Määruse tegemise aeg ja koht 06.03.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-22-6251
Kohtuasi
X avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks või otsustusõiguse saamiseks ja suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks Y avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks või otsustusõiguse saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.11.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja I X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein Avaldaja II Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Arina LiskmannGetsu Puudutatud isik I C (isikukood XXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaadi abi Kardo Karon Puudutatud isik II Tartu linn (Tartu Linnavalitsuse kaudu), lepinguline esindaja ML Puudutatud isik III Tallinna linn (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu), lepinguline esindaja MP
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde X 21.11.2023 määruskaebusele lisatud tõend (X ja Y e-kirjavahetus ajavahemikul 09.10.2023–25.10.2023), Y 05.12.2023 seisukohale lisatud tõend (X ja Y e-kirjavahetus ajavahemikul 02.12.2023–03.12.2023) ning X 28.02.2024 seisukohale lisatud tõend (väljavõte X ja Y mobiilisõnumitest).
2-22-6251
2.Jätta asja materjalide juurde võtmata Y 04.03.2024 seisukohale lisatud dokumendid (23.01.2024 ja 14.02.2024 kirjalikud pöördumised kohalike omavalitsuste poole).
3.Tühistada Harju Maakohtu 06.11.2023 määrusega kehtestatud suhtlemise kord (resolutsiooni punkt 2) ja määrata uus suhtlemise kord tervikresolutsioonis toodud kujul. Muus vaidlustatud osas jätta Harju Maakohtu 06.11.2023 määrus muutmata.
5.1.Jätta rahuldamata X avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks, alternatiivselt otsustusõiguse saamiseks C elukoha ja lasteaia määramise küsimustes.
5.2.Rahuldada X (isa) avaldus Cga (laps) suhtlemise korra määramiseks ja määrata isa suhtlemise kord lapsega kuni lapse kooliminekuni järgmiselt:
5.2.1.Laps viibib isaga paarisarvuga nädala kolmapäeval kella 17-st kuni paarisarvuga nädala pühapäeval kella 17-ni.
5.2.2.Nädalal, mille nädalavahetusel laps isaga ei viibi, on isal võimalik lapsega kohtuda nädala sees vähemalt ühel päeval, teavitades kohtumisest Yt (ema) ette vähemalt kolm päeva.
5.2.3.Jõulude ajal viibib laps paaritu arvuga aastatel 23. detsembril kella 11-st kuni 25. detsembril kella 11-ni ema juures ning 25. detsembril kella 11-st kuni 27. detsembril kella 11-ni isa juures ning paarisarvuga aastatel vastupidi.
5.2.4.Aastavahetusel viibib laps paaritu arvuga aastatel 30. detsembril kella 11-st kuni 1. jaanuaril kella 17-ni isa juures ja paarisarvuga aastatel ema juures.
5.2.5.Paaritu arvuga aastatel viibib laps suurel reedel alates kella 11-st kuni esimese ülestõusmispüha kella 17-ni ema juures ning paarisarvuga aastatel isa juures. Kui suur reede ja ülestõusmispüha langevad paarisarvuga nädalavahetusele (s.o isa nädalavahetusele), asendatakse isa ja lapse ära jäänud kokkusaamine suure reede ja esimese ülestõusmispüha nädalale järgneval nädalal alates kolmapäeval kella 17-st kuni pühapäeval kella 17-ni toimuva kokkusaamisega.
5.2.6.Isadepäeva (novembrikuu teine pühapäev) nädalavahetuse (reedel kella 17-st kuni pühapäeval kella 17-ni) veedab laps isaga, emadepäeva (maikuu teine pühapäev) nädalavahetuse (reedel kella 17-st kuni pühapäeval kella 17-ni) veedab laps emaga.
5.2.7.Lapse sünnipäeval on vanemal, kelle juures laps suhtlemise korra järgselt ei viibi, õigus lapsega kohtuda vähemalt kaks tundi. Vanem teatab kohtumise aja soovist teisele vanemale vähemalt viis päeva ette.
5.2.8.Suvekuudel (juulis ja augustis) viibib laps paarisnädala pühapäeval kella 17-st kuni paaritu nädala pühapäeval kella 17-ni isaga ja paaritu nädala pühapäeval kella 17-st kuni paarisnädala pühapäeval kella 17-ni emaga.
5.2.9.Vanem, kelle juures laps viibib, tagab teise vanema võimaluse lapsega suhelda (telefoni või muu kommunikatsioonivahendi teel) teisipäeviti ja neljapäeviti kella 18-st kuni kella 20-ni.
5.2.10.Ühe vanema juurest teise juurde minemisel transpordib last vanem, kelle juures laps järgnevalt viibib.
5.2.11.Vanemate omavaheline suhtlus toimub mobiilisõnumite teel.
5.2.12.Lapsega kohtumise ära jäämisest (nt tööreisi, lapse või vanema raske haigestumise tõttu) teatab vanem teisele vanemale viivitamatult.
2-22-6251
5.3.Jätta Y avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks rahuldamata.
5.4.Rahuldada Y alternatiivne avaldus otsustusõiguse saamiseks C elukoha ja lasteaia määramise küsimustes ning anda Yle otsustusõigus C elukoha ja lasteaia määramise küsimustes.
6.Tühistada alates käesoleva määruse jõustumisest Harju Maakohtu 15.11.2022 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse, millega määrati kuni siinses asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni X ja C suhtlemise kord.
7.Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapse riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldused ja nende aluseks olevad asjaolud
1.X (isa) esitas 27.04.2022 maakohtule avalduse isa ja Y (ema) ühise hooldusõiguse lõpetamiseks C (laps) suhtes lapse viibimiskoha määramise osas ja selles osas ainuhooldusõiguse saamiseks, lapse lasteaia määramise küsimuses otsustusõiguse saamiseks ja lapsega suhtlemise korra määramiseks. Koos avaldusega esitas isa esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse.
1.1.Avalduse kohaselt on isal ja emal ühine laps, kelle esimesel eluaastal elas pere Tartus. 03.04.2022 lahkus ema koos lapsega kodust ja läks Tallinnasse oma vanemate juurde. Ema ei naasnud koju ja takistas isal lapsega suhtlemist. Alates 03.04.2022 kuni avalduse esitamiseni nägi isa last vaid korra: Tallinnas, lapse ema vanemate elukoha lähedal asuval mänguväljakul, kus viibisid ka lapse ema vanemad, kes olid isa suhtes vaenulikud ja agressiivsed. Ema ütles, et ta hakkab lapsega elama Tallinnas ja laps hakkab Tallinnas lasteaias käima ning nõudis, et isa annaks nõusoleku lapse elukoha registreeringu muutmiseks. Isa ei ole nõus, et laps hakkab elama ja lasteaias käima Tallinnas. Isa leiab, et lapse elukohaks peaks jääma tema senine elukoht Tartus ning laps peaks hakkama Tartus lasteaias käima.
1.2.Isa palus määrata vanemate ja lapse suhtlemise kord selliselt, et laps viibib iga paarisarvuga nädala pühapäeval kella 17-st kuni paaritu arvuga nädala pühapäeval kella 17-ni isa juures ja iga paaritu arvuga nädala pühapäeval kella 17-st kuni paarisarvuga nädala pühapäeval kella 17-ni ema juures. Isa palus määrata ka suhtlemise korra erisused pühade ja tähtpäevade ajaks.
2.Ema esitas 30.05.2022 maakohtule avalduse ema ja isa ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse suhtes lapse viibimiskoha ja lasteaia määramise osas ning selles osas ainuhooldusõiguse saamiseks või otsustusõiguse saamiseks lapse viibimiskoha ja lasteaia määramise küsimuses. Koos avaldusega esitas ema esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse.
2-22-6251 Avalduse kohaselt tuleb ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha määramisel anda emale, et tagada lapsele psüühiliselt stabiilne keskkond. Isa agressiivne suhtumine emasse ja lapsesse avaldab lapsele kahjulikku mõju ning lapse kooselu isaga ei ole lapse huvides.
3.Vastuses isa avaldusele leidis ema, et isa taotletav suhtlemise kord ei arvesta muutunud asjaoludega (näiteks lapse lastehoidu minek). Ema oli sunnitud lapsega Tartust ja isa juurest lahkuma, sest kooselu oli muutunud väljakannatamatuks. Isa käitumine oli ettearvamatu ja agressiivne. Isa kasutas ema ja lapse suhtes psüühilist vägivalda. Isal on diagnoositud depressioon. Ema leiab, et isa ei pruugi olla võimeline lapse suhtes hooldusõigust teostama. Ema ei takista isal lapsega suhtlemist, kuid kohtumised võiksid esialgu toimuda lastetoas lastekaitse spetsialisti juuresolekul.
4.Vastuses ema avaldusele leidis isa, et ema avalduses on esitatud alusetuid, isa halvustavaid väiteid. Isa on korduvalt teinud emale ettepanekuid lahendada erimeelsused rahumeelselt ja pakkunud selleks võimalusi kokkusaamiste või pereteraapia näol, samuti korduvalt avaldanud soovi lapsega kohtuda. Ema on keeldunud isaga koostööd tegemast ning on andnud isale lapse kohta informatsiooni ainult minimaalselt. Isal on diagnoositud depressioon, kuid see ei ole takistanud ega takista tal lapse eest hoolitseda. Ema suhtumine isasse on halvustav ning ta ei soovi isa võrdse vanemana aktsepteerida. Lapse huvides ei ole hooldusõiguse andmine vanemale, kes rikub lapse ja teise vanema õigusi ja huve. Ema kasutas kodust lahkumiseks aega, kus isa osales võistlustel, ning isa ta enda ja lapse lahkumisest ei teavitanud. Ema on lahendanud vanemate vahelise vaidluse n-ö jõuga. Puudutatud isikute seisukohad
5.Tallinna linn (Tallinna Linnavalitsuse kaudu) leidis, et vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ei ole alust, kuid vanemad võiksid läbida perelepitusteenuse ning perelepitaja vahendusel kokku leppida lapse jaoks olulistes elukorralduslikes ja hooldusõiguslikes küsimustes. Isa taotletud suhtlemise kord ei vasta sellisel kujul lapse huvidele, kuid isa ja lapse kohtumised peaksid hakkama toimuma järk-järgult, et lapsel oleks võimalik taas isaga harjuda.
6.Tartu linn (Tartu Linnavalitsuse kaudu) leidis, et vanemad tuleks suunata perelepitusteenusele, et toetada vanemate kokkuleppele jõudmist. Eestkosteasutus toetas isa avaldust määrata isa ja lapse suhtlemise kord menetluse ajaks selliselt, et isa ja laps saaksid iga nädal päevasel ajal Tallinnas kohtuda.
7.Lapse riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et vanemate ühist hooldusõigust ei tuleks lõpetada ning vajadusel tuleks pigem anda ühele vanemale konkreetses küsimuses otsustusõigus. Esindaja leidis, et lapse põhielukoht peaks jääma ema juurde ning vaja oleks määrata isa ja lapse suhtlemise kord. Esialgse õiguskaitse kohaldamine
8.Maakohus jättis 13.06.2022 määrusega vanemate esialgse õiguskaitse taotlused rahuldamata. Maakohus kohaldas esialgset õiguskaitset omal algatusel, määrates isa ja lapse suhtlemise korra menetluse ajaks selliselt, et isal on õigus lapsega kohtuda igal nädalal kahel tööpäeval kestusega kaks tundi Tallinna Perekeskuses sotsiaaltöötaja juuresolekul.
