2-15-15499/24 - Ühinguõigus - Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

5.Välja mõista GARAAŽIÜHISTULT XXX XXXkasuks viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue GARAAŽIÜHISTU XXX on kantud äriregistrisse 02.03.2000. Üheks asutajaks oli XXX (surnud XXX), kellele kuulus garaažiboksi nr 13 ainukasutusõigus. XXXi pärijaks on XXX, kes kooskõlas ühistu põhikirjaga sai pärijana ühistu liikmeks ja omandas sellega kõnealuse garaažiboksi ainukasutusõiguse. Hagiavalduse kohaselt on äriregistris märgitud küll GARAAŽIÜHISTU XXX juriidiliseks vormiks mittetulundusühing, kuid sellele kohaldatakse siiski 01.01.2005 jõustunud hooneühistuseadust. See tuleneb hooneühistuseaduse rakendussätetest. Muu hulgas on 18.12.2007 kinnitatud ühistu uus põhikiri ja ühistu nimeks on määratud „Hooneühistu XXX”. Hageja soovis 2015. a suvel võõrandada oma liikmelisust ühistus, mis vastavalt hooneühistuseadusele peab olema notariaalselt tõestatud ning selleks oli vaja esitada notarile ühistu juhatuse poolt peetav ühistu liikmete nimekiri. Ühistu liikmete nimekirjast nähtub ühtlasi, millisele hooneosale (garaažiboksile) on hagejal ainukasutusõigus. Vaatamata ühistu juhatusele esitatud korduvatele nii suulistele kui ka kirjalikele päringutele hagejale liikmete nimekirja ei väljastatud. Hageja märgib, et ühistu juhatus pole täitnud oma kohustust esitada äriregistrisse ajakohastatud liikmete nimekiri. Eeltoodust tulenevalt nõuab hageja enda GARAAŽIÜHISTU XXX liikmelisuse tuvastamist ning ühtlasi sellega seonduvalt garaažiboksi nr 13 ainukasutusõiguse tunnustamist, et tal oleks võimalik teostada võõrandamistehing. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja palub jätta hagi läbi vaatamata, sest hagejal ei ole antud juhul võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Kostja leiab, et kuivõrd GARAAŽIÜHISTU XXX juriidiliseks vormiks on äriregistri kohaselt mittetulundusühing, siis tulenevalt mittetulundusühingute seadusest ei saa liikmelisust üle anda ega pärandada. Seega ei saa hageja liikmelisust võõrandada ka juhul kui kohus tuvastab hageja liikmelisuse ning hagi eesmärki (võõrandamislepingu sõlmimise võimaldamine) pole sellest tulenevalt

võimalik ka saavutada. Kostja hinnangul on hageja esitanud täiesti tarbetu hagi, mille lahendamise vastu ei saa hagejal tegelikult huvi olla. Lisaks leiab kostja, et hooneühistuseaduse kohaldamise eelduseks on see, et garaažiühistu on ümber kujundatud hooneühistuks, kuid GARAAŽIÜHISTU XXX puhul pole seda tehtud. Hageja poolt viidatud põhikirja muutmine pole registrisse kantud. Hageja on kostja hinnangul esitanud kohtusse vale nõude, sest esmalt peaks hageja nõudma kostja ümberkujundamist. Kostja märgib 01.12.2015 esitatud seisukohas, et hagi on täiesti tarbetu ja selle esitamisel puudub õiguslik huvi, kuivõrd pooltel puudub vaidlus hageja liikmelisuse üle. Kostjal on iseenesest valmis kinnitus hageja liikmelisuse kohta, kuid hageja on soovinud sellise kinnituse väljastamist, milles kostja kinnitab hageja võlgnevuste puudumist kostja eest. Kostja märgib, et hageja on võlgu talle 3422,39 eurot. Kostja märgib, et on ühtlasi pakkunud 19.12.2013 toimunud kohtumisel liikmelisuse tõendit, kuid hageja ei võtnud seda vastu. Lisaks eeltoodule leiab kostja, et hageja on ise jätnud tegemata toimingud, et ta oleks kantud äriregistrisse ühistu liikmena. Kui hageja teinuks ise kõiki vajalikud toiminguid, saaks ta registrist vajaliku nimekirja. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Pooled vaidlevad selle üle, kas GARAAŽIÜHISTU XXX suhtes kohaldub hooneühistuseadus või mittetulundusühingute seadus ning kas kostja on kohustatud väljastama ühistu liikmete nimekirja hagejale. Sellest tulenevalt on pooltel erinevad seisukohad hagi nõude perspektiivikuse ja põhjendatuse üle. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et XXX on GARAAŽIÜHISTU XXX liige ja talle kuulub garaažiboksi nr 13 ainukasutusõigus. Hooneühistuseaduse (HÜS) § 20 lg 1 sätestab, et alates käesoleva seaduse jõustumisest võib liikmetega juriidilisi isikuid, kelle eesmärk on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse kinnisasja või hoonestusõiguse ning selle osaks oleva hoone omamisel ja valitsemisel, võimaldades liikmetel hoone kindlaksmääratud osade ainukasutust, asutada ainult käesolevas seaduses sätestatud korras. Sama sätte lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tunnustele vastavate enne käesoleva seaduse jõustumist asutatud juriidiliste isikute suhtes kohaldatakse hooneühistuseadust. Sellise juriidilise isiku põhikirja vastavusse viimist käesoleva seadusega võib nõuda iga asjaomase juriidilise isiku liige. Sama sätte lg 9 sätestab, et kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tunnustele vastava juriidilise isiku põhikiri on vastuolus käesoleva seaduse või tulundusühistuseadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut.

Kohus on seisukohal, et GARAAŽIÜHISTU XXX eesmärk on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse kinnisasja või hoonestusõiguse ning selle osaks oleva hoone omamisel ja valitsemisel, võimaldades liikmetel hoone kindlaksmääratud osade ainukasutust. GARAAŽIÜHISTU XXX on asutatud 02.03.2000 ning hooneühistuseadus jõustus 01.01.2005. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et GARAAŽIÜHISTU XXX tegevuses tuleb järgida hooneühistuseadust ning seda vaatamata asjaolule, kas ühistu on oma põhikirja vastavusse viinud hooneühistuseadusega või mitte. Samuti ei oma hooneühistuseaduse kohaldatavuse osas tähendust, kas ühistu on ennast formaalselt ümber kujundanud hooneühistuks või mitte. Asjaolu, et äriregistris on GARAAŽIÜHISTU XXX juriidiliseks vormiks mittetulundusühing, ei muuda eeltoodud sätete kohaldamist ega tähenda seda, et GARAAŽIÜHISTU XXX tegevuses kuulub kohaldamisele mittetulundusühingute seadus. HÜS § 8 lg 1 kohaselt tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama liikmesust, peab olema notariaalselt tõestatud. HÜS § 8 lg 4 kohaselt loovutamistehingu tõestamise korral saadab notar alates tehingu tõestamisest kahe tööpäeva jooksul äriregistri pidajale ning hooneühistu juhatusele käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 sätestatud andmete muudatused. HÜS § 6 lg 3 sätestab liikmete nimekirja kantavad andmed. HÜS § 1 lg 2 kohaselt hooneühistu suhtes kohaldatakse tulundusühistuseaduses sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Tulundusühistuseaduse § 15 lg 1 kohaselt peab ühistu juhatus ühistu liikmete nimekirja. HÜS § 6 lg 1 kohaselt peetakse hooneühistu liikmete nimekirja äriregistri juures. XXX päris garaažiboksi nr 13 ainukasutusõiguse ajal, mil hooneühistuseadus polnud veel jõustunud, sest XXX suri 28.05.2002 ning hooneühistuseadus jõustus 01.01.2005. Sellel ajal kehtinud mittetulundusühingute seaduse § 12 lg 2 kohaselt korraldas mittetulundusühingu liikmete arvestuse samuti juhatus. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et GARAAŽIÜHISTU XXX liikmete nimekirja pidamise kohustus on ühistu juhatusel ning ühistu juhatus peab vajadusel väljastama liikmete nimekirja, sh olukorras, kus see on vajalik ühistu liikmele tehingu tegemiseks. Kuivõrd ühistu liikmete nimekirja peab juhatus, siis on kohus seisukohal, et õige pole kostja seisukoht, mille kohaselt peaks ühistu liige hoolitsema nimekirja õigsuse eest. Seega ei saa antud olukorras ette heita hagejale tegevusetust. Kohus ei nõustu kosta seisukohaga, mille kohaselt tuleks hagi pidada õiguslikult perspektiivituks ning täiesti tarbetuks. Hageja on veenvalt tõendanud, sh tunnistajate ütlustega (tlk 19, 100), et vaatamata korduvatele päringutele pole talle väljastatud liikmete nimekirja, millest nähtuks tema liikmelisus. Kostja väide, et ta on seda pakkunud 19.12.2013 kohtumisel, pole tõendatud. Kohtu hinnangul on see paljasõnaline väide, kuivõrd kostja pole suutnud tõendada, mis oli nimetatud kohtumisel väidetava dokumendi sisu. Seda pole suutnud muu hulgas tõendada tunnistajana üle kuulatud XXX(tlk 102). Tunnistaja XXXütluste kohaselt (tlk 100) on ta volikirja alusel korduvalt alates 2014.a nõudnud kostja juhatuselt liikmelisust kinnitavate dokumentide väljastamist, kuid kohtumistest ja dokumentide üleandmisest on erinevate põhjendustega kõrvale hoitud tänaseni. Tunnistaja XXX kinnitab ütlustega (tlk 98) samuti, et soovitud dokumente 19.12.2013 kohtumisel kostja üle ei andnud. Kohus leiab, et antud juhul on tõendatud, et kostja juhatus pole väljastanud hagejale liikmelisust tõendavat nimekirja, mille pidamise kohustus juhatusel seadusest tulenevalt on. Kuivõrd hageja sooviks on tõendada enda liikmelisus GARAAŽIÜHISTUS XXX, siis oli

eeltoodust tulenevalt tuvastushagi esitamine vajalik, sest see tagab hagejale võimaluse sooritada vajalikke tehinguid oma liikmelisuse ja sellest tulenevate õigustega. Kostja on 01.12.2015 kohtule esitatud menetlusdokumendis kinnitanud (tlk 54), et puudub vaidlus hageja liikmelisuse üle, st kostja ei vaidle vastu sellele, et hageja on GARAAŽIÜHISTU XXX liige. Samuti pole kostja vaidlustanud seda, et hagejal on ainukasutusõigus garaažiboksi nr 13 suhtes. Seega tuleb tuvastada hageja liikmelisus GARAAŽIÜHISTUS XXX ja tema ainukasutusõigus garaažiboksi nr 13 osas. Hageja esitas 08.04.2016 ning kostja esitas 12.04.2016 taotluse 06.04.2016 toimunud Harju Maakohtu kohtuistungi protokolli parandamiseks. Pooled pole paranduste tegemisele vastu vaielnud. Vastavalt TsMS 53 lg 2 on menetlusosalisel on õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Protokoll on allkirjastatud ja edastatud pooltele 06.04.2016. TsMS 53 lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral teeb kohus protokollis parandused. Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile. Kohus, tutvunud esitatud hageja ja kostja taotlusega, leiab, et need on osaliselt põhjendatud. Kohus rahuldab osaliselt taotlused ning loeb 06.04.2016 kohtuistungi protokollis läbivalt „kostja I“ ja „kostja II“ asemel õigeks „kostja“. Ülejäänud osas ei ole taotlused põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt TsMS § 50 lg 1 peab protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Sama paragrahvi lõige 1 p 8 kohaselt peab protokollis olema kirjas menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. Kohus leiab, et antud juhul ei ole tegemist asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt oluliste protokolli muudatustega. Põhisisu osas on poolte seisukohad protokollis piisavalt kajastatud, samuti on poolte seisukohad kajastatud kirjalikes dokumentides. Protokoll ei ole kohtuistungi stenogramm ja seega puudub vajadus protokollis poolte sõnavõttu täpsustada. Kooskõlas TsMS § 53 lg-ga 4 jääb taotlus protokolli parandamiseks asja materjalide juurde. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama sätte lõige 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.