Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.11.2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-22-10888
Kohtuasi
X hagi Q, C ja F vastu elatise vähendamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.04.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Q, C ja F apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
Kostja I osas 877,50 eurot Kostja II osas 412,47 eurot Kostja III osas 506,80 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Olga Väina-Kesler Kostja I: Q (endine D, isikukood XXXXXXXXX) Kostja II: C (endine D, isikukood XXXXXXXXX) Kostja III: F (endine D, isikukood XXXXXXXX) Kostjate seaduslik esindaja Z ja lepinguline esindaja Danil Lipatov
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta asja materjalide juurde võtmata kostjate pärast apellatsioonitähtaega (s.o 24.08.2023, 15.09.2023, 20.09.2023, 21.09.2023 ja 27.11.2023) esitatud uued tõendid (kostjate I, II ja III täiendavaid kulutusi tõendavad dokumendid).
2.Rahuldada apellatsioonkaebus.
3.Tühistada Harju Maakohtu 19.04.2023 otsus osaliselt ja jätta X hagi rahuldamata.
4.Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud poolte endi kanda ning jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.
2-22-10888 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 26.07.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse Q (kostja I), C (kostja II) ja F (kostja III) vastu elatise vähendamise nõudes.
2.Hagiavalduse ja selle 22.08.2022 täpsustuse kohaselt mõisteti Harju Maakohtu 25.10.2019 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-19-1489 hagejalt kostja I kasuks välja igakuine elatis 247,50 eurot, kostja II kasuks igakuine elatis 230 eurot ning kostja III kasuks igakuine elatis 240 eurot.
3.Pärast tagaseljaotsuse tegemist on hageja abiellunud ja tal on sündinud veel kaks last – S (XX.XX.XXXX) ja Õ (XX.XX.XXXX). Hagejal on viis alaealist last, kes peavad olema majanduslikult võrdses olukorras. Hageja majanduslik olukord ei võimalda tasuda elatist vastavalt varem tehtud kohtulahendile.
4.Samuti soovib hageja tugineda õigusliku olukorra muutmisele. Kooskõlas elatiskalkulaatoriga moodustab kostja I elatis 175,64 eurot, kostja II elatis 149,29 eurot ja kostja III elatis 132,29 eurot. Hageja soovib, et kõik tema lapsed saaksid ülalpidamist võrdselt.
5.Eeltoodust tulenevalt palus hageja vähendada iga kostja osas elatist 150 euroni kuus. Hageja viitas perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tele 1, 3, ja 5, § 102 lg-le 2, § 2172 lg-le 2, tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg-le 1 ning §-le 497. Kostjate vastuväited
6.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Puudub alus elatise vähendamiseks. Kostjate andmetel on hageja igakuine palk vähemalt 3000 eurot kuus, seega ei ole alust nõuda elatise vähendamist. Kui hageja soovib, et kõik lapsed oleksid võrdsetes tingimustes, siis tuleb tema igakuine palk arvutada selliselt, et kõik lapsed saaksid ühesugust elatist. Hageja pakutud variant rikub kostjate õigusi ning elatise maksmise põhimõtteid, kuna kostjad osutuksid varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja teisest abielust pärinevad lapsed. Kõik hageja lapsed peavad saama elatist võrdsetes summades. Lisaks ei anna seaduse muutmine automaatselt alust elatise vähendamiseks.
2-22-10888 Maakohtu otsus ja põhjendused
8.Harju Maakohtu 19.04.2023 otsusega rahuldati hagi osaliselt. Maakohus muutis Harju Maakohtu 25.10.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-1489 väljamõistetud elatise suurust alljärgnevalt: 1) välja mõista hagejalt kostja I kasuks elatis 150 eurot (s.o baassumma 222,50 eurot, millest on maha võetud 1⁄2 lapsetoetusest ning 1/3 poole lasterikka pere toetusest, kuid kokku mitte vähem kui 150 eurot) alates 26.07.2022 kuni kostja I täisealiseks saamiseni (s.o 30.12.2026); 2) välja mõista hagejalt kostja II kasuks elatis 200 eurot kuus perioodil 26.07.2022 kuni 31.01.2023 ning elatis summas 150 eurot kuus (s.o baassumma 280 eurot, millest on maha võetud 1⁄2 lapsetoetusest ning 1/3 poole lasterikka pere toetusest, kuid kokku mitte vähem kui 150 eurot ja mitte rohkem kui 230 eurot) alates 01.02.2023 kuni kostja II täisealiseks saamiseni (s.o 11.02.2029); 3) välja mõista hagejalt kostja III kasuks elatis 199 eurot kuus perioodil 26.07.2022 kuni 31.01.2023 ning elatis summas 150 eurot kuus (s.o baassumma 299 eurot, millest on maha võetud 1⁄2 lapsetoetusest ning 1/3 poole lasterikka pere toetusest, kuid kokku mitte vähem kui 150 eurot ja mitte rohkem kui 240 eurot) alates 01.02.2023 kuni kostja III täisealiseks saamiseni (s.o 01.02.2031); 4) kostjate I-III kasuks välja mõistetud elatis suureneb lapsetoetuse ja/või lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust juhul kui elatise baassumma ja toetuste vahe ületab 150 eurot. Maakohus märkis, et juhul kui hageja on kohtumenetluse kestel kostjatele elatist maksnud, siis tasutud summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.
9.Maakohus viitas PKS §-le 96, §-le 97, § 102 lg-le 2, TsMS § 459 lg-le 1 ning §-le 497. Hageja on palunud vähendada elatist 150 euroni iga kostja osas tuginedes oma majanduslikule olukorrale, kahe täiendava alaealise lapse ülalpidamiskohustusele ja õigusliku olukorra muudatustele.
10.Maakohus tuvastas esmalt asjaolud, mis olid aluseks tsiviilasjas nr 2-19-14986 25.10.2019 kohtulahendi tegemisel. Tsiviilasjas nr 2-19-14986 esitatud hagiavalduse kohaselt moodustasid kostja I kulud kokku 495 eurot, kostja II kulud 460 eurot ning kostja III kulud 480 eurot. Kohus leidis, et kostja I igakuised kulud on käesoleval ajal kokku ca 445 eurot, kostja II kulud ca 560 eurot ja kostja III kulud 598 eurot. Seega on kostja I igakuised kulud võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga vähenenud ca 50 euro ulatuses, kostja II kulud suurenenud ca 100 euro ulatuses ning III kulud suurenenud 118 euro ulatuses.
11.Hageja majanduslik olukord ja teiste laste olemasolu ei ole käesoleval juhul aluseks elatise vähendamiseks. Arvestades hageja igakuist keskmist sissetulekut, ei saa asuda seisukohale, et elatise vähendamata jätmisel jääksid teised lapsed ja hageja ise halvemasse olukorda kui kostjad.
12.Käesoleval juhul on põhjendatud elatist vähendada tuginedes õigusliku olukorra muudatusele.
2-22-10888
12.1.Kuna alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS sätestab olulised muudatused seoses miinimumelatisega, siis saab iseenesest õigusliku olukorra muutus olla aluseks elatise vähendamisel. Kuna kostjad on välja toonud oma reaalsed igakuised kulud, siis ei saa lähtuda PKS § 101 lg-s 3 märgitud baassummast, vaid lähtuda tuleb kostjate reaalsetest kuludest. Kohus on pidanud kostja I igakuised kulutusi põhjendatuks 445 euro ulatuses, kostja II puhul 560 euro ulatuses ja kostja III puhul 598 euro ulatuses. Seega on baassummadeks, mida hagejal tuleks eelduslikult kostjate puhul kanda, 222,50 eurot (445/2), 280 eurot (560/2) ja 299 eurot (598/2).
12.2.Kohus arvestas kostjate seaduslikule esindajale laekuva lastetoetuse ning lasterikka pere toetusega tulenevalt PKS § 101 lg-st 5. Kohus märkis, et kuni 31.01.2023 tuleb baassummadest maha arvestada kostja I ja II puhul 80 eurot (s.o 1/2 peretoetusest 30 eurot ning 1/3 lasterikka pere toetusest 50 eurot) ja kostja III puhul 100 eurot (s.o 1/2 peretoetusest 50 eurot ja 1/3 lasterikka pere toetusest 50 eurot) ning alates 01.02.2023 maha arvestada kostja I ja II puhul 148,33 eurot (s.o 1/2 peretoetusest 40 eurot ja 1/3 poole lasterikka pere toetusest 108,33 eurot) ja kostja III osas 158,33 eurot (s.o 1/2 peretoetusest 50 eurot ja 1/3 poole lasterikka pere toetusest 108,33 eurot).
12.3.Hagejal tuleks tasuda elatist kuni 31.01.2013 kostjale I 142,50 eurot, kostjale II 200 eurot ning kostjale III 199 eurot. Alates 01.02.2023 on selleks summaks kostja I osas 74,17 eurot, kostja II osas 131,67 eurot ja kostja III osas 140,67 eurot. Kohus arvestas aga hageja nõudega ega vähendanud elatist alla 150 euro. Kohus pidas põhjendatuks vähendada tuginedes õigusliku olukorra muudatusele kostjale I makstavat elatist alates hagi esitamisest 150 euroni ning kostja II elatist 200 euroni kuus perioodil 26.07.2022 - 31.01.2023 ning alates 01.02.2023 150 euroni ja kostja III elatist 199 euroni kuus perioodil 26.07.2022 -31.01.2023 ning alates 01.02.2023 summani 150 eurot.
13.Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1). Apellatsioonkaebus
14.Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata. Hageja ei esitanud põhjendusi ega tõendeid, mis annaksid alust elatise vähendamiseks. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ning kohtu arvutused elatise kindlaksmääramiseks ei vasta kehtivale PKS regulatsioonile.
15.24.08.2023 seisukohas selgitasid kostjad, et elatiskalkulaatori järgi peaksid elatise summad olema vastavalt 324,52 eurot kostja I eest, 267,34 eurot kostja II eest ja 267,34 eurot kostja II eest. Seega on kohus teinud otsuse, mis on vastuolus PKS § 101 regulatsiooniga. Käesolevas menetluses puuduvad eeldused, mis annaksid alust mõista elatise välja alla miinimumi. Lasterikka pere toetuse arvestamisel peab kajastuma mitte 1/3 lasterikka pere toetusest, vaid 1/3 poolest toetuse summast. Seega peavad lõplikud summad olema igal juhul suuremad, kui kohtuotsuses need välja toodud on. Kohus ei ole täitnud selgitamiskohustust ning on jaotanud ebaõigesti tõendamiskoormise.
16.Kostjad esitasid 24.08.2023, 15.09.2023, 20.09.2023 ja 21.09.2023 uued tõendid kostjatega seotud kulutuste tõendamiseks. Vastustaja seisukoht
17.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostjate seadusliku esindaja kanda. Maakohus on õigesti elatise suurust vähendanud.
2-22-10888
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
18.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada. Ringkonnakohus teeb ise uue otsuse, millega jätab hagi tervikuna rahuldamata, kuid ei muuda menetluskulude jaotust maakohtus. Apellatsioonkaebus rahuldatakse. Ringkonnakohus määrab kindlaks ka apellatsiooniastme menetluskulude jaotuse.
19.Kuna kostjad vaidlustasid maakohtu 19.04.2023 otsuse hagi rahuldamise osas tervikuna, siis kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust tervikuna, lähtudes samas sellest, et apellatsioonkaebuse on esitanud ainult kostjad (TsMS § 651 lg 1).
20.Ringkonnakohus lahendab esmalt kostjate pärast apellatsioonkaebuse tähtaega esitatud tõendite vastuvõtmise taotlused. Kostjad on esitanud ringkonnakohtule järgmised tõendid. 1) 24.08.2023 esitas kostjate lepinguline esindaja neli tõendit, mis seonduvad kostja II hambaraviga (22.08.2023 raviplaan, lisa 1; ravi teostamiseks kostjate seadusliku esindaja (ema) AS-st LHV Finance võtnud laen, lisa 2; 22.08.2023 seisuga teostatud ravi maksumust tõendavad dokumendid, lisad 3 ja 4). Neid tõendeid ei saanud varem esitada, kuna need koostati augustis 2023. 2) 15.09.2023 esitas kostjate lepinguline esindaja kostja III huviringi hinna muutmise lepingu, millega tõendatakse, et uuest õppeaastast on iluvõimlemisklubi X tõstnud hinda. 3) 20.09.2023 esitas kostjate lepinguline esindaja kostja II hambaraviga seotud uued tõendid ning kostja I jalaraviga seotud tõendi. 4) 21.09.2023 esitas kostjate lepinguline esindaja tõendi kostja I jõusaalis käimise tasustamise kohta. 5) 27.11.2023 esitas kostjate lepinguline esindaja kaks tõendit kostjale I osutatud raviteenuse kohta. Ringkonnakohus saab aru, et kõik uued tõendid on esitatud seoses asjaoluga, et kostjate I, II ja III tegelikud kulud on suuremad kui maakohus arvestas. Ringkonnakohus jätab tõendid vastu võtmata, kuna neil ei ole praeguses asjas tähtsust (TsMS § 238 lg 1). Maakohus rahuldas hagi tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Kuna ringkonnakohus leiab, et maakohus on hagi rahuldades kohaldanud materiaalõiguse normi vääralt ning kostjate tegelikud kulud ei kuulu käesoleval juhul ringkonnakohtus hindamisele, puudub alus nende tõendite vastuvõtmiseks.
21.Apellatsioonkaebuse lahendamiseks täpsustab ringkonnakohus esmalt, millele hageja elatise vähendamise hagis tugines, millisele seisukohale asus maakohus ning mis on käesoleval juhul kostjate apellatsiooni piire arvestades ringkonnakohtu hinnata.
22.Esiteks tuleb välja tuua, et käesolevas asjas on tuvastatud, et 25.10.2019 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-19-14986 mõisteti hagejalt kostjate kasuks välja järgmine elatis (I kd, tl 4 ja pöördel): 1) igakuine elatis 247.50 eurot 30.12.2008 sündinud poja Q kasuks alates 27.09.2019 kuni Q täisealiseks saamiseni, s.o kuni 30.12.2026; 2) igakuine elatis 230.00 eurot 11.02.2011 sündinud tütre C kasuks alates 27.09.2019 kuni C täisealiseks saamiseni, s.o kuni 11.02.2029; 3) igakuine elatis 240.00 eurot 01.02.2013 sündinud tütre F kasuks alates 27.09.2019 kuni F täisealiseks saamiseni, s.o kuni 01.02.2031.
2-22-10888
23.Hageja esitas 2022. a juulis kohtusse hagi kostjate vastu 25.10.2019 otsusega välja mõistetud elatise vähendamiseks kahe põhjendusega. Eelkõige tugines hageja hagiavalduses ja hilisemates menetlusdokumentides sellele, et tema majanduslik seisukord on muutunud tulenevalt sellest, et talle on uues peres sündinud juurde kaks last, st tema ülalpidamisel on viis alaealist last, kes peavad olema majanduslikult võrdses olukorras (TsMS § 459, PKS § 102 lg 2, § 101 lg 5). Teiseks viitas hageja õigusliku olukorra muutumisele (st PKS alates 01.01.2022 kehtivatele muudatustele ja PKS § 2172 lg-le 2). Hageja taotles elatise muutmist selliselt, et ta peaks maksma igale lapsele 150 eurot kuus.
24.Maakohus selgitas pooltele tõendamiskoormist kahel korral. Esiteks selgitas maakohus 03.10.2022 määruses (I kd, tl 43 - 44 pöördel) hagejale, et hageja peab eelkõige tõendama enda majandusliku olukorra muutumist võrreldes 2019. aastaga. Kohus märkis, et muu hulgas tuleb hagejal välja tuua, millised olid tema igakuised sissetulekud eelmise avalduse menetlemise ajal (s.o 2019) ja kuidas need on võrreldes käesoleva ajaga muutunud. Samuti peab hageja tõendama, millised olid hageja igakuised väljaminekud eelmise avalduse menetlemise ajal ja kuidas need on muutunud. Ka peab hageja tõendama, milline oli tema varaline seisund (sh hagejale kuuluv kinnisvara, väärtpaberid, sõidukid, väärisesemed jms) eelmise avalduse menetlemise ajal ja kuidas see on võrreldes käesoleva ajaga muutunud. Kohus hoiatas hagejat, et kohtul on õigus nõuda asjakohast teavet ka tööandjalt, sh endiselt tööandjalt, samuti erinevatelt riigiasutustelt. Samuti peab hageja tõendama tema perekonda 19.10.2020 ja 29.03.2022 sündinud laste igakuiseid kulusid. Kohus määras tõendite esitamise aja ning kohtuotsuse kuulutamise aja (06.01.2023).
25.02.01.2023 uuendas maakohus menetluse, põhjendades seda sellega, et oli eelnevalt jätnud kostjate tõendamiskoormise täpsustamata (I kd, tl 174 ja pöördel). Kohus selgitas kostjatele, et kuigi käesoleval juhul menetleb kohus elatise vähendamise hagi, siis kui kostjad leiavad, et elatise vähendamine ei ole põhjendatud, on nad kohustatud tõendama, et nende vajadused on elatise väljamõistmise hetke seisuga kas samad (s.o 2019. a-l välja mõistetud suuruses) või suurenenud. Kohus märkis, et ilma vastavate tõenditeta saab kohus lähtuda PKS § 101 alusel arvutatavast elatisest. Kohus viitas, et alates 01.01.2022 kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust ei ole ning PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev. Samas ei ole ka uue regulatsiooni alusel elatise väljamõistmine miinimumist suuremas ulatuses välistatud, kui lapse vajadused on miinimumist suuremad. Asja õigeks lahendamiseks tuleb kostjatel seega kohtule selgitada, kas kostjate igakuised vajadused on elatise väljamõistmise hetke seisuga samad või suurenenud ning esitada sel juhul kohtule ka vastavad tõendid.
26.19.04.2023 otsuses asus maakohus tõendeid hinnates esiteks seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et tema majanduslik olukord ja teiste laste olemasolu oleksid käesoleval juhul aluseks elatise vähendamiseks. Seega ei tuvastanud maakohus PKS § 102 lg-s 2 ette nähtud mõjuvat põhjust hagi rahuldamiseks ja elatise vähendamiseks. Kuna maakohtu otsust selles osas vaidlustatud ei ole, siis ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi selles osas ei hinnata ei saa. Ringkonnakohus ei saa kostjate apellatsioonkaebuse põhjal – milles on vaidlustatud hagi rahuldamine – muuta maakohtu poolt hagi rahuldamata jätmiseks toodud põhjendusi ega hinnata neid tõendeid, mis olid seotud hageja enda majandusliku seisu väidetavast muutumisest tuleneva elatise vähendamise nõudega. Seda põhjusel, et ringkonnakohus ei saaks teha kostjate apellatsiooni piiridest väljuvat lahendit ega rahuldada hagi väidete alusel, mida maakohus tõendatuks ei pidanud. Seega saab ringkonnakohus kostjate apellatsioonkaebuse põhjal hinnata vaid neid maakohtu otsuse põhjendusi, mis andsid aluse hagi rahuldamiseks.
2-22-10888
27.Ringkonnakohus leiab, et maakohus tõlgendas vääralt PKS § 2172, kui rahuldas hagi ja vähendas käesolevas asjas elatist tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Kuigi maakohus uuendas 02.01.2023 menetluse ja andis kostjatele võimaluse oma tegelike kulutuste tõendamiseks, ei oleks maakohus saanud neid tõendeid arvestada hagi rahuldamisel PKS § 2172 alusel.
27.1.Nagu eespool märgitud, tugines hageja hagis eelkõige vaid temast endast tulenevatele asjaoludele – st sellele, et pere laienemine on muutnud tema majanduslikku olukorda ning see annab aluse elatise vähendamiseks PKS § 102 lg 2 alusel, samuti viitas hageja sellele, et kostjad saavad peretoetusi (PKS § 101 lg 5). Hageja ei tuginenud sellele, et kostjate tegelikud kulutused oleksid võrreldes 2019. a-ga vähenenud. Siinkohal tuleb veelkord märkida, et kuigi maakohus võttis faktiliste asjaolude muutumise tõttu elatise vähendamise põhjendatuse hindamisel arvesse ka kostjate tegelikke kulutusi, asus ta siiski seisukohale, et hageja hagi elatise vähendamiseks majandusliku olukorra muutumise tõttu ei ole põhjendatud. Seega tuvastas maakohus, et hageja välja toodud faktilised asjaolud ei annaks alust kindla summana välja mõistetud elatist vähendada.
27.2.Seejärel asus maakohus aga otsuse p-s 8.1 seisukohale, et kuna alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS sätestab olulised muudatused seoses miinimumelatisega, siis saab iseenesest ka õigusliku olukorra muutus olla aluseks elatise vähendamisel. Edasi leidis maakohus, et kuna kostjad on toonud välja oma reaalsed igakuised kulud, siis ei saa lähtuda PKS § 101 lg-s 3 märgitud baassummast, vaid lähtuda tuleb kostjate reaalsetest kuludest. Sellisest eeldusest lähtudes asus maakohus arvutuste tulemusel seisukohale, et õigusliku olukorra muutumisele tuginedes on põhjendatud vähendada kõikidele kostjatele makstavat elatist.
28.Ringkonnakohus leiab, et maakohus kohaldas vääralt materiaalõiguse normi, kuna PKS § 2172 ei saanud käesoleval juhul olla elatise vähendamise alusnormiks, sest hagejalt oli kostjate kasuks 2019. aastal välja mõistetud elatis konkreetsete summadena (vastavalt 247,50, 230 ja 240 eurot kuus), st need summad ei olnud seatud sõltuvusse seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäärast ega poole töötasu alammäära ulatusest kuus.
28.1.01.01.2022 jõustunud PKS muudatustega koos võeti vastu ka rakendussätted, sh PKS § 2172. PKS § 2172 lg 1 näeb ette, et kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022. aasta 1. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. PKS § 2172 lg 2 kohaselt, kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva PKS § 2172 lg-s 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele.
28.2.PKS § 2172 ei ole seega kohaldatav juhul, kui kohustatud vanemalt – nagu käesoleval juhul hageja – mõisteti elatis enne 01.01.2022 välja konkreetses summas, mis ei sõltunud ei seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäärast ega poole töötasu alammäära ulatusest kuus. Eeltoodut kinnitab PKS 01.01.2022 jõustunud muudatuste eelnõu seletuskiri, milles on selgitatud, et PKS § 2172 lg 2 näeb ette ka võimaluse pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, kui kohustatud vanem või laps ei nõustu rakendussättes ette nähtud uue elatise summaga, kuid et see rakendussäte (PKS § 2172) puudutab vaid elatise lahendeid, milles on elatis välja mõistetud muutuva suurusena, mitte fikseeritud summana (https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/b9d354cb-49c8-41a6-bf57-90f57aa37c74, seletuskirja lk 2 ja 10).
2-22-10888
28.3.Seda, et PKS § 2172 kohaldub vaid juhul, kui vanem oli kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatisraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, kinnitab ka kohtupraktika. Riigikohus on selgitanud, et kui kohustatud vanem või laps ei nõustu sama sätte esimeses lõikes (st § 2172 lg 1) nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele PKS § 2172 lg 2 alusel (RKTKo 30.11.2022, 2-20-9571, p 13, vt ka p 15-16). Seega, kui isikul tuli tasuda elatist kindla summana, mitte miinimumelatisena, siis ei muutunud makstava elatise suurus PKS § 2172 lg 1 alusel ning ei kohaldu ka PKS § 2172 lg 2. Seetõttu ei saa kohustatud vanem nõuda elatise vähendamist õigusliku olukorra muutumisele toetudes, vaatamata sellele, kas uus õiguslik olukord on kohustatud vanemale soodsam sellest, kui palju tal tuleb lapsele praegu elatist maksta, või millised on alates 01.01.2022 elatise arvutamise alused (nt TlnRnKo 21.06.2023, 2-22-2440, p 12, TlnRnKo 30.03.2023, 2-22-7891, p 22-24).
29.Kuna käesoleval juhul ei sõltunud hagejalt 2019. a-l välja mõistetud elatis seadusega kehtestatud elatisraha miinimummäärast ega poole töötasu alammäära ulatusest kuus, siis ei olnud maakohtul alust arvutada elatist omal algatusel ümber lähtudes kostjate tegelikest kulutustest ja tuginedes õigusliku olukorra muutumisele.
30.Ringkonnakohus selgitab, et eelnev ei tähenda, et hagejal ei oleks võimalik taotleda elatise vähendamist, kuid hageja peab selleks tõendama faktiliste asjaolude muutumise TsMS § 459 lg 1 ja § 497 kohaselt (vt V. Kõve jt, TsMS III. Kommenteeritud väljaanne, § 497, p 3.2.3 alap a, kus on selgitatud, et kuivõrd elatise muutmise nõude eelduseks on elatisnõude aluseks olevate asjaolude muutumine, peab just hageja (kas laps või vanem, kellelt on elatis välja mõistetud) tõendama, et elatisnõude väljamõistmise aluseks olevad asjaolud on muutunud; vt ka RKTKo 02.10.2008, 3-2-1-66-08, p 18; RKTKo 07.12.2009, 3-2-1-127-09, p 10). Kohtupraktikas on korduvalt selgitatud ka seda, et mõjuvale põhjusele PKS § 102 lg 2 mõttes peab samuti tuginema kohustatud vanem – st vanem, kes taotleb elatise vähendamist, peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid tõendama (RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 15.2, viitega varasematele lahenditele RKTKo 07.02.2018, 2-16-118651/31, p 10; RKTKo 28.10.2015, 3-2-1-124-15, p 15).
31.Käesoleval juhul on hageja ka oma vastuses kostjate apellatsioonkaebusele tuginenud faktilise olukorra muutumisega seonduvale väitele, et kuna tal on sündinud veel kaks last, siis on tal rohkemate alaealiste laste ees ülalpidamiskohustus, mis annab aluse elatise vähendamiseks, samuti viitab hageja sellele, et kostjad saavad lapsetoetusi (PKS § 102 lg 2, § 101 lg 5). Need väited ei anna aga alust varem konkreetses summas välja mõistetud elatise vähendamiseks õigusliku olukorra muutmise tõttu PKS § 2172 alusel. Ringkonnakohus on juba eespool märkinud, et arvestades seda, et hageja ei ole maakohtu otsust vaidlustanud, ei saa ringkonnakohus teha otsust, mis kostjate apellatsioonkaebuse alusel halvendaks kostjate endi olukorda. Seega ei saa ringkonnakohus hinnata, kas muud faktilised asjaolud oleksid andnud aluse elatise suuruse muutmiseks.
32.Kostjad on vaidlustanud apellatsioonkaebuses ka selle, kuidas maakohus on uue elatise arvutanud, sh toonud välja, milline oleks nende arusaamist mööda elatis PKS § 101 ja elatiskalkulaatori järgi, samuti heidavad kostjad maakohtule ette selgitamiskohustuse täitmata jätmist ja ebaõiget tõendamiskoormise kohaldamist (st et elatise alla miinimumsumma määramise põhjendatust peaks tõendama hageja, mitte kostjad). Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu, ei pea
2-22-10888 ringkonnakohus menetlusökonoomiast lähtudes apellatsioonkaebuse muudele väidetele täiendavalt vastama.
33.Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu 19.04.2023 otsuse osaliselt ning teeb asjas uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
34.Kostjad ei ole vaidlustanud maakohtu otsuse resolutsiooni p 4, millega jäeti menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1). Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse selles osas tühistamiseks või muutmiseks ei ole alust.
35.Ka apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jäävad poolte endi kanda, kuna Riigikohtu praktika kohaselt tuleb menetluskulud hagilises perekonnaasjas jätta kõigis kohtuastmetes poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1; RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 21). Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei ole vaja neid kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.