 nimetavad abikaasade vastastikkused kohustused ning lg 3 võimaldab tugineda nende kohustuste rikkumisele abielu lahutust nõudes. Eelnevast ei tulene, et abielu saab lahutada ainult olukorras, kus kõnealuseid kohustusi on rikutud. Maakohus põhjendas õigesti, et abielu tuleb lahutada ka juhul, kui üks abikaasa nõuab ja kohus tuvastab poolte abieluliste suhete pöördumatu lõppemise. Ühtlasi rakendas maakohus õigesti PKS § 67 lg 2 eeldust, sest vaidlustamata asjaoludel on abikaasad elanud sisuliselt eraldi enam kui kaks aastat. Siinjuures pole oluline, millisel põhjusel pooled elavad eraldi. Samuti ei takista abielu lahutamist poolte ühised lapsed ega nende ühine osalus ja tegevus äriühingus. Kohus ei pea suunama pooli perenõustamisele, kui samasisuline üritus on korra juba luhtunud ja üks abikaasa enam uut nõustamist ei soovi.
9.Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Samasugune oli kulujaotus maakohtus, mistõttu pole vaja kulusid rahaliselt kindlaks määrata.
10.Ringkonnakohus esitab otsuse resolutsiooni juures kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse, milles märgib kõigi seniste menetluskulude jaotuse (TsMS § 654 lgt 22 ja TsMS § 173 lg 1 ls 2). Lisaks tuleb parandada maakohtu otsuse resolutsiooni p 5 kirjaviga, lisades sõna „pärast“ enne sõna „jõustumist“. Samas ei ole vaja resolutsioonis märkida otsustust lahendi pooltele kättetoimetamise kohta. (allkirjastatud digitaalselt)

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 09.07.20262-26-9468/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-25-20921/24Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval