Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine

Edasikaebamise kord Käesolevale kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus avaldajal ja kõigil asjast puudutatud isikutel Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kätte toimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Maakohus 02.05.2022 määrusega jättis X 27.04.2022 avalduse menetlusse võtmata ja andis tsiviilasja nr 2-22-6251 kohtualluvuse järgi üle Harju Maakohtule. Tartu Maakohus 12.05.2022 kirjaga saatis X 27.04.2022 avalduse ja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks Harju Maakohtule seoses kohtualluvuse muutmisega. Avalduse kohaselt X (isa, kohtumenetluses avaldaja) ja Y (ema, kohtumenetluses puudutatud isik) abielust sündis xxxx poeg C (laps, kohtumenetluses puudutatud isik). Isa, ema ja laps elasid Xxxx ja nimetatud korter on rahvastikuregistris registreeritud lapse elukohana. 03.04.2022 lahkus ema koos lapsega kodust oma vanemate juurde Tallinnasse isa teavitamata

ja isa sai sellest teada telefoni teel. Ema ei ole koos lapsega pere ühisesse kodusse naasnud ning on takistanud isal lapsega kohtuda. Isa on näinud alates 03.04.2022 last vaid korra. Pärast isa korduvaid palveid nõustus ema, et isa võib last näha 17.04.2022 Tallinnas, lapse ema vanemate elukoha läheduses mänguväljakul. Kokkusaamise juures viibisid isa ja lapse ema vanemad. Kui isa võttis lapse sülle, ründasid lapse ema vanemad lapse isa verbaalselt ja füüsiliselt ning asusid last isa käest ära kiskuma. Lapse ema isa tekitas lapse isale kehavigastuse. Lapse ema ega tema vanemad ei hoolinud lapse kohalolekust ega sellest, kuidas mõjub lapsele tema isa ründamine ja konflikti nägemine. Kuigi lapse ema vanemad ründasid lapse isa, kutsusid nad kohale politsei. Politsei võttis intsidendi osalistelt ja ka sündmuse tunnistajaks olnud kolmandatelt isikutelt seletused. Ema avaldas, et ta hakkab lapsega elama Tallinnas ja laps hakkab Tallinnas lasteaias käima ja nõudis, et isa annaks nõusoleku lapse elukoha muutmiseks. Isa ei ole nõus, et laps hakkab elama ja lasteaias käima Tallinnas. Ema teatas isale, et tema lubab isal last näha vaid kolmandate isikute juuresolekul Tallinna Perekeskuses. Vanemate vahel on tekkinud ületamatud erimeelsused lapse edasise elukoha ja lasteaia osas. Isa leiab, et lapse elukohaks peaks jääma lapse senine elukoht Tartus ning lasteaia ea saabumisel peaks laps hakkama Tartus lasteaias käima. Lapse vanemad on varasemalt leppinud kokku, et laps hakkab käima lasteaias Tartus ja laps on Tartus lasteaiakoha järjekorras. Isa on seisukohal, et ema tegevus ei lähtu lapse huvidest, vaid ema on seadnud esikohale enda huvid ja soovid. Ema käitumine osundab sellele, et kui laps jääb elama ema juurde, võõrandub laps isast. Isa elukohas ja lapse kodus on lapsele tagatud tema huvidele ja vajadustele vastavad elutingimused. Laps on elanud seal sünnist saati, tegemist on lapsele tuttava ja turvalise elukohaga. Isal on võimalik korraldada oma töö nii, et ta saab lapse eest hoolitseda ja lapsega tegeleda. Isa vanemad, vend ja venna pere elavad Tartus ja saavad teda vajadusel lapse eest hoolitsemisel aidata. Isa palus lõpetada vanemate ühine hooldusõigus lapse viibimiskoha määramises osas ja anda selles osas ainuhooldusõigus isale, alternatiivselt anda isale ainuotsustusõigus lapse elukoha määramise osas; anda isale ainuotsustusõigus lapse lasteaia määramise osas; määrata kindlaks lapse suhtluskord vanematega kuni lapse kooli minemiseni alljärgnevalt:

