lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-11-16868/95

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 09.05.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-11-16868/95
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
09.05.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
10 112
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AS SEB Pank10004252(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Pärnu Maakohus Pärnu Kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Maili Tartu

Otsuse avalikult tegemise aeg ja koht

teatavaks 09. mai 2015.a., kell 16.00 Pärnu Kohtumaja Rüütli tn 19 kantselei

Tsiviilasja number

2-11-16868

Tsiviilasi Menetluse liik

AS SEB Pank hagi M. K.i, T. U. ja T. U. vastu solidaarselt võla nõudmiseks. Kirjalik menetlus.

Hagihind

73 206.- eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja AS SEB Pank, registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2, 15010 Tallinn, lepinguline esindaja Karin Rahumeel, e-post [email protected], [email protected]. Kostjad M. K., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxxxx x-xxx, xxxx, xxxxxxxxx, xxxxx, e-post: xxx. T. U., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx x x x, xxxxx, xxxxx xxxxxxxx, e-post xxx. T. U., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxx xxx x, xxxxxxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx, esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Argo Küünemäe, e-post [email protected] (Pärnu Maakohtu 01.02.2013.a. määrus , tl 144, 146, 2 kd).

RESOLUTSIOON

1.Võtta vastu hagist osaline loobumine ning lõpetada menetlus AS SEB Pank hagis M. K.’i vastu solidaarselt T. U.ga ja T. U.ga 53851.68 €, T. U. vastu solidaarselt M. K.i ja T. U.ga 54 553.48 € ning T. U. vastu solidaarselt M. K.i ja T. U.ga 54 553.48 € nõudmiseks.

Rahuldada AS SEB Pank hagi M. K.’i, T. U. ja T. U. vastu solidaarselt 73 206.- € nõudmiseks. Välja mõista M. K.’lt, T. U.’lt ja T. U.’lt solidaarselt 73 206.- € AS SEB Pank kasuks. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine.

Jätta menetluskulud hagist loobutud osas solidaarselt M. K.i, T. U. ja T. U. kanda.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.
Jätta menetluskulud AS SEB Pank hagis M. K.’i, T. U. ja T. U. vastu solidaarselt 73 206.- € nõudmiseks solidaarselt kostjate M. K.’i, T. U. ja T. U. kanda.
3.Rahuldada AS SEB Pank menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja määrata AS-le SEB Pank hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 1 300 eurot (hagiavalduselt tasutud riigilõiv). Välja mõista solidaarselt M. K.’lt T. U.’lt ja T. U.’lt menetluskulud summas 1 300 eurot AS SEB Pank kasuks.
4.Pärnu Maakohtu 01.02.2013.a. määrusega on antud T. U.’le riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtulikus menetluses kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Jätta riigi poolt mittemenetlusosalisena kantud menetluse kulud täielikult riigi kanda.
5.Tagastada AS-le SEB Pank 08.04.2011.a tema kontolt Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011, Pärnu Maakohtu viitenumbril 2900072369, tasutud riigilõivust 6 391.16 eurost 200 eurot AS SEB Pank kontole nr EE291010002036573007, selgitusega „T. U., T. U.,

M. K.“.

Määrus saata täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik, hageja nõue ja kostjate vastuväited.

1.Hageja 11.04.2011.a. nõue ning selle põhjendused. 11.04.2011.a esitas AS SEB Pank Pärnu Maakohtule hagiavalduse T. U., T. U., J. P., M. K.i ja H. T. vastu. Hagiavalduse kohaselt AS SEB Pank ja XX XXX XX (xxxxxxxx) sõlmisid 05.10.2006.a. laenulepingu nr 2006029486, mille alusel AS SEB Pank laenas XX-le XXX XX kokku EUR

607,541. Laenulepingust nr 2006029486 tulenevalt võlgnes XX XXX XX pankrotiotsuse seisuga 15.10.2008.a. AS-ile SEB Pank kokku EUR 465,128.76, millest EUR 454,888.01 on tagastamata laen, EUR 8,622.15 on intressivõlgnevus ja EUR 1,618.60 on viivisvõlgnevus. AS SEB Pank ja XX XXX XX sõlmisid 03.11.2006.a. laenulepingu nr 2006035692, mille alusel AS SEB Pank laenas XX-le XXX XX kokku EUR 191,734.95 (EEK 3000000.-). Laenulepingust nr 2006035692 tulenevalt võlgnes XX XXX XX pankrotiotsuse seisuga 15.10.2008.A. AS-ile SEB Pank kokku EUR 198,786.76 (EEK3,110,336.97), millest EEK 2,992,838.74 on tagastamata laen, EEK 66,021.21 on intressivõlgnevus ja EEK 51,477.02 on viivisvõlgnevus. 15.10.2008.a. kuulutas Pärnu Maakohus välja XX XXX XX pankroti. 06.02.2009 toimus võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek, millel AS SEB Pank nõue, mis tulenes ülalnimetatud lepingutest nr 2006029486 ja nr 2006035692, tunnustati täielikult I järgu nõudena summas kokku 10 395 375.96 EEK (EUR 664,385.61) suuruses summas. 07.04.2011.a. seisuga on XX XXX XX (pankrotis) võlgnevus AS SEB Pank ees kokku EUR 267 707. Võlgnevuse arvestus on peatunud pankrotiotsuse seisuga 15.10.2008.a. Investeerimislaenu lepingu nr 2006029486 nõuetekohase täitmise tagamiseks sõlmisid 11.09.2007.a. käenduslepingu nr: 2007030295 T. U.; 2007030296 T. U.; 2007030298 J. P.; 2007030299 M. K.. 09.03.2009.a. sõlmisid AS SEB Pank ja M. K. eelnimetatud käenduslepingule lisakokkuleppe 1; 2007030297 H. T.. Kõikide ülalnimetatud käenduslepingute järgseks käendaja vastutuse piirmääraks on 1,000,000 EEK ehk EUR 63,911.65. Arvelduslaenu lepingu nr 2006035692 nõuetekohase täitmise tagamiseks sõlmisid käenduslepingu nr: 2007030260 T. U.; 2007030261 T. U.; 2007030264 J. P.; 2007030265 M. K.. 09.03.2009.a. sõlmisid AS SEB Pank ja M. K. eelnimetatud käenduslepingule lisakokkuleppe 1; 2007030262 H. T.. Kõikide ülalnimetatud käenduslepingute järgseks käendaja vastutuse piirmääraks on 1,000,000 EEK ehk EUR 63,911.65. Ülaltoodust tulenevalt on kõigi käendajate käenduse piirsumma kokku 127 823.29 eurot (2,000,000EEK). Kõigi ülaltoodud käenduslepingute punkt 4.4 kohaselt vastutab käendaja panga ees täies ulatuses solidaarselt põhivõlgnikuga ja tagab kõiki panga nõudeid põhivõlgniku vastu, mis tekivad või võivad tekkida investeerimislaenu lepingu nr 2006029486 ja/või arvelduslaenu lepingu nr 2006035692 alusel. 12.02.2009.a. on AS SEB Pank ja M. K., J. P. ning H. T. sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt käendajad kohustusid tasuma igakuiselt 1000.- krooni. 13.02.2009.a. sõlmisid samalaadse kokkuleppe AS SEB Pank ja T. U. ning T. U.. Kokkulepet on osaliselt täitnud järgmised käendajad alltoodud ulatuses: H. T. summas kokku 957.00 EUR; J. P. summas kokku 765.60 EUR; M. K. summas kokku 765.61 EUR. Lisaks eeltoodule on tasutud üks makse summas 127.61 EUR selgitusega „T. ja T. U.“. Hageja on arvestanud, et T. U. on tasunud kokku EUR 63,81 ja T. U. on tasunud EUR 63,81. Kokku tasutud 2615.82 eur. Ülalnimetatud tagastatud summade võrra osas vähendab AS SEB Pank oma nõuet käendust osaliselt täitnud käendajate vastu. Hageja tugineb haginõudes järgmistele seaduse sätetele: VÕS § 396 lg 1 järgi kohustuvad solidaarvõlgnikud laenu tagastama, VÕS § 397 lg 1 järgi kohustuvad solidaarvõlgnikud tasuma intressi, VÕS § 415 lg 1 järgi kohustuvad solidaarvõlgnikud tasuma viivist, VÕS § 82 lg 1 järgi kohustuvad solidaarvõlgnikud täitma kohustised kindlaksmääratud tähtajal, VÕS § 142 lg 1 ja VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuvad solidaarvõlgnikud vastutama hageja ees põhivõlgniku kohustuste täitmise eest solidaarselt. Ülaltoodu alusel palus AS SEB Pank välja mõista H. T.’lt solidaarselt teiste kostjatega EUR 126 866.29; M. K.’ilt solidaarselt teiste kostjatega kokku EUR 127 057.68; J. P.’lt solidaarselt teiste käendajatega EUR 127 057.69; T. U.’lt solidaarselt teiste käendajatega EUR

127 759.48; T. U.’lt solidaarselt teiste käendajatega EUR 127 759.48; AS SEB Pank kohtukulud summas kokku EUR 6 391,16. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega(tl 37, 3 kd).

2.Kostjate 26.09.2011.a. vastuväited.
2.1.Panga nõue on ebaselge. Pank on esitanud kostjate vastu antud juhul nõude solidaarselt kuni rahasumma 127 759,48 eurot väljamõistmiseks. Hageja nõue tuleneb antud juhul arvelduslaenu ja investeerimislaenu lepingutest. Samas ei selgu hagiavaldusest, millise rahasumma väljamõistmist pank kummagi lepingu alusel nõuab. Kostjad rõhutavad, et vastavalt käenduslepingutele on nende vastutuse maksimumsumma kummagi lepingu puhul 1 000 000 krooni (63 911, 65 eurot). Seetõttu oleks pank pidanud näitama oma hagiavalduses konkreetselt, millist rahasummat ta kummagi laenulepingu tagamiseks sõlmitud käenduslepingute alusel nõuab. Tulenevalt sellest, et pank ei ole hagiavalduses eeltoodut välja toonud, ei ole panga nõue antud juhul selge.
2.2.Panga ja kostjate vahel sõlmitud käenduslepingud on heade kommetega vastuolus ning seetõttu tühised. Kostjad leivad, et nendega sõlmitud käenduslepingud on heade kommetega vastuolus ning seetõttu tühised.
2.2.1.TsÜS § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Sama sätte lg 2 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. TsÜS § 86 lg-st 3 tuleneb, et kui vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Riigikohus on heade kommete vastasust puudutavas 13. veebruari 2008.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07 märkinud järgmist: „Riigikohus on leidnud, et heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks (vt Riigikohtu 16. oktoobri 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-02, p 10). Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal ning tehingu heade kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-05, p 23). Tehingu heade kommete vastasuse hindamisel tuleb arvestada kogumis kõiki sellega seotud olulisi asjaolusid, mh tehingu sisu ja selle tegemise asjaolusid (vt Riigikohtu 24. mai 2001. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-01 ja 29. aprilli 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-02, p 9). Kolleegium nõustub eelnevate seisukohtadega.". Kõnealusel juhul on kostjad seisukohal, et hageja käitumine käenduslepingute sõlmimisel ja käenduslepingutega kostjatele pandud kohustus on heade kommete vastane ning seetõttu TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine. Kostjad selgitavad oma seisukohta põhjalikumalt alljärgnevalt.
2.2.2.Antud juhul sõlmisid kostjad pangaga käenduslepingud ainuüksi seetõttu, et vastasel juhul ei oleks XX XXX XX saanud pangalt oma äritegevuse edendamiseks täiendavat arvelduslaenu. Seega pani pank kostjad XX XXX XX juhatuse liikmete ning osanikena sundolukorda, kuna käenduslepingute sõlmimata jätmisel ei oleks pank äriühingule täiendavat laenu andnud. See oli aga äriühingu jätkusuutliku tegevuse tagamise seisukohalt hädavajalik.

Eesti Pangaliidu poolt koostatud „Hea pangandustava“ kohaselt on kliendi ja panga vaheliste suhete aluseks vastastikune ausus ja usaldus. Tehingute teostamisel arvestavad pangatöötajad kõikide osapoolte seaduslikke huve. Pangatöötajad ei tohi oma tegevuse või tegevusetusega otseselt või kaudselt kompromiteerida kliendi ja panga vahelist usaldust. Käesoleval juhul on kostjad seisukohal, et käenduslepingute sõlmimisel ei ole pank arvestanud käendajate seaduslikke huve, pannes neile kohustused, mida nad ilmselgelt täita ei suuda. Vastavasisulise käitumisega on pank rikkunud enda ja kliendi vahelist ausus- ja usalduskohustust, mis on vaieldamatult heade kommete vastane TsÜS § 86 lg 2 mõistes. Ka Riigikohus on 17. juuni 2011. a otsuses nr 3-2-1-49-11 rõhutanud: “Seejuures on kolleegiumi hinnangul oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva krediidiandja hoolsuskohustus teise poole sundolukorra välistamiseks rangem kui teistel isikutel.” Heade kommete vastasust käsitlevas kohtulahendis on Tallinna Ringkonnakohus (vt ringkonnakohtu 27. aprilli 2009.a lahend nr 2-08-52544) asunud seisukohale, et käendaja käenduslepingu tühisuse vastuväide käendaja vastu esitatud pankrotiavaldusele võib olla põhjendatud ja käendusleping võib olla heade kommetega vastuolu tõttu tühine olukorras, kus füüsiline isik võlausaldaja poolt tehingu sõlmimisele kallutatuna kohustub vastutama äriühingu kohustuste eest ulatuses, mis ületavad mitmesajakordselt keskmise mõistliku isiku arusaama kohaselt kohustusi, mida füüsilisel isikul oleks võimalik tavapärase majandamise puhul täita. Viidatud ringkonnakohtu lahendist võib kostjate hinnangul üheselt järeldada, et juhul kui käenduslepinguga on füüsilisele isikule pandud ebamõistlikult suur vastutuskohustus, mille täitmiseks tal ilmselgelt võimalused (vara ja sissetulekud) puuduvad, võib käendusleping olla heade kommete vastasuse tõttu tühine. Kostjad rõhutavad, et antud juhul oli kohustuste ulatus ning käenduslepingutega võetud kohustuste täitmise võime omavahel ebaproportsionaalsed. Käendajad võtsid endale käenduslepingutega kohustused, mida nad oma tolleaegsete olemasolevate kohustuste mahu juures ei oleks suutnud täita. Pank oleks pidanud kontrollima, kas käendajatel on üldse sedavõrd palju vara, et nad suudavad oma käenduslepingutega võetud kohustused täita. Antud juhul pank seda aga ei teinud, rikkudes seeläbi oma kohustusi.

2.2.3.Kostjad T. U., T. U. ning M. K. märgivad, et nad esitavad oma 2007. a finantsandmed kohtule esimesel võimalusel, rõhutades samas, et T. U., T. U. ning M. K.i kohustuste ulatus võrrelduna isikute maksevõimega oli sama halb või veelgi halvem kui J. P.l ning H. T.l. Seetõttu on ka nendega sõlmitud käenduslepingud igal juhul TsÜS § 86 lg 2 alusel tühised. Ülalmärgitust tuleneb, et Arvelduslaenu ja Investeerimislaenu lepingutest tulenevate kohustuste tagamiseks sõlmitud käenduslepingute näol on tegemist kostjate jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel ja tasakaalust väljas olevate vastastikuste kohustustega sõlmitud tehinguga. Pank lähtus käenduslepingute sõlmimisel ja XX-le XXX XX laenu andmisel üksnes oma majandusliku kasu saamise eesmärgist. Eelnevalt esitatu alusel on kostjad seisukohal, et hinnates eeltoodud käenduslepingute sõlmimisega seotud asjaolusid kogumis, võib üheselt järeldada, et käenduslepingud on heade kommetega vastuolu tõttu tühised.
2.3.Pank põhjustas ise teadlikult olukorra, kus põhivõlgniku vara müügist oli võimalik katta üksnes osa laenulepingute alusel võlgnetavast rahasummast
2.3.1.Täiendavalt on kostjad seisukohal, et pank vastutab vaidlusalusel juhul tekkinud olukorra eest, kus arvelduslaenu ning investeerimislaenu tagamiseks hüpoteekidega panditud vara tuli müüa põhjendamatult madalate hindadega ning XX-le XXX XX äärmiselt kahjulikult. See tingis aga omakorda oluliselt suurema rahalise nõude esitamise käendajate vastu. Nimelt soovisid XX XXX XX juhatuse liikmed müüa 2008. aastal xxxxx xxx xx ja xx kortereid pisut madalamate hindadega, kuna selleks ajaks oli alanud juba majanduslangus. Nii oli äriühingul xxxxx xxx xx, xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx majas asuvatele korteritele ostja

hinnaga 16 500 kr /m2, kuid SEB Pank keeldus majas asuvate korterite müügist alla 18 800 kr/m2. Seetõttu jäid korterid äriühingu poolt müümata. Pankrotimenetluses müüdi Xxxxx xxx xx kinnistu tervikvarana 1 500 000 krooni ehk kõigest ca 3160 kr /m2 (vt Ametlikest Teadaannetest nähtuv viimane enampakkumisteade 07. aprillist 2009. a, lisa 7). Oleks aga pank võimaldanud XX l XXX XX müüa Xxxxx xxx xx kinnistu hinnaga 16 500 kr/m2, oleks äriühing saanud kinnistu eest kokku ligikaudu 7,8 miljonit krooni. Seega kandis äriühing SEB Panga tegevuse tulemusena varalist kahju saamata jäänud tulu näol summas ca 6,3 miljonit krooni. Samuti oleks XX XXX XX leidnud xxxxx xx xx, xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx korteriomanditele ostjad ilmselt sama hinnaga, mis Xxxxx xxx xx kinnistule (ca 16 500 kr/m2), kuid panga vastuseisu tõttu ei olnud äriühingul võimalik korteriomandeid sellise hinnaga müüa. xxxxx xxx xx asuvad kinnistud müüdi hiljem pankrotimenetluses hinnaga ca 4000-5000 kr/m2. Täiendavalt oli äriühingul võimalus müüa Xxxxxxx kinnistu (katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx) 2008. aastal hinnaga 1 000 000 krooni, kuid SEB Pank pidas seda hinda liiga madalaks ning keelas hüpoteegipidajana vara müügi. Pankrotimenetluses müüdi sama kinnistu maha hinnaga kõigest 150 000 krooni (vt Ametlikest Teadaannetest nähtuv viimane enampakkumisteade 14. septembrist 2010. a, lisa 8). Seega jäi XX-l XXX XX hageja tegevuse tulemusena saamata kokku rahasumma 850 000 krooni. Lisaks soovis XX XXX XX müüa kortermajade krunte xxxxx xxx xx, xx ja xx hinnaga ca 1 200 000 krooni ühe kinnistu eest ehk kokku summas 3 600 000 krooni. Äriühingul oli olemas juba ka ostja, kes oli tasunud käsiraha summas 360 000 krooni ning oli valmis kinnistute eest küsitud hinda maksma, kuid ka seda tehingut kahjuks lõpule ei viidud. Hiljem müüs pankrotihaldur nimetatud kinnistud kõigest hinnaga 50 000 – 60 000 krooni ühe kinnistu eest (vt Ametlikest Teadaannetest nähtuvad viimase enampakkumisteated, lisa 9). Kokku kandis äriühing nimetatud kinnistute müügist kahju summas 3 240 000 krooni. Seega nähtub eeltoodust, et pank põhjustas oma käitumisega XX-le XXX XX olulist kahju saamata jäänud tulu näol, mille arvelt oleks saanud ilmselt ka panga nõuet kostjate vastu vähendada. Eeltoodud asjaolude tõendamiseks soovivad kostjad esitada kohtule vajadusel täiendavaid tõendeid.

2.3.2.Ülalmärgitust tulenevalt on kostjad seisukohal, et pank on rikkunud mitmeid krediidiasutuse seadusest, rahvusvaheliselt aktsepteeritud pangandustavast ning hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest tulenevaid kohustusi. Kostjad ei saa aga vastutada pangapoolsete kohustuste rikkumise eest. Krediidiasutuste seadus (edaspidi KrAS) § 40 lg 2 sätestab, et krediidiasutus on kohU.tud laenude andmisel järgima krediteerimise põhiprintsiipe ja häid pangandU.vasid, sealhulgas kontrollima laenusaajate maksevõimelisust ja tagatiste olemasolu. KrAS § 83 lg 3 näeb ette, et krediidiasutus on kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks on krediidiasutus kohU.tud koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. KrAS § 86 lg 1 kohaselt on krediidiasutus kohustatud pidevalt hindama oma vara ning kasutama nõuete sissenõudmiseks kõiki headele pangandustavadele ja seadustele vastavaid meetmeid. Juba eelnevalt viidatud „Hea pangandustava“ kohaselt on kliendi ja panga vaheliste suhete aluseks vastastikune ausus ja usaldus. Tehingute teostamisel arvestavad pangatöötajad kõikide osapoolte seaduslikke huve. Pangad nõustavad oma kliente lähtudes igast konkreetsest juhust. Pangad annavad oma kliendile piisavat, kõrgel professionaalsel tasemel informatsiooni s.h. konkreetse teenuse või pangatootega seotud riskidest. Juhul kui pank ei oleks rikkunud oma KrAS-st tulenevaid kohustusi ning oleks käitunud heas usus ning kooskõlas mõistlikkuse põhimõttega, oleks ta lubanud äriühingul

müüa kinnistud nende tegeliku hinna või mõnevõrra turuhinnast madalama hinnaga ning müügist saadud summa oleks katnud oluliselt suurema osa laenusaaja põhivõlgnevusest. Vaidlusalusel juhul takistas pank XX XXX XX vara realiseerimist majanduslanguse tingimustes mõistliku hinnaga ning põhjustas seeläbi äriühingule ning äriühingu kohustusi taganud kostjatele kahju. Juhul, kui pank oleks võimaldanud äriühingul müüa xxxxx xx ja xx majades asuvaid korteriomandeid ning xxxxxxx kinnistut pisut madalama hinnaga, oleks panga nõue kostjate vastu olnud ilmselt oluliselt väiksem või lausa välistatud. Samuti puudus kostjatel mis tahes võimalus kontrollida, mis hinnaga müüdi XX XXX XX vara äriühingu pankrotimenetluses. Kostjad ei saa olla vastutavad selle eest, kui pankrotihaldur otsustas äriühingu vara panga nõusolekul ebamõistlikult madala hinnaga realiseerida. Eeltoodust tulenevalt vaidlevad kostjad täies ulatuses vastu hagiavalduses märgitud hagi hinnale ning leiavad, et nad ei saa vastutada panga poolt oma kohustuste rikkumisega pangale endale tekkinud kahju eest. Hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas olukord, kus kostjad peavad täitma kohustuse, mille täitmise vajadus tuleneb otseselt hagejapoolsete kohustuste rikkumisest. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS § 199 lg 1 p-dest 4 ja 6 paluvad kostjad jätta AS SEB Pank hagi T. U., T. U. ja M. K.i vastu solidaarselt 127 759,48 euro väljamõistmise nõudes täies ulatuses rahuldamata ja määrata kindlaks menetluskulude jaotus ning jätta kõik menetluskulud AS SEB Pank kanda. Kostjad on nõus kirjaliku menetlusega.

3.Hageja esitas 10.10.2011.a, omapoolse seisukoha kostjate vastuväitele. Hageja leiab, et kostjate vastuväited ei ole õiged, asjakohased ega põhjendatud. Oma seisukohas tugineb hageja järgnevale. 1) Kostjad väidavad, et hageja nõue kostjate vastu on ebaselge, sest hageja polevat näidanud, millist rahasummat hageja nõuab arvelduslaenu- ja millist investeerimislaenu lepingu mittenõutehasest täitmisest tulenevalt. See väide ei ole õige. Hageja lisas hagiavaldusele muuhulgas hageja nõude põhivõlgnik XXX XX XX pankrotimenetluses. Sellest nähtub täpne hageja nõude koosseis. Kostja on ise esitanud tõendid tõendamaks seda, et AS SEB Pank nõue põhivõlgniku vastu pole saanud pankrotimenetluses rahuldatud. Nagu kõnealusest tõendist nähtub on mõlemast põhivõlgniku laenulepingutest tulenevad hageja nõuded solidaarvõlgnike vastu suuremad kui iga kostja kohustus. Hageja esitab iga kostja vastu nõude välja mõista käenduskohustus võrdselt kummastki tagatavast lepingust. 2) Hageja on seisukohal, et kostjate väited käenduslepingute vastuolu kohta heade kommetega on meelevaldsed, põhjendamatud ja valed. Käenduse piirsummad kokku EUR 127 823.30 ei ületa mingil määral keskmise mõistliku isiku arusaama kohaselt kohustusi, mida füüsilisel isikul oleks olnud võimalik tavapärase majandamise puhul täita. Lisaks juhib hageja tähelepanu asjaolule, et kõik kostjad olid pikaajalise kogemusega ärimehed ja omasid kohustusi võttes selget ülevaadet käenduslepingu sõlmimisega kaasnevatest võimalikest riskidest ja muus sellisest. Kahe kostja poolt esitatud dokumendid ei ole tõenditena asjakohased, sest käendaja sissetuleku suuruse kindlakstegemine ei mõjuta kuidagi käenduse kehtivust. Liiatigi näitavad kõnealused tõendid pigem kostjate enda pahatahtlust, kui nad võtavad endale kohustusi, mida teadlikult täita ei suuda. 3) Kostjad väidavad, et hageja põhjustas ise teadlikult olukorra, kus põhivõlgniku vara müügist polnud võimalik hageja nõuet realiseerida. See väide on täielikult tõendamata ning paljasõnaline. Kuivõrd kummagi protsessiosalise väited peavad olema tõendatud kohaste tõenditega ning kostjad ei esita mainitud väite tõendamiseks ühtegi tõendit, siis ei kuulu see kostja väide üldse arvestamisele. Hageja jäi hagis esitatud nõude juurde.
4.03.02.2012.a esitas hageja kohtule hagist loobumise avalduse J. P. ja H. T. suhtes ja nõude vähendamiseks summas 53660.26 eur (44000+9660.36).

AS SEB Pank SEB Pank teatab, et kostjad J. P. ja H. T. on käesoleva hagi aluseks olevatest käenduslepingutest tulenevalt tasunud hagejale 44 000.- EUR ning võtnud endale kohustuseks tasuda täiendavalt 9 660.26 EUR. Hageja ja J. P. ning H. T. on kokku leppinud, et hageja ei nõua eelnimetatud kostjatelt täiendavat käenduslepingute täitmist. Eeltoodust tulenevalt tuginedes kehtiva TsMS § 429 lg-le 1 loobub AS SEB Pank tsiviilasjas nr 2-1116868 hagist J. P. ja H. T. suhtes. AS SEB Pank ei loobu hagist T. U., T. U. ja M. K.i suhtes. Kuivõrd J. P. ja H. T. on hageja nõuet vähendanud, siis vähendab hageja hagihinda ja palub AS SEB Pank kasuks välja mõista: M. K.’ilt solidaarselt teiste kostjatega kokku EUR 73 397.42, T. U.’lt solidaarselt teiste käendajatega EUR 74 099.22 ja T. U.’lt solidaarselt teiste käendajatega EUR 74 099.22. Samuti palub AS SEB Pank ülalnimetatud kostjatelt välja mõista käesoleva hagi esitamisel tasutud kohtukulu solidaarselt EUR 6 391,16 suuruses summas. AS SEB Pank palub hagist loobumine vastu võtta ning menetlus tsiviilasjas nr 2-11-16868 lõpetada ilma istungit pidamata.

5.02.03.2012.a määrusega kohus võttis vastu AS SEB Pank hagist loobumise H. T. ja J. P. vastu ning lõpetas menetluse AS SEB Pank hagis H. T. ja J. P. vastu.
6.24.07.2014.a esitas hageja täiendava seisukoha. Hageja on esitanud kohtule 19.04.2011 e-kirjaga oma nõude ning tunnustatud nõuete nimekirja XXX XX XX pankrotimenetluses. Nõudeavalduse esitamise seisuga oli AS’i SEB pank nõue XXX XX XX vastu 10 395 375.96 Eesti krooni (664 385.61 eurot), millest: laenulepingu nr 2006029486 nõue 7 285 038.99 Eesti krooni (465 598.85 eurot); laenulepingu nr 2006035692 nõue 3 110 336.97 Eesti krooni (198 786.76 eurot). Mõlemast laenulepingust tulenevate nõuete tagamiseks olid seatud: - I jrk ja II jrk hüpoteegid xxxxxxx kinnistule, xxxxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx, registriosa xxxxxxx. - I jrk ja II jrk ühishüpoteek korteriomanditele xxxxx xxx xx-x, registriosa xxxxxxx; xxxxx xxx xx-x, registriosa xxxxxxx; xxxxx xxx xx-x, registriosa xxxxxxx; xxxxx xxx xx-x, registriosa xxxxxxx; Xxxxx xxx xx-x, registriosa xxxxxxx; Xxxxx xxx xx-x, registriosa xxxxxx; Xxxxx xxx xx-x, registriosa xxxxxxx; Xxxxx xxx xx-x, registriosa xxxxxxx; Xxxxx xxx xx-x, registriosa xxxxxxx; Xxxxx xxx xx-x, registriosa xxxxxxx; Xxxxx xxx xx-x, registriosa xxxxxxx; Xxxxx xxx xx-x, registriosa xxxxxxx. - VIII jrk ühishüpoteek kinnistule xxxxx xxx xx, xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxxx, registriosa xxxxxxx. - VII jrk ühishüpoteek kinnistule Xxxxx xxx xx, Xxxxxxxx xxxx, Xxxxx xxxx, Xxxxxxxxx, registriosa xxxxxxx. - VIII jrk ühishüpoteek summas Xxxxx xxx xx, Xxxxxxxx xxxx, Xxxxx xxxx, Xxxxxxxxx, registriosa xxxxxxx. Tagatiste müük. Tagatised (pankrotivara) müüdi järgmiselt (lisa 1): - 26.06.2009 Xxxxx xxx xx kinnistu, Xxxxx hinnaga 95 867.47 eurot; - 18.12.2009 Xxxxx xxx xx-x, Xxxxx (registriosa xxxxxxx) hinnaga 19 173.49 eurot; - 29.09.2010 Xxxxx xxx xx-x, Xxxxx (registriosa xxxxxxx) hinnaga 18 214.82 eurot; - 29.09.2010 Xxxxxxx kinnistu (registriosa xxxxxxx) hinnaga 12 782.33 eurot; - 27.10.2010 Xxxxx xxx xx-x, Xxxxx (registriosa xxxxxxx) hinnaga 11 596.39 eurot; - 28.10.2010 Xxxxx xxx xx-x, Xxxxx (registriosa xxxxxxx) hinnaga 11 504.10 eurot; Peale menetluskulude mahaarvamist laekus hagejale pankrotivarade müügist 01.04.2011 jaotis summas 122 386.20 eurot (lisa 2 ja 3) ning 08.04.2011 jaotise lõplik väljamakse summas 7 325.00 eurot (lisa 3).

Tagatisvarade Xxxxx xxx xx, Xxxxx (registriosa xxxxxxx), Xxxxx xxx xx, Xxxxx (registriosa xxxxxxx) ning Xxxxx xxx xx, Xxxxx (registriosa xxxxxxx) müügist AS’ile SEB Pank laekumisi ei toimunud kuna esimeste järjekohtade hüpoteegid olid seatud Nordea Bank Finland Plc kasuks. Käendajate tasumised. Ajavahemikus 02.03.2009 kuni 2010 toimusid käenduskohustuste täitmiseks J. P., H. T. ning M. K.i poolt regulaarsed maksed ning T. ja T. U.lt üks makse (lisa 2). Kokku tasusid käendajad nimetatud ajavahemikul 2 615.82 eurot (lisa 2), millest - J. P. 829.40 eurot; - H. T. 829.40 eurot; - M. K. 829.41 eurot; - T. ja T. U. 127.61 eurot. Lisaks on laekunud kompromissi raames H. T.lt 26 830.13 eurot ning J. P.lt 25 448.48 eurot (lisa 3), mille arvelt on vähendatud laenulepingu 2006035692 põhiosa nõuet. Hageja nõue kostjate vastu. Eeltoodust tulenevalt on hageja ja XXX XX XX vahel sõlmitud laenulepingutest tulenev nõue käesoleva seisuga kokku 479 309.93 eurot, millest: - laenulepingu nr 2006029486 nõue kokku 386 082.78 eurot, millest põhiosa 375 842.00 eurot, intress 8 622.18 eurot ning viivised 1 618.60 eurot (lisa 2); - laenulepingu nr 2006035692 nõue kokku 93 227.15 eurot, millest põhiosa 85 717.64 eurot, intress 4 219.53 eurot ja viivised 3 289.98 eurot (lisa 3). Kostjatega sõlmitud käenduslepingute kohaselt on iga käendaja käenduse piirisumma 127 823.29 eurot, millest on käendajad täitnud järgmised osad: - M. K. 829.41 eurot, seega täitmata osa 126 993.88 eurot; - T. U. 63.81 eurot (1/2 127.61 eurost), seega täitmata osa 127 759.48 eurot; - T. U. 63.81 eurot (1/2 127.61 eurost), seega täitmata osa 127 759.48 eurot. Hageja jääb oma varasemate seisukohtade juurde, mille kohaselt ei ole hageja survestanud kostjaid käenduslepinguid sõlmima ning kasutanud ära kostjate „erakorralisi vajadusi ja sõltuvussuhet“. Hageja kinnitab, et lepingute sõlmimine on olnud poolte vaba tahe. Hageja on seisukohal, et kostjate poolt viidatud sätted seoses vastutustundliku laenamise põhimõttega ei ole antud käenduskohustuse juures asjakohased. Kostjad sõlmisid käenduslepingud huvist endaga seotud äriühingu majandustegevuse vastu, seega oli kostjate eesmärk käenduslepingute sõlmimisel arendada endaga seotud äriühingu majandustegevust ning hageja nõustus eesmärgi täitmiseks andma XXX XX XX kasutusse täiendavalt raha tingimusel, et kohustuste täitmine on piisavalt tagatud. Kokkuleppe eesmärk ei ole heade kommetega vastuolus, sest nüüdisaja majandus- ja äritegevuse praktikas ei ole ebaharilik, et äriühinguga seotud isikud, nt juhatuse liikmed annavad äriühingute kohustuste täitmise tagamiseks isiklikke või esemelisi tagatisi. 23.03.2006 otsuses nr 3-2-1-8-06 on Riigikohus asunud seisukohale, et osaühingu osaniku ja juhatuse liikme osaühingu kohustuse täitmise tagamiseks sõlmitud lepingule ei laiene võlaõigusseaduse tarbijakaitse sätted, kuna leping osaühingu kohustuse täitmise tagamiseks sõlmiti huvist ühingu majandustegevuse vastu ning osaühingu juhatuse liige ei olnud lepingus tarbija. Riigikohus 20.05.2012 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12 punktis 40 asunud seisukohale, et kui on käendatud enda kontrolli all oleva äriühingu majandustegevusest tulenevaid võlgasid, siis ei ole käendusleping vastuolus heade kommetega. Eeltoodust tulenevalt saab öelda, et Riigikohus on leidnud, et äriühingu osanikule ja juhatuse liikmele ei laiene võlaõigusseaduse tarbijakaitse sätted. Käendaja, kes on käenduslepingu sõlminud ajendatuna isiklikust vahetust majanduslikust huvist põhilepingu sõlmimise, selle täitmise või põhivõlgniku majandustegevuse vastu, ei vaja käendaja tarbijakäenduslepingust tulenevat kaitset (RK 01.02.2012 otsus nr 3-2-1-148-11 p 13). Alternatiivsena kostjate varalise olukorra hindamiseks käenduslepingute sõlmimise ajal, juhib hageja tähelepanu sellele, et käenduslepingute sõlmimise ajal, so 11.09.2007 seisuga kuulusid käendajatele järgmised varad: M. K.ile Kinnistusraamatu andmetel kinnisasjad: - Xxxxx xxx xx, Xxxxxxxx xxxx, Xxxxx vald, Xxxxxxxxx (reg xxxxxxx– lisa 4); - Xxxxx xxx xx, Xxxxxxxx xxxx, Xxxxx vald, Xxxxxxxxx (reg xxxxxxx – lisa 5). Sealjuures oli Äriregistri teabesüsteemi andmetel M. K.,

lisaks XXX XX XX-le, seotud mitmete teiste äriühingutega (lisa 6). T. U.le Kinnistusraamatu andmetel järgmised kinnisasjad: - xxxxxxxx xx xx, Xxxxxxxx xxxx, Xxxxx xxxx, Xxxxxxxxx (reg xxxxxxx – lisa 7); - Xxxxx xxx xx, Xxxxxxxx xxxx, Xxxxx xxxx, Xxxxxxxxx (reg xxxxxxx– lisa 8); - Xxxxx xxx xxx, Xxxxxxxx xxxx, Xxxxx xxxx, Xxxxxxxxx (reg xxxxxxx – lisa 9). Sealjuures oli Äriregistri teabesüsteemi andmetel T. U., lisaks XXX XX XX-le, seotud mitmete teiste äriühingutega (lisa 10). T. U.le Kinnistusraamatu andmetel kinnisasi xxxxxxxxxxxx xxx x, Xxxxxxxx xxxx, Xxxxx xxxx, Xxxxxxxxx (reg xxxxxxx – lisa 11) ning Äriregistri teabesüsteemi andmetel seos, lisaks XXX XX XX-le, mitmete teiste äriühingutega (lisa 12). Lisaks eeltoodule omasid kostjad läbi XXX XX XX ka xxxxxxxx XX-d (reg xxxxxxxxx – lisa 13). Eeltoodust tulenevalt võib asuda seisukohale, et M. K., T. U. ning T. U. omasid piisavalt varalisi vahendeid, et võtta endale käenduskohustused summas 127 823.30 eurot. Selline käenduskohustus ei ole vastuolus heade kommetega, tühine või vastuolus hea usu põhimõttega ning kostja saab ja võib nõuda XXX XX XX laenukohustuste täitmist nende arvelt. Eeltoodust tulenevalt palub hageja välja mõista: M. K.ilt solidaarselt teiste kostjatega 126 993.88 eurot; T. U.lt solidaarselt teiste kostjatega 127 759.48 eurot; T. U.lt solidaarselt teiste kostjatega 127 759.48 eurot; M. K.ilt, T. U.lt ja T. U.lt solidaarselt AS SEB Pank kasuks menetluskulud summas 6 391.16 eurot.

7.26.09.2014.a esitas hageja täiendava seisukoha. 24.07.2014 saatis hageja nõude täpsustuse, milles palus kostjatelt välja mõista järgmised summad: - M. K. 126 993.88 eurot; - T. U. 127 759.48 eurot; - T. U. 127 759.48 eurot. Hageja selgitab, et nimetatud summade väljamõistmise taotlus oli ekslik ning palub lugeda 24.07.2014 saadetud nõude täpsustuse p 1.3 õigeks järgmises sõnastuses: 1.3 Hageja nõue kostjate vastu. Eeltoodust tulenevalt on hageja ja XXX XX XX vahel sõlmitud laenulepingutest tulenev nõue käesoleva seisuga kokku 479 309.93 eurot, millest: - laenulepingu nr 2006029486 nõue kokku 386 082.78 eurot, millest põhiosa 375 842.00 eurot, intress 8 622.18 eurot ning viivised 1 618.60 eurot (lisa 2); - laenulepingu nr 2006035692 nõue kokku 93 227.15 eurot, millest põhiosa 85 717.64 eurot, intress 4 219.53 eurot ja viivised 3 289.98 eurot (lisa 3). Kostjatega sõlmitud käenduslepingute kohaselt on iga käendaja käenduse piirisumma 127 823.29 eurot, millest on käendajad täitnud järgmised osad: - M. K. 829.41 eurot, seega täitmata osa 126 993.88 eurot; - T. U. 63.81 eurot (1/2 127.61 eurost), seega täitmata osa 127 759.48 eurot; - T. U. 63.81 eurot (1/2 127.61 eurost), seega täitmata osa 127 759.48 eurot. Kuna H. T. ning J. P.ga sõlmitud kompromisside tulemusena saab hageja nõudest rahuldatud kokku 53 660.26 eurot, siis palub hageja kostjatelt välja mõista järgmised summad:
1.M. K.ilt solidaarselt teiste kostjatega 73 339.62 eurot;
2.T. U.lt solidaarselt teiste kostjatega 74 099.22 eurot;
3.T. U.lt solidaarselt teiste kostjatega 74 099.22 eurot;
4.M. K.ilt, T. U.lt ja T. U.lt solidaarselt AS SEB Pank kasuks menetluskulud summas 6 391.16 eurot.
8.28.11.2014.a esitas hageja täiendava seisukoha. AS SEB Pank selgitab, et kostjatelt nõutavate summade puhul on tegemist põhivõlaga, kuna hageja ja XXX XX XX vahel sõlmitud laenulepingutest tulenev nõue käesoleva seisuga on kokku 479 309,93 eurot, millest: laenulepingu nr 2006029486 nõue kokku 386 082,78 eurot, sh põhiosa 375 842,00 eurot; laenulepingu nr 2006035692 nõue kokku 93 227,15 eurot, sh põhiosa 85 717,64 eurot.

Seega mõlema laenulepingu põhivõla nõue on suurem, kui kostjate vastutuse piirmäär. AS SEB Pank on nõuet vähendanud, kuna osa nõudest on hagimenetluse ajal AS SEB Pangale tasutud. Lähtudes ülaltoodust ning eelnevalt kohtule esitatust palub AS SEB Pank välja mõista:

1.M. K.ilt solidaarselt T. U. ja T. U.ga 73 333,62 eurot;
2.T. U.lt solidaarselt M. K.i ja T. U.ga 74 099,22 eurot;
3.T. U.lt solidaarselt M. K.i ja T. U.ga 74 099,22 eurot;
4.M. K.ilt, T. U.lt ja T. U.lt solidaarselt AS SEB Pank kasuks menetluskulud summas 6 391,16 eurot.
9.13.02.2015.a esitas hageja täiendava seisukoha. Hageja esitab laenumaksete aruanded, kus on näha laenulepingu nr 2006035692 ja laenulepingu nr 2006029486 võlgnevuse kujunemine. Kummagi laenulepingu kohta on eraldi tabel, kus on näha kuupäev, sel kuupäeval olnud laenu saldo, laenult arvutatud intressi määr, selle päeva eest arvutatud intressi summa, tasutud intressi summa, võlas intressi summa, tasutud põhiosa summa, põhiosa võlgnevuse summa, viivisemäär, arvestatud viivise summa ja tasutud viivis. Tabelite koostamisel on alguskuupäevaks võetud see kuupäev, mille järgselt tekkinud võlgnevus enam tasutud ei saanud. Kostjatega sõlmitud käenduslepingute kohaselt on iga käendaja käenduse piirisumma 127 823,29 eurot, millest on käendajad täitnud järgmised osad: - M. K. 829,41 eurot; - T. U. 63,81 eurot (1/2 127.61 eurost); - T. U. 63,81 eurot (1/2 127.61 eurost). Kokku on kostjate poolt tasutud seega 957,03 eurot. Osa nõudest on hagimenetluse ajal AS SEB Pangale H. T. ning J. P.ga sõlmitud kompromisside tulemusena tasutud ning osa nõudest saab tasutud lähiajal (laekumised on toimunud nt 05.11.2014 summas 134,17 EUR ja 02.01.2015 summas 134,17 EUR, lisa 1). H. T. ning J. P.ga sõlmitud kompromisside tulemusena saab hageja nõudest rahuldatud kokku 53 660,26 eurot ning eelnimetatud summa võrra on hageja ka oma nõuet kostjate vastu juba vähendanud. Seega vähendab hageja oma nõuet kostjate vastu kokku 54 617,29 euro võrra (kostjate tasutud summa 957,03 eurot pluss H. T. ning J. P.ga sõlmitud kompromisside tulemusena saadud 53 660,26 eurot). Lähtudes ülaltoodust ning eelnevalt kohtule esitatust palub AS SEB Pank välja mõista:
1.M. K.ilt solidaarselt T. U. ja T. U.ga 73 206,00 eurot;
2.T. U.lt solidaarselt M. K.i ja T. U.ga 73 206,00 eurot;
3.T. U.lt solidaarselt M. K.i ja T. U.ga 73 206,00 eurot;
4.M. K.ilt, T. U.lt ja T. U.lt solidaarselt AS SEB Pank kasuks menetluskulud summas 6 391,16 eurot. Hageja 23.10.2015.a. avalduses märgib, et kostjatega sõlmitud käenduslepingute kohaselt on iga käendaja st T. U., T. U., J. P., M. K. ja H. T. käenduse piirisumma 127 823,29 eurot, millest on kostjad täitnud järgmised osad: - M. K. 829,41 eurot; - T. U. 63,81 eurot (1/2 127.61 eurost); - T. U. 63,81 eurot (1/2 127.61 eurost). Kokku on kostjate poolt tasutud seega 957,03 eurot. Osa nõudest summas 53 660,26 eurot on hagimenetluse ajal AS SEB Pangale H. T. ning J. P.ga sõlmitud kompromisside tulemusena tasutud. Seega on käenduse summast tasutud kokku 54 617,29 eurot. Hageja loobub osaliselt nõudest M. K. vastu summas 53 787,88 eurot. Hageja loobub osaliselt nõudest T. U. vastu summas 54 553,48 eurot.

Hageja loobub osaliselt nõudest T. U. vastu summas 54 553,48 eurot. Lähtudes ülaltoodust ning eelnevalt kohtule esitatust palub AS SEB Pank välja mõista:

1.M. K.’ilt solidaarselt T. U. ja T. U.’ga 73 206,00 eurot;
2.T. U.’lt solidaarselt M. K.’i ja T. U.’ga 73 206,00 eurot;
3.T. U.’lt solidaarselt M. K.’i ja T. U.’ga 73 206,00 eurot;
4.M. K.’ilt, T. U.’lt ja T. U.’lt solidaarselt AS SEB Pank kasuks menetluskulud summas 6 391,16 eurot. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, ja seadused, mida kohus kohaldas.
1.Hageja esitas hagiavalduse 11.04.2011.a. Hageja palus välja mõista H. T.’lt solidaarselt teiste kostjatega EUR 126 866.29; M. K.’ilt solidaarselt teiste kostjatega kokku EUR 127 057.68; J. P.’lt solidaarselt teiste käendajatega EUR 127 057.69; T. U.’lt solidaarselt teiste käendajatega EUR 127 759.48; T. U.’lt solidaarselt teiste käendajatega EUR 127 759.48. 02.03.2012.a määrusega kohus võttis vastu AS SEB Pank hagist loobumise H. T. ja J. P. vastu ning lõpetas menetluse AS SEB Pank hagis H. T. ja J. P. vastu. Pooltel menetluskulude osas nõudeid ei ole. 24.07.2014.a. avalduse järgi M. K.i tasutud osa 829.41 eurot ja täitmata osa 126 993.88 eurot (vähendamine võrreldes hagiavalduses esitatuga). 13.02.2015.a. avalduses hageja vähendab oma nõuet kostjate vastu kokku 54 617.29 euro võrra (kostjate tasutud summa 957,03 eurot pluss H. T. ning J. P.ga sõlmitud kompromisside tulemusena saadud 53 660.26 eurot). Hageja palub välja mõista M. K.ilt, T. U.lt ja T. U.lt solidaarselt 73 206.00 eurot (127823.29-54 617.29). 23.10.2015.a. avaldusega hageja on vähendatud nõude osast loobunud. Eeltoodud alusel M. K.i vastu on nõude vähendatud osa 53851.68 eur (127057.68-73 206) ning T. U. ja T. U. vastu vähendatud nõude osa kummagi osas on 54 553,48 eurot (127 759.48-73 206). Kostjad vastust hagist loobumise avaldusele ei ole esitnud, samuti ei ole esitatud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks hagejalt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kuivõrd hageja on hagist osaliselt loobunud ja see ei riku avalikku huvi, siis seetõttu kohus võtab vastu hagist osaline loobumise ning lõpetab menetluse AS SEB Pank hagis M. K.’i vastu solidaarselt T. U.ga ja T. U.ga 53851.68 €, T. U. vastu solidaarselt M. K.i ja T. U.ga 54 553,48 € ning T. U. vastu solidaarselt M. K.i ja T. U.ga 54 553,48 € nõudmiseks. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja loobus osaliselt hagist esitatud põhivõla, mille kostjad H. T., J. P., M. K., T. U. ja T. U. ühiselt samadel alustel vaidlustasid, solidaarvõlgnike poolt osalise tasumise tõttu s.t.

hageja on saanud osa oma nõudest rahuldatud. Seega menetluskulud tuleb jätta hagist loobutud osas solidaarselt kostjate kanda. (VÕS § 65). Hagihinnaks 13.02.2015.a. seisuga (esitatud nõude vähendamise avaldus hagist osalise loobumise tähenduses) on 73 206.- eurot. Hagi esitamise seisuga 11.04.2011.a. oli hagihinnalt 127759.48 eur riigilõiv 6391.16 eur, mis on hageja poolt tasutud. Alates 01.07.2014.a kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus § 21 (Madalamate riigilõivumäärade rakendamine) lg 1 kohaselt tsiviilkohtumenetluses avalduse, hagi, apellatsioon- või määruskaebuse esitamisel 2009. aasta

1.jaanuarist kuni 2012. aasta 30. juunini kehtinud määras tasutud riigilõiv tagastatakse menetlusosalise avalduse alusel, kui avalduse esitamise päevaks ei ole kohtumenetlus jõustunud lõpplahendiga lõppenud, osas, mis ületab riigilõivu tagastamise otsustamise ajal sama menetlustoimingu tegemise eest kehtivat riigilõivumäära rohkem kui 50 eurot. Käesoleval ajal kehtiva RLS § 59 lg 1 kohaselt hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. Kehtiva lisa 1 järgi riigilõiv hagihinnalt kuni 150 000 eurot on 1 500 eurot. Eeltoodu ja hageja 25.02.2016.a avalduse alusel kohus tagastas hagejale 26.02.2016.a määrusega enam tasutud riigilõivu summas 4891.16 eurot. TsMS 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hagilt hagihinnaga 73 206 eurot on hagihind kehtiva riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt 1 100 eurot. Seega hagejal on õigus hagist osalisel loobumisel saada tagasi riigilõiv summas 200 eurot (1500 – 1100 = 400 /2 = 200). Loobutud osas poole riigilõivu tagastamise avalduse on hageja teinud 26.02.2016.a. Riigilõiv teise poole ulatuses jääb selle menetlusosalise kanda, kelle suhtes kohus on teinud otsustuse menetluskulude kandmise kohta s.o. käesoleval juhul kohus on otsustanud menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.
2.VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest; lg 3 kohaselt käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. Sama seaduse § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada; lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. VÕS § 146 lg 2 kohaselt põhivõlgniku pankroti korral peab võlausaldaja esitama oma nõude pankrotimenetluses pankrotiseaduses ettenähtud korras. Pankrotimenetlusest teada saamisel peab võlausaldaja sellest viivitamata teatama käendajale. VÕS § 150 kohaselt kui sama kohustust käendab mitu isikut (kaaskäendajad), vastutavad nad võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt.
2.1.AS SEB Pank ja XX XXX XX (reg.kood xxxxxxxx) sõlmisid 05.10.2006.a. laenulepingu nr 2006029486, mille alusel AS SEB Pank laenas XX-le XXX XX kokku EUR 607 541 (p 3.1.) intressiga 6 kuu euribor + 1% aastas, kusjuures intressi maksmine tähtpäev iga kuu 5. kuupäev, laenu tagasimaksetähtaeg 05.10.2008.a., viivis lepingus kokkulepitud intressimäära kahekordne määr. Laenulepingu lisakokkuleppega 20.09.2007.a. vähendati lepingu p 3.1. sätestatud laenusummat 48677.- eur võrra (tl 7-14, 1 kd). Laenusumma suurus 558864.- eur.

XX XXX XX laenu tagastamiskohustust peale 05.10.2008.a. ei ole täitnud ning 15.10.2008.a. kuulutas Pärnu Maakohus välja XX XXX XX pankroti. Laenulepingust nr 2006029486 tulenevalt võlgnes XX XXX XX pankrotiotsuse seisuga 15.10.2008.a. AS-ile SEB Pank kokku EUR 465128.76, millest EUR 454888.01 on tagastamata laen, EUR 8622.15 on intressivõlgnevus ja EUR 1618.60 on viivisvõlgnevus. XX XXX XX (pankrotis) pankrotimenetluses on 06.02.2009.a. (nõuete kaitsmise koosolek) hageja nõue laenulepingu nr 2006029486 järgi tunnustatud summas 465 128.76 eurot, kroonides 7285038.99 krooni (tl 80-82, 1 kd). Hageja on esitanud nõude lähtudes põhivõla osast summas 375842.- eur. XX XXX XX võlgnevus seisuga 15.10.2008.a. oli 454888.01 eur. Käendajate J. P. (829.40 eur), H. T. (829.40 eur), M. K. (829.41 eur), T. U. ja T. U. (kokku 127.61 eur) poolt on kokku tasutud 2615.82 eur ja pankrotimenetlusest laekunud 76430.19 eur (XX XXX XX lõpparuanne tl 45-52, 3 kd). XX XXX XX põhivõlg seisuga 18.07.2014.a. on 375842.- eur, mille arvestus asub tl 53-55, 3 kd. Sama seis arvestuses seisuga 02.02.2015.a. (tl 132-134, 3 kd). Vaidlust ei ole selles, et T. U., kes oli XX XXX XX juhatuse liikmeks alates 20.06.2005 kuni 15.07.2011.a., on teadlik pankrotimenetluses nõuete esitamisest ja kaitsmisest. XX XXX XX osanikud olid T. U. alates 05.11.2003.a. kuni 15.07.2011.a., T. U. alates 05.11.2003.a. kuni 15.07.2011.a. ja M. K. alates 05.11.2003.a. kuni 15.07.2011.a. Seega ka T. U. ja M. K. olid teadlikud XX XXX XX pankrotimenetlusest. Laenulepingu nr 2006029486 nõuetekohase täitmise, laenusumma suurus 558864.- eur, tagamiseks sõlmisid 11.09.2007.a. käenduslepingud nr 2007030295 T. U.; nr 2007030296 T. U. ja nr 2007030299 M. K.. 09.03.2009.a. sõlmisid AS SEB Pank ja M. K. eelnimetatud käenduslepingule lisakokkuleppe 1. Käenduslepingute punkt 4.4 kohaselt vastutab käendaja panga ees täies ulatuses solidaarselt põhivõlgnikuga ja tagab kõiki panga nõudeid põhivõlgniku vastu, mis tekivad või võivad tekkida laenulepingust nr 2006029486. Iga käendaja laenulepingust tuleneva vastutuse piirmääraks käenduslepingute järgi on 1000 000 EEK s.o. EUR 63 911.65 (p 5). M. K. (829.41 eur, 12.02.2009.a. kokkuleppe), T. U. (63.81 eur, 13.02.2009.a. kokkulepe) ja T. U. (63.81 eur, 13.02.2009.a. kokkulepe) on kokku tasunud 957.03, millises summas on vastutuse piirmäära avestades nõuet vähendatud summani 62954.62 (63 911.65 -957.03). Seega hageja poolt nõutu ei ületa käendusega kokku lepitud piirsummat.

2.2.AS SEB Pank ja XX XXX XX sõlmisid 03.11.2006.a. laenulepingu nr 2006035692, mille alusel AS SEB Pank laenas XX-le XXX XX 1000000.- krooni (p 3.1.), intressiga 5 % aastas, kusjuures intressi maksmine tähtpäev iga kuu 3. kuupäev, laenu tagasimaksetähtaeg 03.11.2007.a., viivis lepingus kokkulepitud intressimäära kahekordne määr (15-21, 1 kd). Selle laenulepingu lisakokkuleppe nr 2, 20.09.2007.a. kohaselt suurendati p 3.1. sätestatud laenulimiiti 2000000.- krooni võrra 3000000.- kroonini s.o EUR 191 734.95. Alates 11.09.2007.a. sai uueks intressimääraks panga Eesti krooni laenude baasintress + 1,2 % aastas. Uueks laenutähtpäevaks loeti 03.09.2008.a. (tl 23, 1 kd). 28.08.2008.a. on tasutud XXX XX XX eest 3000.- krooni (tl 130, 3 kd). XX XXX XX laenu tagastamiskohustust peale 03.09.2008.a. ei ole täitnud ning 15.10.2008.a. kuulutas Pärnu Maakohus välja XX XXX XX pankroti. Laenulepingust nr 2006035692 tulenevalt võlgnes XX XXX XX pankrotiotsuse seisuga 15.10.2008.a. AS-ile SEB Pank kokku EUR 198 786.76 (EEK 3110336.97), millest EEK 2992838.74 s.o. 191277.26 eur on tagastamata laen, EEK 66021.21 s.o. 4219.52 eur on intressivõlgnevus ja EEK 51477.02 s.o. 3289.98 eur on viivisvõlgnevus.

XX XXX XX (pankrotis) pankrotimenetluses on 06.02.2009.a. (nõuete kaitsmise koosolek) hageja nõuet laenulepingu nr 2006035692 järgi tunnustatud summas 3 110 336.97 krooni s.o. 198 786.76 eurot (tl 80-82, 1 kd). Hageja on esitanud nõude põhivõla osast lähtudes. XX XXX XX võlgnevus seisuga 15.10.2008.a. oli 2992838.74 s.o. 191277.26 eur. XX XXX XX põhivõlg seisuga 18.07.2014.a. on 85717.64 eur, mille arvestus asub tl 56, 3 kd. XX XXX XX põhivõlg seisuga 03.02.2015.a. on 85180.96 eur, mille arvestus asub tl 129, 3 kd (XX XXX XX lõpparuanne tl 45-52, 3 kd). H. T.ga ja J. P.ga sõlmitud kompromissi summas 53660.26 eur raames on viimaste poolt tasutud 52815.29 eur. Vaidlust ei ole selles, et T. U., kes oli XX XXX XX juhatuse liikmeks alates 20.06.2005 kuni 15.07.2011.a., on teadlik pankrotimenetluses nõuete esitamisest ja kaitsmisest. XX XXX XX osanikud olid T. U. alates 05.11.2003.a. kuni 15.07.2011.a., T. U. alates 05.11.2003.a. kuni 15.07.2011.a. ja M. K. alates 05.11.2003.a. kuni 15.07.2011.a. Seega ka T. U. ja M. K. olid teadlikud XX XXX XX pankrotimenetlusest. Laenulepingu nr 2006035692 nõuetekohase täitmise tagamiseks (laenusumma 3000000.krooni s.o. EUR 191 734.95.) sõlmisid 11.09.2009.a. käenduslepingud nr 2007030260 T. U.; nr 2007030261 T. U. ja nr 2007030265 M. K.. 09.03.2009.a. sõlmisid AS SEB Pank ja M. K. eelnimetatud käenduslepingule lisakokkuleppe 1. Käenduslepingute punkt 4.4 kohaselt vastutab käendaja panga ees täies ulatuses solidaarselt põhivõlgnikuga ja tagab kõiki panga nõudeid põhivõlgniku vastu, mis tekivad või võivad tekkida laenulepingust nr 2006035692. Iga käendaja vastutuse piirmääraks antud käenduslepingute järgi on 1000 000 EEK s.o. EUR 63 911.65 (p 5). Vastutuse piirmäära avestades on nõuet vähendatud 53660.26 eur võrra summani 10251.39 (63 911.65- 53660.26). Seega hageja poolt nõutu ei ületa käendusega kokku lepitud piirsummat.

2.3.Käenduslepingute järgi nõutav kogusumma 73206.- eur (10251.39+62954.63=73206.02). Antud juhul tekkis käendajate vastutus automaatselt XX XXX XX poolt kohustuse rikkumisest. Võlausaldaja võib käenduslepingust tuleneva nõude käendaja vastu esitada kohe pärast põhivõlgnikupoolset täitmata jätmist. AS SEB Pank ja M. K. sõlmisid 12.02.2009.a. kokkuleppe (tl 67, 1 kd) ning 13.02.2009.a. sõlmisid kokkuleppe T. U. ning T. U. (tl 70, 71, 1 kd), milliste kohaselt käendajad tunnistasid XX XXX XX võlga hageja ees ja kohustusid tasuma igakuiselt 1000.- krooni ajavahemikus 25.03.2009.a. kuni märts 2010.a. ning hiljemalt 01.03.2010.a. pidi sõlmitama käenduslepingute täitmiseks uus kokkulepe. Sõlmitud kokkulepete täitmine oli osaline. Kostjad hageja poolt täpsU.tud nõude arvestust ei ole vaidlustanud.
2.4.Käenduslepingute sõlmimise ajal 11.09.2007.a. VÕS 143 kehtinud redaktsiooni kohaselt (1) Tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on tarbija. (VÕS § 143 lg 1 kehtib alates 05.04.2011.a. järgmises redaktsioonis. Tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik.) (2) Tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Kehtinud VÕS § 34 kohaselt tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (kehtetu alates 13.06.2014.a. Kehtib VÕS § 1 lg 5). Tarbijakaitseseaduse § 2 kohaselt on 1) tarbija – füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega. XX XXX XX osanikud olid T. U. alates 05.11.2003.a. kuni 15.07.2011.a., kusjuures T. U. oli ka juhatuse liige, T. U. alates 05.11.2003.a. kuni 15.07.2011.a., M. K. alates 05.11.2003.a.

kuni 15.07.2011.a., H. T. alates 27.04.2006.a. kuni 15.07.2011.a., J.K. alates 27.04.2006.a. kuni 15.07.2011.a, J. P. alates 20.06.2005.a. kuni 15.07.2011.a. (äriregistri andmed). Kostjad on tunnistanud, et nad sõlmisid käenduslepingu huvist XX XXX XX majandustegevuse vastu. Tegemist on kostjate poolt enda kontrolli all oleva äriühingu majandustegevusest tulenevate võlgade käendamisega. Seega tegutsesid kostjad põhikohustuse täitmist tagades majandustegevuses ja neil oli vahetu majanduslik huvi põhilepingute vastu, nende täitmise ja põhivõlgniku majandustegevuse vastu, mistõttu tegemist ei ole tarbijakäendusega. Riigikohus oma lahendis 3-2-1-148-11 on esile toonud järgmist. Riigikohus on 5. novembri 2008. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-89-08, mis puudutas VÕS § 155 järgi garantii andmist, märkinud, et juhul, kui äriühingu juhatuse liige sõlmib äriühingu kohustuse tagamiseks lepingu, siis tuleb teda eeldatavasti pidada tegutsenuks majandus- või kutsetegevuses VÕS § 155 lg 1 järgi juhul, kui ta oli samal ajal äriühingu ainsaks või põhiliseks osanikuks või aktsionäriks. Nimetatud eelduse ümberlükkamise koormus lasub äriühingu kohustust taganud sama äriühingu osanikust või aktsionärist juhatuse liikmel. 23. märtsi 2006. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-8-06 on Riigikohus asunud seisukohale, et osaühingu osaniku ja juhatuse liikme osaühingu kohustuse täitmise tagamiseks sõlmitud lepingule ei laiene võlaõigusseaduse tarbijakaitse sätted, kuna leping osaühingu kohustuse täitmise tagamiseks sõlmiti huvist ühingu majandustegevuse vastu ning osaühingu juhatuse liige ei olnud lepingus tarbija. Riigikohus on 8. detsembril 2009 tsiviilasjas nr 3-2-1-126-09 tehtud otsuse p-s 13 leidnud, et ainuüksi mittetulundusühingu juhtorganisse kuulumine ei ole käsitatav juhtorgani liikme käenduse andmisel iseseisva majandus- või kutsetegevusena. Kolleegium leiab, et sama kehtib ka äriühingu juhatuse liikme kohta. Samuti ei piisa selleks, et käenduse andmist saaks lugeda seotuks käendaja majandus- või kutsetegevusega, asjaolust, et käendaja on aktsiaseltsi, kelle kohustusi ta käendab, väikeaktsionär (vt 21. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-10, p 11). 23. märtsi 2011. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-17710 on kolleegium leidnud, et kokkulepe, millega äriühingu juhatuse liige võtab endale kohustuse vastutada äriühingu lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest, ei ole praktikas ebaharilik. Seega on Riigikohus leidnud, et äriühingu osanikule ja juhatuse liikmele ei laiene võlaõigusseaduse tarbijakaitsesätted. Käendaja, kes on käenduslepingu sõlminud ajendatuna isiklikust vahetust majanduslikust huvist põhilepingu sõlmimise, selle täitmise või põhivõlgniku majandustegevuse vastu, ei vaja käendaja tarbijakäenduslepingust tulenevat kaitset. Ülaltoodust lähtuvalt kostjad osanikena ja T. U. samal ajal ka juhatuse liikmena ei ole tarbijad ja vastutavad käendajana VÕS § 145 järgi.

2.5.Käesolevas asjas tehingute tegemise ajal (käenduslepingud 11.09.2007.a. ning laenulepingud 05.10.2006.a. ja 03.11.2006.a.) kehtis TsÜS § 86 redatsioonis, mille kohaselt heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Alates 01.05.2009.a. kehtiva TsÜS § 86 kohaselt (1) Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. (2) Tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. (3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Tarbijakrediidilepingute puhul eeldatakse, et pooltele

tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud krediidi kulukuse määra igakuise avaldamise korraldab Eesti Pank oma veebilehel. (4) Kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Lg 3 redaktsioonis alates 01.07.2015.a. (3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Lg 4 kehtetu alates 01.07.2015.a. Kohus on seisukohal, et rakendamisele kuulub tehingu tegemise ajal kehtinud seadus, mistõttu kostjate viide TsÜS § 86 kehtivale redakstioonile alates 01.05.2009.a. ei ole asjakohane. Õiguse üldpõhimõtetest tuleneb, et tehingu, asjaolu ja toimingu suhtes kohaldatakse nende tegemise ajal kehtinud materiaalõigust. Tehingu ja toimingu tegemisest hiljem jõustunud materiaalõiguse kohaldamine varem tehtud tehingu ja toimingu suhtes on võimalik ainult erandkorras, kui selline tagasiulatuv jõud on selgelt väljendatud seaduse rakendussätetes. Kohus osundab, et käesoleval juhul ei nähtu võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seadusest, et 01.05.2009 jõustunud TsÜS §-le 86 oleks kõnealune tagasiulatuv jõud ette nähtud. Kohus märgib, et Riigikohus oma lahendis 3-2-1-186-13 on selgitanud, et alates 1. maist 2009 kehtiva TsÜS § 86 redaktsiooni kohaselt on selles võrreldes enne nimetatud kuupäeva kehtinud redaktsiooniga tehtud olulised täiendused. Uus regulatsioon käsitleb senisest täpsemalt eelkõige tarbijakrediidilepingu (sh nn kiirlaenulepingu) võimalikku tühisust heade kommetega vastuolu tõttu. Muudatusi kehtestanud eelnõu (365 SE) seletuskirjast järeldub, et seadusandja eesmärk oli muuta kehtivat õigust nii, et mh (kiir)laenulepingust tulenevad kohustused ei oleks ebamõistlikult tasakaalust väljas ja vastaksid ühiskonna õiglustundele.

2.6.Kostjad leiavad, et nendega sõlmitud käenduslepingud on heade kommetega vastuolus ning seetõttu tühised. Heade kommete vastane on olnud hageja käitumine käenduslepingute sõlmimisel ja käenduslepingutega kostjatele pandud kohustus, mis seisneb selles, et pank pani kostjatele kohustused, mida nad ilmselgelt täita ei suuda, kohustuste ulatus ning käenduslepingutega võetud kohustuste täitmise võime oli omavahel ebaproportsionaalsed, pank ei kontrollinud, kas käendajatel on üldse sedavõrd palju vara, et nad suudavad oma käenduslepingutega võetud kohustused täita. Kohus on seisukohal, et kostjatega sõlmitud käenduslepingud ei ole kostjate poolt esile toodud asjaoludel vastuolus heade kommetega ega tühised. Siinkohal kohus viitab ka Riigikohtu seisukohale. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-157-14 asunud samuti seisukohale, et käenduslepingut TsÜS § 86 mõttes ei saa pidada heade kommetega vastuolus olevaks ainuüksi seetõttu, et kostjal oli väidetavalt käenduslepingute sõlmimise ajal vara vähem kui käenduslepingustest tulenev käenduskohustuse piirsumma, ega seetõttu, et hageja jättis väidetavalt kontrollimata kostja kui käendaja krediidivõimekuse ega järginud seega vastutustundliku laenamise põhimõtet (sama seisukoht Riigikohtu lahendis 3-2-1-169-13). Riigikohus rõhutab, et kuigi krediidiasutustele on krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustus sõnaselgelt sätestatud alates 1. jaanuarist 2007

kehtivas krediidiasutuste seaduse § 83 lg 3 redaktsioonis ning see on põhimõtteliselt järeldatav ka sama sätte varem kehtinud redaktsioonist, on krediidiasutusel selline kohustus siiski laenulepinguid sõlmides, aga mitte käenduslepingute puhul. Käendaja enda krediidivõimekuse kontrollimata jätmine käenduslepingu sõlmimisel ei anna siiski alust pidada käenduslepingut tühiseks ega kohaldada muid õiguskaitsevahendeid, sest vastutustundliku laenamise põhimõte kohaldub võlgniku ja võlausaldaja vahelises võlasuhtes, mitte aga käenduslepingule. Seega ei ole kostja käendusleping tühine ja kostja vastutab käenduslepingu järgi liisinguvõtja kohustuste täitmise eest. Kostja väitel pank lähtus käenduslepingute sõlmimisel ja XX-le XXX XX laenu andmisel üksnes oma majandusliku kasu saamise eesmärgist, kuid kohtus ei ole leidnud tuvastamist kostjate poolt esitatud asjaoludel hageja eesmärk käenduslepingute sõlmimisel ja XX-le XXX XX laenu andmisel kostjate arvel ebaõiglase kasu saamine. Kostjad on leidnud, et käenduslepingud on vastuolus heade kommetega ja tühised seetõttu, et pank pani kostjad XX XXX XX juhatuse liikmete ning osanikena sundolukorda, kuna käenduslepingute sõlmimata jätmisel ei oleks pank äriühingule täiendavat laenu andnud. Enne 01.05.2009.a. kehtinud TsÜS § 86 suhtes oli erinormiks TsÜS § 97, mille kohaselt tehingu teinud füüsiline isik võib tühistada tema poolt äärmiselt ebasoodsatel tingimustel tehtud tehingu, mille tegemisel teine pool kasutas ära tema erakorralisi vajadusi, sõltuvussuhet, kogenematust või muid selliseid asjaolusid. Seega sundolukorraks on kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust. Tehingu võis tühistada kuue kuu jooksul, arvates ajast, mil vastava asjaolu mõju lakkas (TsÜS § 99 lg 1 p 1). Seonduvalt eeltooduga sundolukorra alusasjaoludel ei saa olla 11.09.2007.a. sõlmitud käenduslepingud heade kommetaga vastuolus ega tühised. Kostjad ei ole käenduslepinguid nende poolt märgitu alusel tühistanud. Kohus osundab ka sellele, et kostjate väited maksevõime ja käendussumma suuruse vastuolu kohta, samuti sundolukorra kohta, on jäänud faktidega kinnitamata jätmise tõttu üldsõnaliseks, mistõttu ei ole võimalik väidetut ka tõendatuks lugeda. Vaatamata eeltoodule on hageja esitanud andmed 11.09.2007 seisuga käendajatele kuuluva vara kohta näitamaks, et kostjatel oli varalisi vahendeid eelpool märgitud käenduskohustuse võtmiseks. Käendajatele kuulus alljärgnev vara: M. K.ile Kinnistusraamatu andmetel kinnisasjad: - Xxxxx xxx xx, Xxxxxxxx xxxx, Xxxxx xxxx, Xxxxxxxxx (reg xxxxxxx– tl 57, 3 kd); - Xxxxx xxx xx, Xxxxxxxx xxxx, Xxxxx xxxx, Xxxxxxxxx (reg xxxxxxx – tl 60, 3 kd). Sealjuures oli Äriregistri teabesüsteemi andmetel M. K., lisaks XXX XX XX-le, seotud nelja äriühinguga (tl 62, 3 kd). T. U.le Kinnistusraamatu andmetel kuulusid järgmised kinnisasjad: - xxxxxxxx xx xx, Xxxxxxxx xxxx, Xxxxx xxxx, Xxxxxxxxx (reg xxxxxxx – tl 63, 3 kd); - Xxxxx xxx xx, Xxxxxxxx xxxx, Xxxxx xxxx, Xxxxxxxxx (reg xxxxxxx – tl 66, 3 kd); - Xxxxx xxx xxx, Xxxxxxxx xxxx, Xxxxx vald, Xxxxxxxxx (reg xxxxxxx – tl 69, 3 kd). Sealjuures oli Äriregistri teabesüsteemi andmetel T. U., lisaks XXX XX XX-le, seotud mitmete teiste äriühingutega (tl 71, 72, 3 kd). T. U.le Kinnistusraamatu andmetel kuulus kinnisasi xxxxxxxxxxxx xxx x, Xxxxxxxx xxxx, Xxxxx vald, Xxxxxxxxx (reg xxxxxxx – tl 73, 3 kd) ning Äriregistri teabesüsteemi andmetel seos, lisaks XXX XX XX-le, mitmete teiste äriühingutega (tl 76, 3 kd). Lisaks eeltoodule omasid kostjad läbi XXX XX XX ka xxxxxxx XX-d (reg xxxxxxx – tl 77-80, 3 kd). Kostjad antud andmeid varalise võimekuse kohta ei ole vaidlustanud.

2.7.Kostjad on vaidlustanud nõude suuruse täies ulatuses sellest aspektist, et nad ei saa vastutada panga poolt oma kohustuste rikkumisega iseendale tekkinud kahju eest, sest hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas olukord, kus kostjad peavad täitma kohustuse, mille täitmise vajadus tuleneb otseselt hagejapoolsete kohustuste rikkumisest.

Kostjate poolt esile toodud asjaolud on järgmised. Pank põhjusta.s ise teadlikult olukorra, kus põhivõlgniku vara müügist oli võimalik katta üksnes osa laenulepingute alusel võlgnetavast rahasummast. Pank vastutab vaidlusalusel juhul tekkinud olukorra eest, kus arvelduslaenu ning investeerimislaenu tagamiseks hüpoteekidega panditud vara tuli müüa põhjendamatult madalate hindadega ning XX-le XXX XX äärmiselt kahjulikult. Pank põhjustas oma käitumisega XX-le XXX XX olulist kahju saamata jäänud tulu näol, mille arvelt oleks saanud ilmselt ka panga nõuet kostjate vastu vähendada. Juhul kui pank ei oleks rikkunud oma KrAS-st tulenevaid kohustusi ning oleks käitunud heas usus ning kooskõlas mõistlikkuse põhimõttega, oleks ta lubanud äriühingul müüa kinnistud nende tegeliku hinna või mõnevõrra turuhinnast madalama hinnaga ning müügist saadud summa oleks katnud oluliselt suurema osa laenusaaja põhivõlgnevusest. Pank takistas XX XXX XX vara realiseerimist majanduslanguse tingimustes mõistliku hinnaga ning põhjustas seeläbi äriühingule ning äriühingu kohustusi taganud kostjatele kahju. Kostjad ei saa olla vastutavad selle eest, kui pankrotihaldur otsustas äriühingu vara panga nõusolekul ebamõistlikult madala hinnaga realiseerida. VÕS § 6 (Hea usu põhimõte) kohaselt (1) Võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. (2) Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. TsÜS § 138 sätestab, et (1) Õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. (2) Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. VÕS § 7 kohaselt (1) Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Kõigepealt kohus märgib seda, et lepingu tühisuse aluseks ei saa olla hea usu põhimõtte vastane käitumine. Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja ei ole tunnistanud kostjate 26.09.2011.a. kirjaliku vastuse p 2.3 märgitud asjaolusid ja kostjate poolt esiletoodu on jäänud paljasõnaliseks, kusjuures kostjate poolt esitatud väljavõtetega kinnistute enampakkumise kohta ei ole need asjaolud tõendatavad, siis seetõttu kostjate poolt märgitud asjaolusid ei ole võimalik lugeda tõendatuks, ja sellest tulenevalt ei saa hagi jätta rahuldamata sel alusel, et hageja nõue käendajate vastu on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja M. K.i poolt on tehtud viide üldisele majanduslangusele kui asjaolule, mille tagajärjeks oli kinnisvara realiseerimise võimatus (tl 298, 1 kd), ei ole käsitletav VÕS § 103 järgi kostja poolt kohustuse rikkumise vabandatavusena. Seaduse järgi käenduslepingu võib sõlmida lihtkirjalikus vormis, mistõttu ei saa M. K.iga sõlmitud käendusleping olla tühine seetõttu, et seda ei ole vormistatud notari juures. Samuti ei ole võimalik pooltevahelist õigussuhet lõpetada kolmandal isikul, sealhulgas ka mitte M. K.i poolt nimetatud Rooma Paavsti dokumendiga (vastuväide tl. 26, 3 kd).

2.8.Kokkuvõtvalt kostjad vastutavad hageja ja XXX XX XX vahel sõlmitud laenulepingutest tuleneva kohustuse täitmise eest. Hagejal on õigus nõuda kostjatelt kohustuse täitmist VÕS §§ 100, 101 lg 1 p 1, 108 alusel. Esitatud hagi kuulub rahuldamisele ja kostjatelt tuleb hageja kasuks välja mõista solidaarselt 73 206.- eurot. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine.
1.TsMS § 173 kohaselt (1) Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. (4) Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude

proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kui menetluskulud jäävad ühiselt mitme menetlusosalise, esmajoones kaashageja või -kostja kanda, tuleb lahendis märkida, kas nad vastutavad osa- või solidaarvõlgnikena. Hageja vähendas nõuet ja haginõudest osaliselt loobutud osas on menetluskulud jäetud solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 165 lg 3 kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus rahuldas AS SEB Pank hagi M. K.’i, T. U. ja T. U. vastu solidaarselt 73 206.- € nõudmiseks. Seega menetluskulud tuleb jätta solidaarselt M. K.’i, T. U. ja T. U. kanda.

2.TsMS 174 kohaselt (2) Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on alates hagiavalduse esitamisest taotlenud riigilõivu kostjatelt väljamõistmist. Hageja esitas 01.02.2016.a. menetluskulude nimekirja, mille kohaselt AS SEB Pank poolne menetluskulu tsiviilasjas nr. 2-11-16868 on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 6 391,16 eurot. Hageja palub välja mõista M. K.’ilt, T. U.’lt ja T. U.’lt solidaarselt AS SEB Pank kasuks tasutud riigilõiv summas 6 391,16 eurot. Kostjad on kirjalikus vastuses hagiavaldusele palunud menetluskulud jätta hageja kanda. Kostjad menetluskulude nimekirjale ei ole vastanud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud; lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on palunud määrata menetluskulud kindlaks summas 6 391,16 eurot, milleks on hagiavalduselt tasutud riigilõiv. Hagihinnaks 13.02.2015.a. seisuga (esitatud nõude vähendamise avaldus hagist osalise loobumise tähenduses) on 73 206.- eurot. Hagi esitamise seisuga 11.04.2011.a. oli hagihinnalt 127759.48 eurot riigilõiv 6391.16 eurot, mis on hageja poolt tasutud. Alates 01.07.2014.a kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus § 2.1 (Madalamate riigilõivumäärade rakendamine) lg 1 kohaselt tsiviilkohtumenetluses avalduse, hagi, apellatsioon- või määruskaebuse esitamisel 2009. aasta
1.jaanuarist kuni 2012. aasta 30. juunini kehtinud määras tasutud riigilõiv tagastatakse menetlusosalise avalduse alusel, kui avalduse esitamise päevaks ei ole kohtumenetlus jõustunud lõpplahendiga lõppenud, osas, mis ületab riigilõivu tagastamise otsustamise ajal sama menetlustoimingu tegemise eest kehtivat riigilõivumäära rohkem kui 50 eurot. Käesoleval ajal kehtiva RLS § 59 lg 1 kohaselt hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. Kehtiva lisa 1 järgi riigilõiv hagihinnalt kuni 150 000 eurot on 1 500 eurot. Eeltoodu ja hageja 25.02.2016.a avalduse alusel kohus tagastas hagejale 26.02.2016.a määrusega enam tasutud riigilõivu summas 4891.16 eurot. TsMS 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hagilt hagihinnaga 73 206 eurot on hagihind kehtiva riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt 1 100 eurot. Seega hagejal on õigus hagist osalisel loobumisel saada tagasi riigilõiv summas 200 eurot (1500 – 1100 = 400 /2 = 200). Loobutud osas poole riigilõivu tagastamise avalduse on hageja teinud 26.02.2016.a. Riigilõiv teise poole ulatuses jääb selle menetlusosalise kanda, kelle suhtes kohus on teinud otsustuse menetluskulude kandmise kohta s.o. käesoleval juhul kohus on otsustanud menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud tuleb määrata kindlaks summas 1 300 eurot s.o. pool riigilõivust seoses hagist osalise loobumisega summas 200 eurot ja riigilõiv rahuldatud hagi osalt summas 1 100 eurot.

Kohus on jätnud menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Seega hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb rahuldada, määrata tuleb kindlaks menetluskulud summas 1 300 eurot ja kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista hageja kasuks riigilõiv summas 1 300 eurot.

3.Pärnu Maakohus 01.02.2013.a. määrusega otsustas anda T. U.’le riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtulikus menetluses kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Seega tuleb riigi poolt mittemenetlusosalisena kantud menetluse kulud tuleb jätta täielikult riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Tartu Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja