Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

2-22-2144

Vastuhagi Y esitas 05.10.2022. a vastuhagi, milles palub lõpetada poolte ühisomand kinnisasjale registriosa numbriga xxxx (Xxxx korter) ning kinnisasjale registriosa numbriga xxxx (Xxxx kinnistu) selliselt, et kinnisasjad müüakse avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagatakse poolte vahel võrdsetes osades, alternatiivselt Xxxx kinnistu puhul 60/40 proportsioonis.

2-22-2144 Kostja (vastuhageja) on seisukohal, et poolte abielulised suhted kestsid 2000. a lõpuni ning vaidlusalused kinnistud omandati poolte abielu ajal ehk nad on poolte ühisvara. Hageja (vastuhagis kostja) 03.11.2022. a seisukohas vastuhagile vaidleb hageja kostja vastuhagile vastu ja jätta see rahuldamata ning kinnisasjad hageja (X) ainuomandisse ilma hüvitise maksmise kohustuseta kostjale (Y). 30.10.2023. a kohtuistungile kostja ei ilmunud ega teatanud mitteilmumise mõjuvast põhjusest. Kostja endise lepingulise esindaja sõnul oli kostja teadlik istungi ajast ja kohast (tl 213). Kohtuotsuse põhjendus Kohus on seisukohal, et Xi hagi tuleb rahuldada ja Yi vastuhagi jätta rahuldamata. Pooled ei vaidle selle üle, et nende abielu sõlmiti xxxx. a (abielutunnistus tl 6) ning lahutati xxxx. a (abielulahutuse tunnistus tl 7). Pooled vaidlevad selle üle millal lõppesid nende abielulised suhted ning selle üle kas Xxxx korteriomand ja Xxxx kinnistu kuuluvad poolte ühisvara hulka või mitte. Vaidlus puudub selles, et kohtuotsuse tegemise aja seisuga on kinnistusraamatuse kantud mõlema kinnisasja ainuomanikuna sisse hageja X (kinnistusraamatu väljavõtted tl 8 ja 9). Selleks, et otsustada kas Xxxx korteriomand ja Xxxx kinnistu kuulub poolte ühisvara hulka, tuleb kindlaks teha ühisvara koosseis. Kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 1 ja § 211 järgi tuleb jagada ühisvara kehtiva PKS alusel, kuid ühisvara koosseis määrata kindlaks PKS § 210 lg 2 järgi vara omandamise ajal kehtinud PKS alusel (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.05.2014. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-3114). 01.01.1995-30.06.2010 kehtinud perekonnaseaduse (PKS1995) § 14 lg 1 järgi oli abielu kestel abikaasade omandatud vara küll abikaasade ühisvara, kuid abielusuhete lõppemise järel omandatud vara oli PKS1995 § 15 lg 1 järgi selle abikaasa lahusvara, kes varaeseme omandas. Seega omab ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel tähtsust abikaasade abielusuhete lõppemise aeg. Hagiavalduse kohaselt lõppesid poolte abielulised suhted 1994. a keskpaigaks. Kostja väidab, et need lõppesid 2000. a lõpul. Oma väited abielusuhete lõppemise aja kohta soovib kostja tõendada fotodega (tl 41-57) ja pangaväljavõtetega (tl 31-37) ning fotodega erinevatest kviitungitest (tl 38-40). Kohus on seisukohal, et mitte ükski eelnimetatud tõenditest ei tõenda poolte abielusuhete kestmist või lõppemise aega. Ülekanded laste arvelduskontodele 2000. a ning lastele deebetkaardi lepingu sõlmimine 2001. ja 2002. aastal ei tõenda hageja ja kostja abielusuhete olemasolu nimetatud ajal või sellele eelnenud ajal. Tegemist on tavapärase isa poolt lastele tehtava taskuraha või kingituse ülekannetega ning lastele pangakaardi loomisega. Nimetatut võib lapsevanem teha sõltumatult sellest kas tal laste emaga on abielulised suhted või mitte. Kohtule esitatud fotod erinevatest sündmustest ei tõenda abieluliste suhete olemasolu. Nimetatud fotod võivad kinnitada, et kostja osales mingitel perekondlikel üritustel või lapsed külastasid isa tema elu- või töökohas aga ei tõenda hageja ja kostja abieluliste suhete kestmist või nende lõppemise aega. Poolte abieluliste suhete lõppemise aega 1994. a kinnitavad 30.10.2023. a istungil ära kuulatud tunnistajad. Tunnistaja D sõnul (tl 187 pöördel) õpetas ta hagejale 1994. a raamatupidamist ja hageja ütles, et mees läks tema juurest ära teise naise juurde. Seda, et hageja ja kostja oleks perena 1994 või hiljem elanud, samas kortermajas elanud tunnistaja näinud ei ole. Korteri kommunaalkulusid kostja tunnistajale, kui korteriühistu raamatupidajale, kunagi tasunud ei ole.

2-22-2144 2000. a tasutud 5000 Eesti krooni (tl 40) tasus kostja tunnistajale AS S poolt osutatud metsaveo transpordi eest, mida kinnitab ka AS S majandusaasta aruanne (tl 146-149). Poolte abieluliste suhete lõppemist 1994. a kinnitasid ka tunnistaja P (tl 191) ning E. Tunnistaja E kinnitas (tl 192 pöördel), et hageja tütar jooksis lasteaiast tihti koju, et äkki isa tuleb koju ja siis ta ei näe teda, mis kinnitab, et kostja ei elanud sel ajal enam laste juures. Kostjat hagejaga perena elamas 1994. a ja hiljem tunnistaja näinud ei ole. Tunnistaja K (tl 192 pöördel – 193) kinnitas, et ei ole oma isaga alates lasteaiast perena koos elanud. Isa s.t kostja on neil külas käinud aga nad ei ole koos elanud. Tunnistaja ütlused on kooskõlas ka tema varasema kirjaliku seletusega (tl 65-67). Tunnistaja A (tl 193 pöördel) kinnitas, et hageja ja kostja kooselu lõppes 1994. a ning et kostjal oli juba 1995. a uus J nimeline elukaaslane. Kohus kuulas 30.10.2023. a istungil vande all ära hageja kes kinnitas, et tema ja kostja abielulised suhted lõppesid 1994. a (tl 196-197). Tunnistajate ütlustega on kooskõlas ka kostja endise elukaaslase T kirjalik seletus (tl 103), mille kohaselt hakkas ta kostjaga suhtlema 2000. a alguses ja enne seda oli kostjal mitmeaastane suhe J. Nimetatu lükkab ümber kostja väite selle kohta, et tema ja hageja abielulised suhted lõppesid 2000. a lõpus. Ti ütlused on kooskõlas tunnistaja Ai ütlustega, millest järeldub, et kostjal oli juba 1995. a suhe J ning ei saanud olla abielulisi suhteid hagejaga. Kohus loeb tunnistajate ütlustega ja hageja vande all antud seletusega tõendatuks hageja väite, et hageja ja kostja abielulised suhted lõppesid 1994. a esimeses pooles. Hageja ei saa negatiivset asjaolu dokumentaalsete tõenditega tõendada. Hageja on tõendanud seda tunnistajate ütlustega, mis on kohtu hinnangul usutavad. Kostja abieluliste suhete lõppemise aega tõendanud ei ole. Asjakohatud tõendid on lisaks eelpool käsitletud fotodele ka Kambja RSN täitevkomitee order nr 10 (tl 29), väljavõte tööraamatust (tl 30), arve/tšekk nr 33, 23.08.2007 (tl 38), fotod loetamatutest kviitungitest (tl 39), Dle tehtud ülekande kviitung summas 5000 Eesti krooni (tl 40) ja B OÜ asutamisleping (tl 41). Mitte ükski nimetatud tõenditest ei tõenda poolte abieluliste suhete lõppemise aega ega ole seostatav abieluliste suhete lõppemise asjaoludega. Tunnistaja D kinnitusel on temale tehtud 5000 kroonine ülekanne seotud metsaveoteenusega, mitte pooltevaheliste abielusuhetega. Tunnistajate ütlused ning hageja vande all antud seletus abieluliste suhete lõppemise aja kohta on usutavad kõik eraldivõetuna kui ka kogumis vaadelduna. Kohtul ei ole tunnistajaid ära kuulates tekkinud kahtlust, et tegemist võiks olla eelnevalt kokku lepitud tunnistustega. Tunnistajate poolt avaldatu oli piisavalt erinev detailides ja avaldatud loomulikult, et kõrvaldada kahtlus ütluste eelnevas pähe õppimises ja selle esitamises. Tunnistajate öeldut kinnitavad ka esitatud dokumentaalsed tõendid, muu hulgas hageja poolt tasutud koduga seotud arved (tl 142145), millest nähtub, et kostja pere ühisest majapidamisest peale 1994. a osa ei võtnud. Kohus loeb 04.07.1995. a kinkelepinguga (tl 10) tõendatuks, et hageja ema kinkis hagejale vallasasjadena Xxxx elamu koos kõrvalhoonetega. Harju maavanema 14.02.1997. a korraldusega nr 261 (tl 11-12) ja 04.04.1997. a ostu-müügilepinguga (tl 14) on tõendatud Xxxx maa ostueesõigusega erastamine hagejale ning erastamisväärtpaberi maksekorraldusega (tl 13) ostuhinna tasumine hageja eest Ci poolt 07.03.1997. a. Seega toimus Xxxx (endise aadressiga Xxxx (aadressi muutmise teade tl 16)) kinnisasja omandamine ja kinnistamine (tl 15) peale poolte abielusuhete lõppemist.

2-22-2144 17.05.1995. a ostu-müügilepinguga (tl 20) loeb kohus tõendatuks Xxxx korteri müümise hagejale ja selle kinnistamise hageja omandisse 19.09.2002. a (tl 21). Kohus loeb kolhoosniku tööraamatuga (tl 17-19) tõendatuks, et korteri eest tasus hageja oma vanaema tööosakutega. Korteri müügileping on sõlmitud ja kinnistamine toimus pärast poolte abielusuhete lõppemist. Kinnisasjade omandamiseks makstavad EVP kroonid ja tööosakud sai hageja kinkena. Kingitusena omandatu muutus PKS1995 15 lg 1 kohaselt abikaasa lahusvaraks. Seega ei ole hageja kinnisasjade omandamise eest tasunud abikaasade ühisvaraga. Kuna kinketehingud toimusid pärast abielusuhete lõppemist, ei oma tähtsust kas kinkelepingu tegemisel on järgitud lepingu vorminõudeid või mitte. Kinnisasjade omandamine toimus pärast abielusuhete lõppemist ja võimalik kinkelepingu vorminõude rikkumine ei muuda neid tehinguid kehtetuks ega loo kostjale omandit. Kostja tõendeid, mis tõendaks tema poolt kinnisasjade ostmiseks panuse andmist või lükkaks ümber hageja väited, esitanud ei ole. Toimiku leheküljel 88 olev 19.02.1997. a sularaha sissemaksu kviitung ei tõenda, et kostja oleks selle raha andnud hagejale kinnisasja omandamiseks. Tegemist on kostja Yi poolt sularaha 25 000 Eesti krooni sisse maksmisega kostja enda arvelduskontole, mitte hagejale või kinnisasja müüjale. Muid tõendeid kostja panuse kohta kinnisasjade omandamisel, kostja esitanud ei ole. Kostja vastuväited enda panuse suuruse kohta on paljasõnalised ning tõendamata. Xxxx korteris remondi tegemine 2000. ja 2007. aastal ei anna kostjale õigust omandiosa tekkimiseks nimetatud asjas, sest need on tehtud peale poolte abielusuhete lõppemist. Kostjal võib remondi tegemisest olla teoreetiliselt hageja vastu alusetu rikastumise või kahju hüvitamise nõue. Kuna kohus tuvastas poolte abieluliste suhete lõppemise hiljemalt 1994. a keskpaigaks, siis on mõlemad vaidlusalused kinnisasjad omandatud peale abieluliste suhete lõppemist ja kuuluvad hageja Xi lahusvara hulka. Kuna kohus rahuldab Xi hagi, siis välistab see vastuhagi rahuldamise. Kostja/vastuhageja Y ei ole tõendanud abieluliste suhete kestmist kuni 2000. a lõpuni ega kinnisasjade omandamist abieluliste suhete kestmise ajal või kostja panust nende omandamisse. Kostja/vastuhageja kõik sellekohased väited on paljasõnalised ning tõendamata. Menetluskulude jaotus ja suuruse kindlaksmääramine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldab hagi ja jätab vastuhagi rahuldamata, jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel kõik menetluskulud kostja Yi kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja Xi 01.11.2023. a menetluskulude nimekirja kohaselt olid hageja menetluskulud 9114, 20 eurot, mis koosnesid lepingulise esindaja kulust 6973,20 eurot, riigilõivust 2105 eurot ja registripäringutest 36 eurot. Hageja kasutas lepingulise esindaja teenuseid 33,25 tunni ulatuses, tunnihinnaga 180 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Hageja palub menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga, sest

2-22-2144 hageja ei ole käibemaksukohuslane ega saa esitatud arvetelt käibemaksu maha arvata. Hageja palub kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus tavapärase suurusega. Kulunud töötundide arv on kooskõlas asja keerukuse ja mahukusega ning esindaja poolt tehtud tööga. Kohtu hinnangul ei ole töötunde üle paisutatud ega lisatud sinna ebavajalikke kulusid. Õigusteadmisi mittenõudva töö eest on hageja lepinguline esindaja esitanud arve vähendatud töötunni hinnaga. Ülaltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja menetluskulude nõude ja määrab hageja menetluskulude suuruseks 9114,20 eurot ning kohustab kostjat tasuma nendelt kuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses nimetatud määras. Kohus määrab kostja Yi menetluskulude suuruseks 2967, 20 eurot, mis koosnevad õigusabikuludest 2547,20 eurot ja riigilõivust 420 eurot. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus tavapärase suurusega. Kulunud töötundide arv on kooskõlas asja keerukuse ja mahukusega ning esindaja poolt tehtud tööga. Kohtu hinnangul ei ole töötunde üle paisutatud ega lisatud sinna ebavajalikke kulusid. Kostja palub menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga. Kuna kohus rahuldab hagi ja jätab vastuhagi rahuldamata, siis jäävad kõik menetluskulud kostja Yi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 08.02.2024 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 22.11.2023 kohtuotsus.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.