9.Ema ja isa esitasid 19.10.2022 ja 31.10.2022 maakohtule uued esialgse õiguskaitse taotlused. Maakohus tegi 05.11.2022 määruse, millega rahuldas vanemate esialgse õiguskaitse taotlused osaliselt. Maakohus andis emale ühekordse otsustusõiguse lapse elukoha registreeringu muutmiseks rahvastikuregistris ja määras suhtlemise korra selliselt, et isa ja laps kohtuvad Tallinnas iga nädala teisipäeval, reedel ja pühapäeval kell 10–19. Isa esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse osas, milles
2-22-6251 maakohus andis emale otsustusõiguse lapse elukoha registreeringu muutmiseks. Suhtlemise korra määramise osas jäi maakohtu 05.11.2022 määrus muutmata ning määrus on selles osas jõustunud. Maakohtu määrus ja põhjendused
10.Maakohus tegi 06.11.2023 määruse (vaidlustatud määrus), millega jättis ema ja isa avaldused vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks rahuldamata, rahuldas osaliselt isa avalduse lapsega suhtlemise korra määramiseks ja rahuldas ema alternatiivse avalduse otsustusõiguse saamiseks lapse elukoha ja lasteaia määramise küsimustes. Maakohus määras isa ja lapse suhtlemise korra kuni lapse kooliminekuni selliselt, et laps viibib isaga iga paarisnädala nädalavahetusel alates neljapäeval kella 17-st kuni pühapäeval kella 17-ni ning nädalal, mille nädalavahetusel laps isaga ei viibi, on isal võimalik lapsega kohtuda nädala sees vähemalt ühel päeval. Lisaks määras maakohus suhtlemise korra erisused riigipühade, tähtpäevade ja suvekuude ajaks. Maakohus andis emale otsustusõiguse lapse elukoha ja lasteaia määramise küsimustes.
11.Maakohus lähtus vaidlustatud määruse tegemisel perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg-st 1, mille järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. PKS § 118 lg 1 järgi teostavad vanemad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Vanemad otsustavad üldjuhul lapsega seotud olulisi asju PKS § 145 lg 1 järgi ühiselt ning tulenevalt PKS § 145 lg-test 2 ja 3 otsustab lapse igapäevaelu küsimusi vanem, kelle juures laps viibib. Vanemate ühist hooldusõigust lõpetades tuleb piirata teise vanema õigusi üksnes ulatuses, mis on lapse huvide tagamiseks vajalik, ning säilitada võimalikult suures ulatuses mõlema vanema ühine hooldusõigus. PKS § 137 lg 2 p 2 järgi avaldust ei rahuldata, kui on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. PKS § 123 lg 1 järgi teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.
12.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine põhjendatud. Kuigi vanemate vahel puudub praegusel ajal usaldus ja koostöövalmidus, on mõlemad vanemad valmis lapse eest hoolitsema. Lapse huvides on eelduslikult see, et lapse elu korraldavad ka vanemate lahuselu korral mõlemad vanemad koos. Peamine vaidlusküsimus, milles vanemad ei ole suutelised kokkuleppele jõudma, on see, kus peaks olema lapse elukoht ning kus peaks laps lasteaias käima. Et osundatud küsimus oleks võimalik lahendada, andis maakohus otsustusõiguse lapse elukoha ja lasteaia valikul emale. Otsustusõigust emale andes lähtus maakohus lapse praegusest elukorraldusest (st sellest, et laps elab praegusel ajal ema juures). Muus osas säilis vanemate ühine hooldusõigus.
13.Kuna lapse elukohaks jääb tema praegune elukoht ema juures, määras maakohus isa ja lapse suhtlemise korra. Maakohus ei rahuldanud isa taotlust määrata võrdsel ajajaotusel põhinev suhtlemise kord, mille puhul laps veedaks võrdse aja nii isa kui ka ema juures; samuti ei rahuldanud maakohus ema taotlust määrata n-ö astmeline suhtlemise kord. Maakohtu hinnangul on lapse huvides selline suhtlemise kord, kus laps veedab isaga igal teisel nädalal pikad nädalavahetused (neljapäeva õhtust kuni pühapäeva õhtuni) ning suvekuudel (juulis ja augustis) on kummagi vanema juures veedetav aeg võrdne. Vanemate soove ja huve ning vanemate võrdsuse põhimõtet piirab siinsel juhul vajadus lähtuda lapse huvidest. Olenemata sellest, et lapse elukoht saab olema ema juures, on lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga (PKS § 143 lg 1). PKS § 143 lg 2 esimese lause järgi peab vanem hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga.
2-22-6251 Määruskaebus
14.Isa esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määrus tühistada ja teha uus määrus, millega anda isale otsustusõigus lapse elukoha ja lasteaia määramise küsimustes ning määrata vanemate ja lapse suhtlemise kord selliselt, et laps viibib isa juures kas võrdselt emaga või rohkem, kui vaidlustatud määrusega kehtestatud suhtlemise korra järgi.
14.1.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohus vaidlustatud määruses piisavalt põhjendanud, miks on õige anda lapse elukoha ja lasteaia määramise küsimustes otsustusõigus emale, ning miks ei saa suhtlemise kord olla selline, kus laps viibib isa juures vähemalt sama palju aega kui ema juures. Isa on toonud esile põhjused, miks oleks lapse huvides lapse elukoha ja lasteaia määramisel otsustusõiguse andmine isale. Muu hulgas osundas isa emapoolsetele hooldusõiguse rikkumistele, isa ja lapse suhtlemise takistamisele ning nende suhte kahjustamisele ja lapse kohta informatsiooni mitteandmisele. Samuti esitas isa maakohtule dokumentaalsed tõendid, mis tõendavad, et ema ei ole vastanud isa päringutele lapse kohta; et ema käis lapsega välisreisil ilma, et oleks reisi isaga kooskõlastanud; ning et ema pani lapse ainuisikulise otsuse alusel lastehoidu. Maakohus ei ole vaidlustatud määruses käsitlenud isa väiteid, analüüsinud esitatud tõendeid ega põhjendanud, miks kohus neid ei arvestanud.