6.Tartu Linnavalitsus seisukohas vanemate avaldustele tegi ettepaneku suunata vanemad perelepitusteenusele, mis toetab vanemate kohtuvälisele kokkuleppele jõudmist. Isa avaldust ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ei toetanud, küll aga vajadust menetluse ajaks määrata suhtluskord isa ja poja kohtumiseks iganädalaselt päevasel ajal Tallinnas. 7.Isa palus jätta ema avaldus rahuldamata. Ema on esitanud isa kohta ebaõigeid ja alusetuid väiteid. Isa pole kunagi hoidnud last potil kauem, kui laps on ise olnud nõus, isa pole kunagi sundinud nutvat last potil istuma. Vanematel ei olnud lapse potil käimisega erimeelsusi kuni sekkusid ema vanemad. Ema vanemad avaldasid ka seisukohti, milline peaks olema lapse vanemate kodu ja kuidas seal asjad peaksid olema korraldatud. Tõele ei vasta ema väited selle kohta, kuidas isa last magama pani. Just isa tegeles mitu nädalat järjest lapse magama panemisega ning magas lapsega ühes toas, sest vanemad olid otsustanud, et ema ei anna enam lapsele rinda et ta saaks öösiti korralikult magada. Juba märtsi algusest ei andnud ema lapsele päevasel ajal rinda ning laps ka ei nõudnud seda enam. Laps sõi püreesid ja näputoitu ega vajanud enam rinnaga toitmist. Ebaõiged on ema väited tema suhtes seksuaalse vägivalla kasutamise kohta. Teised isa halvustavad väited on samuti valed. Laps on ainult olnud ainult korra hüsteerias, kui reisil olles ema jättis lapse üksi diivanile, laps kukkus alla ja kukkumisest tulenenud ehmatuse tõttu nuttis laps hüsteeriliselt. Isa on last näinud alates 04.04.2022 vaid korra Tallinnas mänguväljakul. Isa on teinud emale korduvalt ettepaneku lahendada tekkinud erimeelsused rahumeelselt ja pakkunud võimalusi (kokkusaamised, pereteraapia) ja korduvalt avaldanud soovi lapsega kohtuda. Ema on keeldunud isaga koostööd tegemast, lapsesse puutuvat infot on jaganud napilt, isale saadetud pildid on tehtud lapse selja tagant. Isa suhted vennaga on olnud ja on lähedased. Vend, venna elukaaslane ja isa vanemad on nõus isa vajadusel lapse eest hoolitsemisel aitama. Isal on diagnoositud depressioon, kuid see pole takistanud ega takista tal olemast hea isa. Arsti poole pöördumise põhjuseks oli alates 2021 septembrist peres sageli esinenud tülid ja konfliktid. Ema suhtumine isasse oli pikka aega enne seda kui ema pere ühisest kodust lahkus halvustav ja alandav, ta ei olnud enam millegagi rahul ja ütles et lahkub ja isa ei näe enam kunagi oma last. Isa pakkus emale korduvalt pereteraapiasse minekut, ema ei näinud vajadust seda teha. Isa otsis võimalusi ka paariteraapiaks. Isa on teinud kõik selleks, et laps saaks elada ja kasvada mõlema vanemaga. Ema esitatud epikriisid tekitavad küsimusi ema tervise osas. Emal puudub isa suhtes igasugune austus ja ta ei aktsepteeri isa võrdse vanemana. Lapse huvides ei ole tema hooldusõiguse andmine vanemale, kes rikub lapse ja teise vanema õigusi ja huve. Ema kasutas lahkumiseks aega kui isa osales võistlustel, isa ta lahkumisest ei teavitanud. Ema on lahendanud vanemate vahelise vaidluse n.ö jõuga. Alust on arvata, et ema väited rinnaga toitmise kohta on esitatud selleks, et välistada lapse pikemalt isa juures viibimist. Isegi kui ema toidab rinnaga, siis ei ole eluliselt usutav, et see veel pikalt jätkub.

isast võõrandamiseni. Ema on korduvalt keeldunud isale lapse asjade kasutada andmisest. Isa tasub lapse ülalpidamiseks igakuiselt elatist. Lapse huvides ei ole elada vanemaga, kes püüab teha kõik selleks, et teine vanem lapse elus ei osaleks ja lapse käekäiguga kursis ei oleks. Lapse isa märgib, et ta on saanud lapsega kohtuda vaid maakohtu poolt määratud ulatuses. Üksikud kokkusaamised on isa töökohustuste (eelkõige välisriigis viibimise) tõttu ära jäänud. Lapse haigestumise tõttu on 2023.a jäänud ära 10 lapse ja isa kokkusaamist ning isa haigestumise tõttu 2 kokkusaamist. Isa on korduvalt avaldanud soovi kohtuda lapsega täiendavalt esialgse õiguskaitse määruses ettenähtule, ema ei ole seda võimaldanud. Enne 2022.a jõule soovis isa lapsega Tartusse minna, et laps saaks seal isa ja isapoolsete sugulastega koos olla. Ema ei võimaldanud seda, viidates muuhulgas pikale sõidule. Ajal, mil vanemad veel koos elasid, käisid nad lapsega Austrias reisil ning tegid lapsega oluliselt pikemaid sõite, kui on sõit Tallinnast Tartusse ja tagasi. Ema ei arvanud siis, et pikad autosõidud lapsele kahjulikult mõjuvad. Ema on keeldunud võimaldamast isal teha lapsega videokõnesid, põhjendades seda sellega, et laps ei ole telefoniga harjunud. Isa hinnangul oleks juhul, kui laps elaks isa juures, lapse suhe mõlema vanemaga paremini tagatud kui elades ema juures. Alates 15.12.2022 on laps olnud isaga koos kolmel päeval nädalas. Laps tunneb end isaga koos olles hästi ja turvaliselt. Kordagi ei ole juhtunud, et laps ei oleks soovinud isaga kokkusaamisele minna või oleks tahtnud enne kokkusaamise lõppemist ema juurde tagasi minna. Lapse ja isa suhe on lähedane. Käesoleval juhul ei esine asjaolusid, mis annaksid alust asuda seisukohale, et lapse isa ei saa lapse eest hoolitsemise ja tema kasvatamisega lapse emaga võrdväärselt hakkama. Arvestades eeltoodud asjaolusid, on lapse huvid kõige paremini tagatud isa juures elades ja regulaarselt emaga suheldes. Isa on palunud määrata lapse ja vanemate suhtluskorra kindlaks nii, et laps viibib vanemate juures võrdse aja. Kui kohus leiab, et vahelduva elukoha kohaldamine ei ole käesoleval juhul lapse huvides, tuleks lapse ja vanemate suhtluskord määrata kindlaks nii, et lapse peamiseks elukohaks on isa elukoht ning ema juures viibib laps üle nädala nn pikkadel nädalavahetustel ning puhkuste ajal pikemate perioodide kaupa. Vastav suhtluskord võiks olla järgmine:

on isa lahkumiste/tööle asumise tõttu jäänud ära 5 kohtumist lapsega + 2 kohtumist on jäänud ära lapse isa haigestumise tõttu. Perioodil jaanuarist aprillini 2023 toimus lapse isal 4 reisi välismaale või erinevate linnade vahel. Kui palju isa isiklikult lapsega (mitte sugulastega jne) aega veedab, tema arendamise ja kasvatamisega tegeleb. Emale on teada ainult nende reiside arv, kuna need langesid lapsega kohtumise päevadele. Kui palju isa sel perioodil kokku Eestist eemal oli, on teadmata. Ka abielu ajal, kui pere elas veel koos Tartus, reisis isa seoses võistlustel osalemisega palju, enne lapse sündi ja selle ajal. Isa prioriteetideks oli reisimine, mitte lapsehoid ja ema abistamine. Isa käitumise tõttu on emal tekkinud hirm poja vaimse tervise ja heaolu pärast. Viimasel ajal, peale isaga kohtumisi, esinevad lapsel kriimustused ja sinikad kogu kehal. Kui ema küsis lapse käest mis see on, siis vastas laps, et „isa“. Isa kirjutas vastuseks emale, et need ei ole tema poolt tekitatud ning eeldas, et ema korteris elab kass. Ema korteris ei ole ja ei ole kunagi kassi olnud. Enne isaga kohtumist ei olnud lapsel kriimustusi. Laps muutub väga rahutuks peale isaga kohtumisi, esimesel ööl peale kohtumist magab halvasti, tihti ärkab ja öösiti karjub. Järgmisel päeval laps sõna otseses mõttes „ripub“ ema küljes, otsib temaga pidevalt füüsilist kontakti, hakkab nutma, kui ema kaob tema vaateväljast ära. Sellest võiks teha järelduse, et sellised intensiivsed kohtumised 3 korda nädalas 9 tunni kaupa mõjutavad lapse psüühikat ja emotsionaalset seisundit negatiivselt. Kaheaastase lapse psüühika ei ole veel valmis emotsionaalseks ülekoormuseks ning seda asjaolu peab arvestama suhtluskorra määramisel. Praegusel juhul tuleks kohtul hinnata mh seda, kas olukorras, kus isa elukoht on Tartus ja ema elukoht Tallinnas, oleks vanemate ja lapse jaoks võimalik mõistlik lahendus selline, mis võimaldaks lapsel käia lasteaias ühes kohas, ilma et elukoha osas oleks vaja vanemate õigusi piirata. Lähtuvalt lapse huvidest, peaks lapse hooldusõiguse elukoha määramise ja lasteaia valiku osas andma emale. Ei ole reaalne, et laps saaks käia kahes lasteaias korraga või vanemad sõidutaksid last ühest Eesti otsast teise lasteaeda. Arvestades neid faktilisi asjaolusid, samuti lapse käitumist peale isaga kohtumist, leiab ema, et 9-tunnised kohtumised 3 korda nädalas ei ole lapse ja tema tervise huvides, mistõttu tuleb neid kohtumisi hetkel vähendada. Arvestades lapse vanust, peavad need kohtumised toimuma kaks korda nädalas 10-16. Kui isa soovib lapsega kohtuda nädalavahetusel, siis võiks isa teisipäeva ja reede asemel kohtuda lapsega pühapäeval. X suhtes on alustatud kriminaalmenetlus nr xxxx KarS § 1411 lg 1 järgi, mida menetleb Lõuna Politseiprefektuuri menetleja V. Kriminaalmenetluses on kannatanu lapse ema. Kuna asi on kohtueelse menetluse staadiumis, siis ei ole kannatanul õigust avaldada asjaga seotud faktilisi asjaolusid. Hetkel kriminaaltoimik pole veel prokuratuurile edastatud. Nimetatud menetluse alustamise fakt võib viidata sellele, et isa on vägivallale kalduv isik, kuid lõpliku hinnangu annab siiski kohus. Hetkel ema lähtub siiski süütuse presumptsioonist, kuid kriminaalmenetluse alustamise fakt ja vägivallaga seotud kuriteo menetlemine, samuti kehavigastused lapse kehal, kriimustused ja sinikad peale isaga kohtumisi, võib iseloomustada isa ning viidata sellele, et isa käitumine, eriti arvestades tema poolt faktidega manipuleerimist pika aja jooksul (mis oli poolte abielu lahkumineku üheks põhjuseks), võib olla ettearvamatu ning seda tuleb kindlasti arvestada kohtumääruse tegemisel. Ema palus lõpetada vanemate ühine hooldusõigus elukoha määramise ja lasteaia valiku osas ning üle anda nendes küsimustes hooldusõigus emale. Alternatiivselt juhul, kui kohus leiab, et hooldusõiguse lõpetamiseks alust ei ole, anda emale otsustusõigus lapse elukoha määramise ja lasteaia valiku osas. Lapse huvides on määrata järgmine suhtluskord isaga:

seega ära neli lapse ja isa kokkusaamist. Kuigi ema teatas esmalt, et puhkusel viibimise tõttu ei toimu kokkusaamisi kuni 26.06.2023, sai isa alates 16.06.2023 lapsega taas kohtuda. Ebaselgeks jääb, miks ema esmalt väitis, et puhkuse tõttu ei saa kokkusaamisi toimuda kuni 26.06.2023, kui tegelikkuses oli ta hiljemalt 16.06.2023 tagasi Eestis. Ema ei kooskõlastanud lapsega reisile minemist isa ega küsinud isalt lapsega välisriiki reisimiseks nõusolekut. Vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus, mistõttu puudus emal õigus ainuisikuliselt otsustada lapse välisriiki minemise üle. Lapsega välisriiki reisimine ei ole tavahoolduse küsimus, mida vanem saaks lapse tema juures viibimise ajal ainuisikuliselt otsustada. Ema ei leppinud isaga kokku suhtluskorras muudatuste tegemises, vaid otsustas ainuisikuliselt, et perioodil 5.06.2023 kuni 13.06.2023 kohtumäärusega ette nähtud lapse ja isa kokkusaamisi ei toimu. Ema rikkus sellega esialgse õiguskaitse määrust. Isa palus, et ema võimaldaks tal reisil viibides lapsega videokõnesid teha. Ema vastavale ettepanekule ei vastanud. Isa soovis saada emalt infot selle kohta, kus laps reisil viibib ja kellega koos reisitakse. Ema ei ole sellele vastanud. Samuti ei ole ema nõustunud saatma isale reisil lapsest tehtud pilte. 21.07.2023 sai isa emalt e-kirja, milles ema andis teada, et viibib lapsega 24.07.-30.07.2023 Otepääl Marguse Spordibaasis laagris ning lapse ja isa kokkusaamised toimuvad 25.07.2023 ja 28.07.2023 seal. Ema ei arutanud taas isaga lapse laagrisse kaasa võtmist läbi. Samuti ei leppinud ema isaga kokku kehtiva suhtluskorra muutmises, vaid muutis ainuisikuliselt suhtluskorra tingimusi ning otsustas ainuisikuliselt, et laps viibib 24.07.-30.07.2023 temaga Otepääl laagris. Kõnealuse laagri puhul oli tegemist Sparta spordiklubi poolt korraldatud Fitcamp laagriga, mis oli suunatud eelkõige jõusaalitreeningutele. Tegemist ei olnud lastele, sh väikelastele, mõeldud laagriga. Pärast seda, et kui isa sai emalt info lapsega laagrisse minemise kohta, soovis ta teada, kes tegeleb lapsega ajal, mil ema ise treeningutest osa võtab ning millised on lapse olmetingimused laagris. Ema ei vastanud isa vastavatele küsimustele. Isa leidis, et laager, kus ema osaleda soovib, ei ole xxxxle lapsele sobiv. Isa pakkus välja, et laps oleks ajal, mil ema laagris viibib, isaga. Ema ei vastanud sellele ettepanekule ega arvestanud isa seisukohaga lapsega laagrisse minemise kohta. Isa võttis lapse 25.07.2023 ja 28.07.2023 Otepäält, sõitis temaga Tartusse ning õhtul taas tagasi Otepääle, et laps emale üle anda. Isa on seisukohal, et ema eelpool kirjeldatud käitumine annab alust asuda seisukohal, et lapse huvides oleks see, kui tema peamine elukoht oleks isa juures. Ema tegevusest ja seisukohtadest nähtub üheselt, et ta ei pea isa endaga võrdväärseks vanemaks ega seda, et isa lapse elus osaleks, oluliseks. Ema on korduvalt ja olulises määras rikkunud PKS-is sätestatud ühise hooldusõiguse regulatsiooni. Samuti on ema rikkunud kohtu poolt kehtestatud suhtluskorda. Ema ei toeta isa ja lapse suhet ega suhtlemist. Kogu käesoleva menetluse aja on ema püüdnud leida erinevaid argumente lapse ja isa suhtlemise minimeerimiseks, sh selleks, et isa ei saaks lapsega oma kodus aega veeta. Ema on avaldanud, et sõitmine Tartusse isa juurde oleks lapsele liiga koormav. Sellest oluliselt pikemat ja väsitavamat sõitu Bulgaariasse on ema pidanud aga lapsele sobivaks. Samuti on ema pidanud lapsele sobivaks olla emaga koos võõraste täiskasvanutega Otepääl laagris, kuid mitte koos isaga isa kodus. Isa ei saa lapsega mingilgi määral suhelda rohkem kui suhtluskorras on ette nähtud. Pärast naasmist Bulgaaria reisilt avaldas isa korduvalt (15.06.2023, 22.07.2023 ja 23.07.2023) soovi veeta lapsega nädalavahetus Tartus, oma kodus. Ema ei ole sellega nõustunud. Ema ei olnud nõus isegi sellega, et isa saaks lapsega videokõnesid teha, sh ajal, mil lapse ja isa kokkusaamised jäid tulenevalt sellest, et ema sõitis lapsega Bulgaariasse, ära. Isa märgib, et ta sai lapsega esimest korda teha kaks videokõnet alles 2023.a juuli alguses, mil ta viibis USA-s ega saanud seetõttu lapsega kohtuda. Olukorras, kus ema rikub isegi kohtumenetluse ajal, mil vanemate käitumine on tavapärasest suurema tähelepanu all, ühise hooldusõiguse regulatsiooni ja suhtluskorda ning sellega nii lapse kui isa õigusi, puudub mistahes alus arvata, et pärast kohtumenetluse lõppemist kaasab ema isa lapsesse puutuvate otsuste tegemisse, jagab isaga lapsesse puutuvat infot ning täidab suhtluskorda. Kui

laps jääb elama ema juurde, esineb tõsine oht isa veelgi suuremaks lapse elust kõrvale jätmiseks kui seni on toimunud.

Ema on jätkuvalt seisukohal, et isa ei ole võimeline teostama ühist hooldusõigust koos emaga ning teeb kõike selleks, et provotseerida konfliktolukordi. 03.09.2023 laps oli kutsutud koos emaga laste peole. Ema küsis isalt kas ta oleks nõus, et laps läheks sõprade juurde. Isa avaldas soovi ise minna lapsega peole. Ema seletas isale, et isa ei ole selle pere tuttav ja sinna minna võõrastel inimesel pole viisakas ja hea maitse. Sellele vastas isa, et siis ta veedab lapsega aega väljaspool seda üritust. Seega ei andnud isa emale nõusolekut minna laste peole koos lapsega, mis näitab egoistlikku käitumist isa poolt ja võimetust leida kompromisse. Kooselus isa kasutas ema ja lapse suhtes pidevat psüühilist vägivalda, alandas ema ja piinas last. Näiteks võib siinkohal tuua lapse isa absurdsed ja vägivaldsed reeglid ja kasvatamismetoodika: 1) alates lapse sünnist hoida last kraanikausi kohal, seda ka öösiti. Lapse 6-kuuseks saamisest lapse vägivaldne potile panemine, vaatamata lapse nutule, hüsteeriale, vastumeelsusele ning isa ei lasknud ema vannituppa. Isa võttis lapse siis, kui ise vajalikuks pidas, pani potile, jõudes korduste arvuga absurdini; 2) lapse hammustamine; 3) koduukse lukku panemine seestpoolt, olles lapsega kodus siis kui ema käis 10-15 minutiks poes (mis asus 3-4 min kaugusel majast). Isa selline käitumine hirmutas ema, nagu ka isa ebaadekvaatne käitumine ja ebastabiilne emotsionaalne seisund. Näiteks 1) 15.01.22 (lapse vanus 10k) isa ilma igasuguse selgituseta lahkus vihaselt ema ja lapse juurest tänaval, kui koos jalutati käruga ja ei vastanud ka SMSidele; 2) 28.01.22 (lapse vanus 10k) isa kõndis vihaselt kodunt minema (öösel ta ei ööbinud kodus), loopinud riideid – sellel hetkel ta ei hoolinud ka lapsest, kes kõike pealt nägi, oli hirmunud ja nuttis. 3) (Lapse vanus 10 k) isa on lõhkunud nõusid ja tal on kätest jooksnud veri, seda kõike lapse ja lapse ema ees. Ema ja laps nutsid, laps oli hüsteerias, kuid isa sellest ei hoolinud. Y poleks kunagi uskunud et isa, kes on haritud ja väliselt intelligentne inimene, on võimeline selliseid asju tegema lapse silmade ees. Selline isa käitumine ajas ema segadusse ning hirmutunne aina suurenes. Abi saamiseks helistas ema nii lasteabi kui eluliini telefonidele. Mõlemast kohast öeldi talle, et ta peab sellisest olukorrast välja saama, tema ja lapse psüühilise tervise säilitamiseks ja ohutuse tagamiseks peab lahkuma nende ühisest kodust ja elama lapsega turvalises kohas, isaga minimaliseerida kontakteerumist ja suhelda ainult kirja teel. Seetõttu on alusetud ka isa väited, et ema on rikkunud hooldusõigust. Ema püüdis säilitada lapse tervist ja vaimset tasakaalu. Ema ei olnud võimeline taluma vaimset pinget suhtes isaga, mis üha eskaleerus. 03.04.2022 ema jättis lauale kirja, et ta ei saa enam niimoodi elada ning sõidab koos lapsega Tallinnasse. Poolte kirjavahetusest tuleneb, et vanematel ei ole võimalik teostada ühist hooldusõigust olmeküsimustes, rääkimata siis veel lasteaia valikust. Viimasest kirjavahetusest on näha, et isa ei anna nõusolekut lapse panemiseks Tallinna lasteaeda, vaatamata asjaolule, et xxxx aastane laps elab juba 1 aasta ja 5 kuud Tallinnas. Alates suhtluskorra jõustumisest (3 korda nädalas, kl 10-19) pole kunagi isa toonud last koju õigeks ajaks, iga kord 10-15 min hiljem, eirates ema suulisi ja kirjalikke palveid ning eirates ka kohtumäärust. Viimasel ajal, peale isaga kohtumisi, esinevad lapsel kriimustused ja sinikad kogu kehal. Kui ema küsis lapse käest mis see on, siis vastas laps, et „isa“. Ema on küsinud isalt vigastuste tekkimise kohta ja saanud vastuse, et need ei ole tema poolt tekitatud ning eeldas, et ema

korteris elab kass. Ema korteris ei ole kunagi kassi olnud. Enne isaga kohtumist ei olnud neid kriimustusi lapsel. Samuti muutub laps väga rahutuks peale isaga kohtumisi, esimesel ööl peale kohtumist magab halvasti, tihti ärkab ja öösiti karjub. Sarnaseid juhtumeid on olnud veel, kus laps on isa juurest tulles olnud vigastatud. Arvestades lapse elukorraldust alates 03.04.2022, lapse seost emaga ja psühholoogi arvamust, mis on asjas kohaseks tõendiks, lapse püsivaks elukohaks peab jääma ema elukoht.

sõltunud kolmandast isikust. Kõnealuse isa tuttava haigestumise tõttu on paar kohtumist ära jäänud. Samuti ei pidanud isa sobivaks paluda temalt võimalust olla tema juures lapsega 01.01.2023, s.o vahetult pärast aastavahetust. Isa selgitas 22.08.2023 toimunud istungil, et kui lapse elukohaks saab isa elukoht või kui laps viibib tema juures pikemate perioodidena, ei käi ta enam senises ulatuses välislähetustes. Isal on võimalik oma töö korraldada nii, et ta saab lapse tema juures viibimise ajal lapsega koos olla, temaga tegeleda ja tema eest hoolitseda. Lapsega puhkusreisile Bulgaariasse sõitmiseks puudus isa nõusolek. Ema ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta on saatnud isale lapsest fotosid. Emal ei ole selliseid tõendeid ka võimalik esitada, sest ta ei ole saatnud isale fotosid lapse puhkusereisist. Ema esitatud ekirjavahetusest nähtuvalt on ema vahetult enne lapsega reisile sõitmist andnud isale teada, et ta sõidab lapsega puhkusele ning lapse ja isa kokkusaamised jäävad kuni 26.06.2023 ära. Kirjavahetusest ei nähtu, et ema oleks enne reisile sõitmist isalt lapsega reisile minemiseks nõusolekut küsinud. Isa ettepanekule sõlmida kokkulepe, mille kohaselt läheb ema puhkusele ja isa omakorda puhkab lapsega Tartus, ema ei vastanud. Ema otsustas lapse välisriiki reisimise üle ainuisikuliselt. Kui isa soovis võtta last 2022.a jõulude ajal paariks päevaks enda juurde, siis teatas ema 22.12.2022 sõnumis: „Väikese lapse ööbimine teises linnas ja sellised rasked reisid on lubamatud“. Oluliselt pikemalt Bulgaarias viibimist pidas ema seevastu lapsele sobivaks ja lubatavaks. Ema ei anna isale informatsiooni lapse kohta. See, et ema ei vasta isa küsimustele lapse kohta ega anna isale lapsesse puutuvat olulist infot, on tavapärane. Ema väited psühholoogilise vägivalla kohta on alusetud ja ebaõiged. Isa ei ole olnud ema ega lapse suhtes vägivaldne. Ema püüab luua tegelikkusest erinevat ja isa n-ö halvas valguses näitavat pilti isast ja isa käitumisest, eesmärgiga saavutada endale sobiv kohtulahend ning minimeerida isa rolli lapse elus. Isa märgib, et see, et ema helistas 3.04.2023 Lasteabi ja 04.04.2023 Eluliini telefonile, ei tõenda ema väiteid isa väidetava vägivalduse kohta. Ema väited selle kohta, et nii Eluliini kui Lasteabi numbril emaga rääkinud isikud teatasid, et ema peab enda ja lapse psüühilise tervise säilitamiseks ja ohutuse tagamiseks nende ühisest kodust lahkuma ja elama lapsega turvalises kohas, on paljasõnalised. Samuti ei ole teada, kas ema esitas Eluliini ja Lasteabi telefonidele helistades õiget informatsiooni või esitas ta isa käitumise kohta ebaõigeid andmeid, nii nagu ta on seda teinud käesolevas menetluses ja kohtuvaidlusele eelnevalt lastekaitsetöötajatele. Ema poolt 4.09.2023 kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on ema helistanud Lasteabi telefonile 3.04.2023 ja Eluliini telefonile 4.04.2023. Isa märgib, et ema lahkus nende ühisest kodust 3.04.2023 ajal, mil isa viibis võistlustel. Vähemalt Eluliini telefonile on seega helistatud pärast seda, kui ema oli lapsega pere ühisest kodust lahkunud. Ema rikkus 03.04.2023 lapse elukoha muutmisega vanemate ühist hooldusõigust. See, et ema ei soovinud enam isaga koos elada, ei andnud emale õigust ainuisikuliselt lapse elukohta muuta ja takistada isal lapsega kohtumast. Ema väited selle kohta, et isa vigastab last, on pahatahtlikud ning iseloomustavad ema suhtumist isasse. Isa ei ole olnud ega ole lapse suhtes vägivaldne. Ema väited, et laps on isa juurest naastes kriimusid ja sinikaid täis on tekitanud küsimusi ka isas, sest isa juurest lahkudes ei ole laps sellises seisundis olnud. Isa ja lapse tegevus on mitmekülgne, liikuv ja arendav. Isa ei saa välistada, et laps on end mänguhoos kriimustanud või mõne sinika saanud. Väikelaste puhul ei ole see tavapäratu. Ükski lapse kriimustus ega sinikas ei ole aga tekkinud isa tegevuse tulemusena. Seoses ema väidetega 29.08.2023 kirjeldatud olukorra kohta märgib isa, et nad mängisid lapsega inertsmootoriga autodega ning laps avastas, kuidas toimub auto pidurdamine