14.2.Samuti ei ole vaidlustatud määruses põhjendatud, miks maakohus ei arvestanud lapse riigi õigusabi korras määratud esindaja seisukohta lapse elukoha ja lasteaia valiku otsustusõiguse ja suhtlemise korra kohta. Esindaja avaldas 22.08.2023 ärakuulamisel ja 08.09.2023 maakohtule esitatud seisukohas, et kui kohus ei pea võimalikuks kohaldada võrdsel ajajaotusel põhinevat suhtlemise korda, peaks laps jääma elama isa juurde. Lapse esindaja leidis, et isa väärtustab lapse ja ema suhet oluliselt rohkem, kui ema väärtustab isa suhet lapsega. Arvestades et lapsel on hea suhe mõlema vanemaga, on lapse huvides olla vanemaga, kelle juures elades on paremini tagatud ka lahuselava vanema väärtustamine ja toetus lahuselava vanemaga suhtlemisel.
14.3.Vaidlustatud määrusest ei nähtu, et maakohus oleks lapse elukoha ja lasteaia valiku otsustusõiguse emale või isale andmise kohta otsustuse tegemisel lähtunud lapse tegelikest huvidest. Otsustusõiguse andmist emale põhjendas maakohus vaid üldsõnalise viitega lapse praegusele elukorraldusele. Isa leiab, et lapse praegune elukorraldus ei ole lapse huvides. Samale seisukohale asus ka lapse esindaja, leides, et lapse huvides oleks asuda elama isa juurde, sest selliselt oleks lapse suhe mõlema vanemaga paremini tagatud. Otsustusõiguse küsimust lahendades tuleb kohtul kaaluda, kas vanem suudab ja soovib vaidlusalust küsimust lapse huvidest lähtudes otsustada. Ema tegevus näitab, et ta ei erista enda huve lapse omadest ega suuda ja soovi lapsesse puutuvaid küsimusi lapse huvidest lähtuvalt otsustada. Kui laps elaks isa juures, oleks mõlemal vanemal võimalik osaleda lapsesse puutuvate otsuste tegemisel (v.a lapse elukoha ja lasteaia määramine) ning lapsel on võimalik säilitada lähedane suhe mõlema vanemaga. Isa mõistab, et lapse parimate huvides on see, et ta saab mõlema vanemaga koos olla.
14.4.Ema rikkus vanemate ühist hooldusõigust, kui kolis lapsega isa teavitamata Tallinnasse elama. Ema jätkab ka praegusel ajal ühise hooldusõiguse rikkumist, otsustades ainuisikuliselt lapsesse puutuvaid asju, mida peaksid otsustama vanemad ühiselt. Maakohus on jätnud emapoolsed ühise hooldusõiguse rikkumised tähelepanuta. See annab emale kinnitust, et isa õiguste rikkumisele negatiivseid tagajärgi ei järgne. Maakohus on andnud emale otsustusõiguse lapse elukoha valikul, lähtudes lapse praegusest elukorraldusest, mille ema saavutas ühise hooldusõiguse rikkumisega.
14.5.Ema on takistanud lapse ja isa suhtlust ning kahjustanud lapse suhet isaga. Pärast seda, kui ema lahkus koos lapsega Tallinnasse, on ema tegutsenud selliselt, et isa saaks lapsega võimalikult vähe koos olla ja suhelda. Ema seisukohtadest ja käitumisest nähtub üheselt, et ema
2-22-6251 ei mõista, et lapse huvides on see, et ta saaks mõlema vanemaga koos olla ning et tal oleks mõlema vanemaga hea ja lähedane suhe. Samuti on ema rikkunud kohustust anda isale lapse kohta teavet. Ema ei vasta lapse käekäigu kohta esitatud küsimustele või annab neile formaalseid vastuseid, mis ei anna isale lapse kohta sisulist informatsiooni. Vastustest, mida ema isale annab, nähtub, et ema suhtumine isasse on vaenulik. Samuti nähtub ema vastustest, et ema hinnangul ei ole isal vajadust lapsesse puutuvaid asju teada ega õigust emalt lapse kohta informatsiooni küsida.
14.6.Eeltoodust tulenevalt leiab isa, et maakohtu määratud suhtlemise kord ei lähtu lapse huvidest. Lapse huvides oleks viibida peamiselt isa juures ja käia isa elukohajärgses lasteaias.
14.7.Juhul, kui ringkonnakohus peaks vaatamata eeltoodule asuma seisukohale, et lapse huvides ei ole elada isa juures, peaks isa hinnangul määrama sellise suhtlemise korra, mille järgi laps viibib vanemate juures võrdse ajajaotuse alusel. Mõlemad vanemad peaksid saama hooldusõigust teostada võimalikult võrdselt ja ei ole õige, et üks vanem peaks jääma n-ö pühapäevavanemaks. Siinsel juhul oleks kohane tänapäeval mitmetes riikides levinud vahetusmudeli rakendamine, kus lapse elukoht on vanemate lahkumineku järel võrdse aja kummagi vanema juures. See aitaks vältida vanema ja lapse võõrandumist.
14.8.Ka siis, kui lapse peamine elukoht jääb ema juurde, peaksid lapse ja isa üle nädala toimuvad kokkusaamised olema maakohtu määratust pikemad. Isa leiab, et laps võiks tema juures viibida üle nädala kolmapäeval kella 17-st kuni pühapäeval kella 17-ni. Arvestades seda, et ühe vanema juurest teise juurde minemine eeldab Tallinna ja Tartu vahel sõitmist, jääks sellise suhtlemise korra puhul ühe vanema juurest teise vanema juurde sõitude vahele pikem aeg, kus laps saab rahulikult ühes kohas olla.
14.9.Isa on seisukohal, et maakohtu määratud suhtlemise korra punkte, mis puudutavad lapse viibimist vanemate juures jõulude ajal, aastavahetusel ja ülestõusmispühal, tuleks muuta ja täpsustada lapse üleandmise aegade osas. Aastavahetuse ja ülestõusmispüha osas märkis isa, et kuna vanemad ei ela lähestikku, võiks lapse sõitude vähendamiseks laps olla ühe vanema juures pikemalt. Aastavahetusel võiks laps olla ühe vanema juures alates 30. detsembri hommikust kella 11-st kuni 1. jaanuari õhtuni kella 17-ni. Ülestõusmispühal võiks laps ühe vanema juures olla alates suure reede hommikul kella 11-st kuni pühapäeval kella 17-ni. Kuna laps viibiks ema juures elades isa juures niigi vähe, siis juhul, kui suure reede ja esimese ülestõusmispüha nädalavahetus, mille laps veedab emaga, langeb n-ö isa nädalavahetusele, tuleks isa ja lapse ära jäänud kokkusaamine asendada selliselt, et suure reede ja esimese ülestõusmispüha nädalavahetusel ära jäänud isa ja lapse kokkusaamine toimub nädal hiljem kolmapäeval kella 17-st kuni pühapäeval kella 17-ni. Jõulude ajal võiks laps olla paaritu arvuga aastatel
23.detsembril kella 11-st kuni 25. detsembril kella 11-ni ema juures ning 25. detsembril kella 11-st kuni 27. detsembril kella 11-ni isa juures (ning paarisarvuga aastatel vastupidi). Sellisel juhul saab laps igal aastal mõlema vanemaga jõule veeta. Samas ei pea laps ühe vanema juurest teise juurde minemiseks iga päev sõitma.
14.10.Maakohus määras, et isa sünnipäeva veedab laps isaga ja ema sünnipäeva emaga ka juhul, kui laps viibib suhtlemise korra järgi teise vanema juures. Isa leiab, et arvestades seda, et isa elab Tartus ja ema Tallinnas, ei ole lapse viimine vanema juurde üksnes sünnipäeva päevaks lapse huvides. See tähendaks lapsele ühel päeval edasi-tagasi sõitmist Tallinna ja Tartu vahel
2-22-6251 ning ka vanem, kellel on sünnipäev, peaks olulise osa oma sünnipäevast sõites veetma. Seetõttu leiab isa, et lapse viibimist vanemate juures nende sünnipäevadel ei peaks reguleerima. Menetlusosaliste seisukohad määruskaebuse kohta
15.Ema 05.12.2023 seisukoha järgi tuleb määruskaebus rahuldamata jätta. Vaidlustatud määrus on ema hinnangul põhjendatud ning lapse huvidele vastav. Ema ei nõustu isa määruskaebuses esitatud väidetega, et ema on takistanud isa ja lapse suhtlemist või jätnud isale andmata informatsiooni lapse kohta. Lapsega Tallinnasse kolimine oli põhjendatud, kuna isa juures elades kannatasid nii ema kui ka laps vaimse vägivalla all. Ema ei nõustu isa määruskaebusega ka selles osas, et lapse huvides oleks selline kord, kus laps viibiks kummagi vanema juures võrdse aja. Ema leiab, et lapsel on vaja tajuda, kus on tema kodu, mitte pidevalt kahe kodu vahet edasi-tagasi liikuda.
16.Lapse riigi õigusabi korras määratud esindaja 07.12.2023 seisukoha järgi oleks lapse huvides isaga rohkem koos olla, kui vaidlustatud määrusega kehtestatud suhtlemise kord ette näeb. Seega toetab lapse esindaja isa määruskaebust ning leiab, et kõik määruskaebuses alternatiivselt taotletud suhtlemise korra muudatused oleksid rohkem lapse huvidega kooskõlas kui vaidlustatud määrus. Lapse esindaja hinnangul ei ole ema lapse ja isa omavahelise suhtlemise suhtes toetav. Lapse ema ei kaasa lapse isa piisavalt lapse ellu ja näeb lapse isal lapse elus väga piiratud rolli. Lapse esindaja leiab, et isa ja lapse suhtlemise kord võiks olla kas emaga võrdne või selline, kus põhielukoht on isa juures. Juhul, kui ringkonnakohus on seisukohal, et see pole põhjendatud, peaks isa ja lapse vahelist suhtlust võimaldama suuremas mahus.
17.Tallinna linn (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu) märkis 11.12.2023 seisukohas, et lapse heaolu spetsialist MR on olnud kaasatud ema ja isa e-kirjavahetusse ning on seega vanemate vaheliste lahkhelidega kursis. Ema on kurtnud, et isa toob lapse tagasi alati 15–20-minutilise hilinemisega ning jääb siis veel lapsega mängima, mitte ei anna last korrektselt üle. Isa on seda põhjendanud oma igatsusega lapse järele, kuigi on lapsega terve päeva koos veetnud. Ema on võtnud ainuisikuliselt vastu mõningaid lapsesse puutuvaid otsuseid (nt lapse eralastehoidu panek). Samas on isa keeldunud lapse elukoha registreerimisest Tallinnasse, mistõttu ema ei saanud last linnalasteaeda panna, ning ema soovib tööle minna. Vanemate puhul puudub mõlemapoolselt heatahtlik koostöö ja usaldus. Isa lubadus, et kui laps elaks temaga, ei takistaks ta ema ja lapse suhtlust, on hüpoteetiline. Esmalt peaks isa oma käitumist korrigeerima selliselt, et laps saaks hetkel kehtiva suhtlemise korra alusel emale õigeks ajaks üle antud. Eestkosteasutus on seisukohal, et võrreldes esialgse õiguskaitse korras ajutiselt kehtestatud suhtlemise korraga peaks isa saama lapsega rohkem aega koos veeta. Vaidlustatud määrusega ette nähtud suhtlemise kord on eestkosteasutuse hinnangul sobiv, mistõttu eestkosteasutus ei toeta määruskaebuse rahuldamist.
18.Tartu linn (Tartu Linnavalitsuse kaudu) märkis 20.12.2023 seisukohas, et eestkosteasutuse hinnangul on vaidlustatud määrusega kehtestatud suhtlemise kord sobiv ning eestkosteasutus isa määruskaebuse rahuldamist ei toeta. Menetluse edasine käik
19.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
2-22-6251 Taotlus esialgse õiguskaitse korras kohaldatud abinõu muutmiseks
20.Isa esitas 16.02.2024 ringkonnakohtule taotluse maakohtu 05.11.2022 määrusega esialgse õiguskaitse korras kohaldatud abinõu (s.o menetluse ajaks määratud suhtlemise korra) muutmiseks selliselt, et isa saaks hakata lapsega suhtlema vastavalt maakohtu 06.11.2023 määrusega kehtestatud suhtlemise korrale. Taotluse põhjenduste kohaselt on maakohtu 05.11.2022 määrusega esialgse õiguskaitse korras määratud suhtlemise kord võrreldes 06.11.2023 määrusega isa ja lapse koosolemise võimaluste osas oluliselt piiravam ning ei ole isa ega lapse huvides. Lapse huvides oleks olla isaga koos mitu päeva järjest ning ka mujal kui vaid Tallinnas, samuti saada tundma oma isapoolseid vanavanemaid ja teisi sugulasi ning saada osa isapoolse suguvõsa tähtpäevadest (mille hetkel kehtiv suhtlemise kord sisuliselt välistab). Kuna isa elab ja töötab Tartus, on kehtiv suhtlemise kord isa jaoks ebamõistlikult koormav. Selleks, et lapsega vastavalt maakohtu 15.11.2022 määrusele kohtuda, on isa juba üle aasta iganädalaselt teisipäeviti, reedeti ja pühapäeviti Tallinnasse sõitnud. Kokkusaamised lapsega toimuvad isa tuttava korteris, kuna isal ei ole Tallinnas elukohta. Isa on oma töö korraldanud nii, et tal oleks võimalik igal nädalal kahel tööpäeval Tallinnasse sõita. Menetlusosaliste seisukohad taotluse kohta
21.Ema leidis 21.02.2024 vastuses isa taotlusele, et lapse elukorralduse muutmine enne isa määruskaebuse kohta ringkonnakohtu lahendi tegemist ei oleks mõistlik, kuna see oleks lapsele koormav ja segadusttekitav. Ema märkis, et ta ei ole isa ja lapse suhtlemist takistanud ega isa ja lapse omavahelist suhet kahjustanud. Ema mõistab, et isal on õigus osaleda lapse kasvatamisel, kuid suhtlemise korra täitmisel tuleks lähtuda eeskätt lapse huvidest. Kehtiv suhtlemise kord hetkel toimib. Ema hinnangul oleks Tallinna ja Tartu vahet sõitmine lapsele liialt koormav, kuna laps on väike. Samuti käib laps lasteaias ning kui isa soovib hakata last neljapäeviti Tartusse viima, tähendaks see, et laps peaks neljapäeval ja reedel lasteaiast puuduma (või alustama Tartusse sõitmist neljapäeva õhtul, mis oleks väsitav). Samas märkis ema, et lapse suhtlemine isaga (ja eriti isaga koos elamine) ei ole lapse huvides, sest peale seda, kui laps kohtub isaga, muutub laps agressiivseks. Olukorda raskendab see, et isa toob alati lapse ema juurde tagasi hilinemisega. Isaga on raske konstruktiivselt suhelda ning isa ei soovi emaga koostööd teha.
22.Lapse riigi õigusabi korras määratud esindaja 21.02.2024 seisukoha järgi oleks lapse huvides isaga rohkem koos olla, sealhulgas regulaarselt isa juures ööbida. Kuna laps on hetkel harjunud elama ema juures, oleks lapse huve arvestades mõistlik kehtestada üleminekuperiood, selle asemel, et minna järsult üle uuele korrale, kus laps hakkab olema isaga neljapäevast pühapäevani või veelgi pikemalt. Lapse esindaja leiab, et uus ajutine suhtlemise kord kuni menetluses tehtava lahendi jõustumiseni võiks olla selline, et laps on isaga üle nädala kas reede hilisest pealelõunast pühapäeva varajase õhtuni või laupäeva hommikust pühapäeva varajase õhtuni.
23.Tallinna linn (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu) leidis 20.02.2024 seisukohas, et isa ja lapse suhtlemise kord üldiselt toimib, mistõttu kehtiva suhtlemise korra muutmiseks enne isa määruskaebust lahendava ringkonnakohtu lahendi tegemist ei ole vajadust. Tartu linn (Tartu Linnavalitsuse kaudu) esitas ringkonnakohtule isa taotluse kohta seisukoha 22.02.2024, pärast taotluse kohta seisukohtade esitamise tähtaja lõppu ja ringkonnakohtu määruse tegemist, kuid leidis samuti, et kehtiva suhtlemise korra muutmiseks puudus vajadus.