vastu erinevaid tasapindu. Laps pani auto ka kõrva vastu ja sai selle tagajärjel kõrvale kriimud. Ema väited selle kohta, et isa on lapsele kõrvaklappe ninna toppinud, on ebaõiged ja arusaamatud. Ema seisukohtadest saab järeldada, et ema vaatab last pärast lapse isa juurest saabumist üle. Isa leiab, et see, kui laps peab isa juurest naastes alati läbima ülevaatuse, on last kahjustav. Samuti on selline tegevus lapse ja isa suhet kahjustav. Lapsele võib sellise tegevuse tulemusena tekkida mulje, et isa juures käimine on teda ohustav. Nii lastekaitsetöötaja kui lapse esindaja on kohtunud lapse ja isaga, kui viimased on koos olnud. Lapse ja isa suhet on kirjeldatud lähedase ja turvalisena. Tallinna Perekeskuse 20.09.2022 kokkuvõttes on isa ja lapse suhted kirjeldatud järgmiselt: „Isa ja lapse omavahelist kontakti saab kirjeldada täiskasvanu ja lapse vahelise suhtena, mis on lapse jaoks emotsionaalselt lähedane ja turvaline. Laps käitub ning väljendab ennast meie töötajate hinnangul vanema juuresolekul vabalt ning iseloomulikult selles vanuses lapsele, kellel on oma vanemaga turvaline kiindumussuhe.“ Nimetatud kokkuvõttes on leitud, et „X (oskab) lapsega eakohaselt ja arendavalt suhelda, tegeleda, märkab tema vajadusi ning oskab tema eest hoolitseda. Isa reageerib adekvaatselt ka lapse rahutusele ja rahulolematusele. Isa oskab lapsega käituda nii suunavalt kui ka rahustavalt.“ Osutamine sellele, et isa on tarvitanud antidepressante ning sellest järelduse tegemine, et isa ei ole adekvaatne, on pahatahtlik. Isa on selgitanud, et depressiooni tekkimiseni viisid emapoolsed etteheiteid isa suhtes ning probleemide tekkimine vanematevahelises suhtes. Isa tundis, et vajab abi ja otsis seda. Emapoolsed väited isa perekonna kohta on ebaõiged. Isa pere on olnud alati teda toetav ja armastav. Lapse lasteaeda panemine enne maakohtu määruse tegemist, ei ole põhjendatud. 23.08.2023 sai isa emalt e-kirja, milles ema palus isa nõusolekut lapse eralasteaeda Xxxx panemiseks. Seoses ema ettepanekuga võttis isa ühendust nimetatud lasteaiaga. Selgus, et ema oli juba 18.07.2023, so ca 1 kuu enne istungit, sõlminud lasteaiaga kohalepingu. Nimetatud lepingu kohaselt pidi laps hakkama 04.09.2023 lasteaias käima. 22.08.2023 avaldati ema ja tema esindaja poolt seega ebaõigeid ning kohut ja isa eksitavaid andmeid selle kohta, et ema ei ole lasteaia osas veel valikut teinud. Maakohtu määruse tulemusena võib laps hakata elama Tartus ja käima Tartus lasteaias. Lapse huvides ei ole harjutada teda Tallinna lasteaiaga, kui ta hakkab Tartus lasteaias käima. Isa on seisukohal, et ema poolt asja juurde esitatud psühholoog L arvamusega tuleb jätta asja lahendamisel arvestamata. Tegemist on ebausaldusväärse tõendiga. L ei ole isaga enne kõnealuse arvamuse andmist suhelnud ega ühendust võtnud. Ei ema ega psühholoog pole isa sellest, et laps psühholoogi juures käib, teavitanud. Kutseregistri andmetel ei ole L puhul tegemist kliinilise psühholoogiga. Talle ei ole kutset väljastatud. L pädevus tekitab sellest tulenevalt küsimusi. Isa hinnangul on L arvamus ka vastuolus Tallinna Perekeskuse, kelle töötajad on erinevalt Lst isa ja lapse suhtlemist korduvalt jälginud, hinnangutega. Isa on kokkuvõtvalt seisukohal, et ema 04.09.2023 seisukohad kinnitavad ema väiteid selle kohta, et ema suhtumine isasse on äärmiselt negatiivne. Ema halvustab isa kui inimest ja vanemat. Ema ei toeta isa ja lapse suhet ega soovi, et laps ja isa saaksid koos olla. Kogu käesoleva menetluse on ema otsinud erinevaid argumente selleks, et isa saaks last võimalikult vähe näha ega saaks lapsega oma kodus olla. Ilmselgelt ei pea ema isa endaga võrdväärseks vanemaks. Isa hinnangul ei suuda ema eristada enda huve lapse huvidest. Ema seisukohtadest saab järeldada, et ema ei näe lapse ja isa koosolemises ega selles, kui lapsel on isaga hea suhe, midagi positiivset. Kuna ema ei soovi isaga suhelda, siis peaks ka laps ema hinnangul isaga võimalikult vähe koos olema. Isa leiab, et arvestades ema hoiakuid ja käitumist on alust arvata, et kui laps jääb elama ema juurde, siis tema suhe isaga kaob võib saab oluliselt kahjustada. Lapsega kooselava vanema mõju lapse hoiakutele ja arusaamadele on märkimisväärne. Kui

kõik isaga seonduv on ema arvates negatiivne, siis mõjutab see suhtumine paratamatult ka last. Selleks, et laps elus oleksid mõlemad vanemad ja lapsel oleks hea suhe mõlema vanemaga, peaks laps elama isa juures või viibima isa juures vähemalt poole ajast.

jäänud tema tööga seotud välismaal viibimiste ja haiguse tõttu. Samuti toob välja mitmed korrad, kui on sõitnud Tallinnasse ja planeeritud kohtumisi ei ole toimunud. X kinnitas vestlusel, et on teadlik, et laps käib Tallinna eralasteaias alates 04.09.2023 kolmel korral nädalas. Samas toob välja, et lasteaia kohalepingu sõlmis lapse ema 18.07.2023 temaga eelnevalt kooskõlastamata. X sõnul on Tartu Xxxx Lasteaias leping peatatud. X sõnul ei saanud ta lapsega veebi teel suhelda, kui laps oli emaga suvel Bulgaarias. Lapse isa sõnul ei informeerinud Y teda, millises hotellis ja kellega koos laps Bulgaarias viibib. Ajal, mil X ise viibis USA-s, sai ta kahel korral suhelda lapsega WhatsApp'i vahendusel. X leiab, et Y võõrandab teda lapsest. X soovib, et laps elaks tema juures Tartus. X arvates oleks lapse jaoks sobiv, kui laps viibiks ema juures Tallinnas üle ühe nädala neljapäevast pühapäevani. Xle on teada, et ta osaleb aastas kolmel võistlusel, mil on kodust eemal, nendel aegadel on lapse viibimiskoha osas valmis Yga kokku leppima. Y soovib, et laps elaks tema juures Tallinnas ja leiab, et lapse huvides oleks isaga kohtuda igal nädalal Tallinnas, senise kolme päeva asemel kahel päeval. Tartu Linnavalitsus leiab, et lapse huvides on stabiilne elu- ja kasvukeskkond ja vanemate lahkumineku korral suhtluse toetamine lahus elava vanemaga. Kuivõrd lapsevanemate omavaheline suhtlus on pingeid tekitav ja konfliktne, on lapse huvides kindla suhtluskorra määramine, mis toetab mõlema lapsevanema osalemist lapse kasvatamisel. Eeltoodut kokku võttes teeb Tartu Linnavalitsus lapse huvidest lähtuvalt ettepaneku määrata lapse ja lahus elava vanema suhtluskord selliselt, et laps viibib isa juures Tartus üle nädala reedest pühapäevani ja vahepealsel nädalal kohtub laps isaga Tallinnas. Lapse üleandmine võiks toimuda pühapäevani ja vahepealsel nädalal kohtub laps isaga Tallinnas. Lapse üleandmine võiks toimuda vanema elukohas ja lapse viimine-toomine võiks vanemate vahel jagatud olla. Vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamist Tartu Linnavalitsus ei toeta.