2-22-6251 Ringkonnakohtu 22.02.2024 määrus
24.Ringkonnakohus tegi 22.02.2024 määruse, millega jättis isa taotluse esialgse õiguskaitse korras kohaldatud abinõu muutmiseks rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu 05.11.2022 määrusega kehtestatud suhtlemise korra muutmiseks esialgse õiguskaitse korras puudub vajadus, kuna isa ja lapse suhtlemise võimalus on kehtiva suhtlemise korraga kuni siinses menetluses tehtava lahendi jõustumiseni tagatud. Isa taotlusest ei nähtunud, et kehtiva ajutise suhtlemise korra täitmine oleks osutunud võimatuks või et pärast maakohtu 05.11.2022 määruse jõustumist oleks asjaolud muul viisil oluliselt muutunud. Samuti ei olnud ringkonnakohus veendunud, et lapse esindaja soovitatud üleminekuperiood, kus laps saaks isaga üle nädala üheks või kaheks ööks Tartusse sõita, oleks lapse huvides ja aitaks last suhtlemise korra peatseks muutumiseks hästi ette valmistada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
25.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koostoimes §-ga 659 tuleb maakohtu määruse resolutsiooni p 2 tühistada ja teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata uus suhtlemise kord. Muus vaidlustatud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
26.Avaldajad esitasid 21.11.2023, 05.12.2023 ja 28.02.2024 ringkonnakohtule uusi tõendeid (väljavõtted avaldajate vahelisest e-kirjavahetusest ja mobiilisõnumitest), millega soovivad tõendada avaldajate omavahelise lapsega seotud suhtluse ulatust ja iseloomu. Tõendid on asjakohased. Ringkonnakohus võtab esitatud tõendid asja materjalide juurde.
27.Ema esitas 04.03.2024 ringkonnakohtule koopiad oma 23.01.2024 ja 14.02.2024 kirjalikest pöördumistest kohalike omavalitsuste poole, soovides nendega tõendada isa käitumis- ja suhtlemisviisi, vanemate vahelisi erimeelsusi ning asjaolu, et ema on pöördunud lastekaitsespetsialistide poole. Ringkonnakohus leiab, et vanemate suhtlemise kohta on asjas juba piisavalt tõendeid esitatud (muu hulgas on valdav osa pöördumistes sisalduvast vanemate e-kirjavahetusest juba kohtule tõenditena esitatud). Vanemate erimeelsuste olemasolu ei ole asjas kahtluse all. Üksnes lastekaitsespetsialistide poole pöördumise fakt tõendamist ei vaja. Seega ei ole ema 04.03.2024 seisukohale lisatud täiendavad dokumendid asja õigemaks lahendamiseks vajalikud ning ringkonnakohus jätab need TsMS § 238 lg-st 1 juhindudes asja materjalide juurde võtmata.
28.Määruskaebuse väitel oleks maakohus pidanud andma lapse elukoha ja lasteaia määramise küsimustes otsustusõiguse isale. Maakohus ei põhjendanud, miks maakohus ei võtnud arvesse isa esile toodud asjaolusid, mis näitavad, et ema ei väärtusta isa ja lapse suhet ning on korduvalt rikkunud vanemate ühist hooldusõigust. Otsustusõiguse andmist emale põhjendas maakohus vaid üldsõnalise viitega lapse praegusele elukorraldusele, kuid üksnes lapse praegusest elukorraldusest lähtumine on ebaõige: esiteks oleks lapse elukorraldus isa juures elades parem, kuna isa väärtustab muu hulgas ka lapse suhet emaga ning seetõttu oleks lapse huvi mõlema vanemaga lähedase suhte säilitamise vastu isa juures elades paremini tagatud; teiseks seetõttu, et lapse praeguse elukorralduse on ema saavutanud isa õiguste rikkumise teel, viies lapse Tallinnasse elama isa teavitamata – mis on käitumine, mida kohus ei tohiks aktsepteerida. Ringkonnakohus vastab eelnevalt viidatud määruskaebuse seisukohtadele järgmist. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse väitega, et ilma isa teavitamata lapsega teise linna elama asudes rikkus ema isa õigust ühise hooldusõiguse teostamisele, mis ei ole lubatav. Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused (PKS § 116 lg 1) ning hooldusõigus kuulub vanematele ühiselt (PKS § 117). Vanemad peavad teostama ühist
2-22-6251 hooldusõigust ja täitma hoolduskohustust üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu (PKS § 118 lg 1). Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, otsustavad nad lapsega seotud olulisi asju ühiselt (PKS § 145 lg 1). Seega on vanematel kohustus ka lahuselu korral teha lapse ühise hooldusõiguse teostamisel koostööd ning mõlemal vanemal on kohustus austada teise vanema õigust ühiseks hooldusõiguse teostamiseks. Õige on ka isa väide, et lapse huvides on selline elukorraldus, mis võimaldab lapsel säilitada lähedane suhe mõlema vanemaga, ning üks olulistest kriteeriumidest, mida vanemate hooldusõiguse ja elukoha valiku küsimuste lahendamisel tuleb arvestada, on vanema valmisolek tagada lapsele võimalus mõlema vanemaga suhtlemiseks. Eelnevale vaatamata leidis maakohus õigesti, et olukorras, kus laps on juba pikemat aega elanud ema juures ja hakanud käima Tallinnas lastehoius, samuti arvestades, et peatselt tuleb lapsel harjuda ka aja jagamisega ema ja isa vahel, oleks lapse huvides tema praeguse peamise elukoha säilitamine ema juures. Maakohus lähtus määruse tegemisel lapse huvidest olukorras, milles laps praegu on. Kuigi ema varasem käitumine (s.o lapse elukoha muutmine ilma isa nõusolekuta) oli ebaõige, ei muuda see vajadust lähtuda lapse huvidest praegusel ajal. Maakohtu määrusest nähtuvalt on maakohus asjas esile toodud asjaolusid ja seisukohti (sealhulgas vanemate vastastikuseid etteheiteid lapse huvide ja teise vanema huvide kahjustamise kohta) ning esitatud tõendeid hinnates leidnud, et lapse elukoht võiks praegu jääda samaks, kuid isale tuleb tagada võimalus lapsega võimalikult suurel määral koos olla. Ringkonnakohus nõustub maakohtu eelnimetatud järeldusega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtu määrus põhjendamata. Maakohtu määrusest nähtub, et ta on esitatud seisukohtade ja tõendite pinnalt tuvastanud, milline on olnud vanemate käitumine ja milline on vanemate omavaheline suhe. Maakohtu otsustus lapse elukoha ja lasteaia määramise küsimustes otsustusõiguse emale andmise kohta tuleneb kaalutlusest, et lapse huvides ei ole praegusel ajal elukoha vahetamine.
29.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse ja lapse esindaja seisukohaga, et lapse huvides on muu hulgas see, et vanem, kelle juures laps elab, tagab ka lahuselava vanema väärtustamise ja lapse toetamise lahuselava vanemaga suhtlemisel. Asjaolust, et ema viis lapse isa teavitamata Tallinnasse elama, samuti ema esitatud seisukohtadest nähtub, et ema ei ole isa suhtes koostööaltilt meelestatud, ja jääb mulje, et ema pigem ei sooviks isa võrdse vanemana aktsepteerida. Esialgse õiguskaitse taotlusele esitatud vastuses märkis ema, et tema arvates ei ole lapse suhtlemine isaga (ja eriti isaga koos elamine) lapse huvides, põhjendades oma arvamust väitega, et pärast seda, kui laps kohtub isaga, muutub laps agressiivseks. Seega on ema väljendanud, et kuigi ta ei ole takistanud isal lapsega kehtiva suhtlemise korra järgi suhelda, on ta siiski isa ja lapse koosolemise vastu. Ringkonnakohus peab oluliseks rõhutada, et kuigi praegusel ajal on lapse elukoha küsimuses otsustusõiguse ühele vanemale andmise määramisel põhjendatud lähtuda eeskätt lapse vahetust huvist mitte vahetada lähitulevikus elukohta, on vanemal seadusest tulenev kohustus hoiduda tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga (PKS § 143 lg 2). Vanemal, kelle juures laps elab, tuleb austada teise vanema õigust lapse suhtes hooldusõiguse teostamiseks ja lapsega suhtlemiseks, samuti lapse huvi omada head suhet mõlema vanemaga. Vanema valmisolek ja võimekus lapse osundatud huvi tagada jääb üheks kaalutluseks vanemate hooldusõiguse, lapse elukoha üle otsustamise õiguse ja kummagi vanema lapsega suhtlemise korra määramise küsimustes ka tulevikus.
30.Määruskaebuse kohaselt peaks juhul, kui otsustusõigus lapse elukoha valikul jääb emale, laps viibima isa ja ema juures võrdse ajajaotuse alusel. Maakohus leidis, et võrdsel ajajaotusel põhinev elukorraldus ei ole lapse huvides. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et võrdse ajajaotuse alusel kordamööda ema juures Tallinnas ja isa juures Tartus viibimine oleks lapse jaoks liiga koormav. Laps on väike (ringkonnakohtu määruse tegemise ajal 3-aastaseks saav), ta on elanud ema juures Tallinnas ca kaks aastat ning on hiljuti hakanud käima lastehoius.
2-22-6251 Isa ja laps peaksid aga siiski saama koos olla nii palju kui võimalik, ilma et lapse elukorraldus muutuks lapse jaoks liiga ebastabiilseks või väsitavaks. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et isa määruskaebuse taotlus lapse isa juures viibimise aja suurendamiseks ühe päeva võrra on põhjendatud. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse teise alternatiivse taotluse lapsega koosveedetava aja suurendamiseks selliselt, et laps veedab isaga igal teisel nädalal pika nädalavahetuse alates kolmapäeva õhtust kuni pühapäeva õhtuni. Selliselt jääb lapsel veidi rohkem aega isa juures Tartus olemisega kohanemiseks ja ühisteks tegevusteks isaga, samuti reisipäevast väljapuhkamiseks, enne kui tuleb tagasi Tallinnasse sõita.
31.Määruskaebuse taotlused maakohtu määrusega kehtestatud suhtlemise korra punktide muutmiseks ja täpsustamiseks selles osas, mis puudutavad lapse viibimist vanemate juures jõulude ajal, aastavahetusel ja ülestõusmispühal, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Samuti on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud isa taotlus mitte reguleerida lapse viibimist ühe või teise vanema juures vanemate sünnipäevadel. Ema ega teised menetlusosalised ei ole osundatud suhtlemise korra punktide muutmise taotlusele vastuväiteid esindanud. Ringkonnakohus rahuldab isa määruskaebuse taotlused suhtlemise korra muutmiseks ja täpsustamiseks jõulude, aastavahetuse, ülestõusmispüha ja vanemate sünnipäevade osas.
32.Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus isa määruskaebuse osaliselt ja muudab maakohtu määrusega kehtestatud isa ja lapse suhtlemise korda, määrates isa ja lapse suhtlemise korra kohtumääruse tervikresolutsiooni p-s 5.2 märgitud viisil.
33.TsMS § 386 lg 2 esimese lause kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Säte kohaldub ka hagita menetluses (TsMS § 4771 lg 2 teine lause). TsMS § 442 lg 5 esimese lause järgi lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Säte kohaldub ka kohtumäärusele (TsMS § 478 lg 1 teine lause ja § 463 lg 2). Ringkonnakohus tühistab alates käesoleva määruse jõustumisest maakohtu 15.11.2022 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse, millega kehtestati isa ja lapse suhtlemise kord kuni siinses asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
34.Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapse riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäid Eesti Vabariigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluse kulud. Vanemad ja eestkosteasutused kannavad oma menetluskulud ise. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata.
35.Lapse riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda. Riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu taotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.