X on terve aasta jooksul kohusetundlikult käinud kolm korda nädalas Tartust Tallinnasse lapsega kohtumas, kasutades selleks tuttavale kuuluvat korterit Mustamäel. Lapse ja isa vahel on usalduslikud suhted ning lapsel on õigus viibida ka isa kodus Tartus ning saada osa isa igapäevasest elust. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond möönab, et Y on lapsega Bulgaaria reisi planeerides eiranud head tava ja riivanud lapse teise hooldusõigusliku vanema õigusi. Samas on mõlemal vanemal raskusi teisele vanemale lapsesse puutuva olulise informatsiooni jagamisega. Näiteks ei ole Y sõnade kohaselt X kunagi andnud edasi informatsiooni lapse traumade kohta, mis on tekkinud isaga koosveedetaval ajal (marraskil kõrvatagune, sinikad). Kui Y on isalt selgitusi küsinud, on saanud lakoonilisi vastuseid. Tavapärane on, et vanemad edastavad üksteisele lapse kohta informatsiooni stiilis: sõi, magas, mängis, oli heas tujus, mis aga ei ole sisuline teave. Võttes arvesse, et xxxx Ci sõnavara on veel piiratud, on eriti oluline, et mõlemad vanemad jagaksid lapse üleandmisel teisele vanemale lapse kohta olulist informatsiooni. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnal ei ole etteheiteid Yle lapse hooldamise ja kasvatamise osas, mistõttu ei näe eestkosteasutus vajadust lapse elukoha muutuseks isa juurde Tartusse. Mõlemal vanemal on vajakajäämisi teise vanemaga suhtluses, mistõttu ei saa eeldada, et lapse Tartusse elama asudes toimuks vanemlikus koostöös suur muutus paremuse poole. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond on seisukohal, et Ci põhiliseks elukohaks peab jääma ema elukoht. Kuna vanemad elava Eestimaa erinevates linnades, et toeta Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond suhtluskorra kehtestamist 50/50 põhimõttel, sest tuleb vältida olukorda, kus laps peaks käima kahes linnas lasteaias. C võiks jääda elama ema juurde ning üle ühe nädalavahetuse viibida isa juures Tartus ning ühel argipäeva õhtul, kui laps nädalavahetusel isa juures ei viibi, võib isa veeta lapsega aega Tallinnas. Eestkosteasutuse hinnangul on Cil taastatud isaga usalduslikud suhted ning lapsel on õigus viibida ka isa kodus ning saada osa isa igapäevaelust. Kuna vanemate vahel on suured pinged ja vanemlik koostöö ei toimi, on oluline, et see vanem, kelle juurde jääb lapse põhiline elukoht, saab omale lapse viibimiskoha ja lasteaia valiku ainuhooldusõiguse. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond ei toeta X avalduse rahuldamist, kuna see ei vasta Ci huvidele ja vajadustele. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond toetab Y avalduse rahuldamist lapse viibimiskoha ja lasteaia määramise ainuhooldusõiguse Yle üleandmise osas. Lisaks on oluline kohtumäärusega kindlaks määrata lapse suhtluskord.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Vanemad otsustavad üldjuhul lapsega seotud olulisi asju PKS § 145 lg 1 järgi ühiselt ning tulenevalt PKS § 145 lg-test 2 ja 3 lapse igapäevaelu küsimusi otsustab vanem, kelle juures laps viibib. Otsustusõiguse saamiseks (PKS § 119) saab vanem esitada eelkõige siis, kui vanemad vaidlevad last puudutava olulise küsimuse lahendamise üle ja soovivad konkreetse küsimuse või olukorra lahendada ega soovi ühist hooldusõigust nimetatud küsimustes lõpetada. Seevastu ühise hooldusõiguse osalise või täieliku lõpetamise ja lõpetatud osas ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmise (PKS § 137 lg 1) alusel esitatud avalduse eesmärk on üldjuhul ulatuslike muudatuste tegemine vanemate hooldusõiguses, mille tulemusena saab üks vanem otsustada üksi tulevikus tekkida võivate last puudutavate oluliste küsimuste üle ning teine vanem otsustada üksi tulevikus tekkida võivate last puudutavate oluliste küsimuse üle ning teine vanem kaotab selles osas hooldusõiguse. Vanemate ühist hooldusõigust lõpetades tuleb piirata teise vanema õigusi üksnes ulatuses, mis on lapse huvide tagamiseks vajalik, ning säilitada võimalikult suures ulatuses mõlema vanema ühine hooldusõigus. PKS § 137 lg 2 p 2 järgi avaldust ei rahuldata, kui on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. PKS § 123 lg 1 järgi teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.

tekkida võivate last puudutavate oluliste küsimuste üle ning teine vanem kaotab selles osas hooldusõiguse.

kohaselt oskab isa lapsega eakohaselt ja arendavalt suhelda, tegeleda, märkab lapse vajadusi ning oskab lapse eest hoolitseda. Kuigi kohtu määratav suhtluskord ei pruugi vastata vanema(te) ootustele, siis tuleb arvestada sellega, et vanemate võrdsuse ja huvide põhimõtet piirab lapse huvi põhimõte, mis tähendab, et lapse parim huvi on olulisem, kui vanema huvi või nägemus lapse parimast huvist. Kohus juba selgitas ja selgitab veel, et suhtluskorra määratlemisel peavad olema välistatud kokkuleppimiskohustusega sätted. Kohtumäärusega ei ole õigusliku sisutuse tõttu mõtet „anda“ vanematele õigusi ega panna neile kohustusi, mis tulenevad nende jaoks seadusest. Samuti ei märgi kohus määratavas suhtluskorras seadusest tulevaid vanemakohustusi, sh õigust nõuda teiselt vanemalt teavet lapse isikuga seotud tähtsate asjaolude kohta.

Tallinna Ringkonnakohtu 06.03.2024 kohtumäärusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 06.11.2023 kohtumäärus.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.